CCC projekti demolinnad tutvustasid Riias oma plaane

CCC projekti avaüritusel Riias tutvustasid kuus projekti kaasatud demolinna – Aarhus, Gdynia, Kiel, Riia, Tallinn ja Turu – oma esialgseid tegevusplaane projekti jooksul.

Suurjäätmed kui ressurss

Gdynias viivad projekti ellu kaks partnerit – omavalitsust esindav Disainikeskus ja ühendus “Pomorskie in the European Union”.

Projekti raames kavatseb Disainikeskus luua Gdynias strateegia ja katsetada jäätmekäitlusprogrammi. Selleks korraldatakse disaini- ja ärisektorile suunatud töötubade ja koolituste seeria ning korraldatakse mõned hariduslikud tegevused, mis hõlmavad Gdynia elanikke.

Gdynia projekti lõppeesmärk on uuendada olemasolevat suurjäätmete käitlemise veebisaiti või luua vajadusel uus veebisait. Projekti iga etapp põhineb kohalikest uuringutest kogutud andmetel ja Gdynia kodanike kogemuste kuulamisest. Kaardistatakse suurjäätmete „andjad” ja „võtjad” ning algatatakse tõhus koostöö avaliku ja ettevõtlussektori vahel.

„Koos Läänemere piirkonna partneritega toetame ja inspireerime üksteist jäätmete, sealhulgas suurjäätmete vähendamise püüdlustes. Igaühel meist on täita suur roll,” ütleb Disainikeskuse CCC projektijuht Natalia Kawczynska.

Ringmajanduslike ärimudelite testimine Turu ringmajanduse karnevalil

Turu projektiplaan koosneb Humaki Rakenduskõrgkooli loodud inkubaatoriprotsessist, Valonia/Edela-Soome piirkonnanõukogu loodud ringmajanduse karnevalist ja Turu linna juhitavast koosloome platvormist.

Inkubaator toob kokku kogemustööstuse ettevõtted ja kunstnikud, et luua loomingulisi meetodeid kasutades uusi ringmajanduse ärimudeleid. Ringmajanduse karneval toimib platvormina äriideede proovile panemiseks ja elanike jaoks ringmajanduse nähtavaks tegemisel, läbi selliste tegevuste nagu toidujääkide õhtusöögid, kirbuturg, kaubavahetus, remonditeenused, ühiskasutuse lahendused, kunstinäitused. Ringmajanduse vaimus karnevali kavandatakse ja viiakse ellu koostöös kohalike elanike, elanike ühenduste, ettevõtjate, koolide, kodanikuühiskonna osalejate ja teiste huvigruppidega.

Turu piloote hakkab tüürima CCC koosloome ühendus, mis toob regulaarseks dialoogiks kokku Turu peamised ringmajanduse, kultuuri ja ettevõtluse sidusrühmad. Ühendus integreeritakse Turu ringmajanduse teekaardi ja kliimameeskonnaga, mis keskenduvad ringmajanduse edendamisele Turus pikemas perspektiivis.

CCC projekt annab hoogu Kieli ringlusalgatustele

Esimese sertifitseeritud jäätmevaba linnana Saksamaal töötab Kiel praegu kohaliku ühiskonna igakülgse ümberkujundamise nimel, et muutuda jätkusuutlikuks väärtuslikke ressursse austava kohtlemise kaudu. Rohkem kui 70 algatust Kielis, mis praegu töötavad ringmajanduse vallas, on tohutu potentsiaal jõuda positiivse pöördepunktini, mis viib väljakujunenud urban mining (urban mining ehk kasulike materjalide eraldamine olmeprügist) süsteemini. Selles kontekstis on CCC projekt Kielile suurepärane võimalus toetada loome- ja kultuurisektoreid ja -tööstusi (CCSI), et saada selles protsessis peamisteks osalejateks.

