ENG
Tutvu programmidega

Time for (S)heroes projekti töötuba tõi Saaremaale draamapedagoogika ja kestliku moedisaini tulevikunägemused

10.–11. juunil osalesid Kuressaare Ametikooli õpilased rahvusvahelise projekti Time for (S)heroes töötoas, et uurida kestliku kangelaslikkuse tähendust draamapedagoogika kaudu. Ettevõtlusinkubaatori osalusel toimuv Time for (S)heroes projekti eesmärk on arendada kestlikke ja koostööpõhiseid tööviise moedisaini ja kostüümikunsti valdkonnas.

Töötoa viisid läbi kogenud draama- ja kunstipõhise õpetamise eksperdid Heini Haapaniemi, Kati Viljakainen ja Matti Halén Kagu-Soome Rakendusteaduste Ülikoolist (Xamk). Time for (S)heroes töötuba kasutas draama- ja kunstipõhiseid õppemeetodeid, mis toetuvad kogemuslikule ja koostööl põhinevale õppimisele. Tegemist oli loova protsessiga, kus osalejad uurisid identiteeti, väärtusi ja disaineri rolli läbi liikumise, kujundi, sõna ja tegevuse. Igaüht julgustati osalema just sealt, kus ta parasjagu on – eesmärgiga luua turvaline ruum, kus katsetada, peegeldada ja õppida üksteiselt. Juhendajad toetasid protsessi küsimuste, suunavate impulsside ja ühise rütmi leidmise kaudu, ilma etteantud vastuseid pakkumata.

Loovus, identiteet ja kangelased

Kahepäevase töötoa jooksul uuriti mitmekesiseid teemasid: alates disaineri isiklikust identiteedist ja loovast eneseväljendusest kuni koostöö, kangelase mõiste ja ühiskondliku mõjuvõime arutelu ning harjutusteni. Osalejad said kogeda, kuidas isiklikud väärtused ja maailmavaade võivad läbi kunsti, moe ja kostüümi avalduda ning muutuda nähtavaks vormi, värvi ja materjalide kaudu.

Eriline rõhk oli mõtestatud kohalolul ja ühisloomel: näiteks arutleti, milline on „kangelase hääl“ tehisaru ajastul ja kuidas iga disainer saab oma töö kaudu kujundada tähenduslikumat ning kestlikumat tulevikku. Töötoa ülesehitus julgustas katsetama, peegeldama ja mõtlema kastist välja – mitte pelgalt teadmisi kogudes, vaid neid koos läbi elades.

Uurimistöö ja rahvusvaheline koostöö

Töötoaga kaasnes ka teaduslik mõõde: Aalto Ülikooli doktorant Heini Haapaniemi viis samaaegselt läbi uurimistööd, mis keskendub draamapedagoogika rakendamisele loovhariduses. Uuring hõlmab töötubade vaatlusi, osalejate vastuseid veebiküsitlustele ja kvalitatiivset andmeanalüüsi. Uurimistöö eesmärk on kaardistada, kuidas kogemuslik ja koostööpõhine õpe toetab noorte disainerite arengut ja identiteedi kujunemist.

Time for (S)heroes projekt kestab aastatel 2024–2028 ning hõlmab töötube, residentuure ja uurimustegevust mitmes Euroopa riigis. Projektis osaleb Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja seda juhib South-Eastern Finland University of Applied Sciences – Xamk, koostöös erinevate teiste kunstikõrgkoolide ja loovsektori organisatsioonidega.

Muutuste disain: Genova Ülikool ja Genova BeDesign Week

Ettevõtlusinkubaator osaleb CiD Innovation Alliance rahvusvahelises projektis, mille raames toimus Muutuste disaini konverents. Konverents toimus Genova Ülikoolis ja Genova BeDesign Weeki raames, tuues kokku disaini, teaduse ja arhitektuuri juhtivad esindajad, et uurida uuenduslikke lähenemisviise jätkusuutlikkusele ja ringmajandusele disainis. Üritusel rõhutati disainerite rolli jätkusuutlikuma tuleviku kujundamisel, eriti materjalide innovatsiooni, süsteemsete muutuste ja interdistsiplinaarse koostöö kaudu.

