Tallinna Ettevõtlusinkubaator koostöös Tallinn Design House’iga viivad Eesti disaini Põhjamaade juhtivale mööbli-, disaini- ja sisustusmessile Habitare, mis toimub 11.-15. septembril 2024 Helsingi Messikeskuses. Messil on esindatud teiste disainerite hulgas ka Ettevõtlusinkubaatori vilistlased Myceen, Himmeli.net, Triibuvineer ja uBENT ning programmi ettevõte Eloval.
Habitare tänavuseks teemaks on “Layers” ehk kihid, millega suunatakse tähelepanu disaini ringsusele, stiilide taaselustamisele ning vana ja uue harmoonilisele kooslusele. “Mugavad kodud ja ruumid tekivad siis, kui inimesed lasevad erinevatel stiilidel vormida kihid,” märgib Habitare loovjuht Päivi Helander. Messil toimuvad temaatilised näitused, loengud, töötoad, intervjuud, paneelvestlused, disainivõistlused ja palju muud põnevat. “Meie eelmisel aastal läbi viidud fookusgrupiuuring Eesti disainerite hulgas näitas suurt huvi Habitarel osalemise vastu. Seetõttu otsustasime sel aastal pakkuda kodumaistele disaineritele osalemisvõimalust ja finantsilist tuge,” selgitab Tallinna Ettevõtlusinkubaatori konsultant Monika Pärnsalu.
Habitare sektsioonis The Block on esindatud väljapanekutega Eesti disainerid Eili Soon (Klaasistuudio Puhu), Siim Karro (Myceen) ja Urmas Veersalu (Himmeli.net).
Klaasistuudio PUHU pakub professionaalselt teostatud Eesti klaasidisaini tooteid ja klaasipuhumisteenuseid nii era- kui ka äriklientidele.
Valikus on käsitsi puhutud kaasaegseid kodusisustuselemente: vaase, kannusid, joogiklaase, kausse, ripplampe ja lühtreid. Äriklientidele pakutakse erinevaid klaasist skulptuurseid esemeid, auhindu ja firmakingitusi. Lisaks on võimalik luua spetsiaalseid lahendusi koostöös disaineritega vastavalt kliendi soovidele.
Myceen arendab jätkusuutlikke seenematerjale, sidudes seeneniidistiku orgaaniliste jääkidega peamiselt puidu- ja paberitööstusest. Energiatõhusa tootmisprotsessi käigus valmivad materjalid on süsinikku salvestavad ning nende funktsionaalsed omadused võimaldavad asendada plastikuid ja probleemseid komposiitmaterjale ehituses ja interjööris.
Myceeni auhinnatud disaintooted on leidnud tunnustust üle maailma, mis kinnitab antud lahenduse ajakohasust ja vajadust tulevikus. Hetkel on Myceeni arendusfookuses ehitusmaterjalid.
Himmeli.net termotöödeldud pilliroost lamp või dekoratsioon koosneb lihtsaimatest hulktahukatest, mida erineval moel kokku sidudes tekib erinev tulemus. Sina ise saad olla disainer. Rookroone on keskajast peale kasutatud Läänemere ümbruses kodude kaunistamiseks.
DECOREED 240 pakub võimalusi olla loominguline ning valmistada neid ka ühiselt. Pruunides toonides termotöödeldud pilliroog sobib hästi nii heledatesse kui tumedatesse interjööridesse ning nii sise- kui välistingimustesse.
Tallinn Design House väljapanekus saab uudistada villast, vildist, triibuvineerist ja painutatud puidust sisustustooteid ning sulatusklaasist valmistatud valgusteid.
Kelpman Textile on tuntud mõnusate ning meeldejäävate sallide ja kodutekstiilide poolest. Need on saanud inspiratsiooni Eesti saarte looduse minimalismist ja rikkalikust käsitöötraditsioonist. Jätkusuutlikkust väärtustav disainer Mare Kelpman kasutab tekstiile kududes nii vanu kui ka kaasaegseid masinaid. Kelpman Textile brändi tekstiilid on 100% looduslikud, need on valmistatud Soomes, Lätis ja Eestis ning kasutatakse vaid Euroopas toodetud lõngu. Olulised märksõnad kodutekstiilide juures on kvaliteet ja kestvus, piiratud kogus ning mõnus kodutunne.
