Mänguarenduse programm sai stardipaugu – esimesel koolitusel keskenduti mängudisainile ja turu tundmisele

5. aprillil käivitus Ettevõtlusinkubaatori Game Development Pre-Incubation ettevõtlusprogramm, mis toob kokku tulevased mänguarenduse talendid ning varustab nad teadmistega, et oma mänguideed päriselt ellu viia.

Esimese koolituse viis läbi Jordan Morris ning osalejad said põhjaliku ülevaate mängudisaini alustest – tutvuti erinevate žanritega ning õpiti, kuidas arendada kaasahaaravaid mängukontseptsioone; lisaks käsitleti ka turuanalüüsi ja sihtturu määratlemist, et tagada mänguidee sobivus nii mängijate ootuste kui ka tööstuse suundumustega.

“Turundus tähendab oma mängule publiku leidmist – see ei ole lihtsalt selle müümine kellelegi.”
“Sul võib olla maailma parim mäng, aga kui keegi sellest ei tea, siis keegi seda ka ei mängi.”

Osalejad tutvusid erinevate mängužanritega ja arutlesid selle üle, kust sünnivad ideed, mis mängijatele päriselt korda lähevad. Samuti õpiti, kuidas hinnata mängu turupotentsiaali ja teha teadlikke valikuid juba varajases arendusetapis.

“Oluline on igas arendusetapis mõelda, kuidas riske vähendada.”
“Simulatsioonimäng ei pea ilmtingimata olema parima graafikaga – mängurõõm ei pruugi tulla visuaalist, vaid probleemide lahendamisest.”

See programm on üks samm lähemale Eesti mänguarenduse ökosüsteemi kasvatamisele ja uute talentide esile toomisele.

Kandideeri Creative Business Cup Eesti eelvooru

Loov Eesti otsib innovaatiliste ja loominguliste toodete või teenustega alustavat ettevõtet, kes võiks Eestit esindada globaalsel võistlusel Creative Business Cup, mis toimub 14.-16, septembril Taanis, Kopenhaagenis. Nii võistlust kui ka selle lisaüritusi jälgivad rahvusvahelised investorid. 

Konkursil on osalema oodatud kõik alustavad ettevõtted, kelle ambitsioon on jõuda rahvusvahelisele turule oma uuendusliku toote või teenusega.

Miks osaleda?

Creative Business Cupil osalemine võib olla uutele ettevõtjatele ja alustavatele ettevõtetele mitmel viisil kasulik. See on suurepärane võimalus ideele tagasiside saamiseks ja paljude jaoks pole Creative Business Cup lihtsalt võistlus. See on suurepärane tõuge ideede arendamisele ja annab kinnitust, et te pole oma ideega üksi. Globaalsel võistlusel osaleb üle 80 innovatiivse ja loomingulise idufirma. Lisaks mitmesugustele auhindadele pakub üritus kõigile suurepäraseid võimalusi oma võrgustiku laiendamiseks ja inspiratsiooni saamiseks, samuti ainulaadset võimalust oma idee ülemaailmseks tutvustamiseks.

Kes saab osaleda?

• Kui Sinu idees on olulisel kohal loomingulisus.
• Kui Sinu idee on äriline, kontseptsioonil peab olema turupotentsiaal.
• Kui Sinu ettevõte omab õigust ideele, millega konkursil osaleb.
• Kui Sinu ettevõte on registreeritud Eestis.
• Kui Sinu ettevõte ei ole varem saanud rohkem kui 1 000 000 USD investeeringuid.

Kuidas osaleda?

Eesti eelvoorus osalemiseks  REGISTREERU 30 aprilliks

Creative Business CUP 2025 Eesti finalistid selgitatakse välja 5. maiks

20. mail 2025 toimub Loomekeskuses Naked Island (Laevastiku tn 3, 10313 Tallinn) Creative Business Cup Eesti finaal, kus selgitatakse välja võitja. Võitja esindab Eestit 14.-16. septembrini peetaval Creative Business CUP 2024 finaalvõistlusel Kopenhaagenis.

Lisaks võitjale saavad Kopenhaagnis toimuvast üritusest osa ka II ja III koha saanud startuppide esindajad.

VAATA ROHKEM INFOT

Creative Business Network

Loov Eesti on Creative Business Cup esindaja Eestis aastast 2012. Creative Business Cup Eesti eelvooru läbiviimist toetavad  Estonian Business School, Tallinna Ettevõtlusinkubaator, Tartu Loomemajanduskeskus ja Beamline Accelerator.

Projekti toetab EIS Euroopa Regionaalarengu Fondist. 

Ettevõtlusinkubaatori MELT paneelis esinev Maison Beast: eesmärk on viia Eesti mood „maailmakaardile”

Michael Burich, Eestist pärit tänavamoe brändi Maison Beast asutaja ja loovjuht, räägib intervjuus, kuidas silmapaistev moebränd sündis ning kuhu on meeskond kahe aastaga jõudnud. Pikemalt kuuleb Maison Beasti moemaailma vallutamise teekonnast juba MELT innovatsioonifoorumi Tallinna Ettevõtlusinkubaatori paneelis „From Luxury to Street Style – Estonian Design’s Global Reach“.

Kuidas sündis Maison Beast ja mis lugu peitub nime taga?

Kui ma üles kasvasin, tegi mu ema sageli ümber vanu riided andes neile uue, omanäolise ilme. Usun, et just sellest tekkis mul alateadlik armastus moe ja eriliste riiete vastu. Meie pere kolis korduvalt ühest riigist teise, mis kujundas minus teatud „immigrandi mentaliteedi” – tugeva ettevõtliku töökultuuri ja vajaduse tõestada end kohalikest kaks korda enam.

Minu ümber oli palju jõukaid inimesi. Kui minu eakaaslased pidutsesid, siis mina töötasin. Tahtsin jõuda sarnase rahalise vabaduseni, mida nemad nautisid. Nägin pidevalt inimesi, kes kandsid silmatorkavaid, kallihinnalisi disainerrõivaid, mida mina endale lubada ei saanud. 

Taskukohase hinnaga tippmoele sarnaseid kvaliteetseid riideid polnud aga lihtne leida. Sain aru, et selles maailmas on kaks valikut – kas vaatad pealt või lood ise. Seega otsustasin luua ise rõivaid, mis on taskukohasema hinnaga, kuid mida saab kanda sama uhkusega nagu tippdisainerite loomingut.