Kolm kohalikku projektipartnerit – Heinrich Bölli Fond Schleswig-Holstein, Anschar GmbH ja Zero Waste Kiel e.V. – on võtnud eesmärgiks viia ellu mitmeid CCSI-põhiseid ringmajandust toetavaid projekte. Esimese sammuna luuakse juhtrühm, mis koosneb eespool nimetatud partneritest, kohalikest omavalitsustest ja kindlaksmääratud sidusrühmadest, kes aitavad välja töötada ühist ringmajanduse strateegiat Kielis.

Lisaks aitavad projekti partnerid kahe labori läbiviimise kaudu levitada oma teadmisi kodanike kaasamise ja strateegia väljatöötamise kohta rahvusvahelises CCC projektikogukonnas. Plaanis on kaasata Kieli kodanikke nende kohalikes naabruskondades tegutsevasse kahte tegevuslaborisse, et edendada ringset elustiili.

Ettevõtlussektori tugevdamiseks viiakse aastatel 2025 ja 2026 ellu kolm projekti: circular catalyst, circular sandbox ja circular stage. Kõik need annavad osalejatele asjakohast teavet ringse idufirma loomiseks, abistavad selle elluviimisel ning teavitavad avalikkust loomesektori ringsusest.

Viimase sammuna korraldab ja võõrustab Kiel 2025. aastal loome- ja kultuurisektori ning -majanduse ringmajanduse riikliku konverentsi.

Riia kodanike kaasamine ringse aia loomisesse

Projektis Riia linna esindav Riia Energiaagentuur töötab välja linna pikaajalist ringmajanduse strateegiat, millesse CCC projekt panustab.

Projekti raames toimuvad kodanikke, ettevõtlust toetavaid organisatsioone ja loomeettevõtteid kaasavad tegevused. Riia kodanikke kaasatakse ringmajanduse põhimõtetel põhineva aia rajamisse vallaraamatukogu kõrval Bolderāja äärelinnas. Riia ettevõtluse tugispetsialistid saavad võimaluse omandada uusi teadmisi ringärimudelite arendamise ja ettevõtlusinkubaatoriprogrammide kohta, loomemajanduse esindajad saavad aga äripäevadel kohtuda ja saada tagasisidet oma äriideedele ringmajanduse vaatenurgast.

Aarhus üleminekul ringmajandusele

Århusi linn on pühendunud ringmajandusele üleminekule, eesmärgiga vähendada tarbimist, ühtlustada materjalivoogusid ja vähendada jäätmeid. Linn tunnistab tungivat vajadust paradigma muutmise järele tarbimisharjumustes nii linna kui ka kogukonna tasandil.

Esimese sammuna tunnistas linn vajadust võtta oma haldusfunktsioonides kasutusele jätkusuutlikud praktikad. Sellest tulenevalt loodi 2022. aastal osakondadevaheline ringmajanduse meeskond. See sisemine meeskond on pühendunud ennetuskultuuri edendamisele, tavapäraste haldusnormide vaidlustamisele ning uuendusliku interdistsiplinaarse mõtlemise edendamisele.

Konkreetselt CCC-s kasutab Aarhus ringmajanduse alase interdistsiplinaarse koostöö mudelina sisemise ringmajanduse võrgustiku kogemusi. Seda rakendatakse ühenduse tasandil, sihiks tekstiilid, ringlussevõtt ning ühtsema ja terviklikuma lähenemisviisi loomine õigusele remondile, õiglasele üleminekule ja tööstustavadele. See on kohalik ühisloome areen koos ametiasutuste, tööstusklastrite, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanike ning kohalike CCSI osalejatega.

Aarhus on pühendunud selle mudeli laiendamisele koostöös Läänemere partnerite ja kohaliku partneriga Lifestyle and Design Cluster, edendades innovatsiooni ja jätkusuutlikkust laiemalt. Üks projekti verstaposte, mida Elustiili- ja Disainiklaster ootab, on uue rohelise inkubaatori loomine ringmajandusega tegelevate noortele ettevõtjatele.

Tallinna Loomeinkubaatori tegevused, et muuta ettevõtjaid jätkusuutlikumaks

Ühena kuuest demolinnast on Tallinnas planeeritud mitmeid tegevusi.

