Stella Soomlais: Austusest materjali vastu sünnib kestlik ja funktsionaalne looming

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammis osaleva ettevõtte Stella Soomlais asutaja Stella Runnel jagas Tallinn Design House’i Artist Series projekti raames enda teekonda disainerina.

Kuidas jõudsid disaini ja nahakunsti juurde ja kas mäletad seda esimest hetke, mil tundsid, et see on sinu tee?

See on üsna tüüpiline, et väikesed tüdrukud mängivad ema kottide ja kingadega – nii ka mina. Aga tegelikult ei teadnud ma kaua, et seda ala saab Eestis õppida. Teekond nahakunsti maailma avanes läbi sõbranna, kes läks õppima Tartu Kõrgemasse Kunstikooli nahaosakonda. Tema kaudu mõistsin, et see maailm tähendab kotte, kingi ja raamatuid ning see ei ole lihtsalt mingi „pruun asi nurgas“ nagu erialainimesed vahel naljatlevad. Tänu temale tulin mõttele, et võiksin paberid sinna sisse panna.

Minu „heureka-moment“ oli sisseastumiskatsetel, kui sain aru, et see on täpselt see, mida ma tahan teha. Katsete ajal unistasin, et mul on kunagi oma stuudio, kuhu ma lähen tööle alles kella kaheteistkümneks ja kingin kõigile tuttavatele enda tehtud asju. Reaalsus on muidugi midagi muud, aga oma stuudio mul on ja sellega ma siiamaani tegelen.

Pean tunnistama, et esimese kursuse lõpus tekkisid kahtlused. Kõik mu gümnaasiumikaaslased valisid mõne asise eriala, kas majanduse või juura. Tegin isegi riigieksami uuesti ja sain juurasse sisse, aga õnneks taipasin, et see pole minu tee – eriti arvestades, et täna on just lepingud ja paberimajandus need, mida ma kõige rohkem edasi lükkan. Teine kõhklus tuli kolmandal kursusel, kui hakkasin tõsiselt huvituma antropoloogiast. Aga sain aru, et kõige mõistlikum on oma eriala lõpetada ja hiljem mõelda, kuidas neid huvisid ühendada.

Nii et jah, kõhklusi on olnud, aga samas on see valdkond kogu aeg ennast avanud erinevate nurkade alt. Mulle tundub, et vahet pole, mis ma oleks otsustanud – kui sa süvened, siis iga eriala pakub väga palju.

Oma brändi idee tuli seega juba kooli katsetel?

Jah, see oli pigem selline ettevõtluse tahe – tung midagi ise algatada ja teha. See oli tegelikult isegi varem olemas, aga ma ei osanud seda veel konkreetsesse vormi visualiseerida.

Kui ma ülikooli lõpetasin, siis Eestis polnudki väga tol ajal kuhugi tööle minna. Ka Erasmusel ei olnud siis veel selliseid häid praktikavõimalusi nagu täna, et oleks saanud kuskile välismaale kogemust hankima minna. Nii et põhimõtteliselt ainus variant oligi proovida ettevõtlus kohe ise ära ja vaadata, kuidas läheb.

Kui ma nüüd peaksin uuesti alustama, siis kindlasti läheksin ja katsetaksin esmalt tööd erinevates ettevõtetes, õpiks ja vaataks, kuidas teised on oma asjad üles ehitanud. Koguks kogemust ja kapitali ning võib-olla alles nüüd alustaks oma ettevõttega.

Kas täna tunned ennast pigem disaineri või ettevõtjana?

Ma arvan, et see on selline kombinatsioon. Aga ma olen kindlasti parem disainer kui ettevõtja. Kui ma peaksin otsuseid tegema ainult ettevõtja pilguga, siis meil ei oleks täna seda kohta, kus me intervjuud teeme. Disaini osa on minu jaoks ikkagi väga oluline ja südamelähedane missioonitöö.

Kuidas sa ise kirjeldaksid oma disaine? Mis on sinu loomingule iseloomulik?

Stella Soomlaisi brändi keskmes on kindlasti ringne mõtlemine ja disain. Tegelen funktsionaalsuse, mõnikord ka multifunktsionaalsusega. Tegelen sellega, et toote ja materjali eluiga oleks ringne või võimalikult pikk. Mulle meeldib ette mõelda kogu toote elutsükli peale: mis saab siis, kui ma toote ära müün; kuidas kliendid seda kasutavad; mida saab toote heaks kasutusaja jooksul teha; mis saab pärast seda, kui klient toodet enam ei kasuta ja mis saab tootest, kui keegi seda enam ei vaja.

Disainiprotsessis on minu jaoks oluline, et ükski detail pole pelgalt dekoratiivne – kõik teenib mingit funktsiooni. Kui asetada minu töö moe- ja tootedisaini teljele, siis kuulun kindlasti tootedisaini poolele. Funktsioon on alati esimene, millest looming alguse saab, ja moepõhine mõtlemine jääb pigem tagaplaanile.

Kuidas sa jõudsid ringmajanduseni – kas see oli loomulik areng või teadlik valik?

