Eesti disainiga saab tutvuda Põhjamaade suurimal sisustusmessil Habitare

Avatud on kandideerimine kultuuri- ja loomesektori praktikute karjäärijuhtimise koolitusprogrammi!

Tallinna Loomeinkubaator kutsub kultuuri- ja loomesektori praktikuid osalema CreativeGPS tasuta koolitusprogrammis! Programmi raames saavad osalejad oskusi oma karjääri planeerimiseks ning ettevõtlusega alustamiseks. Kandideerimine on avatud 23. septembrini. Projektis osaleb 66 loomevaldkonna praktikut  (sh 22 Eestist, 22 Lätist ja 22 Soomest).

• Kick-off sündmus: 31. oktoober (Talinna Loomeinkubaatoris)
• 1. veebiseminar: 4. november, 17:00-19:30 Setting goals and mapping the career situation: “Where Do I Stand?” /Tiina Saar-Veelmaa/(Online, inglise keeles)
• 2. veebiseminar: 7. november, 14:00-16:30 Enesejuhtimine tööl ja ettevõtluses /Tiina Saar-Veelmaa/ (Online, eesti keeles)
• 3. veebiseminar: 11. november, 14:00-16:30 Ettevõtlusega alustamise ABC /Sirle Truuts/ (Online, eesti keeles)
• 4. veebiseminar: 14. november, 17:00-19:00 Pitching /Elsa Ervasti/ (Online, inglise keeles)
• Bootcamp: 29.-30. november (Estonian Business School’is, inglise keeles)
• Programmi lõpetamine: 12.detsember kell 14:00

Täpsemad veebiseminaride kirjeldused allpool.

Mida programmi jooksul õpitakse?

• Osalejad analüüsivad oma tugevaid ja nõrku külgi, ning seatakse sisukad eesmärgid ja tulevikuvisioon.
• Programmi jooksul saadakse teadmisi ja oskusi paremaks enesejuhtimiseks ning arendatakse oma suhtlusoskust.
• Lisaks saadakse põhiteadmised ja praktilised oskused ettevõtlusest.
• Osalejad õpivad ennast presenteerima ja oskusi müüma.
• Saadakse uusi rahvusvahelisi kontakte, koostööpartnereid ja võimalus on network’ida.

Kellele on programm mõeldud?

Programm on suunatud loovisikutele, kes tahavad oma karjääris edasi liikuda ja loomevaldkonna oskustega sissetulekut suuerendada:

• vabakutselised, füüsilisest isikust ettevõtjad, mikroettevõtjad, osalise töökoormusega töötajad või mitmest/ebastabiilsest sissetulekuallikast elatuvad inimesed;
• oma karjääri algusjärgus olevad inimesed või karjääri üleminekuetappides olevad inimesed;
• samuti on kandideerima oodatud need, kellel on raskusi leida tööd, mis vastaks nende oskustele.

Osalemine:

Osalemine programmis on tasuta. Bootcamp’is osalemisega seotud majutus- ja transpordikulud katavad osalejad ise.

Koolitusprogrammis osalemiseks täida avaldus kuni 23.09: https://forms.gle/KY4Vf5NknKZDq7EZ9

Veebiseminaride kirjeldused:

• 1. veebiseminar: Setting goals and mapping the career situation: “Where Do I Stand?”  (inglise keeles)

Töötuba on hea võimalus, kus avastada oma loomingulise karjääri potentsiaal.

Eesimeses töötoas saavad osalised teada oma tugevad ja nõrgad küljed, seatakse sisukad eesmärgid ja luuakse tulevikuvisioon. Samuti uurime erinevaid karjääristiile ja avastame peidetud võimalusi. Lisaks õpime tundma tulevasi oskusi ja isikuomadusi, mis on vajalikud edukaks karjääriks loomevaldkonnas.

Veebiseminari teemad:

• Tugevuste analüüs
• Ideaalid ja unistused
• Väärtuste hindamine
• Karjääristiilide analüüs
• Üheksa karjääriteed
• Tööde kujundamise meetodid
• Karjääri elutsükkel
• Suhted kaasaegses tööelus

Veebiseminari viib läbi Tiina Saar-Veelmaa, kes on psühholoog, koolitaja ja nõustaja, kelle peamisteks uurimisteemadeks on tööõnn, tasakaalus elu ja terviklik töökultuur.  Aastatel 2011-2017 tegutses Tiina Saar-Veelmaa tarkvaraarendusettevõtte AS Proekspert tööõnnespetsialistina ja disainis omanäolise personalifilosoofia, millega võitis 2017. aastal Euroopa äriauhindade konkursil (European Excellence Awards in Human Resources) I koha, edestades sellega Coca-Cola European Partners Germanyit, Deutsche Telekomi ja Henkelit. . 

Tiina on Happy Workplace-i üks asutajatest ja loonud uue ajastu juhtimise tarkvarasid, nagu HappyMe.ee, Healthyme.ee jm. Ta oli Sotsiaalministeeriumi kureeritava programmi Peresõbraliku tööandja märgis üks loojatest ja organisatsioonide assessor ja konsultant. Tiina on kirjutanud seitse raamatut, millest viimane on “Tööga õnnelikuks”. Ta on toimetanud erialaseid ajakirju ja on Edasi kaasautor. Aastatel 2009 – 2011 oli ta menuka telesaate Tööotsija kaassaatejuht Eesti Rahvusringhäälingus ja vedanud ka Äripäeva raadio hommikuprogrammi.  

Lisaks sellele, et Tiina on alates 2001. aastast proovinud jälile jõuda tööõnne valemile – inimeste tööalase pühendumise ja organisatsioonide kasvu seoste uurimisele ning kirjutanud sellest ka teadustöö, on ta õppinud hiljuti Soomes Meisner näitlejaks ja DJ-ks. Tema tasakaalustajateks on loodus, luue, teater, kunst ja liikumine. 

• 2. veebiseminar: Enesejuhtimine tööl ja ettevõtluses (eesti keeles)

Enesejuhtimise veebiseminari eesmärk on pakkuda osalistele teadmisi ja oskusi paremaks enesejuhtimiseks ning arendada nende suhtlusoskust. Osalejad saavad võimalusi oma ajajuhtimise, prioriteedide seadmise tugevusi ja nõrkusi, täiendada oma portfelli, et sõlmida suhteid ja teha koostööd endast erinevate inimestega.  