WOH disainistuudio asutas Tallinnas visionäär ja disainer Margot Vaaderpass. Alates 2013. aastast on WOH loonud kodusisustuse esemeid, mis esindavad Põhjamaade disaini olemust ja teadlikku tootmist. WOH usub lihtsuse ilusse, püüdes rikastada igapäevaelu funktsionaalsete elementide kaudu, mis väljendavad Põhjamaade puhast esteetikat. Pühendumus teadlikule elustiilile kajastub nende igas töö aspektis, alates disainist kuni tootmiseni.
Triibuvineer valmistab enda loodud mängulisest triibuvineerist sisustustooteid. Kombineerides põhjamaist kasevineeri värvidega luuakse põnev ja soe tunne. Triibuvineer seisab hea disaini ja kvaliteetse käsitöö eest, et tagada toodetele pikk eluiga. Nad loovad disaintooteid, sisustuselemente ja elustiilitarvikuid, et muuta igapäevaelu maagiliselt värvikaks.
Eloval on Eesti valgustifirma, mis disainib ja toodab valgusteid väikeseeriatena. Valgustid on lihtsa disainikeelega, kuid neil leidub alati teistest eristuvaid detaile. Eloval ei piira ennast kindlast materjalist või kindlat stiili valgustite valmistamisega, vaid soovib katsetada erinevate materjalide võimalusi valguse loomisel ja suunamisel. Väiketootjana ollakse paindlikud, arvestatakse kliendi soovidega ja pakutakse võimalust luua tavaseeriast erinevaid värvikombinatsioone.
uBENT kombineerib iidset puidu auruga painutamise tehnikat ja kaasaegseid disainilahendusi. Puidule painutamisega kuju andes lähtutakse minimalistlikust esteetikast. uBent’i edasiviiv jõud on uudishimu ja parimad tehnilised lahendused. Nad kasutavad täispuitu, mis on loodust säästvalt hangitud.
Miks uBent? U on painutusvormi kõige klassikalisem kuju ja bent on inglise keeles painutatud. Materjalina on kasutusel ainult tugev lehtpuu (nt. tamm, saar, jalakas ja viljapuud) ning kogu toodang valmib käsitööna. Tulemuseks on looming, mille märksõnadeks on õhulisus ja voogavus, mis on samas jõulise joonega ja praktiline. Brändi inspireerib ja materjali annab eestimaine metsane loodus, kus sirgjooned peaaegu puuduvad, just nagu ka uBentil. Tagantjärele tarkuseterana tuli hiljem info, et “u bent” on hollandi keeles “teie olete”.
Tule ja saa osa Põhjamaade suurimast disainiüritusest!
Vaata täpsemat infot Habitare kodulehel: https://habitare.messukeskus.com/en/
Estonian Fashion Festivali lisaprogrammi raames sai Tartus Antoniuse õuel avatud fotonäitus „Kummardus.“ Fotonäituse avamisel tutvustas projekti tagamaid ja kultuuripärandi mõju tänasele Eesti disainile projekti loovjuht Piret Puppart.
Sõna kummardus sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri. Tartus avatud “Kummarduse” fotonäituse vaatus on austusavaldus Eesti kultuuriliselt laetumate piirkondade pärandile, nagu Lõuna-Eesti ja saared ning tehes seda kohalike disainerite pilgu läbi. Pildid, mis on jäädvustatud Taevaskojast Muhu saareni, kõnelevad läbi mustrite, värvide ja lugude oma uut kaasaegset tõlgendust traditsioonilisest pärandist.