See on tulnud järk-järgult. Kui ma alustasin, oli mul juba üsna tugev tehniline taust, kuna minu õpe rakenduskõrgkoolis kestis neli aastat. Praegu, olles ise EKA-s erialajuht, igatsen väga seda neljandat aastat sinna juurde, sest akadeemias kestab bakalaureuseõpe kolm aastat.

Sain Tartu Kõrgemas Kunstikoolis teha väga keerulisi tooteid, aga ma ei mõelnud, mis saab tootest edasi – näiteks kui kliendil läheb käekotil lukk või tasku katki, või kui kotis läheb puruks meepurk. Need on kõik asjad, mis on päriselt juhtunud. Läbi enda higi, valu ja pisarate sain tunda, et olen loonud midagi, mille võiks mõnes mõttes ära visata, kuna selle parandus on kallis, ajamahukas ja keeruline. See oli kindlasti üks aspekt, mis ajendas kontseptsiooni muutma.

Teisalt mõjutas mind väga palju mu kunagine elukaaslane Marko Ala, kes on praegu Oot-Ooti juht. Elades koos – kaks disainerit, arutasime väga palju, kuidas saaks maailma paremaks muuta.

Kui ma magistritööd tegin, proovisin analüüsida, kuidas võiksin oma brändi üles ehitada: mis võiks olla minu nišš ja roll. Turul on nii palju käekotte – miks peaks keegi veel ühe käekoti brändi looma? Siis sain aru, et ringmajanduse ja ringse mõtlemise kasutamine selles kontekstis praktiliselt puudus. Vastupidavaid nahktooteid tehti küll, aga võimalust parandada ja materjale taaskasutada väga ei olnud. See avastus pani mind liikuma ringmajanduse suunas.

Kontseptsioon, mille järgi ma praegu töötan, ongi välja kasvanud minu 2010. aasta magistritööst, mis keskendus ärimudeli väljatöötamisele. Ja tegelikult on see mudel tänaseks realiseerunud, lihtsalt veel detailsemal kujul.

Kindlasti on ringne lähenemine seotud ka minu elufilosoofiaga. Olen põlvkonnast, kes on maal lehma karjatanud ja laudas sooja piima joonud. Olen oma silmaga näinud, kuidas meie vanavanemad – küll olude sunnil, aga ka lihtsalt loogikast lähtudes – püüdsid kõiki materjale maksimaalselt ära kasutada. Olgu see materjal siis toit või midagi, millest teha eset.

Austus loodusest pärit materjalide vastu on minu jaoks sügavalt isiklik ja minusse juurdunud. Samal ajal, olles tänapäeva inimene, olen ma ka reisinud ja kogenud teistsugust maailma – küllust ja üleküllust. Just see kontrast ongi pannud mind disainerina mõtlema: kuidas ma saan oma eriala kaudu maailma mõjutada.

Kui ma oleksin näiteks õppinud juurat, oleksin ehk leidnud selle sama küsimuse, aga lähenenud sellele teise nurga alt. Kuid kuna mul on disaini taust ja olen lõpetanud naha eriala, siis olen otsinud erinevaid viise, kuidas oma ideid praktikas rakendada. Ma olen jäänud siia, sest tunnen, et ma ei saa edasi liikuda enne, kui olen oma mõtted lõpuni katsetanud.

Milline on sinu isiklik suhe ajaga?

Aeg kaob käest. Praegu eriti, sest mul on 2,5aastased kaksikud poisid ja ma tunnen, kuidas aeg voolab nagu liiv sõrmede vahelt. Kahel põhjusel: nad kasvavad korraga nii aeglaselt kui ka kiiresti. Nende lapsepõlv, kus saan neile toeks olla, tundub mingil hetkel vaid üks pilk ja kõik.

Teistpidi on minu jaoks hästi oluline oma aeg, et saaksin ennast realiseerida. Saavutusvajadus on mulle kahjuks või õnneks sisse kodeeritud. Väikeste lastega on seda hästi palju, kus oma aega lihtsalt ei ole. Mulle tundubki, et mingisugune periood on lihtsalt paigal tammumine, kus puudub voolamine. Ja siis mul on tunne, et ma ei ole seda aega, mis mulle on antud, ära kasutanud, kuna olen lihtsalt liiga väsinud. See ongi minu enda sisemine kahekõne iseendaga – et praegu ongi selline periood ja see on okei.

Aja osas veel – mis resoneerub ka minu brändiga – mulle väga meeldivad pikad suhted, olgu sõpruses või traditsioonides, mis kanduvad edasi põlvest põlve. Pikaaegsus on kindlasti midagi, mida ma väga hindan.

Kuidas sünnib üks Stella Soomlaisi käekott algusest lõpuni?

Tihti algab kõik mõnest funktsionaalsest vajadusest – kas klientide tagasisidest või olemasolevast mudelist, mille põhjal näeme, et selle kõrvale võiks sündida midagi uut. Kuna pakume ka hooldusteenust, näeme oma toodete arengut ajas ja märkame, millistel mudelitel võiks olla potentsiaali edasi areneda.