Seminari teemad:

• Aja tähendus
• Reflektsioon, kui hea aja- ja enesejuht olen ning enda aja juhtimise stiili määramine
• 21 ajajuhtimise meetodit, prioriteetide seadmine, delegeerimine
• Suhtlemislõksud – kuidas endast erinevate inimestega luua usalduslikke ja tõhusaid koostöösuhteid
• Tagasiside andmise kunst

Veebiseminari viib läbi Tiina Saar-Veelmaa.

• 3. veebiseminar: Ettevõtlusega alustamise ABC (eesti keeles)  

Ettevõtlusega alustamise veebiseminari eesmärk on pakkuda osalejatele julgust, põhiteadmisi ja praktilisi oskusi ettevõtlusest. Veebiseminaril analüüsime erinevaid äriideid ja saame teadmisi sellest, kuidas ettevõtja oma teenuseid ning tooteid hinnastama peaks. Veebiseminari tulemusena mõistame, mida tähendab ettevõtte omamine ning hindama, kas see võiks olla sobiv meie jaoks oma loominguliste oskuste rakendamiseks. Saama enesekindlust ja juhiseid, kuidas ise edasi tegutseda.

Seminari teemad:

• Ettevõtja eneseanalüüs
• Äriidee, turg ja turundus
• Ettevõtja rahatarkus (finantskirjaoskus ja praktilised tööriistad esmasteks rahaga seotud arvutusteks ettevõtluses)

Veebiseminari viib läbi Sirle Truuts, kes on ettevõtja, ettevõtluskoolitaja ja -mentor, kes on loonud alustavatele ettevõtjatele suunatud ettevõtlusportaali www.hakkanettevotjaks.ee. Tal on kogemust ettevõtluses aastast 2008. Sirlel on EBSi bakalaureuse kraad ettevõtluses- ja ärijuhtimises ning magistrikraad TalTechi turunduses ja müügijuhtimises. Alates 2018. aastast ettevõtlusainete õppejõud Tallinna Tehnikaülikoolis ning aastast 2023 õppejõud Tallinna Ülikoolis. Sirle on kirjutanud mitmeid ettevõtlusega seotud raamatuid: “Ettevõtjaks palgatöö kõrvalt”, Hirm Ettevõtluse eest”.  

•  4. veebiseminar: Pitching (inglise keeles)

Pitching on loomemajanduses kõigile vajalik oskus! Sellel seminaril saavad osalised teada, kuidas oma loomingulist potentsiaali ja loomingulisi ideid tutvustada. Pole tähtis, kas olete vabakutseline, kunstnik, ettevõtja või otsite püsivat tööd, saate teada, kuidas rakendada oma loomingulist potentsiaali, et luua oma karjääri jaoks rohkem võimalusi. Elsa selgitab mõne lihtsa juhtuminäite abil, miks pitchida ja kuidas seda loomemajanduses teha. Saad ideid, kuidas kasutada pitchingut tööelu oskusena ja oma loomingulise potentsiaali esile toomiseks! 

Seminari viib läbi Elsa Ervasti, kes on ettevõtluse arendamise spetsialist ja esitlus- ja pitchingu treener. Elsa Ervast on juhendanud tuhandeid idufirmasid ja ettevõtteid erinevatest valdkondadest, tutvustma oma äriideid ja -teadmisi nii rahastajatele kui klientidele. 2020. aasta sügisel ilmus Elsa ja Joonas Turuneni esimene mitteilukirjanduslik raamat Pitch! – kokkuvõtete tegemise kunst, mis valiti 2020. aastal ajakirja Option Magazine TOP 10 parimate finantsraamatute hulka. Elsa loeb loomingulisi tööelu oskusi ja loomingulist pädevust. Ta on pidanud loenguid sellistes ülikoolides nagu Åbo Akademi, Helsingi Ülikool, Uniarts Helsinki ja Aalto Ülikool. Elsa julgustab isiklikku ja head suhtlemist tööelu mitmekülgsetes ja muutuvates pitchingu olukordades.

Koolitusprogrammis osalemiseks täida avaldus kuni 23.09: https://forms.gle/KY4Vf5NknKZDq7EZ9

Programmi pääsenuid teavitatakse hiljemalt 3. oktoobriks.

*Kultuuri- ja loomesektorid hõlmavad kõiki sektoreid, mille tegevus põhineb kultuuriväärtustel või kunstilisel ja muul individuaalsel või kollektiivsel loomingulisel väljendusel. Sinna alla kuuluvad arhitektuur, arhiivindus, raamatukogud ja muuseumid, käsitöö, audiovisuaalne meedia (sealhulgas film,  televisioon, videomängud ja multimeedia), materiaalse ja vaimse kultuuripärandi säilitamine, disain (sealhulgas moedisaini), festivalid, muusika, kirjandus, etenduskunstid, raamatute kirjastamine, raadio ja visuaalkunst ning palju muud.

CiD projekti kohtumisel Genovas viimistleti projekti raames toimuvate õppeprogrammide ja kiirendi ülesehitust

Loomeinkubaator osaleb CiD projektis, mille eesmärgiks on arendada innovatsiooni teadus- ja koolitustegevuses urbanismi, arhitektuuri ning toote- ja teenusedisaini alal. CiD projekti partnerid kohtusid juuni keskpaigas Genova ülikooli arhitektuuri- ja disainiosakonnas. Kohtumise eesmärgiks oli panna paika projekti jooksul välja töötatavad akadeemilised õppeprogrammid.

Akadeemilise programmi sessiooni ajal esitlesid partnerid University of Genoa, Leibniz University Hannover ja The Institute for Advanced Architecture of Catalonia oma akadeemilisi programme aastaks 2025. Seekordne kohtumine rõhutas CiD kursuste jaoks juhiste määratlemise ja valideerimise tähtsus ning selgitas nende rakendamise strateegiaid. Kohtumise ühised tegevused keskendusid juhendi malli loomisele ja täitmisele ning õppekava juhiste kinnitamisele väikestes rühmades, tagades kõikide osalejate mitmekülgse panuse ja tagasiside.

Järgnes Loomeinkubaatori sessioon, kus jagasime oma nägemust projekti jooksul toimuva konkursi valikukriteeriumitest. Koos partneritega sai koos töötatud, et määratleda ja kinnitada CiD kiirendi programmi juhised, jagades visioone ja strateegiaid.

Pärastlõunal toimus ARCESi juhitud jätkuõppe sessioon, mis hõlmas jätkuõppe juhendite kinnitamist ja uute ideede genereerimist. Seekordsel sessioonil tõsteti esile haridusprogrammide pideva täiustamise ja tagasiside olulisust, käsitledes üksikasjalikult ka kõige aktuaalsemaid teemasid nii valdkonnaüleselt kui ka konkreetselt sihtrühmadega seonduvalt.