Maison Beasti nimi peegeldab just sedasama vastuolu. „Maison” tähendab prantsuse keeles maja ja viitab Prantsusmaa vanadele moemajadele, mis on tuntud käsitöö, pärandi ja kvaliteedi poolest. „Beast” seevastu sümboliseerib nälga, kaost ja reeglite eiramist. Kokku saab Maison Beast – bränd, mis  pakub parimat kvaliteeti, kuid millel pole plaani „suureks kasvada” ja korporatiivseks muutuda.

Kuidas defineerid Maison Beast’i identiteeti ja esteetikat? Mis eristab teid teistest moebrändidest?

Meie brändi identiteet peegeldab minu kirge moe, urban-muusika, kunsti ja tehnoloogia vastu. See väljendub meie loomingus mitmel moel – kasutame riietel 3D-karaktereid, digitaalset ja füüsilist kunsti, NFC-d (​​Near Field Communication) ning meil on ka oma plaadifirma. Meie jaoks on oluline, et meid tajutaks pigem loovkollektiivina, kui vaid moebrändina.

Maison Beatsi rõivad keskenduvad streetwear’ile: oversized-siluetid, julged sõnumid, graafika ja hea huumor. Iga kollektsioon on osa maailmast, mida me loome. Paneme rõhku mitte ainult rõivastele, vaid kogu tervikule.

Maison Beatsi meeskond on väike ja seepärast on meie loomingus palju isiklikke kogemusi – meie minevik, võidud ja traumad. Iga kollektsioon peegeldab meie endi maailma, iga piisk selles on osa suuremast loost ning oluline on pakkuda elamust, mitte lihtsalt toodet. Minu 20-aastane kogemus võõrustussektoris on õpetanud mulle, kui oluline on luua meeldejäävaid kogemusi ja kliendikesksus. See mõttelaad väljendub kogu meie tegevuses – alates pakendamisest kuni klienditeeninduseni. 

Millised olid suurimad väljakutsed brändi käivitamisel ja kuidas te need ületasite?

Alguses oli kõik väljakutse. Kuigi armastasin moodi, polnud ma selles valdkonnas varem tegutsenud. Mul polnud kontakte, raha ega tootmisvõimalusi. Oli vaid hea idee, kuid sellest üksi ei piisa, eriti moemaailmas, mille uksest võib olla väga raske sisse pääseda. 

Tegutsedes Eestis, lähenesin äri loomisele nagu tehnoloogiaidufirma – võimalikult madalate kuludega, kuid selliste disainidega, millest ei ole võimalik mööda vaadata. Alustasime koos äripartneri Kaido Põldmaga ning meiega ühines disainer Kristiina Jeromans.

Vlogisime ja dokumenteerisime kogu protsessi, liikusime kiiresti ja käsitlesime iga toodet kui eraldiseisvat tootearendust – mitte lihtsalt tavalist pusa, vaid lugu selle ümber. Eestis saime pilti tänu muusikutele, kuid tõelise läbimurde tõi kutse New Yorgi moenädalale.

Kes on Maison Beasti klient? Kas ja millised on erinevused Eesti ja rahvusvahelise kliendi vahel?

Meie kliendid on eneseteadlikud ja loomingulised inimesed, nii mehed kui naised – need, kes tahavad oma stiiliga midagi väljendada. Paljud neist tegutsevad loomevaldkondades: turundajad, muusikud, sportlased, rulatajad ja ettevõtjad. Keda kõnetab meie “underdog” lugu ja kes ei taha lihtsalt kõrvalt vaadata, vaid ise maailma kujundada. Samuti oleme tugevalt seotud urban-subkultuuridega, kuhu panustame palju. 

Kui rääkida erinevusest kohaliku ja rahvusvahelise kliendi vahel, siis ei erine niivõrd klienditüüp kui pigem ostuharjumus – rahvusvahelised kliendid eelistavad pigem premium-esemeid ja ostavad korraga rohkem. Meil on ka kollektsionääre, kes ostavad teadlikult erilisi tooteid, uskudes et nende väärtus ajaga kasvab ning et nad saavad need hiljem edasi müüa. Usun, et nad ei eksi.

Osalemine nii New Yorgi kui ka Milano moenädalal on suur saavutus. Mille poolest need kogemused erinesid?

New York on metsik – kiire, karm ja täpselt selline keskkond, kus tunneme end koduselt. Seal ei huvita kedagi, kust sa tuled, vaid ainult see, mida suudad saavutada. Milano on seevastu täis traditsioone ja kõrgklassi põlvnemise tausta – seal loevad rohkem sinu nimi ja kontaktid kui see, kui kasumlik sa oled.

Mõlemad moenädalad panid meid proovile, kuid New York haakub paremini meie visiooni ja elustiiliga. 

Milline oli nende moenädalate tagasiside või kas avanesid mõned uksed?

Tagasisidet tuli koheselt – nii tippfotograafidelt, kes töötavad suurte moemajadega, kui ka ajakirjanikelt ja ostujuhtidelt. Vastuvõtt oli äärmiselt positiivne, mida kinnitavad ka kajastused ajakirjades Harper’s Bazaar ja Elle.

Eestis sai meie lugu kajastust igas suuremas meediaväljaandes. Oleme tähelepanu ja huvi eest väga tänulikud. Kõige suurem võit on aga see, et saame jätkata oma kirega ja tegutseda selles karmis moeäris edasi. Ja meil ei ole plaanis tempot aeglustada.

Kuidas New Yorgi ja Milano moenädalad mõjutasid Maison Beast’i rahvusvahelist nähtavust ja kasvu?

Rahvusvaheliselt muutis see kõike. Enne nähti meid kui väikest nišibrändi Eestist, nüüd aga tõsiseltvõetava tegijat, kellel on globaalne visioon. See sundis meid ka ise suuremalt mõtlema – osalema koostööprojektides, integreerima enam tehnoloogiat ja otsima uusi viise moe ja elamuste ühendamiseks. 

Samuti saime kindlustunde, et meie looming võib moemaailma tipptegijateni jõuda. Kui tead, et brändi võivad märgata suured disainerid, hakkad iga detaili kaks korda hoolikamalt läbi mõtlema. Meie eesmärk on viia Eesti mood „maailmakaardile”.

Kuidas näed Maison Beasti positsiooni ülemaailmses moemaailmas? Milliseid turge sihite?