Põhiettekannetel esinesid silmapaistvad esinejad, nagu Emma van der Leest, kes uuris biodisaini potentsiaali; Davide Crippa, kes arutles arhitektuuri muutuva rolli üle jätkusuutlikkuses; ja Laura Brun Isola Designist, kes rõhutas kogu tööstusharu hõlmavaid nihkeid ringmajanduse suunas. Järgnes elav ümarlauaarutelu, mis võimaldas osalejatel esinejatega nendel olulistel teemadel otse suhelda.

Pärastlõunal tutvustati dünaamilises PechaKucha stiilis posterite sessioonis uusi uuringuid kogu Euroopast. Teemad ulatusid vetikapõhistest materjalidest ja katastroofijärgsest varjualuste disainist kuni jätkusuutlike materjalide sensoorse analüüsi ja biotootmiseni. Need sisutihedad ettekanded peegeldasid disaini ja keskkonnavastutuse ristumiskohas toimuvate eksperimentide laia mitmekesisust.

UniGe kureeritud viimasel näitusel esitleti käegakatsutavaid disainiuuendusi – nagu biolagunevad komposiidid ja ümbermõeldud looduslikud materjalid –, rõhutades teemat „disainerid tegutsemas“.

Konverentsi teine ​​päev keskendus ringdisaini väljakutsetele, kus CiD Erasmus+ projekti partnerid esitlesid oma ühiseid jõupingutusi süsteemsete muutuste edendamiseks hariduse ja kohaliku tegevuse kaudu. Märkimisväärsed põhiettekanded käsitlesid materjaliinnovatsiooni ja ringmajanduse arhitektuurilisi tagajärgi, lõpetades tulevikku suunatud ja inspireeriva ürituse.

CiD projekti juhivad 11 partnerit üle Euroopa, et arendada innovatsiooni teadus- ja koolitustegevuses urbanismi, arhitektuuri ning toote- ja teenustedisaini alal. Peamised teemad on uus nägemus ringmajanduse disainist, linnamuutus kliimaneutraalsuse suunas ja bioinnovatsioon renoveerimislaine jaoks. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusagentuuri EACEA kaudu toetuslepingu nr 101111686 alusel.

Time for (S)heroes: kestlikuma moetuleviku nimel

Ettevõtlusinkubaator osaleb rahvusvahelises projektis Time for (S)heroes, mis ühendab moedisaini, kostüümikunsti ja kunstilised installatsioonid, et edendada kestlikku tulevikku, nulljäätmeid, digitaalseid protsesse ja kaasloomet.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärk on toetada tulevasi moedisainereid ja kostüümikunstnikke, pakkudes neile võimalusi arendada oma oskusi ja teadmisi kestlikkuse valdkonnas. Projekti kaudu saavad disainerid ja kunstnikud koos kujundada nii digitaalseid kui ka füüsilisi moekollektsioone, keskendudes keskkonnasõbralikele lahendustele ja materjalide taaskasutusele.

Loovad meetodid ja kaasamine

Projektis kasutatakse erinevaid loovaid meetodeid, sealhulgas draamapedagoogikat, kunstilisi installatsioone ja kaasavat disaini, et edendada ökoloogilist ja mitmekesist tulevikku. Disainerid ja kunstnikud kutsutakse üles mõtestama ümber kangelaste narratiive, keskendudes kliimamuutustega võitlemisele ja kestlikkuse edendamisele.

Osalemisvõimalused

Projekti raames pakutakse mitmeid osalemisvõimalusi:

Õppematerjalid ja juhised

Projekti käigus koostatakse juhised ja õppematerjalid, mis käsitlevad kestlikku ja ringdisaini, kaasavat disainimudelit ning kollektiivse mõttemaailma kujundamist kestlikkuse edendamiseks. Need materjalid tehakse kättesaadavaks avatud platvormil, et toetada interdistsiplinaarset kasutust ja teadmiste levikut.

Projekti partnerid

Projekti veab Kaakkois-Suomen ammattikorkeakoulu (Xamk) koostöös järgmiste partneritega:


Projekt kestab: 1. oktoober 2024 – 30. september 2028
Kogueelarve on 1 425 788 €, millest Euroopa Liidu osa on 998 051 €
Rahastaja: Creative Europe, European Education and Culture Executive Agency

Uppsala töötoas keskendus Baltic2Hand meeskond Rootsi pilootide ringsetele lahendustele

Mai alguses kogunesime Rootsis Uppsalas koos Baltic2Hand projektipartnerite ning tekstiili- ja ärimudeli innovatsiooni ekspertidega. Kohtumise käigus vaatasime üle projekti planeeritud tegevused ning töötubade raames keskendusime süvitsi Rootsis arendatavate pilootprojektide täiustamisele.