Hiljem hõlmas ERSILIA juhitud Sustainability Roadmap & Skill Tree diagrammi seanss iga õppekava oskuste puu kaardistamist ja heade tavade valideerimist erinevates haridusprogrammides. See oli ülioluline CiD-projekti jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi tagamisel ning CiD-õppijate tegelikke vajadusi arvestavate persoonade välja töötamisel.

Teisel päeval oli tähelepanu all ümberpööratud õpe ja valdkonnaülesed sessioonid. Osalejad arutasid ‘pill’ ja ‘chapter’ formaati videotele, nende tehnilisi omadusi ja ümberpööratud õppe korraldust. See seanss oli ülioluline, et kinnitada oluliste teemade loetelu ja täiustada ümberpööratud õpetamismetoodikat ning leida läbivaid teemasid tulevaste programmide vahel arendamiseks.

Pärastlõunal keskendus töötuba õppekavade tagasisidele. Partnerid täitsid tagasiside mallid ja arutasid vaatluskeskuste poolt meelde tuletatud sisendeid. Uuriti ka sidusrühmade kaasamist ja ressursside jaotamist, tagades, et akadeemiline programm saab kasu ekspertide sisenditest ja mitmekesistest vaatenurkadest.

Päev lõppes osalemisega EUSEW üritusel Genova sinises ringkonnas, kus partnerid tutvustasid erinevaid CiD projektiga seotud aspekte ja arutasid jätkusuutlike tekstiiliuuenduste juhtumiuuringuid.

14. juunil toimus CiD juhtkomitee koosolek, millele järgnes akadeemiline avaüritus ning valdkonnaüleste teemade töötuba. See viimane töötuba hõlmas iga õppekava jaoks vajalike oskuste kaardistamist, ressursside määratluste ajurünnakut ning CiD ressursside ja formaatide valideerimist. Töötuba lõppes tulemuste, tagasiside ja kohanduste tutvustamisega, mis pani aluse järgmisteks sammudeks ja tähtaegadeks.

Seminari käigus ilmnes kõigi partnerite koostöö, kus suurt rõhku pandi pööratud kursuste ja õppevideote juhendite määratlemisele ja kinnitamisele. See osaluspõhine lähenemine tagas, et CiD projekt sai kasu erinevatest teadmistest ja vaatenurkadest, sillutades teed edukale rakendamisele.

Loe läheamalt CiD projekti kohta siin.

CCC projektis osalevad linnad viimistlesid oma äriinkubatsiooni pilootprojekte Aarhusis

4.-6. juunini toimus Århusi vallas koostöös Lifecycle and Design Cluster’iga projekti “Creative Circular Cities” teine ​​töötuba – Business Lab. Kuus projektis osalevat linna – Århus, Gdynia, Kiel, Riia, Tallinn ja Turu – viimistlesid labori käigus oma äriinkubatsiooni pilootprojekte, et hõlbustada kultuuri- ja loomesektori toega ringsete ärimudelite loomist. Tallinnast on projektipartneriks Tallinna Loomeinkubaator.

Kolmepäevast töötuba juhtis jätkusuutliku ettevõtluse nõustaja Jasper Steinhausen ning koos partnerluse “Trace” juhi Anette Juhli, käitumisteadlase Pelle Guldborg Hanseni ja ühingu “Rethink Human Being” juhi Christian Dietrichseniga esitasid nad inspireerivad kõned ja ekspertsessioonid.

“Kui soovite mõju avaldada, lahendage äriprobleemid,” rääkis Jasper Steinhausen ringmajanduse olulisest mõtteviisist. Lisaks rõhutas ta koostöö ja ettevõtete abistamise olulisust, et kujundada ettevõtete senine lähenemisviis rohelisemaks.

Vaatamata Taani paljudele ringmajandusalastele püüdlustele on Taani seni vaid 4% ringmajanduslik, ütles Anette Juhl, partnerluse Trace direktor, mis ühendab 90 avalikku ja eraasutust ning ettevõtet, et töötada ühisprojektide kallal, keskendudes plastiku- ja tekstiilitööstuse ringmajandusele. Anette jagas oma arusaamu partnerluse juhtimisest, rõhutades erinevate projektide vahel sünergia leidmise tähtsust ja “mängimist nendega, kes tahavad sinuga mängida”.

Pelle Guldborg Hansen tutvustas osalejatele käitumuslikke arusaamu ja käitumist mõjutavaid lähenemisviise ning soovitas “mitte tekitada käitumise muutmist kellegi sundimise kaudu,” vaid pigem erinevate märguandevormide kaudu. “Kui tahame inimeste käitumist mõjutada, tuleb välja selgitada käitumismustrid ja leida esialgu väiksed kohad, kus inimesed saaksid midagi teisiti teha,” ütles Pelle.

Christian Dietrichsen andis ülevaate “sisemise jätkusuutlikkuse” kontseptsioonist, rõhutades, et välised muutused nõuavad sisemist ümberkujundamist. Ta esitas projektipartneritele täpsustada äriplaane, seades küsimuse alla äriinkubatsiooni pilootide põhiväärtused.

Labori ajal tutvustasid oma ideid, tooteid ja ärimudeleid kohalikud tegijad Taanist, kes keskenduvad ringsetele lahendustele. Üks tipphetki oli Amalie Ege disainitud piimast toodetud lõngast kleit. Gdynia projektipartnerid, kes töötavad hulgijäätmete kogumise platvormi kallal,  said inspiratsiooni “The Upcycle”-st – platvormist, mis sobitab tööstust liigse materjali ettevõtetele, kes saavad neid kasutada. Projektipartnerid said tutvuda ka korduskasutatavate tasside lahendusega – kohvitasside pandisüsteemiga, mida praegu Aarhusis katsetatakse.

Laboris esinev firma “Noeje” esitles oma disainmööblit, mis valmib koostöös kohalike käsitööliste ja tarnijatega, ning “I tråd med Verden” jagas oma sotsiaalset ärimudelit – nad toodavad riideid ja aksessuaare tekstiilijääkidest ning annavad tööd naistele, kes on põdenud depressiooni ja soovivad naasta tööturule.

„Creative Circular Cities“ kaasrahastab EL Interreg Läänemere piirkonna programm, et edendada ringmajandust kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstused.

Projekti kohta lisateabe saamiseks ja tulevaste sündmuste kohta uudiste saamiseks rohkem infot projekti veebilehel https://interreg-baltic.eu/project/ccc/.