CCC projekti raames toimuvad mitmed töötoad ja koolitused ettevõtetele näiteks jätkusuutlike ärimudelite arendamise, toodete ja pakendite eluea, tööstusjäätmete jagamise, tööstusjäätmete taaskasutamise, ringteenuste jms teemadel. Samuti toimub mentorlus, parimate tavade ja juhtumiuuringute jagamise seansid ning võrgustike loomise üritused, et julgustada ettevõtjaid koostööd alustama. Lisaks kogutakse ja kategoriseeritakse säästvate materjalide raamatukogus märkimisväärne hulk jätkusuutlike materjalide näidiseid. Lisaks toimub ülevaatlik ja informatiivne säästva eluviisi näitus.

“Circular Creative Cities” rahastatakse EL-i Interreg Läänemere piirkonna programmist, et edendada ringmajandusele üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstust.

More info about the project: https://interreg-baltic.eu/project/ccc/

Loomeinkubaatoril käivitus uus projekt Creative GPS

Euroopas, eriti Kesk-Läänemere piirkonnas, seisavad kultuuri- ja loomevaldkonna spetsialistid silmitsi paljude väljakutsetega jätkusuutliku tööhõive ja sissetuleku tagamisel. Nende töö hõlmab sageli mitut ja mitmekülgset tegevust, mistõttu on haruldane pidev sissetulek ühest allikast. Puuduvad toetavad meetmed, mis käsitlevad seda konkreetset sihtrühma ja selle võimet stabiilsemaks karjääriks.

“CreativeGPS: Creative Professionals Naviging the Job Market: Skill Building and Transnational Peer Learning For Added Agency” toetab kvalifitseeritud ja kogenud loomespetsialiste tööturul navigeerimiseks.

Projekti raames käivitatakse 2024. aasta sügisel 3 paralleelset programmi Lätis, Eestis ja Soomes, mis loovad õppeteekonna 60 loomevaldkonna professionaalile. Täiendavate võimaluste suurendamiseks loovad partnerid projekti viimases etapis avatud juurdepääsuga tööriistakomplekti, et jagada programmi jooksul kogutud õpetusi, mõtteid ja parimaid juhtumeid laiemale publikule sihtriikides ja kaugemalgi.

Projekti partnerid on Tallinna Loomeinkubaator, Northern Dimension Partnership on Culture Secretariat (Läti), Trade Union for Art and Culture Professionals TAKU (Soome).

CreativeGPSprojecti kogueelarve on 212 644 €, millest 80% ehk 170 115 € tuleb Interreg Central Baltic programmist ja ülejäänud 20% projekti partneritelt.

Radikaalsed muutused kõigis disaini valdkondades hoogustuvad biomajanduse innovatsiooni ja linnade ümberkujundamist jätkusuutlikumaks

Disain on üks nendest valdkondadest, mis aitab Euroopas saavutada kliimaneutraalsed linnad. Roheline ja vastupidav üleminek linnas, kui peamises elukohas on juba täna päevakorral. Loomeinkubaator osaleb rahvusvahelises projektis Innovation Alliance Circular Design (CiD), mis keskendub just sellele väljakutsele.

Ringmajandus annab võimaluse innovatiivseteks lahendusteks loovates disainivaldkondades. Erinevad disainivaldkonnad on just need, kes on sellises üleminekus aktiivsed ning kelle roll on oluline, et tagada sotsiaalne kaasatus ja muutused kultuuris. Multidistsiplinaarse lähenemisviisiga projekt Innovation Alliance Circular Design (CiD) tegeleb oskuste ja teadmiste puudujäägiga arhitektuuri, linnakujunduse, toote/teenusedisaini õppes. Projekt pakub unikaalset ja uut mudelit – kuidas siduda disain ringluse ja linnakeskkonna muutustega.

