Disain kohtub Teadusega: tooraineid, mida kosmeetikas kasutada saab, on enam kui 36 000
Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös korraldatav üritustesari “Disain kohtub Teadusega” keskendus seekord kosmeetikale. Seminar toimus Tallinna Ülikoolis, kus kosmeetikaalane teadustöö on kujunenud üheks fookussuunaks. Eksperdid ja ettevõtted jagasid oma teadmisi ning kogemusi, käsitledes kosmeetika toorainete, tootmisprotsesside ja regulatsioonidega seotud teemasid.
Esinejate seas olid Tallinna Ülikoolist Maria Martšenko ja Mari-Liis Leinus, Kiur Lootus Nurme Looduskosmeetikast, Paula Heintare Rahu Care’ist ja Triin Truu Skin Safe’ist, kes jagasid oma teadmisi ja praktilisi kogemusi kosmeetika arendamisest, regulatsioonidest ning uuenduslikest lahendustest.
Tallinna Ülikooli tooteinnovatsiooni peaspetsialis Maria Martšenko tutvustas kosmeetikatoodete arendamise protsessi Tallinna Ülikoolis, rõhutades teaduspõhise lähenemise tähtsust. “Pakume näiteks retseptiarendusteenust, keemilisi analüüse ja kosmeetikatoodete mõju hindamist, samuti stabiilsusteste,” selgitas ta. “Meie eesmärk on toetada uuenduslike ja ohutute looduskosmeetikatoodete loomist,” lisas ta.
Looduskosmeetika teemat käsitledes tõi Martšenko välja, et keemikuna võib öelda, et kõik koostisosad on keemia. “See, et ta loodusest tuleb, ei tähenda, et see ei ole keemia. Looduskosmeetika ei ole ka seadustega reguleeritud.” Lisaks tõi Martšenko põneva faktina välja, et tooraineid, mida kosmeetikas kasutada saab, on enam kui 36 000, mis ilmestab hästi, miks on oluline tooteid testida ja tootearendus läbi planeerida.
Martšenko tõi näiteid, milliseid erinevaid tooteid ja katsetusi on Tallinna Ülikoolis koos ettevõtjatega välja arendatud:
- Nõgel C-vitamiini seerum ja näokreemid
- LaKreem kasetõrvaga savimask
- Berrichi näohooldustooted punavetikatest
- Kuusevaigust hügieeniline huulepulk
- Ari Care pulbriline käteseep
Tallinna Ülikooli keemilise analüüsi katselabori juhataja Mari-Liis Leinus rääkis lähemalt, millised analüüsid on koostöös ülikooliga võimalikud. Näiteks on võimalik valmistada ekstrakte, analüüsida aktiivkomponente (C-vitamiini sisaldus, lõhnakomponentide tuvastamine ja seeläbi lõhnaomaduste parandamine), bioaktiivse toime tuvastamine, mikrobioloogilised analüüsid ja kiirendatud säilivustestid. Lisaks on võimalik toote toimet hinnata katseisikutel. “Looduskosmeetikat arendades on oluline mõista, kuidas koostisosad nahale mõjuvad ja kas nad on pikaajaliselt ohutud,” rõhutas Leinus.
Tallinna Ülikooli esindajad tõid välja, et paljud ettevõtted rahastavad ülikooliga koostööd erinevatest toetusmeetmetest. Hetkel on avatud kandideerimine EIS ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetusele.
Nurme Looduskosmeetika tegevjuht Kiur Lootus jagas ettevõtte kogemusi kestlike toorainete ja uudsete lahenduste välja tootamisega. “Kasutame koostisosi, mis pärinevad toiduainetööstuse jääkidest,” selgitas ta Nurme peamist tooraine päritolu. Lootus tõi välja, et kosmeetikatootjal on keeruline innovatsiooni teha ja pigem on tegemist tootearendusega. “See, mida sai pidada innovatsiooniks 15 aastat tagasi, on tänaseks juba kohustuslik kõigile.”
Nurme tegeleb täna tootearendusega majasiseselt ning lisaks oma brändile toodetakse ka teistele brändidele. “Kui kasutada väljaspoolt laborit või asutust, siis sõltub palju sellest, kuidas on lähteülesanne kokku pandud. Seda võib pärast mitu korda ümber teha. Täna on meil mahud ja riskid suured – kui ebastabiilne toode lasta tootmisesse, siis need ohud on väga suured.” Lisaks müüb Nurme ka selliseid tooteid, mida ise kasutatakse toormena – näiteks magneesiumisool.
Rahu Care asutaja Paula Heintare jagas oma kogemust juuksehooldusbrändi arendamisest. “Eesmärk oli luua salongikvaliteediga tooted, mis põhineksid teaduslikul lähenemisel,” selgitas Heintare. Ta rõhutas, kui oluline on tootearenduses testgrupi kaasamine ja toote valideerimine enne turule toomist. “Tänaseks on meie valikus kaheksa toodet, ning ühe toote arenduseks kulub keskmiselt pool aastat,” lisas ta.
Paula tõi ühe soovitusena välja AI kasutamise – see aitab paljudel alustavatel ettevõtjatel lihtsamini planeerida erinevaid tootearenduse ja ettevõtte alustamisega seotud protsesse. Samuti tõi ta välja, et alustajana on oluline ennast ärist eraldada – sina ei ole see ettevõte. “Kasv toimub väljaspool mugavustsooni. Alati tasub nõu küsida inimeste käest, kes selles vallas tegutsevad.”
Päeva lõpetas kosmeetikatoodete ohutushindaja Triin Truu ettekanne, mis keskendus kosmeetikavaldkonna regulatsioonidele. “Regulatsioonid ei ole lihtsalt formaalsus – need tagavad toodete ohutuse,” selgitas ta. Truu rõhutas ka stabiilsustestide olulisust enne turule sisenemist.
“Kui sa stabiilustesti ei tee, kuidas sa saad siis üldse kindel olla, et su toode kestab?” Lisaks tõi ta ühe probleemina välja, et alustavad ettevõtted tahavad kosmeetikale tihti ravivaid omadusi välja reklaamida. Selliseid lubadusi võib siiski esitada vaid ravimite kohta.
“Toote jälgimine ei lõppe lansseerimisega – regulatsioonid muutuvad pidevalt ja tootjad peavad olema valmis oma dokumentatsiooni ajakohastama,” lisas ta. Kui toode sisaldab tooraineid, mis mingil hetkel keelatakse ära, siis on vaja dokumente ja tooteid uuendada.
Ettekannete lõpus said kõik osalejad külastada ka Tallinna Ülikooli laboreid ning tutvuda lähemalt, millised võimalused ettevõtetele on.
Üritus kinnitas, et kosmeetika sektor on kiiresti arenev ning vajab teaduspõhist lähenemist, et tagada toodete kvaliteet, ohutus ja keskkonnasõbralikkus. Osalejate tagasiside näitas suurt huvi teadusuuringute ja regulatsioonide vastu, mis aitavad kaasa kosmeetika vastutustundlikule arendamisele ja tarbijate teadlikkuse tõstmisele.
Üritus toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori Creative Circular Cities projekti raames. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast: Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI). Projekt kestab 01.11.2023–31.10.2026. Projekti rahastab 80% ulatuses EU Interreg Läänemere piirkonna programm.