Me ei taha teha moodi vanaviisi – hooajalised kollektsioonid, traditsiooniline jaemüük ja samade ideede taaskasutamine lihtsalt ei tööta enam. Meie fookus on tulevikul: suunatud kogukonnale, mitte tarbijale; oluline on  isiklik bränding, digitaalse ja füüsilise maailma ühendamine ning mood, mis reageerib reaalajas nagu muusika ja tehnoloogia. Meie jaoks pole mood ainult rõivaste kandmine – see on terviklik kogemus alates ostukogemusest kuni hetkeni, mil sa rõivaid kannad ja end nende kaudu väljendad.

Sihtturgudena sihime riike ning  linnu, kus hinnatakse kõrgmoodi ja urban-stiili: London, Berliin, Pariis, Dubai, Tokyo, Hongkong, New York, Miami ja Los Angeles. Kuid samas on Eesti meile südamelähedane – tahame, et meie brändil oleks ka siin mõju.

Meie eesmärk on olla kõige ambitsioonikam ja murrangulisem moebränd, mis Eestist sündinud. Ja tahame, et inimesed mõistaksid – see, kuidas nad välja näevad, määrab kuidas maailm neid näeb. Mõnikord tuleb sellesse investeerida.

Osta pilet MELTile juba täna SIIN.

Maison Beast asutaja ja loovjuht Michael Burich jagab oma ekspordi edulugu MELT innovatsioonifoorumil 15. aprillis Kultuurikatlas koos teiste edusaavutanud Eesti moebrändidega. Oma kogemustet räägivad ka Racer Worldwide turundusjuht Jüri Belov ning luksusmoebärndi Marimo Fashion asutaja ja loovjuht Mariliis Pikkar.

“Disain kohtub Teadusega” seminar tõi kokku tervisevaldkonna uuendajad

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös toimunud “Disain kohtub Teadusega” seminar keskendus seekord tervise valdkonna innovatsioonile ning tõi kokku eksperdid, kes jagasid oma teadmisi ja kogemusi tulevikulahenduste arendamisest. Esinesid Merilin Varsamaa (Tehnopol), Jana Holmar (TalTech), Aile Pilberg (SleepAngel), Mihkel Tedremaa (7sense).

Tervise tulevik: andmed, inimkeskne ravi ja innovatsioon

Tehnopoli tervisevaldkonna juht Merilin Varsamaa rääkis, et 2030. aastaks on fookuses andmepõhised lahendused, inimkeskne tervishoid ning tervishoius töötavate spetsialistide toetamine.

Tehnopol on osalenud ja vedanud erinevaid projekte, mis on toetanud kohaliku tervisevaldkonna arengut. Üheks näiteks on kopsuvähi patsiendi teekonna projekt, kus läbi andmeanalüüsi ning uute lahenduste tutvustamise töötatati välja paremaid raviviise. Varsamaa rõhutas ka vaimse tervisega tegelemise tähtsust, tuues näiteks PERH-i ja MinuDoci koostööprojekti, mille eesmärk on toetada nii patsiente kui ka tervishoiutöötajaid.

Varsamaa sõnul on tervisevaldkonnas tugev kogukond – Tehnopolis on kaasatud 65 kogukonna liiget (haiglad, farmad, iduettevõtted, ülikoolid), 100 regionaalset ja rahvusvahelist partnerit, 22 rahvusvahelist erialamentorit ning aastas toimub 20 erinevat sündmust. “Meie eesmärk on luua koos paremaid lahendusi ning pakkuda testimis- ja piloteerimisvõimalusi nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil,” märkis ta.

Iduettevõtted loovad uusi võimalusi tervisevaldkonnas

Merilin tutvustas ka mitmeid ettevõtteid, kes on loonud tervisevaldkonnas innovaatilisi lahendusi:

• Thorgate – digitaalse peavalu päeviku arendus koostöös Norra partneritega.
• Better Medicine – patenteeritud kliinilise AI lahendus, mis aitab varakult avastada neerukivi ja vähirakke.
• Dermtest – tehnoloogia, mille abil on avastatud 10% maailma melanoomidest.
• Muunhealt – naiste tervisele keskenduv ettevõte, mis arendab seadet naishormoonide taseme jälgimiseks.
• ELDYcare – monitoorimistarkvara hoolekandeasutustele.

TalTechi teadlased arendavad terviseandmete ja -seadmete tulevikku

TalTechi nooremprofessor ja Tervisetehnoloogiate instituudi direktor Jana Holmar tutvustas TalTechi teadus- ja arendustegevust.

Eesti 2035 arengustrateegia eesmärk nr. 1 on, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Asjakohased ja tõhusad ennetustegevused ning nutikad tervisetehnoloogiad on selle eesmärgi saavutamisel üliolulised. TalTech tervisetehnoloogiate alase tegevuse missiooniks on Eesti elanike tervelt elatud aastate arvu suurendamine ja Eesti tervishoiusüsteemi kulude vähendamine, mille saavutamiseks toetatakse Eesti organisatsioonidel ja ettevõtetel uute tervisetehnoloogiate arendamist ning kasutuselevõttu.

Mõned TalTechis käimasolevad projektid:

• Optiline neeruasendusravi monitor aitab arstidel paremini hinnata ravi efektiivsust.
• Aju mõõtmise ja vaimse tervise algoritmid, mis võimaldavad eristada depressiivseid patsiente ning diagnoosida varaseid sümptomeid objektiivselt.
• Arterite vanuse määramise algoritmid aitavad hinnata, kas inimese bioloogiline ja passis olev vanus on kooskõlas, mis võimaldab varakult ennetada terviseriske.
• Linnaplaneerimise heaolu skoor on süsteem, mis mõõdab, kuidas erinevad linnakeskkonnad mõjutavad elanike heaolu.
• Dermtest, mis parandab nahavähi varajast avastamist.

Infektsioonivabad haiglahooldustooted aitavad päästa elusid

SleepAngel (Gabriel Scientific OÜ) esindaja Aile Pilberg tõi esile, kui suur probleem on haiglainfektsioonid. “Ainuüksi USAs sureb haiglainfektsioonide tõttu aastas ligi 100 000 inimest, Euroopa Liidus 40 000. See tähendab 390 kaotatud elu iga päev.”

Kui haiglas on kõvad pinnad desinfitseeritavad, et baktereid eemale hoida, siis kõige saastatumad kohad on pehmed pinnad, ehk see voodikeskkond, kus patsient viibib. SleepAngel on välja töötanud täielikult infektsioonivabad padjad, tekid ja madratsid, mis on kaetud hermeetiliselt suletud polüesterkangaga ja nad on välja arendanud spetsiaalse filtertehnoloogia.