Projekti eesmärgid:

• Uute, uuenduslike ja multidistsiplinaarsete lähenemisviiside edendamine ringdisaini õpetamisel ja õppimisel
• Ettevõtte sotsiaalse vastutuse edendamine ringdisainis
• Algatusvõime ja ettevõtliku suhtumise stimuleerimine ringdisaini kaudu
• Ringdisaini oskuste kvaliteedi ja asjakohasuse parandamine
• Ringdisaini teadmiste leviku ja koosloomise hõlbustamine
• Tõhusate kõrgharidus- ja kutseõppesüsteemide loomine ja toetamine ringdisaini kaudu

Projekt aitab kaasa ka Uue Euroopa Bauhausi eesmägile ühendada Rohelise leppe jaoks loovus, kunst ja tehnoloogia. CiD aitab ümber mõtestada ringmajandust arvesse võtvat disaini ja suunab multidistsiplinaarset koostööd, et liikuda süsinikuneutraalsete linnade suunas. Lisaks keskendub projekt linnakeskkonnas biopõhisele innovatsioonile – teiste sektorite biomaterjalide kasutamine, piirkondlike ringsüsteemide loomine taastuvate materjalidega ja hoonete loomine biomasinateks.

Innovation Alliance CiD koondab ainulaadsel platvormil kõrgharidusasutused, kutseharidusasutused, koolitusasutused, ettevõtted, kodanikuühiskonna organisatsioonid, inkubaatorid ja investorid, et luua innovatsiooni ökosüsteem. See ökosüsteem aitab töötada välja ringdisaini jaoks vajalikud rohelised, digitaalsed ja ettevõtluselased oskused. Lisaks on kaasatud ka laiem sotsiaal-majanduslik keskkond (omavalitsused, kodanikuühiskond ja ettevõtted). Tulemuste sihipäraseks arenguks ka pärast projekti, nende levitamiseks ja jätkusuutlikuseks, on projekti kaasatud ka üleeuroopalised organisatsioonid, kes tegutsevad arhitektuuri- ja kultuurivaldkonnas.

Projekti tegevuse tulemusena arendatav innovatsioon hariduses põhineb uutel mudelitel, kuidas parandada keskkonnahoidlikke, digitaalseid ja vastupidavusalaseid oskusi ringdisainis ning olulisel kohal on selles mudelis ka algatusvõime ja ettevõtliku mõtteviisi oskused. Õppijad ja koolitajad astuvad vastu sellistele sotsiaalsetele ja majanduslikele väljakutsetele ja perspektiividele nagu kliimamuutused, sotsiaalne innovatsioon ja kogukonna vastupanuvõime, digitaliseerimine, kiired muutused tööhõives ja tööturu innovatsioon.

Laiendus ja jätkusuutlikkus ka väljapool Erasmus+ poolt rahastatud projekti toimub esimesest päevast ja sellest saab projekti laiema haarde tagamiseks tegevuste lahutamatu osa.

Innovation Alliance Circular Design (CiD) on selgelt riikidevahelise koostöö lähenemisega – koku osaleb projektis 11 partnerorganisastiooni kaheksast riigist:

• Leibniz University Hannover (LUH), Saksamaa – peapartner
• Institute of Advanced Architecture of Catalonia (IAAC), Hispaania
• University of Genova (UNIGE), Itaalia
• European Association for Local Democracy (ALDA)
• Collegio universitario, Palermo (ARCES), Itaalia
• Architekturos Fondas (ARCHFONDAS), Leedu
• Architects Council of Europe (ACE)
• National Research Organisation (CNR) Department of Biology (DISBA), Itaalia
• ERSILIA foundation
• Materiom
• Tallinn Creative Incubator

Jälgi projekti tegemisi kodulehel: https://www.cid-innovationalliance.eu/

Kuidas rakendada ringmajandust tekstiilivaldkonnas?

EL-is tekib aastas inimese kohta 12 kg tekstiilijäätmeid. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine on oluline tekstiilide pika eluea tagamiseks. Loomeinkubaator osaleb koos partneritega Soomest, Lätist ja Rootsist projektis Baltic2Hand, mis keskendub tekstiilitööstusele, eelkõige tekstiili taaskasutuse parandamisele ja tekstiilijäätmete vähendamisele läbi teenusedisaini ja ühisloome.