Ühises töötoas sai kaardistatud Rootsi pilootprojektide tegevusi ning välja töötatud mitmeid põnevaid ideid – alates loovatest rahvusvahelistest turundusvõtetest kuni täiesti uute, ringmajandusel põhinevate tuluallikateni. Töötoas osalesid ka ettevõtjad, kes piloote on välja arendamas: Lena Almström ja Emanuela D’Asdia.

Suur tänu ka meie välistele ekspertidele säästva moe ja ettevõtluse vallas – Ursula O’Connor, Anna Calzolaio ja Sonali Phadke – kelle panus rikastas arutelu märkimisväärselt.

Meiega liitus ka Central Baltic programmi projektijuht Normunds Strautmanis, kes jagas väärtuslikke soovitusi ja nõuandeid, mis on abiks projekti viimases etapis.

📅 Jääge kuuldele – jagame töötuba puudutavaid tulemusi ja uusi teadmisi juba Insight Sharing Session’il 11. juunil!

Baltic2Hand on Interreg Central Baltic Programme 2021–2027 projekt, mida kaasrahastab Euroopa Liit.

Avatud konkurss: Creative Circular Cities selgitava filmi loomine

Creative Circular Cities projekt otsib professionaalset animaatorit või filmitegijat, kes toodaks lühikese animafilmi, mis selgitab ja tutvustab projekti integreeritud lähenemist kultuuri- ja loomesektoritest juhitud ringluspöördelistele üleminekutele. Valitud ekspert arendab välja kontseptsiooni, stsenaariumi, käsikirja ja visuaalse kujunduse kooskõlas projekti eesmärkidega. Film tutvustab CCC meetodeid, näitab pilootlinnade tegevusi ja edastab projekti sõnumit omavalitsustele, ettevõtluse tugiorganisatsioonidele ja vabaühendustele Läänemere piirkonnas ja mujal.

Tootmisperiood kestab 2025. aasta juunist septembrini ning kogueelarve on kuni 10 890 eurot.

Ettepanekud, mis sisaldavad loovat kontseptsiooni, asjakohast portfooliot, meeskonna teavet ning eeldatavat eelarvet ja ajakava, tuleb esitada hiljemalt 18. maiks 2025.

Loe allpool hankekutset ja esita oma ettepanek hiljemalt 18. maiks 2025!

Aktiivsete linkide (nt näidete) vaatamiseks pääsed dokumenti PDF-failina siit:
https://ndpculture.org/wp-content/uploads/2025/04/CCC_MOVIE_OPENCALL_TENDERS.pdf

Disain kohtub Teadusega – biomaterjalide innovatsioon ja arendus

Hiljuti toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös üritustesarja „Disain kohtub Teadusega“ seminar, kus fookuses oli biomaterjalide arendus ja kasutamine tuleviku disainis ja tööstuses. Üritus tõi kokku disainerid, teadlased ja ettevõtjad, pakkudes inspireerivaid lugusid biomaterjalide innovatsioonist ja praktilistest rakendustest.

Seminari avas Kärt Ojavee, kes rääkis oma kogemustest eri materjalide ja tehnoloogiate ühendamisel. Ojavee rõhutas, et looming ei piirdu ainult tekstiilidega, vaid hõlmab mitmesuguste looduslike ja ringmajandusel põhinevate materjalide katsetamist. Ta tutvustas projekte, kus on näiteks töötatud lina, kanepi ja nõgese kiududega, samuti katsetusi juustest valmistatud materjalidega, mida on saadud salongide jääkidest. Ojavee tõi esile ka taimsete värvide kasutamise väljakutsed ning rõhutas vajadust teadliku biomaterjalide kogumise ja mõtestamise järele.

Riina Õun jagas oma teekonda teeseene bakteriaalse tselluloosi arendamisel nahasarnaseks materjaliks. Tema motivatsioon sündis vajadusest pakkuda vegan-sõbralikke lahendusi moevaldkonnas. Õun rääkis materjali väljatöötamise katsumustest – lõhnast, venivusest ja veekindlusest. Lisaks tutvustas ta oma tööd näiteks munakoore-želatiini komposiitmaterjaliga ning koostööprojekti, kus Portugali oliivijääkidest loodi dekoratiivseid seinapaneele LVMH butiikidele, aidates vähendada ohtlikke jäätmeid.