Greenful loob tekstiilijäätmetest rohelisemat tulevikku

Tallinna Loomeinkubaator korraldas projekti BALTIC2HAND raames veebiseminari, kus Greenful Group´i tegevjuht Toomas Allikas rääkis ettevõtte teekonnast ning avas ülemaailmse tekstiilijäätmete probleemi uskumatuna näivat suurust.  

Sissejuhatuseks andis Toomas kriisist jahmatava ülevaate: „Maailmas toodetakse 92 miljonit tonni tekstiilijäätmeid, Euroopas tekib neid ligikaudu 12 miljonit tonni. Igas sekundis ladestatakse või põletatakse üks prügiautotäis tekstiilijäätmeid.” Hinnanguliselt kasvab kiirmood järgmise kolme aasta jooksul 300%, mis lisab veelgi õli tulle. Praegu võetakse ringlusse vaid umbes üks protsent tekstiilijäätmetest, prognooside kohaselt võib see ulatuda kümne protsendini tulevikus. Kuigi silmapiiril on tootjavastutuse laiendamine, jääb selle mõju kaudseks. 

Greenful pakub tekstiilijäätmete taaskasutamise küsimusele praktilist lahendust. Nad toodavad tekstiilijäätmetest erinevaid keskkonnasõbralikke ja taaskasutatavaid tooteid: ehituspaneele, SIP-paneele, sillutustelliseid, katusekive, jpm. Üks Greenfuli tehas on u 30 000 ruutmeetri suurune, annab tööd ligi 100 inimesele ja töötleb aastas ümber 35 000 tonni tekstiilijäätmeid. 

Greenfuli loomisel lähtus Toomas suuresti ühe oma mentori nõuandest: “Kui tahad jäätmete ümbertöötlemise valdkonnas läbi lüüa, pead meeles pidama ühte reeglit – alusta oma äri sellise suurusega, et homme on sinu probleem ka valitsuse probleem.” 

Greenful Group´i missioon on ambitsioonikas. Toomas rõhutas ettevõtte strateegiat jäätmete vastu võitlemisel: „See tähendab standardiseeritud ärimudeliga laiahaardeliste lahenduste leidmist, mida saab üheaegselt rakendada üle kogu Euroopa.” Ta nentis väljakutse keerukust ent pakkus ühtlasi realistliku lahenduse: “Euroopa 5,2 miljoni tonnise tekstiilijäätmete probleemi lahendamiseks on vaja 148 Greenfuli tehast. Kuid kui Euroopa valitsused valiksid välja umbes 20 erinevat mõjusat lahendust, mida nad seejärel täielikult rahastaksid, kuluks viie aasta jooksul Euroopas tekstiilijäätmete probleemi lahendamiseks iga lahenduse kohta umbes seitse tehast.” 

Greenful Group’i toodete loomise põhimõtted on läbipaistvad ja kindlalt paigas „Esiteks peavad kõik tooted olema valmistatud taaskasutatud jäätmetest. Meie paneelides ei kasutata ühtegi saastavat kemikaali ja kõik materjalid on oma eluea lõpus taaskasutatavad. Need kolm reeglit on kõige aluseks,” rääkis Toomas. 

Toodete lipulaev Greenful Panel on nende kolme põhimõtte tunnistuseks, pakkudes jätkusuutlikku alternatiivi traditsioonilistele materjalidele. „See on 100% taaskasutatav ja kandev ehitusmaterjal, mida saab kasutada nii siseruumides, väitingimustes, vee all, ükskõik kus. See on tugevam kui vineer,” sõnas Toomas. „Praegu tegeleme suurte ehitusklotsidega – kutsume neid segaplastijäätmetest valmistatud legoklotsideks. Meil ​​on katusekivid, sillutusklotsid, peagi on tulemas heliisolatsioonipaneelid ja veel mitmeid innovaatilisi tooteid,” tutvustas Toomas uuendusi ja tulevikuplaane. 

Greenful Group´i pühendumine keskkonnale on märkimisväärne. „Iga müüdud kuupmeeter Greenful’i paneele säästab keskkonnale 353 kg CO2-te. Greenfuli uusim toode, Greenful SIP-paneel, on üks esimesi ehitusmaterjale, mis vastab täielikult ELi rohelise kokkuleppe nõuetele.”  

Toomas tõi välja ka ärilisi väljakutseid, millega ta on kokku puutunud, sealhulgas õigete partnerite valiku olulisuse ja raha kogumise keerukuse üle. Greenful Group on need väljakutsed ületanud, meelitades ligi rahvusvahelisi kliente, mis näitab märkimisväärset turuhuvi jätkusuutlike materjalide vastu. Ta jagas oma kogemusi partnerite otsimisel: „Enam kui viiekümnest saadetud taotlusest, otsustas meiega edasi minna vaid kolm ja ainult ühel partneril see lõpuks õnnestus.” See näitab kui oluline on selles valdkonnas olla järjekindel. 

Ringmajandussektoris alustavatele idufirmadele ja noortele ettevõtjatele soovitab ta osaleda erinevates kiirendites ja inkubaatorites. „Reklaami on vaja, et sind kuulda võetaks, seega osale konkurssidel ja inkubaatorites ning ole nähtav. Teine asi, mida meeles pidada on see, et enamik brände ei taha olla jätkusuutlikud. Isegi kui sul on parim lahendus, on see ettevõtjate jaoks kulukas ja nad lükkavad sinuga koostöö mitu korda tagasi. Aga sina mine ikka edasi. See on väljakutseterohke teekond, aga samas huvitav.” 

Lisaks ülevaatele Greenful Group´i teekonnast, tõi Toomas näiteid uuenduslikkusest ja järjekindlusest. Ta rõhutas, et Euroopa tohutu tekstiilijäätmete probleemiga tõhusaks tegelemiseks on vaja suuremahulisi lahendusi. „See on puhas matemaatika. Jah, selleks on vaja suuremahulisi vahendeid, kuid see on täiesti teostatav.”  

Veebiseminari korraldas Tallinna Loomeinkubaator projekti BALTI2HAND raames. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit Interreg Kesk-Läänemere 2021-2027 programmist. Projekti partnerid: Tallinna Loomeinkubaator, Laurea Rakenduskõrgkool, Läti Kaubandus-Tööstuskoda, Turu Rakenduskõrgkool, Sustainability InnoCenter. 