Projekti raames korraldatakse projektimeeskonna liikmetele rida koolitusi. Need koolitused keskenduvad erinevatele teemadele, et anda projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikke praktilisi oskusi ja teadmisi.

Kaks koolitust olid keskendunud ringmajanduse teemale ning need korraldas Soome idufirma Double Round Ltd, mis aitab ettevõtetel ja avalik-õiguslikel organisatsioonidel leida võimalusi ringmajanduses.

Järgnevalt oleme välja toonud mõned ringmajanduse kooltuse peamised järeldused:

Tänapäeva kiirmood on loodud selleks, et mitte kesta. Sageli kasutavad suured kiirmoebrändid tööjõudu ära, kuna nad töötavad madalate palkade, sunniviisilise töö ja ohtlike töötingimustega. Paljude kiirmoebrändide puhul on probleemiks ka läbipaistvuse puudumine, kus teave nende tarneahela kohta on sageli varjatud. Kuna toote päritolu on sageli raske kindlaks teha, ei suuda tarbijad teha teadlikke otsuseid. Toodete läbipaistvuse puudumine muudab brändide vastutusele võtmise nende sotsiaalsete ja keskkonnaalaste rikkumiste eest samuti keeruliseks.

Rõhuasetus kvantiteedile, mitte kvaliteedile, toob kaasa lühiajalised tooted ja aitab kaasa äraviskamiskultuurile, kus ületootmine kurnab niigi piiratud loodusressursse ja müümata varud toovad kaasa rahalise kahju ja ebastabiilse turudünaamika. Üleliigsed tooted satuvad sageli prügilasse või põletatakse ning aitavad seetõttu kaasa saastamisele, jäätmete tekkele ja süsiniku jalajälje suurenemisele.

Siin tulebki esile vajadus ringmajanduse ja säästva mõtlemise järele. Üsna sageli arvatakse, et ringmajandus on taaskasutusmajandus ja ringmajandus on kõige lõpp-punkt. Ringmajanduse puhul on olulisem just teekond. Hästi läbimõeldud füüsilised tooted, alates disainikontseptsioonist kuni elutsükli lõpuni, loovad väärtust.

Ringselt mõtlemise peamised tunnused on järgmised:

• Ressursse hoitakse võimalikult kaua ringluses.
• Tooted on loodud kestma ja kui nende eluiga lõppeb, saab neist luua midagi uut.
• See ei tähenda ainult olemasolevate protsesside ümberkujundamist, vaid ka toodete ümbermõtestamist algusest peale.

Peamised eelised ringmajanduse rakendamisel ärimudelites on keskkonna-, majandus-, innovatsiooni- ja tarbijalojaalsuse valdkonnas.

• Keskkonnahoid tähendab tekstiilitööstuse jäätmete, energiatarbimise ja üldise süsinikujalajälje vähendamist.
• Majanduslik väärtus tuleneb toote pikemast elueast, mis tächendab suuremat väärtust müüdud kauba kohta.
• Tarbija lojaalsus tähendab tarbijate usalduse loomist, kuna tooted kestavad kauem ja on kvaliteetsemad.
• Innovatsioon tuleneb tekstiilitööstuse tehnoloogiliste protsesside edusammude toetamisest.

Võtmestrateegia: ringmajanduse juurutamine on eelkõige investeerimine materjalidesse ja tootmisesse, mis tagab pikaealisuse. Samuti luuakse tooteid, mida saab kergesti ümber kujundada või muuta, mis pikendab nende eluiga. Lisaks pakkudes selliseid teenuseid nagu parandamine ja hooldamine, tähendab, et tooted jäävad kasutusse kauemaks. Lisaks alternatiivina toodete pakkumine teenusena ja jagamisplatvormide loomine.