Märt-Erik Martens, Gelatex Technologies kaasasutaja ja tegevjuht, avas ukse nanofiibriliste materjalide maailma. Martens tutvustas Gelatexi revolutsioonilist HaloSpinning tehnoloogiat, mis võimaldab kiiret ja kuluefektiivset nanofiibrite tootmist. Eesmärgiks on pakkuda skaleeritavaid lahendusi kultiveeritud liha ja regeneratiivse meditsiini valdkondades. Martens rõhutas, et nanofiibrid võimaldavad kasvatada rakke 3D-struktuuris, mis matkib paremini looduslikku kudet – see on oluline samm näiteks kultiveeritud steigi või filee loomisel. Lisaks tõi ta välja, et enamus ettevõtte ärist on seotud ka tervisevaldkonnaga.

Anna-Liisa Kubo ettevõttest Nanordica Medical rääkis, kuidas nad on arendanud nanofiibril põhinevaid haavahooldustooteid, mis kasutavad hõbeda ja vase sünergilist toimet. Uuenduslik materjal võimaldab kasutada oluliselt vähem hõbedat, säilitades samas kõrge efektiivsuse bakterite inaktiveerimisel ja põletiku kontrollimisel. Kubo rõhutas, et eri haavad nõuavad erinevaid lahendusi ning ettevõte töötab mitme tehnoloogia arendamise suunal. Suur osa arendustegevuse kuludest on läinud juriidiliste ja regulatiivsete küsimuste lahendamisele, kuid plaanis on tooted turule tuua juba lähiajal.

Seminar andis hea ülevaate sellest, kuidas teadus ja disain saavad ühendada jõud jätkusuutlike ja innovaatiliste lahenduste loomiseks. Üritus tõestas, et biomaterjalide areng on Eestis jõudsalt edenenud ning teadlaste ja disainerite koostöö pakub uusi võimalusi nii tööstuses kui ka igapäevaelus.

Disain kohtub Teadusega on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTech’i koostöös toimuv üritustesari. Sarja eesmärk on tuua kokku teadlased ja teemast huvitatud ettevõtjad, et leida võimalusi koostööks. Eesmärk on tutvustada, millised erinevad teadustööd toimuvad TalTech’is ja kuidas on ettevõtjatel võimalik osa saada ülikooli poolt pakutavatest võimalustest.

Üritus toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori Creative Circular Cities projekti raames. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast: Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI). Projekt kestab 01.11.2023–31.10.2026. Projekti rahastab 80% ulatuses EU Interreg Läänemere piirkonna programm.

CCC partnerid kohtusid Gdynias, et käivitada eelhankeprotsess ja hinnata pilootprojektide edenemist

25.–28. märtsil kogunesid Creative Circular Cities (CCC) projekti partnerid kuuest pilootlinnast Poola põhjarannikul asuvasse Gdyniasse, et käivitada eelhanke (Pre-Commercial Procurement, PCP) protsess, jagada oma pilootprojektide arenguid ning planeerida koostööd ikubatsiooniprogrammide raames. Kohtumise korraldasid ühiselt Gdynia Disainikeskus, Pomožje regionaalne esindus Euroopa Liidus ning Taani Kultuuriinstituut.

Kohtumise ajal esitasid CCC demolinnad – Aarhus, Kiel, Gdynia, Turu, Tallinn ja Riia – igaüks konkreetse linnalise väljakutse, millele otsitakse innovaatilisi lahendusi. See tähistab olulist sammu CCC projekti järgmises faasis: innovaatiliste ringmajandusel põhinevate lahenduste arendamise toetamist läbi eelhankeprotsessi. PCP on Euroopa innovatsiooniinstrument, mis võimaldab avaliku sektori asutustel arendada uusi lahendusi koostöös erasektoriga.*

CCC projektipartner Gdynia Disainikeskus avas kohtumise, tutvustades keskuse suurimat iga-aastast sündmust – Gdynia disainipäevade festivali – ning selgitas, kuidas nende ringmajanduse lähenemine annab rohkem jõudu nii disaineritele kui kuraatoritele, vähendades samas kulusid ja avades uusi võimalusi. Põhisõnum – disain peaks olema tööriist probleemide lahendamiseks ning lahenduste leidmiseks, mis on kasulikud nii inimestele kui planeedile – on integreeritud festivali põhiväärtustesse ja tegevustesse. Esimese päeva jooksul analüüsisid partnerid üksteise esitlusi, et õppida ja täiustada projekte.