Šveitsi disainimaastiku eripärad ja võimalused Eesti disaineritele

Märtsi keskel oli andekatel Eesti disaineritel Tallinn Design House’ist võimalus koos Loomeinkubaatoriga avastada õppereisi raames Šveitsi disainimaailma. Õppereisist võtsid osa kudumibrändi ALPAKA disainer Anni Ilves, Karl- Artur Korsar rõivabrändist KARL KORSAR, NüüD Cermicsi asutaja ja disainer Mariana Laan, ehtebrändi LÕÕM disainer Merle Randmäe ja Moco Socks brändi asutaja Kadrin Visse.

Šveitsis oli vastuvõtjaks Baseli Kunsti- ja Disainiakadeemia kaasaegse disaini instituudi professor Werner Baumhakl, kes peab ühe Euroopa tuntuma disainikooli tugevuseks tihedat koostööd õppejõudude ja tudengite vahel, väikest õpperühma ning praktilist lähenemist tõeliste probleemide lahendamisel. Kõlama jäi külastusest soovitus tegeleda väljakutsetega, mis vajavad reaalses elus lahendamist ehk oluline on praktilisus ja turu nõudlusest lähtumine, mis on samas ka eelduseks disainimaailmas edulugude rajamisel.

Vilistlaste ja praeguste tudengite poolt asutatud põnevatest projektidest võiks nimetada spordijalatsite ja -rõivaste brändi On ja materjaliuurimust KUORI. KUORI sai alguse 2022. aastal ja on uuenduslik Šveitsi cleantech ettevõte, mis on pühendunud naftajärgsele majandusele üleminekule. Nad kasutavad toidu kõrvalsaadusi nagu oliivikivid, banaanikoored ja kreeka pähkli koored, et toota uudseid biopõhiseid, biolagunevaid ja elastseid materjale. On bränd on tänaseks jõudnud 7 miljoni sportlase südamesse enam kui 50 riigis. Bränd sai alguse kui endine sportlane soovis luua jooksujalatsit, mis annaks edasi „pilvedel kõndimise“ tunnet. Esimene prototüüp valmis aiavoolikust.

Külastuse teisel päeval suundusid õppereisil osalejad disainimessile BLICKFANG. Disainerid tutvusid kohalike brändidega, uurisid võimalikke edasimüüjaid ja disainiturgu. BLICKFANG on suurim disainiostude üritus ja rahvusvaheline platvorm sõltumatute disainerite hästi valmistatud toodete avastamiseks ja ostmiseks. Umbes 150 disainiettevõtet üle Euroopa osalevad Baseli messil, et esitleda vastupidavat mööblit, koduaksessuaare, moodi ja ehteid.

Õppereisil osalenud Moco Sock asutaja Kadrin Visse sõnul oli inspireeriv suhelda disainipoodide müüjate ja disainimessil osalejatega. „Sain teada, et sarnasel disainsoki müüjal on samad mured ja rõõmud, mis minul. Inspireeriv oli suhelda ka meie enda tiimiga, kes reisil olid. Sain palju teada jätkusuutlikkusest moe valdkonnas ning ökoloogiliste materjalide kohta. Neid teadmisi ja informatsiooni saan rakendada oma toodete edasi arendamiseks. Saime ka teada, et näiteks üks disainipood teeb oma ostuotsused justnimelt tuntumatel disainimessidel Euroopas. Seega messil osalemine on üks võimalus, kuidas välismaistele turgudele sisse saada.“

Kokkuvõttes oli Šveitsi disainimaastikuga tutvudes olulisteks märksõnadeks koostöö, koostöö, koostöö – nii laiemas mõttes kui ka spetsiifilisemalt erinevate ekspertidega ja valdkonna siseselt võimalikult kõrge kvaliteedi tagamiseks.

Baseli külastus oli kaasrahastatud Euroopa Liidu vahenditest ja Loomeinkubaatori projektist „Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks“ programmist „Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamine.”

CCC projekti demolinnad tutvustasid Riias oma plaane

CCC projekti avaüritusel Riias tutvustasid kuus projekti kaasatud demolinna – Aarhus, Gdynia, Kiel, Riia, Tallinn ja Turu – oma esialgseid tegevusplaane projekti jooksul.

Suurjäätmed kui ressurss

Gdynias viivad projekti ellu kaks partnerit – omavalitsust esindav Disainikeskus ja ühendus “Pomorskie in the European Union”.

Projekti raames kavatseb Disainikeskus luua Gdynias strateegia ja katsetada jäätmekäitlusprogrammi. Selleks korraldatakse disaini- ja ärisektorile suunatud töötubade ja koolituste seeria ning korraldatakse mõned hariduslikud tegevused, mis hõlmavad Gdynia elanikke.

Gdynia projekti lõppeesmärk on uuendada olemasolevat suurjäätmete käitlemise veebisaiti või luua vajadusel uus veebisait. Projekti iga etapp põhineb kohalikest uuringutest kogutud andmetel ja Gdynia kodanike kogemuste kuulamisest. Kaardistatakse suurjäätmete „andjad” ja „võtjad” ning algatatakse tõhus koostöö avaliku ja ettevõtlussektori vahel.

„Koos Läänemere piirkonna partneritega toetame ja inspireerime üksteist jäätmete, sealhulgas suurjäätmete vähendamise püüdlustes. Igaühel meist on täita suur roll,” ütleb Disainikeskuse CCC projektijuht Natalia Kawczynska.

Ringmajanduslike ärimudelite testimine Turu ringmajanduse karnevalil

Turu projektiplaan koosneb Humaki Rakenduskõrgkooli loodud inkubaatoriprotsessist, Valonia/Edela-Soome piirkonnanõukogu loodud ringmajanduse karnevalist ja Turu linna juhitavast koosloome platvormist.

Inkubaator toob kokku kogemustööstuse ettevõtted ja kunstnikud, et luua loomingulisi meetodeid kasutades uusi ringmajanduse ärimudeleid. Ringmajanduse karneval toimib platvormina äriideede proovile panemiseks ja elanike jaoks ringmajanduse nähtavaks tegemisel, läbi selliste tegevuste nagu toidujääkide õhtusöögid, kirbuturg, kaubavahetus, remonditeenused, ühiskasutuse lahendused, kunstinäitused. Ringmajanduse vaimus karnevali kavandatakse ja viiakse ellu koostöös kohalike elanike, elanike ühenduste, ettevõtjate, koolide, kodanikuühiskonna osalejate ja teiste huvigruppidega.