On palju ettevõtteid, kes juba rakendavad oma ärimudelites ring- ja keskkonnapõhimõtteid:

• Reet Aus on Eesti moelooja ja jätkusuutliku moe teerajaja. Mõned tema peamised algatused on: jäätmete ümbertöötlemine, mis tähendab suuremate tehaste materjalide taaskasutamist. Samuti “Trash to Trend” jalajäljemärgis, mis teavitab kliente iga toote keskkonnasäästlikkusest.
• Zadaa on Soome digitaalne platvorm, mis on loodud moe ostmiseks ja müümiseks. Tehnoloogiat kasutades ühendavad need sarnase suuruse ja stiiliga kasutajad, hõlbustades sobivate riiete leidmist ja vahetamist. Riideid edasi müües pikendavad need tekstiili eluiga.
• Niaga on loonud täielikult taaskasutatava vaiba – kasutades ühte materjali, võimaldab seda vaiba eluea lõpus hõlpsalt taaskasutada.
• Lovia on Soome kaubamärk, mille tooted on valmistatud materjalide ülejääkidest. Samuti on nad välja töötanud oma toote DNA, mis tähendab, et iga tootega on kaasas üksikasjalik teave selle päritolu, materjalide ja selle loomise taga olevate inimeste kohta.
• MUD Jeans pärineb Hollandist ja keskendub teksade rentimisele ja teksade taaskasutamisele, kui selle elutsükkel on lõppenud.
• Patagonia on välirõivaste bränd, mis on alati olnud jätkusuutlikkuse esirinnas. Näiteks on neil programm Worn Wear, mille kaudu saavad tarbijad oma vanad Patagonia rõivad poekrediidi vastu tagasi viia. Nad pakuvad ka tasuta parandusjuhendeid. Patagonia kasutab taaskasutatud materjale – üks nende kollektsioonidest on valmistatud 100% taaskasutatud udusulgedest, villast, polüestrist ja puuvillast.
• Baltic Flax on jätkusuutlik tekstiiliettevõte, mis keskendub lina tootmisele Balti regiooni traditsioonilisest põllukultuurist laksist. Lina vajab vähem vett, vähem pestitsiide ja parandab mulla tervist.

Baltic2Hand projekti ja ettevõtete võimaluste kohta lisateabe saamiseks külastage Baltic2Handi veebisaiti.

Baltic2Hand projekti partnerid on Laurea Rakenduskõrgkool, Tallinna Loomeinkubaator, Läti Kaubandus-Tööstuskoda, Sustainability InnoCenter ja Turu Rakenduskõrgkool. Baltic2Hand on Interregi Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 projekt, mida kaasrahastab Euroopa Liit.

Loomesektor aitab muuta linnad jätkusuutlikumaks: Läänemere piirkonnas käivitati uus projekt

Taani Kultuuriinstituudi juhitud rahvusvaheline konsortsium on käivitanud projekti “Creative Circular Cities” (CCC). Projektis osaleb kuus Läänemere piirkonna linna – Aarhus (Taani), Kiel (Saksamaa), Gdynia (Poola), Riia (Läti), Tallinn (Eesti) ja Turu (Soome) – kes arendavad, katsetavad ja edendavad ühiselt kultuuri- ja loomesektorite ning -tööstuse poolt juhitud lahendusi, mis toetavad üleminekut lineaarselt majanduselt ringmajandusele.

Projekti konsortsiumis on koos Tallinna Loomeinkubaatoriga 14 partnerit – omavalitsused, ettevõtlust toetavad organisatsioonid, kaasatud linnade valitsusvälised organisatsioonid ja riikidevahelised võrgustikuorganisatsioonid.

Taani Kultuuriinstituudi Eesti, Läti ja Leedu piirkonnadirektor Lizaveta Dubinka-Hushcha projekti eesmärgist ja ambitsioonist: “Ringmajandus on eelkõige filosoofia, elustiil, mis põhineb ühisel usul inimese koosloomele kui lisandväärtusesse. Tee jätkusuutliku ringühiskonna poole algab selle liikmete mõtetes, kus kultuur on loovuse katalüsaator ja uute ideede juht. Meie eesmärk on ületada lõhed otsustamise, äri ja kunsti vahel, ühendades need ringikujuliseks ja jätkusuutlikuks süsteemiks.”