Avatud fotonäitusel saab kaasa elada Eesti disainerite inspiratsiooniallikatele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Kristina Viirpalu, Kaia Saarna, Aldo Järvsoo, Craftory, Samelin, Ellu Sallid, Amanjeda by Katrin Kuldma, Cervo Volante, Marit Ilison, Tanel Veenre, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais ja Eve Hanson.
Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Lisaks Muhumaale on veel märgiliste paikadena esindatud näiteks Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel.
„Kummardus“ loovjuht on Piret Puppart; fotograafid Riina Varol ja Iris Kivisalu. Projekti produtsent ja tausta- ning loodusfotode autor on Anu Lõhmus.
Näitust on võimalik suve jooksul külastada Antoniuse õuel (Lutsu 3-5).
Tutvu KUMMARDUS projektiga lähemalt SIIN.
Eesti disaini tutvustav fotonäitus KUMMARDUS rändab sel suvel Tartusse. Näitus avatakse 7. juunil kell 18 Antoniuse õuel (Lutsu 3-5, Tartu) osana Estonian Fashion Festivali lisaprogrammist. Avamisel tutvustavad projekti tagamaid loovjuht Piret Puppart ja produtsent Anu Lõhmus.
Kummarduse fotolugu räägib Eesti disaini juurtest ja selle sidemetest pärandkultuuriga. Sõna kummardus sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.
See “Kummarduse” vaatus on austusavaldus Eesti kultuuriliselt laetumate piirkondade pärandile, nagu Lõuna-Eesti ja saared ning tehes seda kohalike disainerite pilgu läbi. Pildid, mis on jäädvustatud Taevaskojast Muhu saareni, kõnelevad läbi mustrite, värvide ja lugude oma uut kaasaegset tõlgendust traditsioonilisest pärandist.
Avatud fotonäitusel saab kaasa elada Eesti disainerite inspiratsiooniallikatele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Kristina Viirpalu, Kaia Saarna, Aldo Järvsoo, Craftory, Samelin, Ellu Sallid, Amanjeda by Katrin Kuldma, Cervo Volante, Marit Ilison, Tanel Veenre, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais ja Eve Hanson.
Fotoprojekti looja on Tallinn Design House, loovjuht Piret Puppart, fotograafid Iris Kivisalu ja Riina Varol, produtsent Anu Lõhmus.
Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Märgiliste paikadena on esindatud näiteks Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest.
Päikeselisel reedel, 17. mail, tähistas Tallinn Design House seitsmendat sünnipäeva. „Seitse aastat on ühe moepoe ja disainerite ühisturundusplatvormi jaoks juba päris märkimisväärne saavutus,“ rääkis Tallinn Design House’i juhataja Anu Lõhmus. „Oleme südamest tänulikud tublidele disaineritele, kes vaatamata keerulisele majandusolukorrale on täis tegutsemistahet ning loomingulisust ja leiavad uusi ärimudeleid. Tänu neile saame ka meie rõõmustada kliente Eesti disainiga.“
Seekordse sünnipäevapeo fookusteemaks oli uus- ja taaskasutus. Oma kogemusi jagasid ehtebrändide SOMA ja ONEHE disainer ja loovjuht Sofia Hallik ning Svetlana Agureeva, kes loob upcycled särke BY AGUREEVA brändi alt.
„Olen proovinud kohandada taaskasutuse mudelit ka enda ärisse,“ rääkis Sofia. „Väärismetallidest ehted on nii ehk naa taaskasutatud, sest keegi ju ei viska kulda või hõbedat prügikasti. Enne koroonapandeemiat tegin koostööd ühe Eesti ettevõttega, mis remontis lennukeid. See oli väga huvitav kogemus – astud suurde angaari, seal on suured lennukid, ja siis nad ütlevad – palun, siin on üks vasaku tiiva tükk.“ Need metallid on kerged, vastupidavad ja allergiavabad. Üks kõrvarõngapaar lennuki tiivast tehtud kollektsioonist on hetkel veel e-poes saadaval.“
Jätkusuutlikkuse eesmärgil on Sofia loobunud sametiga kaetud Plüsch kollektsiooni tootmisest. „Igatsus tekstiili kasutamisel ehtena on leidnud väljundi hoopis suurte lipsude loomises koostöös Svetlanaga,“ lisas ta. Materjalina kasutavad nad tekstiilijääke. „Mida väiksem ese, seda lihtsam on seda rohelise mõtteviisiga kokku panna ja tootmiseks kohandada,“ nentis Sofia. Ühiselt loodud lipsud, mida saab kanda kaelaehtena või käekoti kaunistuseks, on juba tekitanud suurt huvi ja neid on nähtud nii presidendi vastuvõtul kui ka ajakirja esikaanel.