Kõik algab siiski alati küsimusest: mida inimestel päriselt vaja on ja kuhu tasub tootearenduses oma aega ja energiat suunata. Lisaks vaatame, mis meil endal tooteportfellist veel puudu on. Praegu töötab protsess nii, et kõigepealt arutame ideed tiimiga, seejärel teeb kolleeg maketi ja prototüübi. Kui toode on funktsionaalsuse mõttes piisavalt küps, testime seda kõigepealt oma stuudio sees. Kui katsetused annavad rohelise tule, on mitu võimalust: paneme toote poodi ja kogume tagasisidet või kaasame varasemaid eritellimuse kliente testgruppi, et nende kogemust kuulata ja arvestada.

Seejärel pakume toodet „early-bird“ tingimustel, vaatame mis seal huvi on ja jätkame arendamist vastavalt tagasisidele. Tihti katsetame ka uusi tootjaid ja materjale. Mõnikord selgub, et mõni nahk ei kulu meie ootuste kohaselt ja siis tuleb protsessi uuesti algusest alustada. Meil on arvestatud, et umbes 0,5 töökohta tiimis on pühendatud tootearendusele. Ükski toode ei saa tegelikult kunagi päriselt valmis – see on pidev areng.

Kas on mõni toode või projekt, mille üle sa erilist uhkust tunned?

Kindlasti väike käekott uue nimega Shapeshifter. Olen selle mudeliga väga rahul, kuna see tõesti täidab oma eesmärki – see saab olla nii presidendi vastuvõtu kott, igapäevane töö- või matkakott kui ka reisikott. Me oleme multifunktsionaalsuse poolest suutnud saavutada selle, et käekott pakub väga laia kasutusvõimalust, aga see ei näe välja nagu tüüpiline multifunktsionaalne toode – kõik lisad on justkui peidetud. Shapeshifter on olnud ka meie klientide seas väga populaarne. Tõsi, seal on ikka veel mõned detailid, mida ma tahaksin täiustada. Praegu töötame ka lihtsama versiooni kallal ja vaatame, kuidas sellega läheb. Selle mudeli põhjal on juba sündinud suuremad versioonid, mis on andnud meile palju loomingulist mängurõõmu.

Milline roll on sinu loomingus koostööl?

Koostöö on minu jaoks väga oluline. Tegelikult teeme igapäevaselt kogu tiimiga koostööd, eriti disainiprotsessis – ideede põrgatamine on nii vajalik.

Lisaks oleme teinud koostööprojekte kunstnike ja teiste disaineritega. Näiteks oleme kasutanud Samelini nahajääke, millele kunstnikud on maalid peale teinud. Samuti oleme teinud koostööd ehtedisaineritega – praegu töötab näiteks Claudia Lepik oma ideede kallal. See kõik on väga kindel osa Stella Soomlaisi brändist: hoida endal põnevust üleval ja pakkuda klientidele midagi uut ja huvitavat.

Olgem ausad – kõik, kes Eestis on soovinud Stella Soomlaisi käekotti, on tegelikult saanud selle võimaluse. Esimesed tiražeeritavad käekotid, mis brändi alt välja tulid, saavad sel aastal juba 10-aastaseks. See tähendab, et nad on olnud turul väga kaua ja ettevõtluse poole pealt on uudsust järjest raskem saavutada.

Mis sind lisaks tootest endast tulevatele arendustele veel inspireerib?

Viimaste aastate jooksul on olnud väga palju inspiratsiooniallikaid, aga mul ei ole olnud aega, et seda kõike läbi töötada ja sünteesida. Tänu EKAle ja Erasmuse programmile olen saanud palju reisida, näha maailmatasemel näitusi ja kohtuda teiste loovmõtlejatega, külastada erinevaid ülikoole.

EKAs on mul nii toredad ja andekad noored, läbi nende tuleb kogu aeg värsket õhku peale.  Ja loomulikult on ka minu pere – eriti mu lapsed ja nende siirad emotsioonid – mulle suur inspiratsiooniallikas. Abikaasa Tõnu on mul väga hea kriitilise mõtlemisega, tema tagasiside aitab mõtetes terad sõkaldest eristada.

Lisaks on meil maakoht, mis annab samuti nii palju. Minu meelest leidub igal sammul ja igal pool inspiratsiooni – sellega mul probleemi ei ole. Pigem on küsimus, et kuidas leida aega, et ennast maha laadida ja kogu see inspiratsioon enda sees läbi töötada.

See on ka põhjus, miks ma vahepeal enda peale pahane olen. Kui ma oleksin omaenda õpetaja, siis ma ütleksin endale, et võta see paus ja tegele nende mõtetega nüüd ja kohe, sest muidu inspiratsiooni tipphetk lihtsalt möödub ja kaob.

Kuidas sa puhkad loomingulisest tööst?

Mul ei ole nii palju loomingulist tööd, et ma sellest puhkama peaksin. Pigem igatsen seda aega, et üldse loomingulist tööd teha. See on klassikaline olukord – kõik loomeinimesed ütlevad, et kui hakkad oma brändi ehitama, siis loomingu jaoks enam aega ei jää.

Samas bränd kui selline on tegelikult ka igapäevane looming. Ettevõtlus nõuab väga palju loomingulist mõtlemist – olgu see toodete müümine või probleemsete olukordade lahendamine. Selles mõttes pean iga päev mingis osas loominguline olema.