Ettevõtte tooteid kasutatakse haiglates, intensiivraviosakondades ja isegi spordimaailmas. “Üks asi on patsientidele luua turvaline keskkond. Ja üldse vähem oluline pole mugavus ja taastumist soodustav keskkond. Et ei peaks võtma lõivu turvalisuse jaoks mugavuse arvelt.”

7sense: puudutuse kaudu maailma tajumine

7sense tootejuht Mihkel Tedremaa esitles innovaatilist peas kantavat telehaptilist seadet, mis aitab vaegnägijatel ümbritsevat maailma puudutuse kaudu tajuda. Tedremaa selgitas, et umbes pooled pimedatest vigastavad end igal aastal, kuna keskkonnas orienteerumine on keeruline. Selle tagajärg on, et inimesed ei lähe võõrasse keskkonda. “Meie eesmärk on, et vaegnägijad saaksid elu täielikult nautida,” ütles ta.

Seade suudab näiteks trepitõkkeid tuvastada ka pimedas, lumes ja erinevates keskkondades. “See tehnoloogia on keerukam kui isesõitev auto – see peab olema kantav ja 100% töökindel,” lisas Tedremaa. Tootedisainis on teadlikult kasutatud erinevaid materjale ja tekstuure. Seetõttu on ka sellel riie peal, et ta oleks nagu aksessuaar ja seade kaalub 1,2 kilo. Kaalust olulisem on, et see oleks jaotunud ühtlaselt.

7sense on saavutanud ka suure edu näiteks sotsiaalmeedias, kus nende populaarseim TikToki video on saanud üle 12 miljoni vaatamise.

Laborikülastus pakkus põnevaid avastusi

Seminaril osalejatel oli võimalus külastada TalTechi optikalaborit, kus tehakse alusuuringuid neeruasendusravi jälgimismetoodika väljatöötamiseks. Lisaks tutvuti teiste teadusprojektidega, mis keskenduvad terviseandmete analüüsile ja uute ravimeetodite arendamisele. Külastus pakkus ainulaadse võimaluse näha teadustööd lähedalt ja mõista, kuidas laboriuuringud jõuavad praktiliste lahendusteni.

Innovatsioon tervise valdkonnas jätkub

Seminar tõestas, et teadus, andmed ja tehnoloogia aitavad luua paremaid terviselahendusi ning parandada inimeste heaolu. “Meie eesmärk on ühendada teadlased ja ettevõtted, et viia innovatsioon inimesteni,” võttis seminari kokku korraldusmeeskond.

Disain kohtub Teadusega on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTech’i koostöös toimuv üritustesari. Sarja eesmärk on tuua kokku teadlased ja teemast huvitatud ettevõtjad, et leida võimalusi koostööks. Eesmärk on tutvustada, millised erinevad teadustööd toimuvad TalTech’is ja kuidas on ettevõtjatel võimalik osa saada ülikooli poolt pakutavatest võimalustest.

Üritus toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori Creative Circular Cities projekti raames. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast: Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI). Projekt kestab 01.11.2023–31.10.2026. Projekti rahastab 80% ulatuses EU Interreg Läänemere piirkonna programm.

Ettevõtlusinkubaatori rebränding valiti Kuldmuna finalistide hulka

Eesti hinnatuim loovusfestival Kuldmuna toimub juba 27. korda. Tänavu esitati võistlusele rekordilised 1079 tööd ning žürii nägi kaks päeva vaeva, et finalistid välja valida. Munad jagatakse kätte 4. aprillil Kultuurikatlas toimuval peol.

Korporatiivse rebrändingu kategoorias on nomineeritud ka AKU agentuuri loodud Ettevõtlusinkubaatori rebränding.

“Siin kooruvad tulevased edulood. Varem tuntud kui Tallinna Loomeinkubaator, kuid tegelikkuses aitavad nad erinevaid alaustavaid ettevõtteid, mistõttu muutsime nime Tallinna Ettevõtlusinkubaatoriks. Uus olemus ja nimi vajas ka täiesti uut nägu. Visuaalne identiteet põhineb liikumise ja ehitamise motiividel, luues mängulise, kuid siiski äratuntava tulemuse.”

Tutvu kõigi finalistidega: https://defolio.com/kuldmuna/2025/finalists

Toggl’i edulugu: Alari Aho jagas kogemust, kuidas bootstrappides on edukas ettevõte loodud

Hiljuti toimunud seminaril jagas Alari Aho, Toggl’i kaasasutaja, oma kogemusi ja õppetunde tehnoloogiaettevõtte arendamisel. Ta rääkis nii ettevõtte algusaegadest kui ka kasumliku kasvu strateegiatest, kaugtöö eelistest ja süvatöö olulisusest.

“Ühtegi head ei leidnud ja lõpuks tegime ise selle vidina”

Aho meenutas Toggl’i algusaegu, kus vajadus ajamõõtmisrakenduse järele viis nad lõpuks selleni, et nad otsustasid lahenduse ise luua.

Usust oma tootesse ja domeeni ekspertiisist

Aho tunnistas, et alguses ei uskunud nad isegi oma tootesse: “Kas see ajamõõtmine on ikka see?”. Samas, suurim õppetund oli vajadus omada ekspertiisi valdkonnas, milles äri tehakse. “Sa ei suuda teha tõsiselt võetavat toodet, kui sa ei tea detaile. Kuna ma olin 10 aastat konsultatsiooniettevõtet teinud, siis ma teadsin, mis toimib,” sõnas Aho.

Toggl kui kasumlik ja efektiivne ettevõte

Kuigi Toggl pole saavutanud “ükssarviku” staatust, läheb äriliselt väga hästi. Ettevõte on olnud algusest peale bootstrappinud ehk ei ole kasutanud investoreid, vaid kasvanud orgaaniliselt. “Oleme pidanud kitsastes tingimustes läbi ajama ja seetõttu oleme olnud efektiivsed,” rääkis Aho. Samuti tõi ta esile, et kasumliku kasvu eelis on stabiilsus: “Meil ei ole olnud eksistentsiaalset kriisi, kas me saame palga makstud. Saame pikalt planeerida ja stressitase on madalam.”