Svetlana Agureeva on omandanud nii rätsepatöö kui disaineri eriala. Praegu töötab ta televisioonis stilistina ja kõrvaltegevusena arendab oma brändi BY AGUREEVA. „Päris alguses ei olnudki mul plaani teha brändi, mis rakendaks kuidagi taaskasutusvõimalusi,“ rääkis ta. „Eelmise aasta augustis tuli mul soov teha endale äge särk. Kandsin seda Kriss Sooniku sünnipäeval ja inimesed hakkasid uurima, kelle särk see on ja kust seda osta saaks. Nii mu bränd alguse sai.“
Kuna Svetlana on stilist, siis on tal ka endal ladu, kus on palju riideid. Särgid sünnivadki kas enda laost või teise ringi poodidest leitud rõivastest. Lisaks on tema jaoks olulised detailid. Näiteks saab särgi tooteinfo silti kasutada raamatu järjehoidjana ning iga särk pakitakse kliendi jaoks riidest taaskasutatava koti sisse. Svetlanale meeldib huumor ja nii on ka kottidel tekst „Bag with a mission. I am reused, I can hold up 5 bottles of wine“. „Aga kotti saab panna ka vett ja kartulit, vastavalt mida keegi soovib,“ naeris Svetlana lõbusalt.
Lisaks tõi Svetlana välja, et kahjuks on paljudel inimestel arusaam, et taaskasutatud tooted peaks olema odavamad kui need, mis on loodud uuest kangast. Selle mõtteviisi lükkab ta otsustavalt ümber: „Kui sa õmbled juba valmis esemest, on vaja vaadata, kas värvid ja kangad sobivad omavahel. Samuti on sul vaja leida sarnased suurused. Valmis tooted tuleb lahti harutada, aurutada, uude lõikesse sobitada. See võtab palju rohkem aega ja on kokkuvõttes tegelikult kallim, kui lihtsalt uuest kangast õmmeldud esemed,“ selgitas ta.
Kirsiks tordil stiliseeris Svetlana sünnipäevapeol Tallinn Design House’i töötajad enda ja Sofia brändide loominguga. Lisaks kasutas ta tooteid Tallinn Design House’i PRE-loved väljapanekust, kus on nii klientide toodud Eesti disainerite rõivad kui disainerite endi varasemate kollektsioonide näidised.
Suur tänu kõigile klientidele ja disaineritele, kes meiega meeleoluka sünnipäevapeo veetsid! Soovime pikka iga Eesti disainile ja kohtumiseni juba järgmistel sündmustel!
Tallinn Design House avas 4. oktoobril Tallinna Loomeinkubaatori programmis osalevate ettevõtete eriväljapaneku. Pidulikul avasündmusel oli võimalus tutvuda kolme uue põneva kodumaise brändiga: Naked Spirit, Kioko ja Katrin Valgemäe. Väljapanekul on esindatud lasterõivad, joogarõivad ning värvikirevad köögiaksessuaarid.
Naked Spirit on naisterõivaste bränd, mis ühendab elegantsi, energia ja ilu. Hoolikalt valitud materjalid ja originaalmustrid annavad igale esemele ainulaadse olemuse. „Brändiga alustades teadsin, et tahan luua midagi külluslikku ja luksuslikku, mis kannab puhast ilu. Minu soov on läbi brändi luu naisele võimalus jõuda iseendani,“ jagas eriväljapaneku avamisel brändi loomise tagamaid Naked Spirit asutaja Katrin Kivi.