Aga kui rääkida konkreetselt nahkkottide disainist, siis seda loomingut on mul praegu liiga vähe. See ongi see pakitsus, millest ma varem rääkisin – viimaste aastate jooksul on olnud nii palju inspiratsiooni, et ma olen täiega hakanud tundma, et tahaks klassikalisemalt luua – näiteks teha kollektsiooni või panna kokku näituse. Aga see kõik nõuaks vähemalt pool aastat pühendumist ja süvenemist, et seda korralikult teha.

Kuidas hoida motivatsiooni ja brändi arendada?

Madalseisude ajal olen endalt küsinud, kas on aeg lõpetada, kuna olen selles maailmas juba nii kaua olnud. Aga siis olen loominguliselt lähenenud ja leidnud uue eesmärgi, mida tahaksin katsetada. Minu jaoks on hästi oluline, et saaksin midagi arendada. Kui uus suund on leitud, tuleb ka motivatsioon tagasi.

Viimastel aastatel on mind saatnud Sandra Sillamaalt kuuldud mõte: „Ei ole mõtet elada ühte ja sama aastat mitmeid kordi järjest.“ Just seepärast võtsin ka julguse proovida brändi renditeenust – isegi kui ma veel ei tea, kas see äriliselt ennast õigustab. Aga see on vähemalt midagi värsket ja uut. Olen disainerina tegutsenud 20 aastat ja tunnen, et võin julgemaid otsuseid teha.

Kahtlusi on kõigil, olen seda näinud ka kolleegide seas. Aga need on vajalikud – nii ettevõtluses, disainis kui ka loodushoius. Et paremini edasi liikuda, tuleb vahepeal endalt küsida, kas see, mida teed, on endiselt mõttekas.

Enda jaoks olen mõelnud, et järgmisel kümnel aastal tahaksin olla rohkem kunstnik-disainer: luua näituseid ja tegeleda suurte filosoofiliste küsimustega, mitte ainult kommertsprojektidega. Seda saan teha ka Stella Soomlaisi nime alt.

Millist nõu annaksid noorele disainerile, kes soovib teha isikupärast disaini?

Endale kindlaks jäämine teeb ikkagi lõpuks õnnelikumaks ja annab pikaealisuse ideele, millega töötada. See kindlasti on alguses raske, aga samas noortel on ka rohkem energiat, et teha vigu.

Tooteportfellis võiks olla alguses osad tooted võibolla natuke lihtsamad, suurema marginaaliga, mis saaks anda kapitali innovatiivsetele või hulludele ideedele. Mingi aeg olid näiteks minu jaoks käepaelad need, mis andsid mulle kapitali, et ma saaksin tegeleda tootedisainiga.

Mis puudutab keskkonnahoidu, siis sealt ma ei annakski järgi. Aga mulle tundub, et noortel või vähemalt neil, kellega mina igapäevaselt töötan, ei olegi see küsimus – täna on lihtsalt tootmisjääke või taaskasutusvõimalusi nii palju.

Kui sul on oma idee ja tung midagi teha, siis tuleb lihtsalt teha – vastused tulevad tegutsedes. Iseasi, kas kommertslik väljund sobib kõigile. Mina arvan, et ei sobi. On väga tore näha, et näiteks EKAs paljudele noortele see polegi eesmärk. Kuna Eestis on tööstus suuresti kadunud ja töökohti napib, võib tunduda, et ainus tee on oma brändi loomine. Tegelikult on võimalusi palju – film, teater, kostüümimaailm, näituseprojektid. Samas on mul hea meel, kui siiski sünnib ka uusi brände. Kahju on näha, kuidas paljud Eesti disainibrändid kas virelevad või uksed sulgevad. Väga vähestel läheb päriselt hästi. Uut hingamist oleks väga vaja ja ma loodan, et leidub noori, kes selle tee julgelt ette võtavad.

Kuhu liigub eesti disain?

Vahepeal oli Eesti disainis tõeline pulbitsemise aeg: palju noori tuli peale ja „vanad tegijad“ olid veel aktiivsed. Enne koroonat oli disainiturg väga elav. Aga nüüd, pärast pandeemiat, sõja ja majanduslanguse ajal on näha, kuidas see kõik on väikestelt brändidelt energiat ära võtnud. Seda on kahju kõrvalt näha ja sees olles tunda. Mul endal praegu väga kindlat tunnet pole. Samas alustasin ka ise majanduslanguse ajal, kui kõrval polnud eriti teisi tegijaid. Lootus on, et täbarates oludes alustamine võib anda tugeva aluse. Küsimus on pigem selles, kas oma brändi loomine on täna noorte jaoks üldse ihaldusväärne. Võimalusi on palju: saab minna välispraktikale, liituda rahvusvaheliste korporatsioonidega. Ja see ongi tegelikult suurepärane tee. Võib-olla tähendabki see, et kümne aasta pärast tulevad tagasi kogenud tegijad, kes loovad Eestis väga tugevad ja küpsed brändid.

Kus võiks olla Stella Soomlaisi bränd viie aasta pärast?