Turu piloote hakkab tüürima CCC koosloome ühendus, mis toob regulaarseks dialoogiks kokku Turu peamised ringmajanduse, kultuuri ja ettevõtluse sidusrühmad. Ühendus integreeritakse Turu ringmajanduse teekaardi ja kliimameeskonnaga, mis keskenduvad ringmajanduse edendamisele Turus pikemas perspektiivis.

CCC projekt annab hoogu Kieli ringlusalgatustele

Esimese sertifitseeritud jäätmevaba linnana Saksamaal töötab Kiel praegu kohaliku ühiskonna igakülgse ümberkujundamise nimel, et muutuda jätkusuutlikuks väärtuslikke ressursse austava kohtlemise kaudu. Rohkem kui 70 algatust Kielis, mis praegu töötavad ringmajanduse vallas, on tohutu potentsiaal jõuda positiivse pöördepunktini, mis viib väljakujunenud urban mining (urban mining ehk kasulike materjalide eraldamine olmeprügist) süsteemini. Selles kontekstis on CCC projekt Kielile suurepärane võimalus toetada loome- ja kultuurisektoreid ja -tööstusi (CCSI), et saada selles protsessis peamisteks osalejateks.

Kolm kohalikku projektipartnerit – Heinrich Bölli Fond Schleswig-Holstein, Anschar GmbH ja Zero Waste Kiel e.V. – on võtnud eesmärgiks viia ellu mitmeid CCSI-põhiseid ringmajandust toetavaid projekte. Esimese sammuna luuakse juhtrühm, mis koosneb eespool nimetatud partneritest, kohalikest omavalitsustest ja kindlaksmääratud sidusrühmadest, kes aitavad välja töötada ühist ringmajanduse strateegiat Kielis.

Lisaks aitavad projekti partnerid kahe labori läbiviimise kaudu levitada oma teadmisi kodanike kaasamise ja strateegia väljatöötamise kohta rahvusvahelises CCC projektikogukonnas. Plaanis on kaasata Kieli kodanikke nende kohalikes naabruskondades tegutsevasse kahte tegevuslaborisse, et edendada ringset elustiili.

Ettevõtlussektori tugevdamiseks viiakse aastatel 2025 ja 2026 ellu kolm projekti: circular catalyst, circular sandbox ja circular stage. Kõik need annavad osalejatele asjakohast teavet ringse idufirma loomiseks, abistavad selle elluviimisel ning teavitavad avalikkust loomesektori ringsusest.

Viimase sammuna korraldab ja võõrustab Kiel 2025. aastal loome- ja kultuurisektori ning -majanduse ringmajanduse riikliku konverentsi.

Riia kodanike kaasamine ringse aia loomisesse

Projektis Riia linna esindav Riia Energiaagentuur töötab välja linna pikaajalist ringmajanduse strateegiat, millesse CCC projekt panustab.

Projekti raames toimuvad kodanikke, ettevõtlust toetavaid organisatsioone ja loomeettevõtteid kaasavad tegevused. Riia kodanikke kaasatakse ringmajanduse põhimõtetel põhineva aia rajamisse vallaraamatukogu kõrval Bolderāja äärelinnas. Riia ettevõtluse tugispetsialistid saavad võimaluse omandada uusi teadmisi ringärimudelite arendamise ja ettevõtlusinkubaatoriprogrammide kohta, loomemajanduse esindajad saavad aga äripäevadel kohtuda ja saada tagasisidet oma äriideedele ringmajanduse vaatenurgast.

Aarhus üleminekul ringmajandusele

Århusi linn on pühendunud ringmajandusele üleminekule, eesmärgiga vähendada tarbimist, ühtlustada materjalivoogusid ja vähendada jäätmeid. Linn tunnistab tungivat vajadust paradigma muutmise järele tarbimisharjumustes nii linna kui ka kogukonna tasandil.

Esimese sammuna tunnistas linn vajadust võtta oma haldusfunktsioonides kasutusele jätkusuutlikud praktikad. Sellest tulenevalt loodi 2022. aastal osakondadevaheline ringmajanduse meeskond. See sisemine meeskond on pühendunud ennetuskultuuri edendamisele, tavapäraste haldusnormide vaidlustamisele ning uuendusliku interdistsiplinaarse mõtlemise edendamisele.

Konkreetselt CCC-s kasutab Aarhus ringmajanduse alase interdistsiplinaarse koostöö mudelina sisemise ringmajanduse võrgustiku kogemusi. Seda rakendatakse ühenduse tasandil, sihiks tekstiilid, ringlussevõtt ning ühtsema ja terviklikuma lähenemisviisi loomine õigusele remondile, õiglasele üleminekule ja tööstustavadele. See on kohalik ühisloome areen koos ametiasutuste, tööstusklastrite, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanike ning kohalike CCSI osalejatega.

Aarhus on pühendunud selle mudeli laiendamisele koostöös Läänemere partnerite ja kohaliku partneriga Lifestyle and Design Cluster, edendades innovatsiooni ja jätkusuutlikkust laiemalt. Üks projekti verstaposte, mida Elustiili- ja Disainiklaster ootab, on uue rohelise inkubaatori loomine ringmajandusega tegelevate noortele ettevõtjatele.

Tallinna Loomeinkubaatori tegevused, et muuta ettevõtjaid jätkusuutlikumaks

Ühena kuuest demolinnast on Tallinnas planeeritud mitmeid tegevusi.

CCC projekti raames toimuvad mitmed töötoad ja koolitused ettevõtetele näiteks jätkusuutlike ärimudelite arendamise, toodete ja pakendite eluea, tööstusjäätmete jagamise, tööstusjäätmete taaskasutamise, ringteenuste jms teemadel. Samuti toimub mentorlus, parimate tavade ja juhtumiuuringute jagamise seansid ning võrgustike loomise üritused, et julgustada ettevõtjaid koostööd alustama. Lisaks kogutakse ja kategoriseeritakse säästvate materjalide raamatukogus märkimisväärne hulk jätkusuutlike materjalide näidiseid. Lisaks toimub ülevaatlik ja informatiivne säästva eluviisi näitus.

“Circular Creative Cities” rahastatakse EL-i Interreg Läänemere piirkonna programmist, et edendada ringmajandusele üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstust.

More info about the project: https://interreg-baltic.eu/project/ccc/

Loomeinkubaatoril käivitus uus projekt Creative GPS

Euroopas, eriti Kesk-Läänemere piirkonnas, seisavad kultuuri- ja loomevaldkonna spetsialistid silmitsi paljude väljakutsetega jätkusuutliku tööhõive ja sissetuleku tagamisel. Nende töö hõlmab sageli mitut ja mitmekülgset tegevust, mistõttu on haruldane pidev sissetulek ühest allikast. Puuduvad toetavad meetmed, mis käsitlevad seda konkreetset sihtrühma ja selle võimet stabiilsemaks karjääriks.