Teisel päeval toimus põhjalikum teadmiste jagamise töötuba. Aruteludes tõstatati küsimusi nagu: Kuidas saab loovaid ringmajanduslikke tegevusi pärast konkreetset sündmust jätkusuutlikult edasi viia või muuta need ärilisteks ideedeks? Kuidas saaks partnerid paremini ressursse jagada? Kas mõne partneri viis kaasata poliitikakujundajaid võiks inspireerida teisi oma linnade jaoks uusi poliitikastrateegiaid looma

Päev lõppes ekskursiooniga Gdański laevatehase ringmajanduslikule algatusele. Seal on kohalikud ettevõtjad muutmas muidu tühjana seisvat mereäärset ala sotsiaalseks ja loovaks keskuseks, kasutades ära olemasolevaid materjale ja ruumi. Suured hallid on ümber kujundatud ühiskasutatavaks kunstiruumiks ning tulevikus hakkavad seal tegutsema nii kohalikud kunstnikud kui ka residentuurikunstnikud.

Kolmandal päeval toimus töötuba Maija Krastiņa juhtimisel, kes on strateegilise kommunikatsiooni ja turunduse spetsialist ning Zero Waste Latvia organisatsiooni juhatuse liige. Töötuba keskendus kommunikatsioonitrendidele ning julgustas projektipartnereid koostööle sisuloome valdkonnas, et tugevdada üksteise sisu ja leida sobivaimad lähenemised ja kanalid erinevate sihtrühmadeni jõudmiseks.
Kohtumise lõpetas intensiivne arutelu eelhankeprotsessi ja linnade ees seisvate väljakutsete teemal.

„Creative Circular Cities“ projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm, mille eesmärk on edendada ringmajanduse üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorit ning -tööstusi.

Mis on PCP?
Eelhange (Pre-Commercial Procurement) ei tähenda olemasolevate toodete ostmist, vaid rahastab teadus- ja arendustegevust etappide kaupa – alates kontseptsiooni loomisest, prototüüpide arendamisest kuni reaalsetes oludes testimiseni. See võimaldab linnadel suunata turule lahendusi, mis vastavad nende strateegilistele vajadustele, eriti valdkondades, kus sobivad tooted täna veel puuduvad.

“Disain kohtub Teadusega” seminar tõi kokku tervisevaldkonna uuendajad

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös toimunud “Disain kohtub Teadusega” seminar keskendus seekord tervise valdkonna innovatsioonile ning tõi kokku eksperdid, kes jagasid oma teadmisi ja kogemusi tulevikulahenduste arendamisest. Esinesid Merilin Varsamaa (Tehnopol), Jana Holmar (TalTech), Aile Pilberg (SleepAngel), Mihkel Tedremaa (7sense).

Tervise tulevik: andmed, inimkeskne ravi ja innovatsioon

Tehnopoli tervisevaldkonna juht Merilin Varsamaa rääkis, et 2030. aastaks on fookuses andmepõhised lahendused, inimkeskne tervishoid ning tervishoius töötavate spetsialistide toetamine.

Tehnopol on osalenud ja vedanud erinevaid projekte, mis on toetanud kohaliku tervisevaldkonna arengut. Üheks näiteks on kopsuvähi patsiendi teekonna projekt, kus läbi andmeanalüüsi ning uute lahenduste tutvustamise töötatati välja paremaid raviviise. Varsamaa rõhutas ka vaimse tervisega tegelemise tähtsust, tuues näiteks PERH-i ja MinuDoci koostööprojekti, mille eesmärk on toetada nii patsiente kui ka tervishoiutöötajaid.

Varsamaa sõnul on tervisevaldkonnas tugev kogukond – Tehnopolis on kaasatud 65 kogukonna liiget (haiglad, farmad, iduettevõtted, ülikoolid), 100 regionaalset ja rahvusvahelist partnerit, 22 rahvusvahelist erialamentorit ning aastas toimub 20 erinevat sündmust. “Meie eesmärk on luua koos paremaid lahendusi ning pakkuda testimis- ja piloteerimisvõimalusi nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil,” märkis ta.