Loodan, et kontseptsioon, mis uue ruumiga kaasneb, on jõudnud tugevasse noorusikka ja et bränd on elujõuline. Olen enda jaoks viieaastase sihi paika pannud: kui siis valdab virelemine, siis sellisel kujul ma brändil mõtet ei näe. Tundub, et olen nüüd ära oodanud selle aja, kus inimestele hakkab tõeliselt korda minema vastutustundlik tootmine ja tarbimine. Kui 2010. aastal sellele mõtlesin, oli Eestis veel väga väike kestlikkust hindav klientuur. Täna on see olemas – küsimus on, kas suudan selle ka ettevõtjana tööle panna. Ja loomulikult, maailm võib muutuda suvalisel hetkel.

Isiklikult loodan, et viie aasta pärast olen viinud ellu ka mõne kunstniku-disaineri projekti või näituse ning astunud doktorantuuri, et minna süvitsi mõne väga konkreetse küsimusega. See kõik kokku moodustabki minu jaoks Stella Soomlaisi – loojana tegutsen selle nime all elu lõpuni, aga millises vormis täpselt, seda näitab aeg.

Tutvu Stella Soomlaisi toodetega siin.

Tallinn Design House avas Ettevõtlus­inkubaatori programmis osalevate ettevõtete eriväljapaneku

Tallinn Design House avas 5. märtsil pidulikult Tallinna Ettevõtlusinkubaatori programmis osalevate ettevõtete eriväljapaneku. Kõigil huvilistel oli võimalus tutvuda viie omanäolise Eesti disainibrändiga: Birico, By Mer, Maari Soekov, 92 Layers ja Fluum. Naisettevõtjate koostööst sündinud eriväljapanek toob nii hubasust koju kui ka sära igasse päeva. Avamisel pakkus muusikalisi elamusi Lepatriinu.

Birico on Eesti siidibränd, kus ajatu elegants kohtub praktilisusega. Brändi asutaja Birgit Usin jagas avamisel oma teekonda disainini, meenutades, et ta poleks ealeski arvanud, et kunagi barbidele kleitide õmblemine viib ta selleni, et saab end täna disaineriks nimetada. Samuti rõhutas ta enesehoolduse ja mugavuse tähtsust oma brändiloos, lisades, et funktsionaalne siididisain võiks olla see, mis paneb meid kõiki hästi tundma, sest kõik vajame enesehoolitsust ja armastust.

By Mer valmistab käsitööna ehteid Saaremaa rabakivist. Brändi asutaja Merily Pihelbu rõhutas jätkusuutlikkuse olulisust oma tegevuses. Läbi on mõeldud kõik nüansid – pakend on ümbertöödeldud tekstiilijäätmetest, kivid on eetiliselt saadud, hõbe on ümbertöödeldud. Samuti tõi ta välja, et iga ehe jutustab lugu ning tema südameasi on, et kõik naised, kes neid ehteid kannavad, looksid sinna oma loo juurde, kuna iga ehe omandab kandja isikupära.

Fluum toob betooni tööstuslikest ehitistest kodu hubasusse, luues ajatu disainiga sisustuselemente. Küünlatopsid, looduslikud küünlad, alused ja vaasid on loodud neile, kes hindavad minimalismi, kestvust ja funktsionaalset ilu. Asutaja Maret Kaska rääkis eriväljapaneku avamisel oma küünalde unikaalsusest, tõdedes, et kui tihtilugu on poest saadaval parafiinist küünlad, siis tema soovib nautida erilisi hetki kerge südamega. Seetõttu kasutab ta ainult looduslikku põhjamaist vaha ja eeterlikke õlisid, mis tagavad võimalikult puhta põlemise, mistõttu ei pea muretsema, mida küünal õhku eraldab.

Maari Soekov on illustraator, maalikunstnik ja graafiline disainer, kelle looming räägib maagiast, müstikast ja ühendusest ürgloodusega. Avamisel jagas ta oma inspiratsiooniallikaid, selgitades, et tihti tuleb maalimise vahepeal uitada ka läbi metsa, sest loodus on see, mis teda päriselt inspireerib.

92 Layers on Eesti disainibränd, mis loob ajatu stiiliga meeleoluvalgusteid ja sisustuselemente. Brändi asutaja ja disainer Heleen Kurvet rääkis avamisel oma visioonist, selgitades, et tema brändi eesmärk on tuua värvi ja mängulisust tagasi meie kodudesse, et pimedad õhtud muutuksid hubasemaks. Ta lisas, et plaanib tulevikus veelgi rohkem värvi ja lihtsaid, ent elegantseid vorme disainis rakendada.

Eriväljapanek on tutvumiseks ja ostmiseks Tallinn Design House´is 31. maini 2025.

5 programmi ettevõtte eriväljapanek Tallinn Design House’is

Tallinn Design House avab 5. märtsil kell 17.30 pidulikult Tallinna Ettevõtlusinkubaatori programmis osalevate ettevõtete eriväljapaneku. Eriväljapaneku fookuses on viis põnevat kodumaist brändi: Birico, By Mer, Fluum, Maari Soekov ja 92 Layers.