Kioko on aeglase moe ja lasterõivaste bränd, kes lähtub lineaarse majandusmudeli – ostan, kasutan, viskan ära – asemel ringsest majandusmudelist ning nad annavad endast parima, et olemasolevat toodet saaks veel kord või kordi väärindada. „Minu põhimõte ettevõtjana on, et minu pärast ekstra midagi juurde ei toodeta. Lisaks riietele, mis on tehtud kangajääkidest, on ka sildid trükitud tapeedijääkidele ning niidid on saadud teiselt ringilt,“ kirjeldas Kioko looja Anni Koha.
Katrin Valgemäe on kunstnik, kes vürtsitab klassikalist maalikunstitehnikat popkunsti, kitši ja campiga. „Minu põhiväljundiks on maalimine ja ühel hetkel tekkis mõte, et lemmikud maalid võiksid saada võimaluse erinevate toodete näol edasi elada.“
Eriväljapanek on tutvumiseks ja ostmiseks Tallinn Design House´is kuni 31. detsembrini 2023.
Tallinn Design House avas eelmisel nädalal, 28. septembril, Berliinis Eesti Suursaatkonnas fotonäituse „Kummardus.“ Eestimaa märgilistes paikades üles võetud fotolugu räägib Eesti disaini juurtest ja selle sidemetest pärandkultuuriga.
„Kummardus“ näituse avamisel ütles avasõnad Eesti suursaadik Marika Linntam ning külalistega jagasid fotoloo telgitaguseid produtsent Anu Lõhmus ja loovjuht Piret Puppart. „On märgiline hetk, et Kummarduse näitus on jõudnud Euroopasse. Oleme rahvusvaheliselt Kummardust esitlenud Aasias ja Ameerikas, ning nüüd on Euroopa uks avanenud Berliini kaudu. Rahvusvaheline publik näeb tihti projektis selliseid kihte, mille peale me alguses seda projekti luues ei tulnudki. Mõned meie jaoks igapäevased nüansid tunduvad hoopis eksootilisemad,” sõnas Tallinn Design House’i juhataja ja „Kummardus“ projekti produtsent Anu Lõhmus.
„Väga rõõmustav, et Eesti disaini tutvustav fotonäitus Kummardus nüüd Berliini saatkonna ruume kaunistab ja annab efektse ülevaate valdkonna pärlitest. Näitus ei räägi samas ainult disainist, vaid avab fotode kaudu ka Eesti loodust, pilke, meeleolusid – laiemalt meie olemust. Üks külastaja ütles, et eestlaste pilgud on sarnased, et ta tunneb eestlase ära just erilise silmavaate järgi ja need fotod räägivad sedakaudu tema jaoks Eesti lugu,“ kirjeldas näitust kultuuriatašee Merit Kopli.
Avatud fotonäitusel saab näha Eesti disainerite inspiratsiooniallikaid Seto kultuuripärandist Matsalu maalilise looduseni. Fotod on jäädvustanud Iris Kivisalu ja Riina Varol. Videograaf Robert Parelo poolt kokku pandud videoloo vahendusel saab kaasa elada ka kõigile teistele Kummarduse sessioonidele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Studio August, Eve Hanson, Lilli Jahilo, Marit Ilison, Marc & André, Samelin, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais, Tanel Veenre, Claudia Lepik, Sigrid Kuusk, Triinu Pungits, Pohjanheimo, Kelpman Textile, MyaMoon, Kristel Kuslapuu, Arro Porcelain, Mithio, Liisa Soolepp, Kaia Saarna, Luminée, Mari Masso, Front, Marimo, Framed by Karl, Gerda Retter, Raili Nõlvak, Balteco, Piret Loog, Cervo Volante, Borg, Ellu Sallid, Riina Põldroos, Tiina Talumees, Lisa Kroeber, Anu Tera, Craftory, Karl Korsar, Hanna Korsar, Kristina Viirpalu, Monika Järg, Aldo Järvsoo, Amanjeda by Katrin Kuldma, Berrichi, Kriss Soonik, Hyrv Jewellery, Uncle Paul, Ketlin Bachmann.
Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Märgiliste paikadena on näiteks esindatud Setomaa, Matsalu, Muhu, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa jpt. Kokku läbiti kahe aasta jooksul 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel. Kummarduse näitused Eestis on toimunud Setomaal ning hetkel on veel avatud näitused Muhu muuseumis ja Rotermanni Palmigaleriis.
Loe „Kummardus“ projekti kohta lähemalt SIIT.
Tallinn Design House avab Rotermanni kvartalis fotonäituse „Kummardus.“ See on lugu Eesti disainist, kus kohtuvad looming, loodus ja traditsioonid. Fotonäituse avamine toimub Disainiöö raames 20. septembril kell 18.00 Palmigaleriis (Rotermanni 8). Avamisel tutvustab projekti loovjuht Piret Puppart.
„Kummardus“ on Tallinn Design House’i Eesti disainiloomingu juuri tutvustav projekt. Projektis osales üle 50 Eesti disaineri, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Eesti disaini määratluseks on sageli kujunenud erinevate kultuuride sümbioos, mille kõrval on aga selle hinnalisimad pärlid peidus hoopis mujal. Nimelt on meie silmapaistvate disainerite loome otsesemal või kaudsemal kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud rahvuslike traditsioonide pikaaegsest säilimisest ning kohapealsete meistrite olemasolust. Antud kontseptsioonist lähtuvalt paigutab Kummardus praeguses ajahetkes olulisemate Eesti disainerite loomingu meie jaoks märgilistesse paikadesse.
Rotermanni kvartali Palmigaleriis avatav näitus on austusavaldus meie Maarjamaa kargele sügisele ja selle omapärasele värvikirevusele, mis ulatub puulatvadest laukasoodeni. Fototeekonnal külastame Kõrvemaa suuri põlismetsi ja veesilmu ning Kakerdaja raba ürgset ja salapärast loodust. Eesti disainerite loomet saadavad pärimuslikud jutustused hiiglastest ja müstiliste võimetega metsloomadest ning oluline roll on peegeldustel, mis kannavad edasi vanarahva uskumust kihilisest maailmast.
Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Aldo Järvsoo, Hyrv, Kaia Saarna, Liisa Soolepp, Luminée, Samelin, Studio August, Tanel Veenre, Triinu Pungits. Fotode fotograafid on Riina Varol ja Iris Kivisalu.
Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti Kummardus tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Märgiliste paikadena on esindatud näiteks Muhumaa, Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel.
Muhu Muuseumi õuel on alates 29. juunist 2023 avatud Tallinn Design House’i fotonäitus „Kummardus.“ Muhus, kui ühes Maarjamaa märgilises asupaigas, üles võetud fotolugu räägib Eesti disaini juurtest ja selle sidemetest pärandkultuuriga.
Sõna kummardus sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri. See „Kummarduse“ vaatus on austusavaldus Muhu kultuuripärandile läbi Eesti disainerite silmade ning siinse Eestimaa nurga maalilisele loodusele. Üügu pangast ja Kallaste sadamast, Koguva küla ning kohalike õieehteis põldudeni välja. Lisaks on esile toodud Muhule nii omased kiperoosa (erkroosa), koldne-punane (oranž), miinikollane (särav kollane), eri tooni rohelised ja lilla. Need on juba üle saja aasta köitnud oma värvijulguses loendamatuid pilke, vormunud lopsakatesse lilltikandisse ning säilitanud oma elujõu ka kaasaegses disainis.
Avatud fotonäitusel saab kaasa elada Eesti disainerite inspiratsiooniallikatele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Aldo Järvsoo, Amanjeda by Katrin Kuldma, Berrichi, Craftory, Kristina Viirpalu, Kaia Saarna, Samelin, Tanel Veenre, Ellu Sallid, Lilli Jahilo, Cervo Volante ja Riina Põldroos.
Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Lisaks Muhumaale on veel märgiliste paikadena esindatud näiteks Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel.
„Kummardus“ Muhu sessiooni loovjuht on Piret Puppart; fotograaf Iris Kivisalu; meigikunstnik Mammu. Projekti produtsent ja tausta- ning loodusfotode autor on Anu Lõhmus.
Tutvu „Kummardus“ projektiga lähemalt SIIN.
Tutvu Muhumaast inspireeritud disainiga SIIN.
Tallinn Design House’i Artist Series külastas seekord Loomeinkubaatori vilistlast Miurio’d. Miurio brändi taga on disainerid Rita Assor ja Viktoria Braginskaja. Brändi tegevus on kahesuunaline – aksessuaarid ja sisustustooted.
Miurio stuudio
Miurio avas oma stuudio 2018. aasta märtsis. See oli osa Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammist, kus sai selgeks stuudio vajadus. Samas otsus ei sündinud kergelt. „Suure osa ajast veedan täna endiselt kodus, kus teen tööd arvuti taga. Stuudios käin kohtumas klientidega, teeme töötubasid ja pildistamisi,“ kirjeldab Rita.
Kuna brändi tegevus jaguneb kaheks, tekkis ka mõte stuudioruum kaheks jagada. Ühel pool on tapeedid ja sisutustooted. Teisel pool on põnev kontrastne sein, kus saab näha siidirätikute näidiseid ja villaseid salle.
Stuudio seinal olev granaatõunte tapeet on vägagi sümboolne, mis on Miurio tegevust alati inspireerinud. Seda sümbolit kasutas Rita esimest korda Kunstiakadeemias siiditrüki puhul. „Need tähistavad väga paljudes kultuurides eluenergiat – fertiilsust, elupaljusust ja elujõulisust.“ Sellest sündis ka granaatõuna kollektsioon, mis esimese kollektsioonina võttis terviklikult kokku tapeedid, diivanipadjad ja vaibad.
Mis on Miurio loomingule iseloomulik?
Miurio põhiväärtused on naiselikkus, eneseväljendusvabadus ja elurõõmu välja elamine. Lihtsalt see pidu, et olen olemas. See on kõige rohkem aksessuaaride poolel, aga kajastub ka sisustuspoolel.
„Kui ma kümme aastat tagasi tegevusega alustasin, siis värvid ei olnud populaarsed. Inimesed olid pigem tagasihoidlikud selles, kuidas nad ennast väljendasid sisekujunduses ja rõivastuses. Kui sa oled alustav disainer, siis tahad sa olla ekspressiivne. Mina tegin ka alguses hästi julgeid disaine, aga aja möödudes saad aru, et inimene tahab kodus rohkem puhata ning kõik võiks olla pigem loomulik, orgaaniline, harmooniline. Kui ma hakkasin fotograafiaga tegelema, siis minu stiil oli see, et mulle meeldis palju järeltöötlust teha – lisada filtreid ja tekstuure. Täna olen rohkem liikunud naturaalse pildi juurde,“ kirjeldab Rita.
Samas leiab Rita, et viimase aasta jooksul on olnud palju katsumusi ja sellest on inimestel tulnud ka julgus, et kaotada pole midagi – tahaks olla õnnelik, tahaks ennast väljendada, tahaks värve välja näidata. “Meie juures käib palju naisi, kes väärtustavad selles loomeprotsessis olevat hingetööd, mis seal taga on ja neid värve. Minu jaoks on värvid nii loomulik osa ja ma üldse ei karda neid kombineerida. Nad annavad eluvärvi ja vitamiini, mis on tohutult oluline.”
Soovitused disainerile, kes on samuti pikalt tegutsenud?