“CreativeGPS: Creative Professionals Naviging the Job Market: Skill Building and Transnational Peer Learning For Added Agency” toetab kvalifitseeritud ja kogenud loomespetsialiste tööturul navigeerimiseks.

Projekti raames käivitatakse 2024. aasta sügisel 3 paralleelset programmi Lätis, Eestis ja Soomes, mis loovad õppeteekonna 60 loomevaldkonna professionaalile. Täiendavate võimaluste suurendamiseks loovad partnerid projekti viimases etapis avatud juurdepääsuga tööriistakomplekti, et jagada programmi jooksul kogutud õpetusi, mõtteid ja parimaid juhtumeid laiemale publikule sihtriikides ja kaugemalgi.

Projekti partnerid on Tallinna Loomeinkubaator, Northern Dimension Partnership on Culture Secretariat (Läti), Trade Union for Art and Culture Professionals TAKU (Soome).

CreativeGPSprojecti kogueelarve on 212 644 €, millest 80% ehk 170 115 € tuleb Interreg Central Baltic programmist ja ülejäänud 20% projekti partneritelt.

Radikaalsed muutused kõigis disaini valdkondades hoogustuvad biomajanduse innovatsiooni ja linnade ümberkujundamist jätkusuutlikumaks

Disain on üks nendest valdkondadest, mis aitab Euroopas saavutada kliimaneutraalsed linnad. Roheline ja vastupidav üleminek linnas, kui peamises elukohas on juba täna päevakorral. Loomeinkubaator osaleb rahvusvahelises projektis Innovation Alliance Circular Design (CiD), mis keskendub just sellele väljakutsele.

Ringmajandus annab võimaluse innovatiivseteks lahendusteks loovates disainivaldkondades. Erinevad disainivaldkonnad on just need, kes on sellises üleminekus aktiivsed ning kelle roll on oluline, et tagada sotsiaalne kaasatus ja muutused kultuuris. Multidistsiplinaarse lähenemisviisiga projekt Innovation Alliance Circular Design (CiD) tegeleb oskuste ja teadmiste puudujäägiga arhitektuuri, linnakujunduse, toote/teenusedisaini õppes. Projekt pakub unikaalset ja uut mudelit – kuidas siduda disain ringluse ja linnakeskkonna muutustega.

Projekti eesmärgid:

• Uute, uuenduslike ja multidistsiplinaarsete lähenemisviiside edendamine ringdisaini õpetamisel ja õppimisel
• Ettevõtte sotsiaalse vastutuse edendamine ringdisainis
• Algatusvõime ja ettevõtliku suhtumise stimuleerimine ringdisaini kaudu
• Ringdisaini oskuste kvaliteedi ja asjakohasuse parandamine
• Ringdisaini teadmiste leviku ja koosloomise hõlbustamine
• Tõhusate kõrgharidus- ja kutseõppesüsteemide loomine ja toetamine ringdisaini kaudu

Projekt aitab kaasa ka Uue Euroopa Bauhausi eesmägile ühendada Rohelise leppe jaoks loovus, kunst ja tehnoloogia. CiD aitab ümber mõtestada ringmajandust arvesse võtvat disaini ja suunab multidistsiplinaarset koostööd, et liikuda süsinikuneutraalsete linnade suunas. Lisaks keskendub projekt linnakeskkonnas biopõhisele innovatsioonile – teiste sektorite biomaterjalide kasutamine, piirkondlike ringsüsteemide loomine taastuvate materjalidega ja hoonete loomine biomasinateks.

Innovation Alliance CiD koondab ainulaadsel platvormil kõrgharidusasutused, kutseharidusasutused, koolitusasutused, ettevõtted, kodanikuühiskonna organisatsioonid, inkubaatorid ja investorid, et luua innovatsiooni ökosüsteem. See ökosüsteem aitab töötada välja ringdisaini jaoks vajalikud rohelised, digitaalsed ja ettevõtluselased oskused. Lisaks on kaasatud ka laiem sotsiaal-majanduslik keskkond (omavalitsused, kodanikuühiskond ja ettevõtted). Tulemuste sihipäraseks arenguks ka pärast projekti, nende levitamiseks ja jätkusuutlikuseks, on projekti kaasatud ka üleeuroopalised organisatsioonid, kes tegutsevad arhitektuuri- ja kultuurivaldkonnas.

Projekti tegevuse tulemusena arendatav innovatsioon hariduses põhineb uutel mudelitel, kuidas parandada keskkonnahoidlikke, digitaalseid ja vastupidavusalaseid oskusi ringdisainis ning olulisel kohal on selles mudelis ka algatusvõime ja ettevõtliku mõtteviisi oskused. Õppijad ja koolitajad astuvad vastu sellistele sotsiaalsetele ja majanduslikele väljakutsetele ja perspektiividele nagu kliimamuutused, sotsiaalne innovatsioon ja kogukonna vastupanuvõime, digitaliseerimine, kiired muutused tööhõives ja tööturu innovatsioon.

Laiendus ja jätkusuutlikkus ka väljapool Erasmus+ poolt rahastatud projekti toimub esimesest päevast ja sellest saab projekti laiema haarde tagamiseks tegevuste lahutamatu osa.

Innovation Alliance Circular Design (CiD) on selgelt riikidevahelise koostöö lähenemisega – koku osaleb projektis 11 partnerorganisastiooni kaheksast riigist:

• Leibniz University Hannover (LUH), Saksamaa – peapartner
• Institute of Advanced Architecture of Catalonia (IAAC), Hispaania
• University of Genova (UNIGE), Itaalia
• European Association for Local Democracy (ALDA)
• Collegio universitario, Palermo (ARCES), Itaalia
• Architekturos Fondas (ARCHFONDAS), Leedu
• Architects Council of Europe (ACE)
• National Research Organisation (CNR) Department of Biology (DISBA), Itaalia
• ERSILIA foundation
• Materiom
• Tallinn Creative Incubator

Jälgi projekti tegemisi kodulehel: https://www.cid-innovationalliance.eu/

Kuidas rakendada ringmajandust tekstiilivaldkonnas?

EL-is tekib aastas inimese kohta 12 kg tekstiilijäätmeid. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine on oluline tekstiilide pika eluea tagamiseks. Loomeinkubaator osaleb koos partneritega Soomest, Lätist ja Rootsist projektis Baltic2Hand, mis keskendub tekstiilitööstusele, eelkõige tekstiili taaskasutuse parandamisele ja tekstiilijäätmete vähendamisele läbi teenusedisaini ja ühisloome.