Iduettevõtted loovad uusi võimalusi tervisevaldkonnas

Merilin tutvustas ka mitmeid ettevõtteid, kes on loonud tervisevaldkonnas innovaatilisi lahendusi:

TalTechi teadlased arendavad terviseandmete ja -seadmete tulevikku

TalTechi nooremprofessor ja Tervisetehnoloogiate instituudi direktor Jana Holmar tutvustas TalTechi teadus- ja arendustegevust.

Eesti 2035 arengustrateegia eesmärk nr. 1 on, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Asjakohased ja tõhusad ennetustegevused ning nutikad tervisetehnoloogiad on selle eesmärgi saavutamisel üliolulised. TalTech tervisetehnoloogiate alase tegevuse missiooniks on Eesti elanike tervelt elatud aastate arvu suurendamine ja Eesti tervishoiusüsteemi kulude vähendamine, mille saavutamiseks toetatakse Eesti organisatsioonidel ja ettevõtetel uute tervisetehnoloogiate arendamist ning kasutuselevõttu.

Mõned TalTechis käimasolevad projektid:

Infektsioonivabad haiglahooldustooted aitavad päästa elusid

SleepAngel (Gabriel Scientific OÜ) esindaja Aile Pilberg tõi esile, kui suur probleem on haiglainfektsioonid. “Ainuüksi USAs sureb haiglainfektsioonide tõttu aastas ligi 100 000 inimest, Euroopa Liidus 40 000. See tähendab 390 kaotatud elu iga päev.”

Kui haiglas on kõvad pinnad desinfitseeritavad, et baktereid eemale hoida, siis kõige saastatumad kohad on pehmed pinnad, ehk see voodikeskkond, kus patsient viibib. SleepAngel on välja töötanud täielikult infektsioonivabad padjad, tekid ja madratsid, mis on kaetud hermeetiliselt suletud polüesterkangaga ja nad on välja arendanud spetsiaalse filtertehnoloogia.

Ettevõtte tooteid kasutatakse haiglates, intensiivraviosakondades ja isegi spordimaailmas. “Üks asi on patsientidele luua turvaline keskkond. Ja üldse vähem oluline pole mugavus ja taastumist soodustav keskkond. Et ei peaks võtma lõivu turvalisuse jaoks mugavuse arvelt.”

7sense: puudutuse kaudu maailma tajumine

7sense tootejuht Mihkel Tedremaa esitles innovaatilist peas kantavat telehaptilist seadet, mis aitab vaegnägijatel ümbritsevat maailma puudutuse kaudu tajuda. Tedremaa selgitas, et umbes pooled pimedatest vigastavad end igal aastal, kuna keskkonnas orienteerumine on keeruline. Selle tagajärg on, et inimesed ei lähe võõrasse keskkonda. “Meie eesmärk on, et vaegnägijad saaksid elu täielikult nautida,” ütles ta.

Seade suudab näiteks trepitõkkeid tuvastada ka pimedas, lumes ja erinevates keskkondades. “See tehnoloogia on keerukam kui isesõitev auto – see peab olema kantav ja 100% töökindel,” lisas Tedremaa. Tootedisainis on teadlikult kasutatud erinevaid materjale ja tekstuure. Seetõttu on ka sellel riie peal, et ta oleks nagu aksessuaar ja seade kaalub 1,2 kilo. Kaalust olulisem on, et see oleks jaotunud ühtlaselt.

7sense on saavutanud ka suure edu näiteks sotsiaalmeedias, kus nende populaarseim TikToki video on saanud üle 12 miljoni vaatamise.

Laborikülastus pakkus põnevaid avastusi

Seminaril osalejatel oli võimalus külastada TalTechi optikalaborit, kus tehakse alusuuringuid neeruasendusravi jälgimismetoodika väljatöötamiseks. Lisaks tutvuti teiste teadusprojektidega, mis keskenduvad terviseandmete analüüsile ja uute ravimeetodite arendamisele. Külastus pakkus ainulaadse võimaluse näha teadustööd lähedalt ja mõista, kuidas laboriuuringud jõuavad praktiliste lahendusteni.

Innovatsioon tervise valdkonnas jätkub

Seminar tõestas, et teadus, andmed ja tehnoloogia aitavad luua paremaid terviselahendusi ning parandada inimeste heaolu. “Meie eesmärk on ühendada teadlased ja ettevõtted, et viia innovatsioon inimesteni,” võttis seminari kokku korraldusmeeskond.