Kaugtöö – praktiline valik

Toggl töötab täna täielikult kaugtöö vormis – 140 töötajat on enam kui 30 erinevast riigist. “2013. aastal saime aru, et meie tulevik on kaugtöö. See oli pragmaatiline otsus. Saime aru, et Eestis värbamine on raske ja läheb aina raskemaks. Oleme globaalne firma kliendibaasi mõttes, aga talenti otsime kõige väiksemast linnast Euroopa mõttes” ütles Aho.

Töötajate valikus on Togglis süsteem, mis põhineb testimisel: “Masin vaatab kandidaadid läbi ja kõik peavad testi tegema. CV-sid enne ei vaata, kui test pole tehtud.” See aitab tagada, et inimesed valitakse oskuste, mitte pelgalt CV alusel.

Deep Work – keskendunud töö olulisus

Aho rääkis ka “Deep Work” kontseptsioonist ja selle tähtsusest tänapäeva töökeskkonnas. “See on see koht, kus sa lood väärtust. Pead keskenduma, et midagi kvaliteetselt ära teha,” selgitas ta. Probleem on selles, et tänapäeva inimesel on pea laiali otsas ja ta ei suuda keskenduda ning ta teeb vaid pinnapealset tööd. “Ärevus ja stress on suur, sest sa tunned, et sa ei kontrolli oma tööd.”

“Kui inbox juhib sinu päeva, siis tegelikult ei juhi sina ennast”

Seminari lõpetuseks toonitas Aho, et oluline on teadlikult planeerida oma tööd. “Kui inbox juhib sinu päeva, siis tegelikult ei juhi sina ennast, vaid teised inimesed juhivad sind. Ja neil on sinust suva.”

Efektiivne töökorraldus ja teadlik keskendumine on edu võtmed, mida ka Toggl oma tegevuses järgib ja millele Toggl tööriist kaasa aitab.

Muuda oma mäng edukaks äriks: mänguarenduse eelinkubatsioon ootab osalejaid

Tallinna Ettevõtlusinkubaator kutsub mänguarendajaid, lugude loojaid, graafilisi disainerieid ja teisi mänguarendusest huvitatuid osalema mänguarenduse eelinkubatsiooni programmis, mis aitab loojatel viia oma mänguidee turuküpseks ja edukaks tooteks. Programm pakub koolitusi, mentorlust ja praktilisi juhiseid, kuidas luua mängust edukas ettevõte.

Programm, mis toetab mänguarendajaid

Mängutööstus on üks kiiremini kasvavaid loomesektoreid, kuid pelgalt hea mängu loomine ei taga edu. Et turul läbi lüüa, peavad loojad mõistma rahastust, äristrateegiaid, turundust ja õiguslikke aspekte. See programm keskendub just neile valdkondadele, andes osalejatele vajalikud teadmised ja oskused mängu edukaks turuletoomiseks. Kuue intensiivse koolituse käigus jagavad oma teadmisi kogenud eksperdid ning programm kulmineerub juhistega, kuidas mängu Steamis avaldada.

Käsitletavad teemad

• Mängudisain ja turu sobivus – Mängužanrite ja sihtgrupi mõistmine (5. aprill)
• Kunstistiil ja projektijuhtimine – Õigete tööriistade valik ja meeskonnatöö juhtimine (19. aprill)
• Rahastus ja juriidika – Rahastusvõimaluste leidmine ja intellektuaalomandi kaitse (3. mai)
• Hinnastamine – Kuidas maksimeerida mängu tulu (14. mai)
• Turundus ja müügikanalid – Kuidas mängu turundada? (17. mai)
• Steamis avaldamine ja kokkuvõte – Mängu edukaks turule toomine (11. juuni)

Koolitajad

• Jordan Morris – Haiku the Robot ja Rusty’s Retirement looja, edukas indie-arendaja, kelle mängud on müünud üle 500 000 eksemplari.
• Andrejs Rusinovskis – GameDev Estonia ja GameDev HUB tegevjuht, Ringtail Studios personalijuht ja Ringtail Academy juht.
• Karl Kontus – Video Game Insights kaasasutaja, endine 2K NBA 2K turundusstrateeg, spetsialiseerunud hinnastamisele ja turuanalüüsile.
• Jelizaveta Lazonen – Intellektuaalomandi strateegianõustaja, kellel on kogemusi autoriõiguste, äristruktuuride ja IP monetiseerimise alal.
• Ahmed El Shenawy – Mänguarendaja, Tallinna Ülikooli külalislektor ja Death and Taxes ning Broken Alliance mängude kaasautor.
• Julia Sereda – Rhea Gamesi tegevjuht ja kaasasutaja, endine Ready Player Me kunstiline juht, kogenud tootmisprotsesside ja meeskonna juhtimis

Kes saavad kandideerida?

Programm on avatud mänguarendajatele, kes on oma projektiga algusjärgus, meeskondadele, kes soovivad oma äristrateegiat lihvida, ja kõigile, kes on huvitatud mänguvaldkonna tundma õppimisest. See on suurepärane oma projekt järgmisele tasemele viia.

Kandideerimine ja osalemise info

Programm algab 5. aprillil 2024 ning toimub hübriidvormis (veebis ja kohapeal). Osalustasu on 50€+KM ettevõtetele (kuni viis liiget) ja 60€+KM eraisikutele.

Registreerimine on avatud kuni 31. märtsini: https://inkubaator.tallinn.ee/sundmused/game-development-pre-incubation/

Käesolev programm toimub projekti “Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks” raames ning see on kaasrahastatatud Euroopa Liidu poolt. Sündmustel osalemist käsitletakse vähese tähtsuga abi (VTA) andmisena sündmusel osalenud ettevõtetele.

Kas minna oma ettevõttega välisturule? MELT innovatsioonifoorumil jagavad eksperdid kogemusi

Edukate ettevõtete jaoks jääb sageli koduturg väikeseks ning tekib huvi oma äri välisturgudele viia. Kuidas aga ekspordiga alustada? Millised on parimad strateegiad ja valikud rahvusvahelisel turul edu saavutamiseks? Just neile teemadele keskendub MELT innovatsioonifoorum, mis toimub juba 15. aprillil Kultuurikatlas.

Kümnendat korda toimuval MELT innovatsioonifoorumil jagavad oma kogemusi enam kui 20 ekspordikogemusega ettevõtjat ning eksperti. Päeva peaesinejaks on tunnustatud kõneleja Christopher Lyrhem, kes nimetab end ise “häirivaks analüütikuks”. Tema ettekanne “Regenerating the Global Economy” võtab tähelepanu alla meie igapäevaelu muutvad innovatsioonilised lahendused nagu isesõitvad autod ja mitmeotstarbelised robotid ning selgitab revolutsiooniliste uuenduste mõju ettevõtlusele ja majandusele toimimise printsiipidele.