Birico – funktsionaalne luksus just sulle

Birico on Eesti siidibränd, kus ajatu elegants kohtub praktilisusega. Siid ei ole pelgalt luksus, vaid teadlik valik, mis toetab sinu heaolu igal hetkel – sügavam uni, naha ja juuste hellitamine või lihtsalt hetk iseendale. Birico kasutab kõrgkvaliteetset Mulberry siidi, mis reguleerib keha temperatuuri, hoiab naha niiskustasakaalu ja vähendab ärritusi. See on materjal, mis hoolitseb sinu eest loomulikult ja märkamatult. Brändi valikus on pehmed unemaskid, hingavad padjapüürid, hommikumantlid ja elegantsed aksessuaarid – iga detail on loodud selleks, et tunneksid end iga päev paremini. Birico on neile, kes hindavad kvaliteeti, minimalismi ja teadlikke valikuid. Luksus ei pea olema liialdus, vaid midagi, mis teeb iga päeva eriliseks.

By Mer – ehted, mis räägivad loo ehedast loodusest

By Mer ehted on valminud käsitööna Saaremaa rabakivist ja ümbertöödeldud hõbedast ning soovi korral kaetud 18-karaadise kullaga. Need on statement ehted, mis räägivad loo meie enda ehedast loodusest ja näitavad, et jätkusuutlikkus ja luksus saavad eksisteerida ühtsuses. Esimeses kollektsioonis Aurora on 12 unikaalset ehet, mida saab omavahel kombineerida. By Mer looja ja disainer Merily Pihelbu paneb oma loomingu sõnadesse nii: “Käsitööna valminud ehted on ainulaadsed ja kordumatud. Ehetes peituv energia muudab need ainulaadseks ja äratab kandjas erinevaid tundeid. Soovin oma loominguga väljendada tasakaalu looduses, ebatäiuslikku täiuslikkust, tooret ja viimistletut, naturaalseid orgaanilisi vorme, mustreid ja tekstuure.” Puhta ja maheda esteetikaga By Mer on jätkusuutlik bränd, mis lähtub 0-waste põhimõttest ja on plastikavaba.

Fluum – ajatu disainiga sisustuselemendid

Fluum toob betooni tööstuslikest ehitistest kodu hubasusse, luues ajatu disainiga sisustuselemente. Küünlatopsid, looduslikud küünlad, alused ja vaasid on loodud neile, kes hindavad minimalismi, kestvust ja funktsionaalset ilu. Brändi armastatuim toode on looduslik küünal korduskasutatavas betoontopsis. Ei mingit parafiini ega sünteetilisi lõhnaaineid – ainult põhjamaine rapsivaha ja looduslikud eeterlikud õlid, mis loovad koju meeldiva ja puhta atmosfääri. Iga küünal lisab ruumi soojust ja ehedat aroomi, hoides koduse õhu tervislikuna ja lubades sul kerge südamega nautida erilisi hetki. 

Maari Soekov – hingestatud kunst, mis jutustab ühendumisest ürgloodusega

Maari Soekov on vabakutseline illustraator, maalikunstnik ja graafiline disainer. Tema kunst räägib maagiast ja müstikast, ühendumisest ürgloodusega, inimeseks olemise eeterlikest tahkudest – nii helgetest kui tumedamatest iseolemise hetkedest, õrnadest ja peaaegu tabamatult mööduvatest tundevälgatustest.

Oma loomingu põhilise algimpulsi leiab ta looduses avalduvatest mustritest ning isiklikust animistlikust maailmatunnetusest. Inspiratsiooniallikana on Maarit saatnud loomupärane entusiasm ning vaibumatu uudishimu loodusteaduste, eriti botaanika ja zooloogia, šamanismi, iidsete kultuuride ja folkloori, luule ning ekstaasitehnikate vastu. 

92 Layers – ajatu stiiliga meeleoluvalgustid ja sisustuselemendid

92 Layers on Eesti disainibränd, mis loob ajatu stiiliga meeleoluvalgusteid ja sisustuselemente. “Meie inspiratsioon pärineb 1960.–1970. aastate disainist, kus domineerisid erksad värvid, ümarad vormid ja mängulisus. Soovime tuua inimeste kodudesse selle ajastu sooja ja hubast disaini, kuid modernses võtmes. Meie populaarseim toode, laualamp Milvi, on nostalgiline, ent värskelt kaasaegne aktsent igas interjööris. Selle valgus on sume ja loob pimedal õhtul koju ideaalse meeleolu. Kui õues on hall ja külm, olgu kodus vähemalt natukene soojust ja värvi. Me usume, et valgustus pole lihtsalt praktiline element, vaid oluline osa kodu iseloomust ja meeleolust,”  räägib brändi looja Helen Kurvet. 92 Layers’i valgustid lisavad igasse ruumi isikupära, soojust ja natuke kelmikust. Hoolikalt valitud materjalid tagavad toodete vastupidavuse ja keskkonnasõbralikkuse. Brändi eesmärk on muuta kodud mitte ainult ilusaks, vaid ka hingega paikadeks.

Tule saa osa põnevast õhtust, kus disainerid toovad sinuni brändi loomise lood ning räägivad oma tegemistest lähemalt!

• Külalisi kostitame tervitusjoogi ja suupistetega.
• Musikaalse vahepala teeb Lepatriinu.
• Õhtut aitab jäädvustada Buduaar.
• Sind ootavad hinnaüllatused ja õnneloos.

Eriväljapanek on tutvustamiseks ja ostmiseks Tallinn Design House-is kuni 31. maini 2025.