„Kõige olulisem on vaadata oma rahavoogudele otsa. See on ikkagi see põhi – kui sinna aastate jooksul midagi ei kogune, siis on väga raske inspiratsiooni ja motivatsiooni põhjal edasi tegutseda. Leida see nišš toodete ja teenuste osas, kus on võimalik raha teenida. Kui on kaks või kolm aastat möödas, siis on see eksistentsiaalne küsimus, millele on vaja leida vastus. Loomevaldkond on keeruline ja entusiasmil põhinev. Kuna viimased aastad on olnud keerulised siis ka meie oleme olnud ettevaatlikud. Samas peab julgema teha plaane ja koostöö on oluline märksõna,“ soovitab Rita.
Milline on Eesti disainimaastik?
„Loovus on Eestis niivõrd arenenud ja moedisain on väga kvaliteetne. Iseloomulik on töökus ja järjepidevus. Kõik moedisainerid on nii tublid – nemad teevad päriselt kollektsioone. Aksessuaaridega on mõnevõrra lihtsam. Ehted ja moedisain on kindlasti tugevuseks,“ sõnab Rita.
LOE TÄISPIKKA INTERVJUUD TALLINN DESIGN HOUSE’I LEHEL
Tallinn Design House’i Artist Series külastas seekord Lisa Kroeberi stuudiot Viljandis, kus ta on olnud alates 2022. aasta kevadest. Lisaks oma stuudiole on plaanis kõrvale luua stuudiod ka teistele kohalikele loomeettevõtjatele – omamoodi loomehoov.
Lisa Kroeberi brändi loomise teekond
Lisa Kroeberi brändi teekond algas juba 12 aastat tagasi Eestis.
Pärast keskkooli Saksamaal ei olnud tal kindlat plaani, mida täpselt tegema hakata. Kindel soov oli aga teha midagi käelist ja seetõttu alustas ta aastast praktikat kullassepa meistri juures. „Seal tegin esimest korda metallist ehteid, mis mulle väga meeldis. Sain kiirelt aru, et tahan teha oma disaini ja ehteid.“ Seejärel õppis ta Saksamaal ehte- ja kalliskividisaini. „Hakkasin tegema ka autoriehteid, aga sain aru, et soovin luua igapäevaselt kantavaid ehteid. Siis kolisin Eestisse ja hakkasin oma brändi looma.“
Kõige suuremaks väljakutseks brändi loomise teekonnal peab Lisa Kroeber keeleküsimust. „See oli ikka kõige raskem, sest alguses ei osanud üldse eesti keelt.“
Tänaseks on ettevõte kuus aastat vana ja tiimis on peale Lisa veel abikaasa Viljar ning Hanna ja Maarja. Lisa teeb ise kõik disainid ja samuti vastutab veebipoe eest. „Ning lisaks kõike muud olenevalt vajadusest.“ Maarja aitab tooteid teha ja Hanna teeb sotsiaalmeediat. Viljar teeb tema ehete valmistamise protsessis tööd suuremate masinatega. Lisa ise peab ennast numbrites väga halvaks ja pigem hoiab Viljar kohati mõne idee puhul tagasi. „Vahel tahan midagi teha, mis majanduslikult ei ole kõige mõistlikum.“
Kliendid Eestis ja välismaal
Lisa peab enda klientideks naisi, kes on iseseisvad, ilusad ja stiilsed. Tänaseks leiavad kliendid tema loomingu üles nii Eestis kui ka välismaal. „Eksport on kasvanud just viimasel kahel aastal. Meil on edasimüüjad Saksamaal – näiteks Berliinis, Münchenis, Leipzigis, Heidelbergis ja Winningenis. Nüüd tuleb neid järjest ka juurde. Ka teistes Euroopa riikides on mõned poed, mis müüvad meie ehteid – näiteks Norras, Islandil, Hollandis. See on olnud ka meie eesmärk, kuna Eesti on väike ja kui tahame kasvada, siis peame laienema. Oleme väga palju juba viimased kaks aastat jõudnud ja proovime veel.“
Fotod: Sirje Sinisoo
Loe täispikka artiklit Tallinn Design House’i lehel.