Inspireerivad edulood ettevõtjatelt 

Tallinna Ettevõtlusinkubaator esitleb konverentsipäeval kaht teemaplokki. Neist esimeses, “Piiride kaotamine: Kuidas viia kohalik teenus maailmaturule?”, selgitab Külli Hansen Tartu Filmifondist, kuidas Eesti filmivõttepaikade turundamine ja kohalike filmide toetamine aitavad suurendada riigi rahvusvahelist tuntust. Birgit Karus (NOH Production) jagab strateegiaid, kuidas digiturunduse ja loovate lahendustega teenuseid eksportida. Liina Amon aga tutvustab lähemalt, kuidas on piletimüügi platvormil Fienta ekspordi edulugu. 

Loomeettevõtete rahvusvahelise müügi ja ekspordi väljakutseid ning võimalusi aga jagavad paneelarutelus “Luksusmoest tänavastiilini – Eesti disaini rahvusvaheline haare”, kolme Eesti silmapaistva moebrändide eestvedajad: naiste luksusrõivaste brändi Marimo Fashioni asutaja Mariliis Pikkar, New Yorgi ja Milano moenädalatel osalenud provokatiivse street-wear brändi Maison Beast asutaja Michael Burich ning Gen Z moebrändi Racer Worldwide turundusjuht Jüri Belov   

Vaata videot, kus Maison Beast`i asutaja ja loovjuht Michael Burichi tutvustab põgusalt street-wear brändi.

Edu saavutamise ning takistuste ületamiste kogemusi jagatakse ka vestlusringis “Kohalikust globaalseks: Eestlaste edulood – mis on need nipid, mis viivad väikese riigi ettevõtjad suurtele turgudele?”, kus saavad sõna Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät, Latitude59 tegevjuht Liisi Org, Cachet kaasasutaja ja juht Hedi Mardisoo ning Revala tehnika- ja tegevjuht Kert Lehe.  

Läbimõeldud brändingu olulisusest rahvusvahelises äris kõnelevad aga EIS riigiturunduse osakonnajuht Kata Varblane, TV Consulting OÜ brändingu ja turunduse ekspert Tiivi Püvi  ja JOIK ekspordi- ja turundusjuht Kadri Sild. 

Eesti ettevõtete võimalused rahvusvahelisel areenil, sh brändingu tähtsuse, tehnoloogia mõju ning majanduse laiema konteksti võtavad ühiselt luubi alla SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, Thermory müügidirektor Katrin Reinaste-Parve ning Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Oliver Mets. 

Tehnoloogia eksport kui Eesti majanduse päästerõngas

Loome- ja tootmis- ja teenusettevõtete kõrval pöörab innovatsioonifoorum tähelepanu tehnoloogiale. Teemaplokis “Tehnoloogia eksport – Eesti majanduse päästerõngas” on fookuses innovatsioon, investeeringud ja rahvusvahelised ärimudelid – sõna saavad ÄIO äriarendusjuht Kristi Lember ning DefSecIntel Kesk- ja Ida-Euroopa operatsioonide direktor Kert Räis. Lisaks tuleb juttu investeeringute kaasamisest ja sellest, kuidas rahvusvaheline kapital võib aidata kaasa Eesti ettevõtete järgmisele suurele arenguhüppele.

Sisukaid ja inspireerivaid vestlusi juhivad päevamoderaator, ajakirjanik ja saatejuht Johannes Tralla, Brand Manual asutaja Kaarel Mikkin, teadus- ja ärilinnaku Tehnopol digitehnoloogiate valdkonna juht Anu Puusaag ning Tehnopoli ärisuuna juht Martin Goroško.

Põnevad tooted demoalal

Lisaks inspireerivatele ettekannetele ja arutedele saab MELTi demoalal tutvuda tutvuda Eesti ettevõtjate põnevate uuenduslike toodete ja lahendustega. Nende seas on möödunud MELTilt tuule tiibadesse saanud tehisintellektil põhinev fotoboks PortrAI, aastaringselt kaubaveoks sobivate elektrirataste tootja Bruntor, korduvkasutatavate toidunõude steriliseerimiseks loodud UV-steriliseerimisseade Violetta, 100% Mulberry siiditoodete bränd Birico, toidukile loodussõbralik alternatiiv LapaDuu, õpilasfirmad Wõrk ja Smäkk jt. 

Lisaks tutvustavad oma võimalusi ja lahendusi Veebimajutus, Fujitsu ja Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE.  Vaata lähemalt, kes osalevad demoalal. 

Networking, networking!

Innovatsioonifoorum MELT on kujunenud igakevadiseks ettevõtlike inimeste kohtumispaigaks, kus saab ammutada uusi teadmisi,  jagada kogemusi ja ideid ning leida uusi kontakte ja koostööpartnereid. Nii on ka sel korral päeva jooksul võimalik luua kontakte nii sirutuspausidel kui ka ühise lõuna ajal. Sisuka konverentsiprogrammi lõpetab meeleolukas afterworks.

15. aprillil Tallinna Kultuurikatlas (Kursi 3, Tallinn) toimuvat MELT innovatsioonifoorumit korraldavad Tallinna ettevõtluskeskus, Tallinna Ettevõtlusinkubaator ning teadus- ja ärilinnak Tehnopol.  
Tutvu programmiga ja soeta pilet hinnaga 60 eurot lehelt www.melt.ee.

Kuidas pank ja investor sinu ettevõtet hindavad?

Hiljuti toimus Ettevõtlusinkubaatoris seminar, kus osalejad said ülevaate, millised on panga ootused ettevõtjatele laenu andmisel ja kuidas teeb investeerimisotsuseid investor. Kolm esinejat – LHV ärilaenuhaldur Veronika Mäemets, EstBAN dealflow manager Margret Kanniste ja ingelinvestor Lev Dolgatsjov – jagasid oma kogemusi ja nõuandeid, kuidas edukalt pangast laenu saada ning investorites huvi äratada.

Pank ja laen – mida silmas pidada? LHV ärilaenuhaldur Veronika Mäemets rõhutas, et pangad soovivad näha mitte ainult ettevõtte viimast finantsseisu, vaid ka selle arengut ja dünaamikat läbi aastate.