Disain kohtub Teadusega on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTech’i koostöös toimuv üritustesari. Sarja eesmärk on tuua kokku teadlased ja teemast huvitatud ettevõtjad, et leida võimalusi koostööks. Eesmärk on tutvustada, millised erinevad teadustööd toimuvad TalTech’is ja kuidas on ettevõtjatel võimalik osa saada ülikooli poolt pakutavatest võimalustest.

Üritus toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori Creative Circular Cities projekti raames. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast: Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI). Projekt kestab 01.11.2023–31.10.2026. Projekti rahastab 80% ulatuses EU Interreg Läänemere piirkonna programm.

Üleskutse plakatitele ja lühiettekannetele – Circular Design in Action konverents (22.-23.05, Genova)

Ootame kaastöid eelseisvale konverentsile “Circular Design in Action: Practices and Research”, mille korraldab Genova Ülikooli Arhitektuuri ja Disaini osakond (DAD). Konverents toimub 22.–23. mail 2025 Genovas ning on osa CiD Erasmus+ projektist – “Circular Design for Bio-based Innovation towards Climate-Neutral Cities”.

Konverents keskendub kogukonna ja hariduse rolli uurimisele, et edendada tegevusele suunatud teadusuuringuid ja praktilisi innovatiivseid lahendusi. Arutlusele tulevad ka ringdisain, biopõhised materjalid ning uuenduslikud meetodid, mis toetavad jätkusuutlikke lahendusi arhitektuuris, tootedisainis ja linnatransformatsioonis.

Osalejad on oodatud esitama kaastöid kahes temaatilises sessioonis:

Ootame plakatite ja lühiettekanete esitlusi, mis käsitlevad visuaalseid uuringuid, spekulatiivseid projekte ja uusi strateegiaid ringdisaini valdkonnas. Välja valitud kaastööd saavad:

Tähtaeg esitamiseks: 15. märts 2025

Täieliku üleskutse ja esitlusmallid leiab Drive’i kaustast: https://drive.google.com/drive/folders/1rbTsRuUbUl5CxHOpX7VYM_Rh83ZkqchO?usp=sharing

Lisateavet peaesinejate, konverentsiprogrammi ja seotud näituste kohta leiate veebilehelt https://www.cid-innovationalliance.eu/ ning jagatud Drive’i kaustast.

Küsimuste korral võtke ühendust: cidunige@gmail.com

Õppereis Kopenhaagenisse: Taani disaini iseloomustab kvaliteet ja minimalism

27-31. jaanuarini käisid Eesti moe-, ehte- ja aksessuaaridisainerid Tallinna Ettevõtlusinkubaatori poolt organiseeritud õppereisil avastamas Taani disainimaastikku. Õppereisi kaasrahastas Euroopa Liit ja EIS. Õppereisist võtsid osa Kätlin Kikkas (KÄT), Merily Pihelbu (ByMer), Birgit Usin (Birico), Mare Kelpman (Kelpman Textile), Adelia Tamkõrv (Kriss Soonik), Hedy Kohv (Stella Soomlais), Hannes Rüütel (HANNES RÜÜTEL) ja Eve Hanson (Eve Hanson).

Esimesel päeval külastati Eesti Suursaatkonda, kus võttis vastu suursaadik Andre Pung, majandusnõunik Triinu Kallas ja ekspordinõunik Kristi Kivi Frimpong. Pärast suursaadiku kõnet tegi ettekande kohalik disainer Kristel Laurits, kes rääkis sissejuhatuseks Taani turgu iseloomustavatest märksõnadest ning seejärel tutvustas kohalikku disainimaastikku. Kristel Laurits on 11 aastat Taanis elanud ja tegutseb seal disainivaldkonnas. Kristel tõi oma ettekandes välja, et peamiseks Taani disaini iseloomujooneks on kvaliteet ja minimalism. (Loe ka Tallinn Design House’i intervjuud Kristel Lauritsaga siin.)

Järgmisel päeval tutvuti kohaliku poega TÉTÉ Concept Store, mida peab ema ja tütar Anette ja Tessa, kes avasid poe aastal 2021. Poeomanikud rääkisid, milliste põhimõtete järgi nad brände valivad ning tõid oma brändiportfellist konkreetseid näiteid. TÉTÉ Concept Store annab uuele brändile võimaluse end näidata 3-4 hooaega ja seejärel hinnatakse müügitulemusi.