Aastakümneid on loomemajandust, nagu mood ja disain, seostatud tarbimise ja ületootmisega. Siiski on ka kultuuri- ja loomesektoril märkimisväärseid teadmisi ja kogemusi, mis võivad toetada ja arendada ringseid ärimudeleid ja -tavasid. Oma uuenduslike lähenemisviiside ja suure mõjuga inimeste harjumustele ja mõtteviisidele pakuvad kultuuri- ja loomemajandus suurt potentsiaali ringleva elustiili edendamiseks. Seda potentsiaali kasutatakse nüüd projektis „Creative Circular Cities.“

Ringmajandusele üleminekuks ei ole puudu ambitsioonist, vaid puuduvad konkreetsed vahendid selle saavutamiseks. Vaja on uusi meetodeid ja mõtteviise, mida on ettevõtetel, kodanikele ja omavalitsustel lihtne rakendada. „Creative Circular Cities“ projekti eesmärk on arendada, katsetada ja jagada “lahendusi”, mida Läänemere-äärsed linnad saavad hõlpsasti konkreetseteks tegudeks muuta.

Projekt viiakse ellu novembrist 2023 kuni novembrini 2026. Seda rahastab 80% ulatuses EL Interreg Läänemere piirkonna programm kogueelarvega ligikaudu neli miljonit eurot.

BALTIC2HAND projekt keskendub tekstiilide ringlusele

Alates aprillist 2023 osaleb Loomeinkubaator Baltic2Hand projektis, mille eesmärk on toetada tekstiilide taaskasutust ja vähendada tekstiilijäätmeid, arendades second-hand ettevõtete ärimudeleid. Projekt kestab 2026. aastani ning projekti partnerid on Soomest, Rootsist, Lätist ja Eestist.

Täpsemalt osalevad projektis veel Laurea University of Applied Sciences, Latvian Chamber of Commerce and Industry, Sustainability InnoCenter ja Turku University of Applied Sciences. Projekt on kaasrahastatud Interreg Central Baltic programmist.

Üldiselt on tekstiilide alakasutuse põhjuseks ringluse puudumine tekstiili- ja moetööstuses. Projekti eesmärgid on plaanis saavutada second-hand ettevõtete ärimudelite arendamise kaudu ning samuti toetades ettevõtteid, kes soovivad lisada oma ärimudelisse teise ringi teenuse.

Projekti peamised tegevused on:

1. Turu hetkeolukorra kaardistus ja raport
2. Kohalikud ja rahvusvahelised töötoad
3. Ettevõttes loodud lahenduste konsulteerimine
4. Sidusrühmade kaardistus ja kaasamise tegevused
5. Avalike veebimaterjalide loomine

Baltic2Hand peamised kasusaajad on second-hand ettevõtted (MTÜ-d ja ettevõtted) ja teised moe ja tekstiili ettevõtted, kes soovivad lisada oma ärimudelile second-hand teenuse. Lisaks ettevõtluse tugiorganisatsioonid ja tarbijad.

Projekt kasutab teenusedisaini lähenemist, pakkudes sihtgrupi vajaduste ja väljakutsete põhjal loodud tegevusi koos organisatsioonide, tarbijate, ekspertide ja teiste sidusrühmadega. Projekti käigus loodud lahendusi piloteeritakse koostöös erinevate partneritega.

Projekti partnerite esimene kohtumine toimus Soomes, Laurea University of Applied Sciences linnakus. Sissejuhatava inspiratsiooniettekande tegi Linda Lisa Maria Turunen, kellel on pikaajaline kogemus tekstiilivaldkonna uurimises. Oma ettekandes tõi ta välja, et teise ringi tekstiilide turg on 2027. aastaks väärt 327 miljardit. Ning see on aina enam sotsiaalselt vastuvõetav ja trendikam. Ning 2030. aastaks võib eeldada, et second-hand tekstiilide turg on 2 korda suurem kui kiirmoe turg. Lisaks tõi ta välja, et second-hand turu puhul on oluline roll tarbijal – ilma tarbijata ei ole ka esimesel ringil toote ostjat.

Täpsem info projekti tegevuste kohta juba peagi Loomeinkubaatori kanalites.