„Pank tahab anda laenu, mitte realiseerida tagatisi,“ selgitas Mäemets. Seetõttu on oluline, et ettevõtte maksevõime oleks piisavalt tugev ja tagatised motiveeriksid kohustusi täitma. Parimaks tagatiseks on kinnisvara.

„Esmapilgul võivad panga poolt tunduda ettevõete finantsaruanded tunduda keerulised, kuid selgituste abil saab pildi selgemaks,“ märkis Mäemets. Ta lisas, et kui ettevõte suudab põhjendada näiteks varasema aasta suuremaid investeeringuid, mida sel aastal ei plaanita, aitab see pangal paremini mõista ettevõtte rahavoogusid ja perspektiivi.

EstBANI võimalusi startupidele tutvustas Margret Kanniste. Margret tõi ettekandes välja, et edukas startup peab olema skaleeritav ning selge konkurentsieelisega.

„Investor tahab näha, et tiim töötab koos ja et ettevõte tegutseb kasvaval turul,“ selgitas Kanniste. Ta soovitas valida investori, kes tunneb antud valdkonda – näiteks ingelinvestorid eelistavad panustada ettevõtetesse, mille ärimudelit nad mõistavad. „Raske on end investorile maha müüa kui ta koheselt ei saa aru, millega te tegelete.”

Investor Lev Dolgatsjov rõhutas samuti, et startupide puhul on kõige olulisemad asutajad ja meeskond. „Teoorias on tugevad asutajad head, aga praktikas ei ole see alati nii.“ Näiteks on üle poole tema portfellis olevatest startuppidest asutajat vahetanud, kuigi investeering tehti just asutaja pärast.

Dolgatsjov tõi välja, et startup-maailmas ei lähe asjad kunagi plaani järgi. „Iga startup joonistab ilusa plaani, aga mis iganes plaan tehakse, siis kunagi ei lähe selle plaani järgi. Enamasti läheb halvemini,“ ütles ta otsekoheselt. Lisaks tõi ta välja, et ei lähe ainult mitte plaani järgi – ei lähe ka lepingute järgi.

Investeerimise kohta ütles ta, et see ei ole teadus, vaid kunst. „Otsuste langetamine on kunst ja mängu ei ole võimalik matemaatiliselt võita. Aga põnevust on omajagu,“ sõnas ta. Järgmise tõusva suunana tõi ta välja, et hetkel on aina populaarsem kaitsetööstuse ettevõtetesse investeerimine.

Lev Dolgatsjovi ettekannet on võimalik järgi kuulata siin:

Seminar andis osalejatele praktilisi teadmisi ja kasulikke soovitusi nii pangaga suhtlemisel kui ka investorite leidmisel. Jätkame kindlasti sarnaste üritustega, et aidata ettevõtjatel oma ideid edukalt ellu viia!

Jälgi meie kalendrit, et järgmiste üritustega kursis olla!

Vilistlane Liisa Kanemägi: ekstsentriliselt šikid kudumid

Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi lõpetas kudumikunstnik Liisa Kanemägi, kelle stuudio asub Kopli liinidel, ligi sajaaastase ajalooga paekivimajas. Varemalt Laevatehase haigla ja ülikooli keemiamajana kasutuses olnud hoonesse on täna koondunud hulk loomeinimesi ning maja kannab nime Signature House. Tema stuudios käis külas Tallinn Design House ja uuris Artist Series projekti raames Liisa tulevikuplaane ning, kuidas ta oma brändiga alustas.

„Ma jõudsin siia majja eelmise aasta märtsis koos stuudiokaaslastega. Mulle meeldib selle maja avarus ja eriline hing. Meeldib, et meri on siinsamas. Meeldib ka see loominguline keskkond, mis siin on – see ei ole steriilne vaid vabastav. Ma arvan, et on tore kellegagi jagada oma stuudiot, sest siis saab ideid vahetada,“ räägib Liisa.

Teekond kudumikunstini

Kuduma õppis Liisa lapsepõlves vanaema juhendamisel. “Kudusin Barbie’dele kampsunikesi. Ka kooli käsitöötunnis meeldis mulle kududa. 2015. aastal tegin Tartu Kõrgemas Kunstikoolis esimest korda elus tutvust masinkudumisega, mille suur fänn olen siiamaani. Seejärel õppisin EKA-s moekunsti ja tegin oma projekte, mille sidusin kudumikunstiga.“

Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õppis Liisa erinevatest materjalidest tegema oma kätega asju. EKA-s õppis ta neid lahti mõtestama ja asjadele emotsiooni looma. EKA-s arendas Liisa välja ka oma autoritehnika. „Ma sain EKA-s õppides aru, mida kõige rohkem armastan teha – kududa. Praegu näen, et jään selle juurde. Mulle meeldib, et saan hästi palju eksperimenteerida. Panna osakese endast kudumite sisse.“

Samas nendib ta, et tehnika on keeruline ja vahepeal käib nutt ja naer käsikäes. „Käsimasinal kudumisel võib ese ühel hetkel maha kukkuda ja selle parandamine võtab palju aega. Nüüdseks olen õppinud masinat paremini tundma ja vähemalt oskan asja masina peale tagasi panna. Aga varemalt ma alustasin lihtsalt otsast peale. Ja see võiski terve päeva töö olla, mis nässu läks,“ kirjeldab Liisa.

Loometöö ja bränd

Liisa koob enamasti toppe, kampsuneid ja särke. Materjalidena kasutab ta peamiselt lina, villa ja siidi. „Need materjalid on kehasõbralikud, samas mõjuvad luksuslikult ja kallilt. Lina on mu eriline lemmik, sest see on jõuline materjal. Must lina mõjub kehal isegi natukene graafiliselt. Ta on karakteriga materjal ja läheb minu brändi tunnetusega kokku.“

Liisa sõnutsi on tema bränd natuke mässumeelne ning kompab klassikalise ilu ja elegantsuse reegleid. Samas on see ka salapärane ja uudishimulik. „Ma olen viimasel ajal mõelnud enda jaoks sellise fraasi välja nagu „ekstsentriliselt šikk“. Ma teen ka asju, mis hargnevad edasi ehk siis natukene ajas muutuvad. Mulle meeldib mängida tähendusega, et kui asjad ei olekski „valmis“ ega „katki,“ vaid nad saaksidki „edasi elada“,“ arutleb ta.