Projekti raames korraldatakse projektimeeskonna liikmetele rida koolitusi. Need koolitused keskenduvad erinevatele teemadele, et anda projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikke praktilisi oskusi ja teadmisi.

Kaks koolitust olid keskendunud ringmajanduse teemale ning need korraldas Soome idufirma Double Round Ltd, mis aitab ettevõtetel ja avalik-õiguslikel organisatsioonidel leida võimalusi ringmajanduses.

Järgnevalt oleme välja toonud mõned ringmajanduse kooltuse peamised järeldused:

Tänapäeva kiirmood on loodud selleks, et mitte kesta. Sageli kasutavad suured kiirmoebrändid tööjõudu ära, kuna nad töötavad madalate palkade, sunniviisilise töö ja ohtlike töötingimustega. Paljude kiirmoebrändide puhul on probleemiks ka läbipaistvuse puudumine, kus teave nende tarneahela kohta on sageli varjatud. Kuna toote päritolu on sageli raske kindlaks teha, ei suuda tarbijad teha teadlikke otsuseid. Toodete läbipaistvuse puudumine muudab brändide vastutusele võtmise nende sotsiaalsete ja keskkonnaalaste rikkumiste eest samuti keeruliseks.

Rõhuasetus kvantiteedile, mitte kvaliteedile, toob kaasa lühiajalised tooted ja aitab kaasa äraviskamiskultuurile, kus ületootmine kurnab niigi piiratud loodusressursse ja müümata varud toovad kaasa rahalise kahju ja ebastabiilse turudünaamika. Üleliigsed tooted satuvad sageli prügilasse või põletatakse ning aitavad seetõttu kaasa saastamisele, jäätmete tekkele ja süsiniku jalajälje suurenemisele.

Siin tulebki esile vajadus ringmajanduse ja säästva mõtlemise järele. Üsna sageli arvatakse, et ringmajandus on taaskasutusmajandus ja ringmajandus on kõige lõpp-punkt. Ringmajanduse puhul on olulisem just teekond. Hästi läbimõeldud füüsilised tooted, alates disainikontseptsioonist kuni elutsükli lõpuni, loovad väärtust.

Ringselt mõtlemise peamised tunnused on järgmised:

• Ressursse hoitakse võimalikult kaua ringluses.
• Tooted on loodud kestma ja kui nende eluiga lõppeb, saab neist luua midagi uut.
• See ei tähenda ainult olemasolevate protsesside ümberkujundamist, vaid ka toodete ümbermõtestamist algusest peale.

Peamised eelised ringmajanduse rakendamisel ärimudelites on keskkonna-, majandus-, innovatsiooni- ja tarbijalojaalsuse valdkonnas.

• Keskkonnahoid tähendab tekstiilitööstuse jäätmete, energiatarbimise ja üldise süsinikujalajälje vähendamist.
• Majanduslik väärtus tuleneb toote pikemast elueast, mis tächendab suuremat väärtust müüdud kauba kohta.
• Tarbija lojaalsus tähendab tarbijate usalduse loomist, kuna tooted kestavad kauem ja on kvaliteetsemad.
• Innovatsioon tuleneb tekstiilitööstuse tehnoloogiliste protsesside edusammude toetamisest.

Võtmestrateegia: ringmajanduse juurutamine on eelkõige investeerimine materjalidesse ja tootmisesse, mis tagab pikaealisuse. Samuti luuakse tooteid, mida saab kergesti ümber kujundada või muuta, mis pikendab nende eluiga. Lisaks pakkudes selliseid teenuseid nagu parandamine ja hooldamine, tähendab, et tooted jäävad kasutusse kauemaks. Lisaks alternatiivina toodete pakkumine teenusena ja jagamisplatvormide loomine.

On palju ettevõtteid, kes juba rakendavad oma ärimudelites ring- ja keskkonnapõhimõtteid:

• Reet Aus on Eesti moelooja ja jätkusuutliku moe teerajaja. Mõned tema peamised algatused on: jäätmete ümbertöötlemine, mis tähendab suuremate tehaste materjalide taaskasutamist. Samuti “Trash to Trend” jalajäljemärgis, mis teavitab kliente iga toote keskkonnasäästlikkusest.
• Zadaa on Soome digitaalne platvorm, mis on loodud moe ostmiseks ja müümiseks. Tehnoloogiat kasutades ühendavad need sarnase suuruse ja stiiliga kasutajad, hõlbustades sobivate riiete leidmist ja vahetamist. Riideid edasi müües pikendavad need tekstiili eluiga.
• Niaga on loonud täielikult taaskasutatava vaiba – kasutades ühte materjali, võimaldab seda vaiba eluea lõpus hõlpsalt taaskasutada.
• Lovia on Soome kaubamärk, mille tooted on valmistatud materjalide ülejääkidest. Samuti on nad välja töötanud oma toote DNA, mis tähendab, et iga tootega on kaasas üksikasjalik teave selle päritolu, materjalide ja selle loomise taga olevate inimeste kohta.
• MUD Jeans pärineb Hollandist ja keskendub teksade rentimisele ja teksade taaskasutamisele, kui selle elutsükkel on lõppenud.
• Patagonia on välirõivaste bränd, mis on alati olnud jätkusuutlikkuse esirinnas. Näiteks on neil programm Worn Wear, mille kaudu saavad tarbijad oma vanad Patagonia rõivad poekrediidi vastu tagasi viia. Nad pakuvad ka tasuta parandusjuhendeid. Patagonia kasutab taaskasutatud materjale – üks nende kollektsioonidest on valmistatud 100% taaskasutatud udusulgedest, villast, polüestrist ja puuvillast.
• Baltic Flax on jätkusuutlik tekstiiliettevõte, mis keskendub lina tootmisele Balti regiooni traditsioonilisest põllukultuurist laksist. Lina vajab vähem vett, vähem pestitsiide ja parandab mulla tervist.

Baltic2Hand projekti ja ettevõtete võimaluste kohta lisateabe saamiseks külastage Baltic2Handi veebisaiti.

Baltic2Hand projekti partnerid on Laurea Rakenduskõrgkool, Tallinna Loomeinkubaator, Läti Kaubandus-Tööstuskoda, Sustainability InnoCenter ja Turu Rakenduskõrgkool. Baltic2Hand on Interregi Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 projekt, mida kaasrahastab Euroopa Liit.