Üritus on tasuta, aga vajalik on eelregistreerumine, et teaksime kõigi külalistega arvestada. Palun anna enda tulekust teada siin: https://forms.gle/8RQ17bYye161FDRM9

Eesti disainiga saab tutvuda Põhjamaade suurimal sisustusmessil Habitare

Kummarduse fotonäitus on suvel avatud Tartus Antoniuse õuel

Estonian Fashion Festivali lisaprogrammi raames sai Tartus Antoniuse õuel avatud fotonäitus „Kummardus.“ Fotonäituse avamisel tutvustas projekti tagamaid ja kultuuripärandi mõju tänasele Eesti disainile projekti loovjuht Piret Puppart.

Sõna kummardus sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri. Tartus avatud “Kummarduse” fotonäituse vaatus on austusavaldus Eesti kultuuriliselt laetumate piirkondade pärandile, nagu Lõuna-Eesti ja saared ning tehes seda kohalike disainerite pilgu läbi. Pildid, mis on jäädvustatud Taevaskojast Muhu saareni, kõnelevad läbi mustrite, värvide ja lugude oma uut kaasaegset tõlgendust traditsioonilisest pärandist.

Avatud fotonäitusel saab kaasa elada Eesti disainerite inspiratsiooniallikatele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Kristina Viirpalu, Kaia Saarna, Aldo Järvsoo, Craftory, Samelin, Ellu Sallid, Amanjeda by Katrin Kuldma, Cervo Volante, Marit Ilison, Tanel Veenre, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais ja Eve Hanson.

Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Lisaks Muhumaale  on veel märgiliste paikadena esindatud näiteks Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel.

„Kummardus“ loovjuht on Piret Puppart; fotograafid Riina Varol ja Iris Kivisalu. Projekti produtsent ja tausta- ning loodusfotode autor on Anu Lõhmus.

Näitust on võimalik suve jooksul külastada Antoniuse õuel (Lutsu 3-5).

Tutvu KUMMARDUS projektiga lähemalt SIIN.

Antoniuse õuel avatakse Eesti disaini tutvustav näitus KUMMARDUS

Eesti disaini tutvustav fotonäitus KUMMARDUS rändab sel suvel Tartusse. Näitus avatakse 7. juunil kell 18 Antoniuse õuel (Lutsu 3-5, Tartu) osana Estonian Fashion Festivali lisaprogrammist. Avamisel tutvustavad projekti tagamaid loovjuht Piret Puppart ja produtsent Anu Lõhmus.

Kummarduse fotolugu räägib Eesti disaini juurtest ja selle sidemetest pärandkultuuriga. Sõna kummardus sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.

Avatud fotonäitusel saab kaasa elada Eesti disainerite inspiratsiooniallikatele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Kristina Viirpalu, Kaia Saarna, Aldo Järvsoo, Craftory, Samelin, Ellu Sallid, Amanjeda by Katrin Kuldma, Cervo Volante, Marit Ilison, Tanel Veenre, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais ja Eve Hanson.

Fotoprojekti looja on Tallinn Design House, loovjuht Piret Puppart, fotograafid Iris Kivisalu ja Riina Varol, produtsent Anu Lõhmus.

Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Märgiliste paikadena on esindatud näiteks Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest.

Tallinn Design House’i 7. sünnipäev: fookuses taaskasutus moemaailmas

Päikeselisel reedel, 17. mail, tähistas Tallinn Design House seitsmendat sünnipäeva. „Seitse aastat on ühe moepoe ja disainerite ühisturundusplatvormi jaoks juba päris märkimisväärne saavutus,“ rääkis Tallinn Design House’i juhataja Anu Lõhmus. „Oleme südamest tänulikud tublidele disaineritele, kes vaatamata keerulisele majandusolukorrale on täis tegutsemistahet ning loomingulisust ja leiavad uusi ärimudeleid. Tänu neile saame ka meie rõõmustada kliente Eesti disainiga.“

Seekordse sünnipäevapeo fookusteemaks oli uus- ja taaskasutus. Oma kogemusi jagasid ehtebrändide SOMA ja ONEHE disainer ja loovjuht Sofia Hallik ning Svetlana Agureeva, kes loob upcycled särke BY AGUREEVA brändi alt.

„Olen proovinud kohandada taaskasutuse mudelit ka enda ärisse,“ rääkis Sofia. „Väärismetallidest ehted on nii ehk naa taaskasutatud, sest keegi ju ei viska kulda või hõbedat prügikasti. Enne koroonapandeemiat tegin koostööd ühe Eesti ettevõttega, mis remontis lennukeid. See oli väga huvitav kogemus – astud suurde angaari, seal on suured lennukid, ja siis nad ütlevad – palun, siin on üks vasaku tiiva tükk.“ Need metallid on kerged, vastupidavad ja allergiavabad. Üks kõrvarõngapaar lennuki tiivast tehtud kollektsioonist on hetkel veel e-poes saadaval.“

Jätkusuutlikkuse eesmärgil on Sofia loobunud sametiga kaetud Plüsch kollektsiooni tootmisest. „Igatsus tekstiili kasutamisel ehtena on leidnud väljundi hoopis suurte lipsude loomises koostöös Svetlanaga,“ lisas ta. Materjalina kasutavad nad tekstiilijääke. „Mida väiksem ese, seda lihtsam on seda rohelise mõtteviisiga kokku panna ja tootmiseks kohandada,“ nentis Sofia. Ühiselt loodud lipsud, mida saab kanda kaelaehtena või käekoti kaunistuseks, on juba tekitanud suurt huvi ja neid on nähtud nii presidendi vastuvõtul kui ka ajakirja esikaanel.