Seejärel mindi vaatama aksessuaari- ja moemessi CIFF Kopenhaagenis. CIFF on Põhja- Euroopa juhtiv moemess, kus on esindatud 10 000 brändi ja üle 500 000 külastaja. Tegemist on B2B messiga. CIFF leiab aset kaks korda aastas ja on tegutsenud juba üle kümne aasta. Tegutsemisaja jooksul on see teeninud Euroopa ühe dünaamilisema ja uuenduslikuma müügiplatvormi maine. CIFF on kasvanud piirkondlikust messist rahvusvaheliseks moekeskuseks ja valdkonna suunavate ja tulevikku vaatavate kaubamärkide esitlemiseks. Eesmärgiks olin hinnata messi sobivust ja saada ülevaade selle ülesehitusest. Lisaks, kaardistada valitsevaid trende ja suundumisi disainis üldiselt ja konkreetselt enda valdkonnas. Samuti hinnata enda brändile analoogsete brändide tegevust ja teha tähelepankuid nende strateegiate kohta. Messil on tugev agentide võrgustik ja fookus sisseostjatel.

Samal nädalal toimus ka Copenhagen Fashion Week, mille moedemonstratsioonidest õnnestus osa võtta.  

Lisaks tutvuti Taani Disainimuuseumi püsiekspositsiooniga. Välja oli pandud Upcy tegemistest ülevaade. Samuti vaadati üle ekspositsioon kunstimuuseumis Glyptotek.

Viimasel päeval külastati Taani Kunglikku Kunstiakadeemiat, kus võttis vastu magistriõppeprogrammide juht Marcus Aminaka Wilmont. Marcus näitas disaineritele tekstiili- ja moetöökodasid ning vastas tekkinud küsimustele. 

Lisaks sai grupp uudistada kohalikku näitust loomeprotsesside teemal Artistic Methods in Architecture and Design. 

Kokkuvõttes oli külastus kindlasti silmiavav ja osalenud disainerid said kuhjaga inspiratsiooni ning ideid, kas ja millised on võimalused ekspordiks Taani.

Kätlin Kikkas (KÄT): „Õppereis andis meile palju teadlikkust konkurentide tegevusest ning selgema arusaama meie brändi tugevustest ja nõrkustest. “

Hannes Rüütel (HANNES RÜÜTEL): „Suurim väärtus oli põhjalik ülevaade Taani ja Põhjamaade moest. Mõistsin, et edasimüüjatele ei tasu pakkuda tervet kollektsiooni, vaid just nende turu vajadustele ja värvieelistustele vastavaid tooteid. Lisaks olid väärtuslikud otsekontaktid erinevate kontseptpoodidega, mis võivad tulevikus kasulikuks osutuda.“

Birgit Usin (Birico): „CIFFi messikülastus ja õppereis andsid väärtuslikku teavet, mida internetist ei leia. Sain aru, kui erinevad on Taani ja Eesti turud ning kui oluline on Taanis brändide jaoks showroom’i või agendi olemasolu. CIFF andis põhjaliku ülevaate Taani turul pakutavast – alates messibokside ülesehitusest kuni trendide ja värvilahendusteni. Suurimaks väärtuseks pean kohtumisi kohalike ettevõtjatega.”

Eve Hanson (Eve Hanson): „Õppereisi peamine väärtus oli CIFF messiga tutvumine. Oli hea näha mis brändid ja kuidas seal esindatud olid. Vaadata nende väljapanekuid ja värve ning tooteid mis uuel sügisel trendina kaubandusse jõuavad. Oli kadedakstegev näha Saksa uue laine moebrändide kureeritud väljapanekut. See mõjus jõuliselt ja püüdis tähelepanu. See võiks olla unistus Eesti disaini esindatusest mõnel messil. Oluline oli ka lihtsalt Kopenhaageni tänavapilti ja inimesi vaadelda, kuna Skandinaaviamaad on minimalistliku rõivastumisstiili lipulaevaks. See stiil on ka minu brändi alustalaks.

Inspireerivaks kujunes ka kohtumine Kristel Lauritsaga Eesti saatkonnas. Hea oli tutvuda Taani disainiga ja tunnetada turu omapära ja stiili, mis on väga maitsekas ja pigem lihtne ja pisut isegi konservatiivne. Usun, et meie brändidel võiks seal võimalusi olla, kuid turule sisenemine nõuab väga palju tööd ja ilmselt ka tutvusi ja häid kontakte.”

Kopenhaageni külastus oli kaasrahastatud Euroopa Liidu vahenditest ja Ettevõtlusinkubaatori projektist „Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks.“