Kantavad tooted

Liisa klientideks on seni enamasti olnud naised, kuigi ka mehed on ostnud. „Minu klient on keegi, kes hindab rõivaste juures pigem emotsionaalset väärtust, vähem kiirmoodi. Ta on nõus natuke rohkem maksma. Ja ta loob ka mingisuguse oma esteetika ning talle on eneseväljendus olulisem kui praktiline pool rõivastes. Ja ma arvan, et ta on selline kunsti- ja disainihuviline,“ mõtiskleb Liisa.

Müügiks on läinud peamiselt hargnevad kampsunid, mille idee tekkis Liisal EKA õpingute ajal. „Tahtsin teha asja, mis oleks justkui kulunud ja saaks hargneda edasi, muutuda… EKA-s ühe kursuse käigus avastasin ma vees lahustuva materjali ja hakkasin sellega katsetama. Hiljem sain aru, et hargnemine on hästi põnev teema ja ma kirjutasin sellest magistritöö („Kootud kaduvus – silmuskudumite ja keha kahekõne“ –  toim).“

Hargnevate kampsunite loomiseks kasutabki kunstnik oma autoritehnikat. „Nende aukude loomisel on loogika olemas, aukude asukohad on mulle enne teada, kui neid tegema hakkan. Kannan higimustrid üle aukudesse. Mu näitusekampsunid olidki vees lahustuvatest materjalidest. Need olid päris inimeste kantud ja nende higist tekkisid mustrid. Siis ma skännisin need mustrid ja kasutan neid nüüd kantavates asjades,“ selgitab Liisa.

Magistritöös tõi Liisa veel välja, et jätkusuutlikkus on täna hästi orienteeritud toodetele, mis peaksid kaua vastu pidama. „See on selline spekulatiivne töö. Ma keerasin selle ringi, et mis siis kui asjad ei oleks mitte „valmis,“ vaid saaks „muutuda edasi“ koos meiega. Võibolla siis ei tekiks õiget hetke nendest loobumiseks. Samas hästi pikaajalised tooted võivad tähendada prügi, mis mitte kunagi ei lagune. Emotsionaalne ja füüsiline vastupidavus ei pruugi alati olla üks ja sama asi.“

Hingestatud materjalid

Liisa nendib, et võrreldes möödunud aegadega ei tunne me enam materjale. „Meil on hästi palju materjale aga me ei tea neist mitte midagi. Sealt tuli ka higimustri teema, mis oleks seotud su kehaga. Et leiaksid uuesti sideme selle materjali endaga, mida kannad. Ma mängisingi selle mõttega, et materjal saaks tahtlikke kandmisjälgi, mälestusi. Et „elu“ saaks riideid edasi vormida. Mu magistritöö oligi pigem filosoofiline mõtisklus, mitte uurimistöö.“

Liisa suur soov on, et inimesed väärtustaksid enda rõivaid ja õpiks neid parandama. „Kuidagi on ühiskonnas tekkinud arusaam, et kui asjas on auk, on see rikutud. Aga tegelikult ei tähenda see, et asi oleks prügi, me ise näeme seda nii. Asjad võikski kuluda väärikalt või ilusalt. Iseloomuga. Sellepärast ma ka mõtlesin, et võiks asjadesse meelega programmeerida kulumisjälgi.“

Isetegemisest tootmiseni

Liisa on leidnud kaks toojat Eestist ja ühe Leedust, kellega koostööd tegema hakata, kuna üksinda kududes ei jõua piisavalt ära teha. Praegu on ta keskendunud tootmiseks vajalike prototüüpide arendamisele, mis on aeganõudev protsess ja nõuab ka kompromisse: „Võibolla ma olen ka liiga kinni oma soovides, mida tootjad teha ei saa. Ideaalse prototüübini ma veel jõudnud ei ole,“ naerab Liisa.

Samas usub ta, et järgmist kollektsiooni luues, teab juba rohkem tootjate võimalusi ja ka prototüüpide loomine läheb selle võrra kiiremini.

Inspiratsioon ja motivatsioon

Liisat inspireerib kõige rohkem tööprotsess, katsetamine ja eksperimenteerimine. „Kui ma istun masina taha ja hakkan midagi tegema, siis see tegemise protsess, käte ja aju koostöös loodavad tekstuurid – need inspireerivad. Aga inspiratsioon võib tulla täiesti ka igapäeva asjadest. Näiteks hiljuti ma sain väga suure „ahaa“ efekti kui vaatasin oma katkiseid sokke. Inspiratsioon võib tulla ükskõik kust, aga ma pean ikkagi oma käega katsuma ja tegema. Minu puhul lihtsalt istumine ja kontseptsiooni lahti kirjutamine ei toimi nii hästi, võrreldes sellega kui ma teen midagi.“

Motivatsiooni leiab Liisa lihtsast enesele meelde tuletamisest, kui oluline on protsess ja et tuleb seda usaldada. „Kannatlikkus on minu puhul kindlasti võti olnud. Ettevõtjana ei saa oodata liiga kiireid ja lihtsaid lahendusi. Vahepeal ma kiidan ennast selle eest ja tuletan endale meelde, et ma olen ikkagi juba käinud seda teed ja ma olen siiamaani siin ja ma teen oma asja.“

Enda suurimaks õnnestumiseks peab Liisa kannatlikkust ja sihikindlust, mis hoiab teda teel. „Ja see, et ma saan teha seda, mida ma armastan. Et mul on see võimalus. Et mul on ka toetus tugivõrgustiku näol.“

Liisa sooviks rohkem osaleda näitustel ja etendustel. „Soovin, et mu looming oleks ka hästi kunstiga läbi põimunud. Ma arvan, et see hoiaks mind loominguliselt värskena. Ja muidugi ma tahaks, et minu bränd kasvaks suuremaks – Eestist väljapoole. Et sellest saaks mu peamine sissetulekuallikas,“ räägib ta.

Kuhu liigub Eesti disain?

Liisa nendib rõõmuga, et järjest rohkem on selliseid tegijaid, kes panevad oma toodetesse lugusid ja emotsiooni. „Ma sooviksin, et neil jätkuks kliente ja ressurssi, enne kui jaks otsa saab. Disainerina ei ole paraku lihtne elatist teenida, raha on jah alati kahjuks või õnneks teema. Samas arvan, et on järjest rohkem inimesi, kes toodete juures emotsiooni väärtustavad. Tooted ja disain muutub pikaajalisemaks – vähem asju aga ägedamaid asju!“