Svetlana Agureeva on omandanud nii rätsepatöö kui disaineri eriala. Praegu töötab ta televisioonis stilistina ja kõrvaltegevusena arendab oma brändi BY AGUREEVA. „Päris alguses ei olnudki mul plaani teha brändi, mis rakendaks kuidagi taaskasutusvõimalusi,“ rääkis ta. „Eelmise aasta augustis tuli mul soov teha endale äge särk. Kandsin seda Kriss Sooniku sünnipäeval ja inimesed hakkasid uurima, kelle särk see on ja kust seda osta saaks. Nii mu bränd alguse sai.“

Kuna Svetlana on stilist, siis on tal ka endal ladu, kus on palju riideid. Särgid sünnivadki kas enda laost või teise ringi poodidest leitud rõivastest. Lisaks on tema jaoks olulised detailid. Näiteks saab särgi tooteinfo silti kasutada raamatu järjehoidjana ning iga särk pakitakse kliendi jaoks riidest taaskasutatava koti sisse. Svetlanale meeldib huumor ja nii on ka kottidel tekst „Bag with a mission. I am reused, I can hold up 5 bottles of wine“. „Aga kotti saab panna ka vett ja kartulit, vastavalt mida keegi soovib,“ naeris Svetlana lõbusalt.

Lisaks tõi Svetlana välja, et kahjuks on paljudel inimestel arusaam, et taaskasutatud tooted peaks olema odavamad kui need, mis on loodud uuest kangast. Selle mõtteviisi lükkab ta otsustavalt ümber: „Kui sa õmbled juba valmis esemest, on vaja vaadata, kas värvid ja kangad sobivad omavahel. Samuti on sul vaja leida sarnased suurused. Valmis tooted tuleb lahti harutada, aurutada, uude lõikesse sobitada. See võtab palju rohkem aega ja on kokkuvõttes tegelikult kallim, kui lihtsalt uuest kangast õmmeldud esemed,“ selgitas ta.

Kirsiks tordil stiliseeris Svetlana sünnipäevapeol Tallinn Design House’i töötajad enda ja Sofia brändide loominguga. Lisaks kasutas ta tooteid Tallinn Design House’i PRE-loved väljapanekust, kus on nii klientide toodud Eesti disainerite rõivad kui disainerite endi varasemate kollektsioonide näidised.

Suur tänu kõigile klientidele ja disaineritele, kes meiega meeleoluka sünnipäevapeo veetsid! Soovime pikka iga Eesti disainile ja kohtumiseni juba järgmistel sündmustel!

Loomeinkubaatori programmi ettevõtted Tallinn Design House’is

Tallinn Design House avas Berliinis Eesti disaini tutvustava näituse Kummardus

Rotermanni kvartalis avatakse Eesti disaini tutvustav näitus „Kummardus“

Tallinn Design House avab Rotermanni kvartalis fotonäituse „Kummardus.“ See on lugu Eesti disainist, kus kohtuvad looming, loodus ja traditsioonid. Fotonäituse avamine toimub Disainiöö raames 20. septembril kell 18.00 Palmigaleriis (Rotermanni 8). Avamisel tutvustab projekti loovjuht Piret Puppart.

„Kummardus“ on Tallinn Design House’i Eesti disainiloomingu juuri tutvustav projekt. Projektis osales üle 50 Eesti disaineri, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Eesti disaini määratluseks on sageli kujunenud erinevate kultuuride sümbioos, mille kõrval on aga selle hinnalisimad pärlid peidus hoopis mujal. Nimelt on meie silmapaistvate disainerite loome otsesemal või kaudsemal kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud rahvuslike traditsioonide pikaaegsest säilimisest ning kohapealsete meistrite olemasolust. Antud kontseptsioonist lähtuvalt paigutab Kummardus praeguses ajahetkes olulisemate Eesti disainerite loomingu meie jaoks märgilistesse paikadesse.

Rotermanni kvartali Palmigaleriis avatav näitus on austusavaldus meie Maarjamaa kargele sügisele ja selle omapärasele värvikirevusele, mis ulatub puulatvadest laukasoodeni. Fototeekonnal külastame Kõrvemaa suuri põlismetsi ja veesilmu ning Kakerdaja raba ürgset ja salapärast loodust. Eesti disainerite loomet saadavad pärimuslikud jutustused hiiglastest ja müstiliste võimetega metsloomadest ning oluline roll on peegeldustel, mis kannavad edasi vanarahva uskumust kihilisest maailmast.

Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Aldo Järvsoo, Hyrv, Kaia Saarna, Liisa Soolepp, Luminée, Samelin, Studio August, Tanel Veenre, Triinu Pungits. Fotode fotograafid on Riina Varol ja Iris Kivisalu.

Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti Kummardus tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Märgiliste paikadena on esindatud näiteks Muhumaa, Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel.