Kristiina Ploom: Ma ei lahku enne stuudiost kui ehe on viimistletud perfektsuseni

Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi just lõpetanud Kristiina Ploom on omanimelise ehtebrändi Kristiina Ploom Jewellery asutaja. Tema käe all valmivad kvaliteetsed ehted nii kullast kui ka hõbedast. Uurisime, kuidas jõudis ta ehtedisaini juurde ja milline on tema brändi eripära.

Milline on sinu taust?

Olen olnud kunstiga seotud väga pikalt. Noorena osalesin mitmes kunstiringis, lisaks käisin keskkooli ajal ka kunstikoolis. Kui oli aeg ülikooli minna, siis ma teadsin üpris kindlalt, et tahan õppida kunsti või disaini erialal.

Siiski ei olnud eriala valikus ainult ehtekunst – kaalusin ka klaasikunsti või tarbekunsti erialasid. Teadsin, et soovin minna õppima Inglismaale, kus kandideerisin erinevatele erialadele ja saingi mitmesse sisse. Tegin valiku tarbekunsti kasuks, mille õppekavas olid nii klaasi-, keraamika- kui ka metallikunst.

Ülikoolis katsetasime esialgu erinevate materjalidega, aga ühel hetkel tuli valida põhimaterjal, millele õpingute ajal keskenduda. Mina valisin metalli. Eelnevalt olin katsetanud ehete valmistamist klaasist, aga selle juures häiris, et ma ei saanud kontrollida täielikult lõpptoote kvaliteeti ning ka välimust. Tihti pidin kinnitama enda tehtud klaasist ehtele valmis toodetud taguse, mis piiras oluliselt kogu ehte disaini. Tekkis tunne, et tahan ehte juures kõik osad ikka ise teha. Ülikoolis spetsialiseerusingi väärismetallist ehetele, ning kombineerisin töödesse ka eri tehnikates valmistatud klaasist detaile.

Pärast ülikooli olen juurde õppinud kullasepa tehnikaid erinevate praktikate käigus. Olen osalenud praktikatel Inglismaal, Hispaanias ja Eestis. Hetkel tegutsen jagatud kullasepa stuudios Tallinnas, mis annab mulle võimaluse eri tehnikate kohta nõu küsida ja juurde õppida. See on hästi tehniline ala ning õpin senimaani iga päev midagi uut.

Kuidas sa jõudsid oma brändi alustamise juurde?

Pärast Eestisse tagasi kolimist leidsin siin kullasepa kursuse, mida olin kaua otsinud. Sealt tuli ka see “kick“, et nüüd peab ikka oma brändi ära tegema ja tutvustama oma loomingut laiemale publikule. Kõige esimesed väärismetallist ehted valmisid ülikoolis juba 2014. aastal, aga 2021. aasta novembris tulin välja oma brändiga.

Tahtsin brändiga alustades olla ette valmistunud ja soovisin, et mul oleks kollektsioon, millega välja tulla ning mida nii oma e-poes kui ka valitud edasimüüjate juures esitleda. Varasemalt olin teinud üksiktellimusi ning brändiga alustades tegin aasta aega kollektsioonide kallal tööd, et oleks piisavalt ehteid, mida inimestele näidata.

Ma arvan, et üldiselt on kaks asja brändi loomist mõjutanud – lisaks kullasepa õppele ka see, et läbisin ettevõtluskoolituse, mille käigus mõtlesin põhjalikult läbi, kuidas oma tooteid kõige paremini esitleda ja turustada. Selleks on mitmeid võimalusi. Mina soovisin keskenduda unikaalehetele, väikekollektsioonidele ning näituse töödele.

Pärast brändi loomist hakkas pall vaikselt veerema. 2022. aasta suvel osalesin Londonis üritusel New Designers, mis on selline stepping stone alustavale professionaalsele kunstnikule. 2022. aasta sügisel liitusin Tallinna Loomeinkubaatori programmiga ning 2023. aasta kevadel olid minu tööd näitusel Madridis.

Tallinnas saab hetkel minu töödega tutvuda Tallinn Design House’is ja minu stuudios. Samuti on valik ehteid esindatud ühes Eesti ja ühes rahvusvahelises online galeriis.

Oled õppinud ja elanud Inglismaal – kas see on sulle midagi huvitavat õpetanud, mida mujal ei oleks omandanud?

Inglismaale kolimine pakkus vaheldust ja väljakutseid – kolisin sinna üksinda, uued sõbrad, uued tutvused, uus eriala. Ma ei oska öelda, kas on midagi sellist, mida ma ei oleks mujal saanud õppida. Teadsin pärast keskkooli, et tahan teha midagi teistsugust, kuskile minna – Tallinnas oleksin jäänud võib-olla liialt mugavustsooni. Siis mõtlesingi, et kas ma lähen reisima või lähen otse ülikooli. Otsustasin kaks ühendada – läksin Inglismaale ülikooli.

Inglismaa valisin sellepärast, et seal pakutud erialad tundusid huvitavad, välisüliõpilasena tundus sinna lihtsam õppima asuda ja ingliskeelne keskkond kergemini mõistetav. Kogu kogemus oli minu jaoks väga positiivne, sain katsetada ja õppida palju erinevaid asju. Osalesin ülikoolis ka näiteks filmifotograafia kursusel ja teisel aastal korraldasin praktika raames tarbekunsti näituse, kus osalesid nii tudengid kui ka profesionaalsed kunstnikud. Seal oli ka kunstikogukond hästi tore, toimus palju ühisüritusi ja väljasõite.

Sa oled töötanud ka kullassepa käe all – kui oluline selline praktika ehtekunstnikule on? Kas sa näed, et see on ka sinu käekirja kunstnikuna mõjutanud?

Ehtekunstnik võib töötada väga erinevate materjalidega. Mina töötan väärismetallidega ja olen ehtekunstnikuna kahes rollis – disainer ja ehte valmistaja. Ülikoolis oli palju mõttetööd, kirjutamist ning palju materjalidega ja vormidega katsetamist, aga soovisin arendada rohkem ka tehnilist poolt. Sellepärast viivitasin ehk natukene oma brändi loomisega, sest ma otsisin teadlikult võimalusi, et juurde õppida. Kullasepa oskusi saabki tavaliselt õppida meistri käe all. Nii on see Inglismaal kui ka Eestis ja nii õpib kõige paremini. Kui ülikoolis õppisime käsitlema paljusid erinevaid materjale, siis kullaga töötamise kogemus tuligi suuresti siin Eestis kullassepa stuudios õppides.

Õppisin kullasepa käe all ka erinevaid kiviseade tehnikaid, mis on samuti mu käekirja mõjutanud. See on avardanud mu portfooliot ning võimaldanud paremini realiseerida uusi ja juba varasemalt mõttes olnud disaine. Iga kiviseade nõuab palju keskendumist ja mõnikord tuleb isegi mikroskoop appi võtta.

Samuti on aidanud kullasepa õpe mõista täpsemalt, millised ehted on kandjale mugavad. Hõbeda ja kullaga töötamisel on ka näiteks kaalulimiidid. Metallist kõrvarõngaga ei saagi väga suureks minna, sest seda on siis ebamugav kanda.

Mis on sinu brändile, Kristiina Ploom Jewellery, iseloomulik?

Minu looming on kaasaegselt minimalistliku joonega, särav ja silmapaistev aga samas ajatu disainiga. Iga ehte disain on läbimõeldud, keskendudes lisaks välimusele ka kvaliteedile, ning ei lahku enne stuudiost kui on viimistletud perfektsuseni. Kristiina Ploom Jewellery ehted valmivad taaskasutatud hõbedast ja kullast, ainueksemplaride või väikeseeriatena. Eritellimusel valmistatud tööd aitavad väljendada iga kliendi unikaalset stiili just tema jaoks loodud erilise ehtega.

Mis sulle inspiratsiooni pakub?

Mind inspireerib palju modernistlik ja ka kaasaegne arhitektuur, lihtsad skulptuursed vormid ning kujundid. Mõned ehted on valminud ajendatuna ka sisekujunduslikest disainielementidest. Pildistan palju erinevaid hooneid ja nende detaile, mis mind kõnetavad. See ei tähenda, et mõni ehe on ühe konkreetse hoone vormi koopia, vaid tihti inspireerib mind mõni detail siit või sealt ja ehe sünnib mitmest väiksest inspiratsiooni-killust.

Kindlasti annab uusi ideid ning inspiratsiooni reisimine ja uues keskkonnas elamine. Kui elasin Hispaanias, siis olin ümbritsetud rikkalikest värvidest ja mustritest. Pärast seda kasutan rohkem värve ka oma töödes, mis väljendub ehete puhul vääriskivide näol.

Tihti tuleb meelde mingi fragment või eelnevalt loodud töö ja selle ajendil sünnib uus disain. Vahel juhtub ka nii, et tuleb mõte ja teen osa sellest valmis, aga disain jääb kõrvale, sest midagi selle juures ei tundu õige. Siis ma panen projekti ajutiselt pausile ja naasen selle mõtte juurde hiljem. Mõnikord tekib hiljem mingi uus idee või lähen kuidagi teistmoodi disainiga edasi ning tuleb hoopis huvitavam tulemus.

Milline on sinu ehte valmimise tööprotsess?

Esmase idee ja lõppprodukti vahel võib minna aega nädalast kuni poole aastani või isegi mitu aastat. Kui mul tuleb idee, siis vahel visandan täpsema joonise, vahel teen ainult kiire kavandi. Seejärel hakkan katsetama ja ehet looma. Kõik ehted valmivad käsitööna minu stuudios.

Tehnilise poole pealt algab ehte tööprotsess enamasti väärismetalli sulatamisest ja sellele traadi kuju andmisest. See hõlmab töötamist gaasipõletiga, kemikaalidega ja mitmete käsi – ning elektritööriistadega.

Traati tuleb seejärel painutada, vormida ja viilida, et selle kuju oleks täpselt selline, nagu vaja. Iga töö puhul tuleb ühendada erinevaid väärismetallist osasid läbi jootmise. Sellele järgneb viimistlus ja poleerimine. Igale ehtele kannan ka oma meistrimärgi ja väärismetalli proovi.

Kui ehtele tuleb seada ka vääriskivi, siis teen seda pärast poleerimist. Kivi seadmine nõuab omajagu aega ja tähelepanu.

Kas sul on endal mõni ehe oma loomingust, mis kõige rohkem meeldib?

Mulle väga meeldivad sõrmused – meeldib neid luua ja samuti kanda. Tooksin välja sõrmuse Contempo kollektsioonist. Selle puhul meeldib mulle kohe mitu asja – kulla-hõbeda kombinatsioon, skulptuurne erikujuline vorm ja ka kiviseade kollaste safiiridega. Contempo on ka selline aeglane kollektsioon, kuhu lisan tooteid aja möödudes. Üks ehe korraga ja siis hakkan järgmist looma.

Oled osalenud palju erinevatel näitustel – viimatine Madriidis. Kas on tulevikus mõni näitus või koht, kus tahaksid kindlasti oma loominguga väljas olla?

Jah, viimati olid mu tööd näitusel Madriidis ja sellel näituselt osteti ka üks mu ehe. Käisin samuti ise avamisel kohal. Eelnevalt olen osalenud näitustel Inglismaal.

Tulevikus tahan osaleda veel Ühendkuningriigi näitustel, millest mõned on juba mulle ka silma jäänud. Lisaks jälgin ka aeg-ajalt teisi Euroopa näitusi, kuhu minu looming samuti hästi sobida võiks.

Keda sa täna oma kliendina peamiselt näed?

Näen oma peamise kliendina naisterahvast, kes on eneseteadlik, hindab kvaliteetsust ja ainulaadsust. Talle meeldib minimalistlik, aga ajatu stiil, mis ei karda ka silmapaistvate detalidega mängida. Minu klient hindab kvaliteetseid materjale ja ka seda, et ehe on jätkusuutlikult valmistatud siinsamas Tallinnas ning see on kestva kvaliteediga.

Osa klientidest on ka mehed, kes on otsimas oma kaaslasele kõige kaunimat kihlasõrmust. Koos vaatame ja arutame erinevaid variante ning valime välja parima lahenduse. Need on alati hästi toredad ja veidi emotsionaalsemad tööd, eriti kui pärast jagatakse tagasisidet kuidas ja kus abieluettepanek tehti. Eks tegelikult on ka nende puhul lõppklient ikka lõpuks naine.

Mis on olnud siiani suurim väljakutse?

Liikuda mõne üksiku tellimuse juurest kogu brändi ja ettevõtlusega kaasneva juurde oli suur samm. Juurde tuli omandada mitmeid uusi teadmisi. Ettevõtjana pean järjepidevalt tegelema paljude lisategevustega, näiteks veebilehe ja sotsiaalmeedia haldusega, finantsprognooside ja aruandlusega, kliendipäringute ning tootefotode tellimisega.

Mis on olnud suurim õnnestumine?

Kui ma olen ehted valmis saanud, siis kliendi vahetu emotsiooni nägemine pakub ka mulle rõõmu. Just see emotsioon, kui klient näeb oma uut ehet esmakordselt ja see tõesti meeldib talle. Saada positiivset tagasisidet ja näha, et inimesed investeerivad minu loomingusse ja hindavad seda – see on suur kompliment.

Kindlasti on suur õnnestumine ka see, et ma saan igapäevaselt töötada alal, mis on huvitav ja meeldib mulle. Valitud eriala pakub ka parajal määral väljakutseid ja võimalusi areneda, ilma milleta oleks ilmselt igav.

Kas on olnud mõni huvitav või meeldejääv tagasiside?

Ühel suvel olin ma Londonis üritusel, kus öeldi, et mul on väga Skandinaavialik minimalistlik stiil. Samas Eestis toimunud üritusel sain tagasisidet, et minu loodud ehetel on välismaine ning julge stiil. Igaüks näeb erinevalt.

Olen saanud anda ka autogrammi. Osalesin Pärnus ehtekunsti pop-up üritusel. Pärast minu töödega tutvumist küsis üks inimene minult ka autogrammi – et kindlasti on tulevikus vaja.

Kus sa näed oma brändi 5 aasta pärast?

Ilmselt arenen brändina edasi samm-sammult. Plaanin kindlasti jätkata erinäoliste tellimustööde loomist, osaleda näitustel ning jätkata limiteeritud kollektsioonide edasiarendusega. Üheks eesmärgiks on osaleda üritustel-näitustel ka väljaspool Euroopat.

Lõpetasid just Loomeinkubaatori programmi. Kuidas läks?

Ma mõtlesin, et mis olid minu ootused liitudes. Üks ootus oli leida koostööprojekte ja uusi tutvusi loomemajanduse ettevõtjate seas. Lisaks soovisin leida toetava keskkonna, et arendada nii oma brändi kui ka jätkusuutlikku ettevõtet.

Need ootused ka täitusid. Tutvusin väga paljude huvitavate inimestega ning tegin koostööd teiste programmi ettevõtjatega, näiteks korraldasime möödunud aastal Tallinn Design House’is eriväljapaneku. Loomeinkubaatoris on toetav keskkond – tegutsen üksi, seega oli tore, et keegi elas kaasa ja sai koos nii muresid kui õnnestumisi arutada. Samuti sain uusi teadmisi koguda oma eriala ekspertidelt Loomeinkubaatori koolitustel ja mentorkohtumistel. Saadud teadmisi ja oskusi saan veel pikka aega rakendada.

Fotod: Tallinn Design House, Artist Series

Tutvu Kristiina Ploom Jewellery toodetega kodulehel SIIN.

Jälgi Facebooki @KristiinaPloomJewellerypage

Jälgi Instagramis @kristiinaploomjewellery

Piret Tamm: Minuharjutused aitab vigastustest taastuda ja neid ennetada

Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi lõpetas ettevõte minuharjutused.ee, kes loob erinevaid õppevideoid, mis aitavad inimestel eelkõige hoida järjepidevust vigastustest taastumisel. Lisaks on võimalik pöörduda füsioterapeudi konsultatsioonile. Ettevõtte asutaja Piret Tamm jagas, miks on füsioteraapia oluline ja kuidas seda teadmist inimesteni viia.

Piret Tamm

Milline on sinu enda taust ja kuidas sa jõudsid enda ettevõtte loomise juurde? 

Ma olen umbes 10 aastat töötanud füsioterapeudina ja selle aja jooksul läbi teinud mitu enese ja professionaalse arengu tsüklit. Arendades esmalt iseennast, siis olen tiimi juhtinud ning teinud erinevaid arendusprojekte koostöös näiteks Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumiga.  Kuni jõudis kätte hetk, kus ma tundsin, et ma olen tagasi nullis ja tahaks jälle panna fookuse enda arendamisele. Ettevõtte loomine tundus ainuõige otsus, et sealt edasi minna. 

Füsioteraapia või üldse paljud sellised meditsiini erialad on sellised, kus karjääri tegemine ei ole lineaarne. Neid samme, kuidas edasi areneda, ei ole nii, nagu mõnel traditsioonilisemal erialal – oled kõrgel, siis veel kõrgemal jne. Piirid tulevad suhteliselt ruttu ette. Siis pead ise hakkama loominguliselt lähenema sellele tööle, kui soovid veel pikalt olla säravate silmadega rõõmus füsioterapeut, kes teeb tööd, mis talle endale kõige rohkem meeldib.

Seetõttu oli ettevõtte loomine loogiline samm, et endale enesearengu väljundit luua. Umbes aasta tagasi kuulutasin ma ametlikult välja, et ma hakkan sellega tegelema. 

Kellele on sinu loodud õppevideod loodud ja kes peaks neid vaatama?

Ja ma mõtlen ka nende peale, kes vajavad lihtsalt sellist vastutus-partnerlust – paned selle video tööle ja sa tead, et sa pead neid harjutusi tegema. Sa tead, et need aitavad, sest sul on see kogemus juba olemas. Sul on see nii-öelda kaaslane, kellega koos neid harjutusi kodus iseseisvalt jätkata.

Millised on kõige levinumad probleemid, millega sinu poole pöördutakse?

Kui on huvi, siis kas videod on juba vaatamiseks üleval?

Alguses ma olin vist natuke naiivne ja mõtlesin, et mis see siis ära ei ole. Kaamerat ma oskan enam-vähem kasutada, ma olen varem veidi fotograafiaga tegelenud. Paned selle kaamera tööle ja siis lähed sinna ette ja räägib sedasama juttu, mis ma iga päev räägin.

Aga tegelikult oli see paras väljakutse. Alates juba sellest, kuidas valida neid harjutusi või milliseid probleeme üldse adresseerida kuni tehniliste jamadeni välja.

Esimese valiku tegin mõeldes teatud patsientide vajadustele, aga ma ei teinud statistikat, mis on kõige populaarsem probleem. Pigem kõhutunde ja hetkeprobleemide ning vajaduse järgi. Alati saab juurde toota. Sisu valik tulebki sellest, et oleksid tõesti sellised baasasjad olemas, mida päevast päeva oma patsientidele õpetan.

Lisaks videotele pakud ka individuaalset konsultatsiooni?

Lisaks harjutusvideotele ma olen ikkagi füsioterapeut, ehk siis minu töö igapäevaselt on üks-ühele inimestega töötamine ja nende eesmärkide poole aitamine. Selles osas ongi kaks nii-öelda võimalust minuga ühendust saada. Esimene selline traditsioonilisem – tulla mulle teraapiakeskusesesse koha peale. Vajadusel saan ma hinnata ja aidata kaasa diagnoosi täpsustamisele ning anda individuaalsemaid harjutusi või soovitusi.

Ja teine variant on teha seda kõike läbi video. Ehk siis mõeldes ka kõigi nende inimeste peale, kes ei ela Tallinnas või isegi Eestis. Umbes 70% tööst saan ma ära teha ka läbi video, aga selles osas, kas videokonsultatsioon sobib antud probleemi hindamiseks või lahendamiseks, peaks eelnevalt siiski kokku leppima.

Kuidas inimesed sinuni jõuavad? Kuidas jõutakse teadmiseni, et võiks külastada füsioterapeuti?

Samuti on abiks meedia, sotsiaalmeedia ning ka inimeste tuttavate lood. Teadlikkus, et selline tegelane võib sind aidata ja mitte ainult taastumisel, vaid tegelikult ka ennetamisel. Sul ei pea alati olema midagi “täiesti pekkis,“ et tulla füsioterapeudi juurde. Minu juurde võib tulla ka siis kui on näiteks õlavöötme pinged ja ei taha, et asi hullemaks läheks. 

Kas sul on mõni meeldejääv tagasiside kliendilt, mida oled saanud?

Nendega on niimoodi, et neid on aastate jooksul kogunenud väga-väga palju. Selles mõttes on füsioterapeudi töö maailma parim, sest sa saad iga päev elada kaasa väga suurtele muutustele inimeste elus. Tagasiside on hästi suur osa sellest tööst. Mõnikord võib tunduda küll, et ma olen väike mutrike, aga seda arengut on töö tagajärjel väga lihtne mõõta.

Ma mingit konkreetset lugu ei tookski, aga mul endal lähevad kõige rohkem silmad särama siis, kui ma tean, et see patsient oli alguses üsna skeptiline. Väga tihti tullakse jutuga, et arst suunas ja täpselt ei teagi, miks ma siin olen. Aga kui sa saad õigetele nuppudele pihta ja inimene tabab ära enda rolli selles protsessis. Nii palju saab enda jaoks ära teha ja kõik need piirangud, mis inimene on endale pandud aastate jooksul – ei tohi seda teha, sinna minna või lapselapsega jalgpalli mängida. Kui nad hakkavad lahti murdma nendest ja saavad elurõõmu tagasi. Saades aru, et nende elu on kvaliteetne isegi siis, kui vahepeal natukene valutab. See on võib-olla kõige suurem ja parem tagasiside.

Kas sulle endale meeldib pigem olla füsioterapeut või ettevõtja?

Ma olen õnneks need kaks asja kokku pannud. Ma arvan, et Loomeinkubaatori käigus on üks suurimaid mõtteviisi muutusi on olnud see, et endast üldse mõelda kui ettevõtjast. 

Täna ma ütleks, et mulle ilmselt meeldib olla ikkagi rohkem füsioterapeut. Aga ma arvan, et see vaikselt liigub sinnapoole, et saaks öelda, et mulle tegelikult väga meeldib olla ka ettevõtja.

Mis on olnud siiamaani suurim väljakutse?

Enda juhtimine. Kõige suurem takistus ja kõige suurem edasiviiv jõud, on minu ülemus nimega Piret Tamm. Temaga on vahel raske koostööd teha, aga ta on tegelikult muutunud ajaga ainult paremaks.

See on selline eneseõppimise protsess. Sa saad aru, kuidas see üldse töötab kui keegi ei ole sul kogu aeg kuklas. Vaid see ongi täpselt nii sinu teha – teed siis kui tahad. Ja leida tasakaal selle tundega, et ära tõmble aga tee järjepidevalt, rahulikult.

Mida pead suurimaks õnnestumiseks?

Ma mõtlesin selle küsimuse peale eelnevalt vist kõige pikemalt, mille läbi seda õnnestumist defineerida. Ma arvan, et mul on endale nagu kõige rohkem rõõmu teinud kogukond. Tunne, et ma olen osa millestki. Saan ennast defineerida läbi ettevõtjate. Mul on tekkinud ellu rohkem inimesi, kes tegelevad sama valdkonnaga või, kes seisavad sageli silmitsi sarnaste probleemidega.  Ja erialaselt ka. See, et ma olen seda ka välja öelnud, et mis asja ma teen, on mu ellu toonud häid koostööpartnereid – alates arstidest kuni treeneriteni. Selline võrgustiku süsteem, millel tervishoid võiks aina rohkem baseeruda. 

Ja tõesti selline soe tunne, et inimesed elavad kaasa. Nii mõnigi on tegelikult öelnud, et ta on saanud inspiratsiooni, et ise hakata pihta või ka Loomeinkubaatorisse kandideerida. 

Mis sulle ettevõtte juures kõige rohkem rõõmu valmistab?

Mulle valmistab kõige rohkem rõõmu see, et ma saan nagu kogeda seda flow tunnet nii palju rohkem kui tavaliselt. Mul on praegu niimoodi graafik tehtud, et ma teen neli päeva nädalas oma tavavastuvõtte ja üks päev on mul nii-öelda ettevõtte päev, kus ma siis filmin, monteerin, uurin, kirjutan. Tabada ennast sellelt mõttelt, et mul on justkui vaba päev, aga ma olen väga  elevil sellest, mida ma saan sellel päeval teha. Saan teha seda, mida tõeliselt fännan – tuhnida teaduskirjanduses, teha mingeid kokkuvõtteid, teadmisi edasi anda, selle põhjal koostada video, see üles filmida, ära monteerida, üles panna ja siis pärast rattaga sõitma minna. See tekitabki laheda illusiooni, et me kõik saame luua elu või sellise töö, mida me tahame päriselt teha.

Millised on tulevikuplaanid?

Ma tahan väga, et sellest ressursirohkest hobiettevõttest kasvab välja minu põhiline sissetulekuallikas. Et see üleminek oleks järjest kiirem ja osakaal liiguks aina enam ettevõtte alla. Peamine fookus on aina rohkem ennast läbi selle ettevõtte rakendada. 

Kas füsioteraapia on ka selline valdkond, kus on vaja iseennast pidevalt harida ja olla kursis uute arengutega?

See on kindlasti nii, et teraapia ja üldse meditsiin – ta areneb nii kiiresti ja täna ei jää ka meie puutumata näiteks AI arengutest. Maailm muutubki nii kiirelt, et sa peadki olema järje peal. 

Mina enda tegemistes pean hästi oluliseks seda, et ma olen tõenduspõhine. See tähendab, et ma pean ennast ikkagi kursis hoidma sellega, mis teadusmaailmas toimub. Ja teisest küljest ma väga hindan just seda innovatsiooni – igasugustest digiasjadest ja videotest, kaugvisiitidest rääkimine on täiega minu teema. Aga see tähendab, et ma pean ka ise palju panustama, et sellega kaasas käia.

Oled lõpetanud Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi. Kuidas on läinud?

Tegelikult on hästi kiiresti läinud ja ütleme niimoodi, et mitu etappi on olnud. See algus oli hästi intensiivne kui toimusid baaskursused ja koolitused. Võrreldes sellega, et kui inimesed lähevad näiteks näitlejaks õppima, siis võetakse ta tükkideks lahti. Sa tuled mingi teadmisega, mis sa oled ja mis sa teed. Siis sa läbi koolitused ja saad aru, et see ei pruugi üldse nii olla. Võib-olla see ei ole üldse see, mida klient ootab või vajab. 

On väga tore oma asja ajada, aga selleks, et saavutada edu, on neid tegureid rohkem. Ja siis toimubki enda uuesti kokku panemine – alates sellest, mis bränd sa oled, keda sa siis esindad ja mida sa teha tahad. Kuni siis vaiksema perioodini kui ma sain aru, et need koolitused on läbi ja ma saan aru, et nüüd ei ole midagi teha – ma ei saa järgmisi samme teha enne, kui ma asju ära ei tee. Kuni siis selleni välja, et start on olemas ja ma olen valmis järgmisi samme tegema. Siis ongi päriselt vaja neid mentorlusi praktiliselt üks-ühele ja mitte enam teoreetiliselt. 

Vahepeal selles maailmas nii sees olles, tekib ikka täitsa hullu tunne, et sa oled kõigeks võimeline ja sa võiksid päevapealt selle palgatöö jätta ja ettevõtjaks hakata. On see siis mentor Kari Maripuu, kes paberi peal näitab, et siin ei ole midagi teha, hakka pihta. Või siis keegi teine, kes sinusse niivõrd palju usub.

Olles seal pilvedes ja tulles siis vahepeal maa peale tagasi ning mõtled, et äkki ei peaks nii palju riske võtma. Aga äge, et inimesed usuvad ja teoorias kõik need suured unistused ongi võimalikud. Need unistused koosnevad lihtsalt paljude väga pisikeste probleemide ületamisest. Siin on olnud supervõimalus koos teiste inkubantide, mentorite või konsultandiga abiga leida nendele lahendusi koos. Koos on ikka kergem küll.

Tutvu minuharjutused tegemiste ja õppevideotega tema kodulehel SIIN.

Jälgi tegemisi ka Instagramis @minuharjutused

Loomeinkubaator lõpetas Demopäevaga 18. ärihooaja

10. juunil toimus ankruSAAL’is Loomeinkubaatori Demopäev, mis ühtlasi lõpetas ka 18. ärihooaja. Esmakordselt korraldatud Demopäeval esitlesid oma tegemisi ja tulevikuplaane 9 ettevõtet, kes sügisel esimestena 9-kuulises inkubatsiooniprogrammis startisid.

Kokku lõpetas Loomeinkubaatori 9-kuulise inkubatsiooniprogrammi 11 ettevõtet:

• CIAO– naturaalsed kehahooldustooted  
• Uitama–  lapsesõbralike matkaradade äpp
• Franz Raver– disainervormiriided ettevõtetele
• minu harjutused– füsioteraapia teenused
• FysioDoula– füsioteraapia ja doula teenused
• Disaini Elamus– vineerist dekoratsioonid
• T-Perfume– Eestis loodud nišiparfüümid
• PocoBit– koolitusmaterjalide gamification 
• IFKU– nahast aksessuaarid
• YumCha– bobatee kohvikud ja tooted
• Kratik– mänguasjad ja tegelustahvlid

Lõpetajad esitlesid oma ettevõtte arengut ja tulevikuplaane hindamiskomisjonile, kus osalesid Helen Lang, Kari Maripuu, Margus Alviste ja Ionel Lehari.

Lisaks lõpetanutele, ühinesid möödunud hooajal Loomeinkubaatoriga veel jaanuaris alustanud kasvuprogrammiga 12 ettevõtjat ja kevadel alustas inkubatsiooniprogrammis 15 ettevõtjat. Kokku oli sellel hooajal liitumisavaldusi inkubaatoriga liitumiseks 130. Sügisel lõpetas 4 ettevõtet 24-kuulise inkubatsiooniprogrammi Korrastuskunst, Fibami, Lengu ja Paul Berg. Hetkel on programmis koos juunis lõpetajatega 47 ettevõtet.  Lisaks toimus sellel hooajal mitmeid erinevaid sündmusi – koolitused, seminarid, kogemuslugude jagamised, disain kohtub disainiga üritustesari, koostöös TalTechiga disain kohtub teadusega üritustesari, kogukonnaüritused. Kokku toimus 18. ärihooaja 81 erinevat sündmust. Sündmusi külastas kokku ligi 2300 osalist. Inkubandid osalesid aktiivselt kohtumistel oma konsultantidega ja sellel hooajal toimus kokku 320 konsultatsiooni. Aktiivsed olid ka meie mentorid ning nendega toimus kohtumisi kokku 205.

Uue hooaja sündmuste ja inkubatsiooniga liitumise võimaluste info juba õige pea!

Hiigelmullid: Kui ma midagi teen, siis põhjalikult ja teisiti

Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammis osaleb ettevõte Hiiglemullid, kelle peamiseks tegevuseks on emotsioonidega hangeldamine. Nende kõige siiramate – laste omadega. Mida see täpsemalt tähendab, jagas ettevõtte asutaja Andres Mürk.

Millega ettevõte tegeleb?

Hiigelmullid hangeldab emotsioonidega. Nende kõige siiramate – laste omadega. Toodame, vahendame, müüme, rendime ja käime kohapeal veendumas, et kõike seda ilu täie rauaga kasutataks.

Milliseid erinevaid tooteid ja teenuseid pakud?

Hiigelmullide tegemise varustus ja -vedelik täienes juba mõni aasta tagasi suhkruvati masinate ning värvilise suhkruga. Ajasime eelmisel aastal asja veel õhulisemaks ning liitsime värvilised vahupeod. Võibki öelda, et need on meie põhitegevusalad. Suhkruvati osas oleme kasvanud Eesti suurimaks ning kiikame piiri tahagi. Meie tootevalikust leiab veel hiigelsuuri õhupalle, erinevaid funfoodi kategooria masinaid ning tarvikuid ja pika nimekirja meelelahutusteenuseid pidudel.

Milline on sinu enda taust? 

Taust on kõrbekuiv – paberitega jurist. See ei takistanud mul õnneks 25 aastat kindlustusseltsis äri arendada. See tähendas nii uusi tooteid, protsesse kui süsteeme. Olin sild patsiga poiste ning rahatuusade vahel. Servapidi tegelen sellega senimaani edasi.

Kuidas otsustasid oma ettevõttega alustada? 

Ehitasin oma äri mullist üles. Sellest esimesest, mida lastega Barcelonas reisides tänaval nägin. Õige mitu laste pere tahtsid meelelahutust ning pärast asjasse saba ja sarvedega sukeldumist, tuletasin täitsa toimiva, Eesti kliimassegi sobiva mullivedeliku retsepti. Kõik mullitamisvahendid, mida toodame, on tekkinud maailmas ringirännates märgatud ideekildudest. Esialgne vahendite müük Kalamaja päevadel salaja ja nurga taga (aasta oli siis 2016 vist) oli üle ootuste edukas. Töölt see mind ära veel ei vedanud, kuid andis usku teemaga edasi tegeleda. Suhkur ja kõik muu tekkis kõrvad kikkis klientide tagasisidet kuulates. Tundub, et kuulsime õiget asja!

Kes on sinu klient? Kuidas sa nendeni jõuad? 

Anul (31) on kolm last (tütred: 4 ja 6, 8) ja ta elab Raplas. Töötab personaliosakonnas ja on tüdinenud batuudisünnadest. Mõned aastad tagasi avastas ta laadal promoüritusel mullid ja sellest saati on meie mullikomplektid olnud vahelduva eduga tema sünnipäevadel esindatud. Kuna komplekti on hea lihtne tellida ning tuleb soodsam, võttis ta eelmine aasta ka meie teistmoodi suhkruvatimasina ning aurumullidisko vanima lapse sünnale.

Noja siis nägi seda (mullid ei tunne piire – panevad üle tarade putku!) maal vanaema juures venna sünnipäeva tähistanud Anneli (42), kes töötab Tallinna linnaosavalitsuses laste üritustega. Pabahh – helistas ta esmaspäeval Anult saadud numbrilt ning oligi perepäeva põhiatraktsioon paigas. Seal sattus oma maimukesega olema üritusturundusagentuuri projektijuht Artur (35). Küsis ka kontakti. Mina andsin ja mainisin, et oleme igal pool sotsiaalmeedias ning e-poest saab meid paari klikiga omale lunastada.

Kas on ka teisi sarnaseid teenusepakkujaid ja kuidas esitute?

Meil on lai ampluaa. Seega on loomulikult õnneks ka konkurente. On kellega benchmarkida. Minu mõlemad kaubamärgid – Eestisse suunatud Hiigelmullid.ee ja piiri taha liikuv Bubblos on minu erilist nägu. Mulle ei meeldi “tavaline”. Kui ma midagi teen, siis põhjalikult ja teisiti. Olen selline habemega Pipi. Kui suhkruvatt, siis poolemeetrine rummiga kera, mis on tehtud kommidest. Kui vahupidu, siis värviline ja veepüssidega. Ilmselt mu oma isikupära loeb ka.

Meie uus, peagi avalikkuse ette vupsav kaubamärk – Bubblos – on saanud endale keskseks teemaks Wana Tsirkuse. Seda nii visuaalides, toodetes, kui läbivas stilistika keeles. Mulle meeldib konkurents. Liikumapanev jõud! Teine ja mitte väheoluline eelis konkurentide ees – me niivõrd ei esine, vaid integreerime lapsed tegevustesse. Lapsed ikka ise teevad mullitrikke, tõstavad üksteist mulli sisse, keerutavad suhkruvatti. Teevad käega suure linna.

Millistel erinevatel üritustel oled oma teenuseid pakkunud? 

Laste sünnipäevad, kooli- ja lasteiapeod on loomulikult sagedased sihtkohad. Käin päris palju täiskasvanute pidudel: meie alkosuhkruvatilett, mullikomplektid ja vahumasinad on käinud suvepäevadel, laatadel, festivalidel, seminaridel, kontsertidel, jaanipäevadel, laevapidudel jne.

Kui on soov veel kevadel mõnele üritusele Hiiglemulle saada, siis kui kiiresti peaks juba praegu reageerima?

Maikuuga saan reeglina hooaega jäävad nädalavahetused teenustega kaetud. Aga mai ju alles algas! Teisalt (mida sageli peljatakse) – rendi ja ostukomplektid toovad mullid igal ajal kohale ja JAH, sellega saab hakkama ise, ilma meieta! Ja JAH, kõik kolmeaastased suudavad intuitiivselt, valehäbita võluda mitmemeetriseid mulle. Reeglina ei pea neid isegi õpetama. Erinevalt veidi suurematest sisemistest lastest….

Kas on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt? Või mõni äge sündmuse/ürituse kogemus?

Toredad on need tagasisided, mis tulevad ilma küsimata. Neid ei tule Eestis sageli aga kui nad meilipostkasti vupsavad, on küll kohe eriline tunne. Sündmustest meenub PÖFFi aftekas, kus hiliste öötundideni oma stiilileti taga läbisegi klientidega suhkruvatiga tantsurütmis eksperimenteeritud sai.  Ka kõik Gardesti aianduskeskuses toimunud peod on hämmastavalt populaarsed olnud.

Mis on olnud siiani suurim väljakutse? 

Aastaajad. No tõsiselt! Kogu seda ilu peab hoidma stardivalmis 12 kuud, aga reeglina soovivad kliendid meid näha vaid aprillist septembrini. Pakkudes detsembris kellelegi 75% soodustusega laojääkidest mullikraami, vaadatakse sind tuima hullulehmapilguga. Nagu püüaks juunis kuuseehteid ärida. Tegelikult saab teha talvel mullidest ägedaid kristallkerasid lumele, aga me pole veel leidnud selles osas Anu, Anneli ja Arturiga ühist keelt.

Mis on olnud suurim õnnestumine? 

Suurim õnnestumine oli müüa esimene mullikomplekt 2016, aastal Kalamaja päevadel:). Ilma selleta poleks seda äri praegu olemas. Ja siis on veel igal kevade olnud suur õnnestumine äriga kõigest hoolimata jätkata. Teate küll – kraamite oma hobiprojekti märtsis garaažis tolmu alt välja, mõtlete ilusaks, tellite hoolduse ja sõidate ikkagi ka sel aastal näitusele.

Millised on tulevikuplaanid?

Bubblos kaubamärk võtab välismaal mõned valdkonnad oma ülemvõimu alla, laieneb veel, leiab oma talvise spunki ja hakkab tasapisi kasvama. Loodetavasti saavad kõik mu neli last ka tulevikus ettevõtte tegemistes kaasa teha ja kunagi võtavad selle tsirkuse oma õlgadele.

Kuidas on Loomeinkubaatoris läinud?

Tõhusalt. Teadmisi on tulnud palju. Kohtumisi mentoritega on samuti olnud parasjagu. Kui ainult oleks võimalik (mitte teoorias, vaid praktikas) hankida inkubaatorist päriselt enda jaoks vajalikku aega juurde, saaks selle ideaalse teooria ka praktikasse üle kanda.

Tutvu Hiigelmullide toodetega kodulehel SIIN.

Jälgi Facebookis: @hiigelmullid

Programmi ettevõtja Liisa Kanemägi näitus “Keha ja kudumi kahekõne”

Loomeinkubaatori programmis osalev ettevõtja ja moekunstnik Liisa Kanemägi avas Eesti Tervisemuuseumis esimese isikunäituse “Keha ja kudumi kahekõne”. Intrigeeriv mininäitus “Keha ja kudumi kahekõne” on Liisa Kanemägi käsitlus higistamisega tekkiva mateeria osalusest meie rõivastusega. Higiga lahustuv materjal toob esile keha olulisuse ning samas tekitab võimalusi moeloomingus uudsete mustrite kujundamiseks.

Higistamine saab osaks loomulikust protsessist, mis paneb rõivad elama ja omasoodu edasi arenema. See mõneti spekulatiivne ja rõivast ümbermõtestav moelooming ärgitab mõtlema mõistete “valmis”, “katki”, “räpane” ja “ideaalne” üle.

Autor küsib, millist rolli mängivad materiaalsed esemed meie väärtusruumis, ja kuidas neid koos meiega eluteel hoida nii, et nende kasutusiga tegelikult pikendada. Selleks kasutab kunstnik veeslahustuvaid materjale, keha loomulikku niiskust ehk higi, silmuste hargnemist, ning seejärel tekkivaid uudseid mustreid. Sääraselt eri meediumeid kombineerides saavad mööduv aeg ja kaduvus rõiva osaks ilma, et selle väärtus väheneks. Riideese üksnes muutub ja elab meiega kaasa, sest elu dünaamika võtab juhtpositsiooni. Inimese loomulik ihuline material saab osaks rõiva materialist. Intuitiivne disain viiakse järgmisele tasemele viisil, mis muutub naturaalseks arenguks nii inimese kui rõivaeseme elus.

Liisa Kanemägi esitab filosoofilisi käsitlusi: “Higi on inimese keha materjali ilming. Tihti iseloomustab meie arusaamu iseendast keha ja vaimu dualism, mis tõstab puhta vaimu mustast kehast kõrgemale. Inimese kehalised tegevused peaksid jääma justkui saladuseks.” Kanemägi lisab uudishimu tekitavaid küsimusi: “Kuid kas keha olen “mina”, või on keha “minu oma”? Kui mustus on aine, mis justkui on vales kohas, siis millal muutub higi mustaks? Sest higi iseenesest on ju normaalne keha osa ja seeläbi justkui ei saaks olla vales kohas. Mis siis, kui higi hoopiski saaks osaleda disainiprotsessis?”

Liisa Kanemägi on kudumikunstnik, -disainer, kelle loomingus on kesksel kohal mäng materjali isetekkelisusega. Ideed realiseeruvad vormiks nii objekti tegemise kui oma isikliku elu käigus, st sümbioosis kehaga. Tema loomingut sütitavad ideed meiega koos edasi elavatest asjadest. Kui asjad ei oleks kunagi valmis ega ideaalsed, siis ehk ei saaks nad ka katki olla. Siis ehk ei oleks need “vanad” ning ei saabukski “õiget” aega neist loobumiseks.

Liisa Kanemägi

“Keha ja kudumi kahekõne” on Liisa Kanemägi esimene isikunäitus Tallinnas, Eesti Tervisemuuseumis. Tervisemuuseum aitab värvikal moel tundma õppida oma keha ja selle toimimist. Siin avaneb inimeseks olemise ilu, võlu, valu. Ning käsitletakse viise, kuidas inimene saaks olla tervem ja õnnelikum. Läbi esemete ning nende taga peituvate lugude loob muuseum seoseid tervishoiu mineviku, oleviku ja tuleviku vahel.

Eksperimentaalse rõivaloomingu väljapanekuga “Keha ja kudumi kahekõne” saab tutvuda kuni 31. augustini. Kunstnik tänab: Piret Mägi, Pawel Orynicz, Allan Kanemägi, Eesti Kultuurkapital, Eesti Tervisemuuseum.

Vaata, millised ettevõtted alustasid Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi

Loomeinkubaatori uuenenud inkubatsiooniprogrammi on vastu võetud 13 uut ambitsioonikat ettevõtet. Programm kestab 9 kuud, ning selle aja jooksul panustavad äri kasvamisse inkubaatori konsultandid ning oma ala tippekspertidest ärimentorid. Lisaks toimuvad erinevad koolitused ja sündmused.

Kevadel toimus kokku 2 hindamiskomisjoni, kus ettevõtete esitlust ja äri tutvustust hindasid Kari Maripuu, Krista Kink, Helen Lang, Ionel Lehari, Ruth Helene Melioranski ja Margus Alviste. Hindamiskomisjonide eel toimus enam kui 40 ekspertpaneeli.

Ettevõtted, kes järgmise 9 kuu jooksul inkubatsiooniprogrammis osalevad:

MINU KODUKONTOR – Kõrgkvaliteetne kirjutuslaua lahendus kodukontorisse, mis lahendab probleemi kodus töötamisel –  töö- ja eraelu vahel piiri tundmine, tööasjade korras hoidmine ja hoiustamine.

NUCKÖ fashion – Ettevõte, kes valmistab kvaliteetseid kombesid naistele, meestele ja lastele. Kombed on valmistatud softshell materjalist, mis on elastne, vetthülgav, hingav ja tuulekindel.

Firmafitness  – Firmafitness edendab ettevõtete töötajate tervist, produktiivsust ja õnnelikust läbi terviseürituste ja meeskonnakoolituste.

Mediamodifier API –  Mockup APi teenus, mis on rakendusliides makettide integreerimiseks ja renderdamiseks veebirakenduste backendis. Missioon on vähendada suhtlemiskulu loovisiku/ettevõtte ja lõpptarbija vahel.

Furn sisustus – Esimene Eesti disainmööblit koondav platvorm.

Tuuli Pruul & Kopli Sound Stuudio – ​Muusikaloome stuudio nii professionaalidele kui algajatele. Täiskasvanute pilliõpe nullist inspireerivas Põhjala tehase loomelinnakus​.

Liisa Kanemägi – Liisa Kanemägi eksperimentaalsed kudumid pakuvad kandjale ekstsentriliselt šikke väljendusviise, tagades erilisusetunde ja kunstniku kohalolu.

Singability –  Ettevõtte asutaja Susanna Aleksandra on laulja, laulukirjutaja ja sõnade autor, kes on loonud uue laulukooli ja koolituskeskuse, mille eesmärk on aidata lauljatel saavutada oma tõeline potentsiaal.

Ruumijuhtimine – Asendamatu konsultatsioonipartner suurte ruumimuutuste juhtimisel.

Tengelpung – Tengeloung pakub 99,99% signaalivarguste kaitset autovõtmele, pangakaartidele ja nutiseadmetele. Tooteid luuakse mööblitehaste premium klassi nahajääkidest.

Leinakool – Leinateadlikkuse, leinanõustamise koolitused ja täiendusõppe teenus.

Eloval – Kodumaine valgustitootja. Need on mõeldud kodudes ja avalikes ruumides hea valgustuse ja hubase meeleolu loomiseks.

Insight Estonia – Eesti haridussüsteemi temaatilised õppereisid.

Ettevõtjad, keda seekord programmi vastu ei võetud, saavad võimaluse liituda eelinkubatsiooniga. Järgmine inkubatsiooniprogramm stardib juba sügisel. Lisainfo Loomeinkubaatori kodulehel.

Tule aita mentorina alustavaid ja kasvavaid ettevõtteid Loomeinkubaatoris!

Tallinna Loomeinkubaator (SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid) kuulutas välja hanke, et leida praktiliste kogemustega oma ala ekspertidest mentoreid, kes soovivad panustada alustavate ja kasvavate väikeettevõtete arengusse.

Loomeinkubaatoris pakutava mentorteenuse eesmärgiks on tõsta ettevõtjate teadmisi ja oskusi ettevõtluse erinevates valdkondlikes teemades. Mentorid nõustavad ettevõtjaid näiteks järgnevatel teemadel: ärimudel, innovatsiooniprotsessid, äriarendus, finantsplaneerimine, rahastusvõimalused, investorvalmidus, ringdisain, ringmajandus, koostöö teadlastega, pakendi valik ja disain, juriidika, intellektuaalomand, digitoodete arendus, teenusedisain, tootedisain, visuaalne identiteet, UX disain, turundus, NFT ja WEB3, müük, e-kaubandus, eksport, aja planeerimine, juhtimine jpm. Kõik valdkonnad on välja toodud Riigihanke keskkonnas.

Loomeinkubaatori mentorvõrgustikus olevad mentorid nõustavad programmides osalevaid alustavaid ja kasvavaid väikeettevõtteid. Loomeinkubaatoris saavad ettevõtjad osaleda kolmes programmis: eelinkubatsioon, inkubatsioon ja kasvuprogramm. Eelinkubatsioon on suunatud veel ideetasandil ettevõtjatele, inkubatsioon ettevõtlusteekonna alguses olevatele ettevõtjatele ja kasvuprogramm juba tegutsevatele ettevõtjatele, kes soovivad leida uusi kasvuvõimalusi.

Loomeinkubaatori programmidega saab tutvuda siin: https://inkubaator.tallinn.ee/programmid/

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 04.04.2024 kell 10.00.

Riigihankega „Mentorteenused 2024-2025 inkubatsioonis osalevatele ettevõtetele“ saab tutvuda SIIN.

SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid ühendab Tallinna Loomeinkubaatorit ja Tallinn Design House’i. Alates 2006 aastast tegutsev Tallinna Loomeinkubaator pakub ettevõtlusega alustamisel tugiteenust ehk inkubatsiooni raames ettevõtlusteemalisi koolitusi, mentorlust ja konsultatsioone ning praktilisi kogemuste ja teadmiste vahetusi kodu- ja välismaal.

Loomeinkubaator on avatud erinevate tegevusvaldkondade ettevõtjatele, seejuures on eraldi fookuses loomemajanduse ja ringmajanduse suunal tegutsevad ettevõtjad ning valdkonnaga seotud start-upid. Inkubaator on tänaseks aidanud kaasa üle 1000 ettevõtte arengule ja inkubatsiooniprogrammis osaleb igal aastal 50 ettevõtet tootvatest disaineritest tehnoloogia start-up’ ideni.

Väikeettevõtjate kogemused: nii juhtub, kui oma mõtteid targemate inimestega põrgatada!

Iga ettevõtja unistus on kasvada suureks ja laiendada oma äri haaret, kuid üksi pusides on see keeruline. Kuidas leida need õiged inimesed ja kontaktid, kes sellel teel võiksid aidata ja nõu anda? Üheks võimaluseks on Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogramm, mille osalejad ja mentor jagavad oma kogemusi.

“Ettevõtja saab harva oma tegevuses kelleltki abi ja on reeglina oluliste äriotsuste tegemisel suhteliselt üksi. Mentorsessioonid annavad ettevõtjale kindlust julgete ideede elluviimisel või panevad piiri tegevustele, mis ettevõttele ja tema klientidele väärtust ei loo,” selgitab Kari Maripuu, kes on viimased viis aastat olnud Loomeinkubaatoris peamiselt äristrateegia kujundamise ning finantsplaneerimise valdkonna mentor. Tema peamine fookus ettevõtjaid abistades on, et ideest saaks raha teeniv ettevõte, mis loob võimalusi palgaliste töökohtade loomiseks.

Just sellise suhtumise tõttu tundus inkubatsiooniprogramm ideaalse lahendusena ka peresõbraliku mobiilirakenduse Uitama idee autorile Karolin Nummertile. Tegemist on rakendusega, mis koondab peresõbralikke loodusradu ja ettevõtteid ning kus kasutajad saavad hõlpsalt filtreerida välja neile vajalikku infot, näiteks ligipääsetavuse või põnevate tegevuste kohta.

Eesti esimese nišiparfüümide looja ja tootja T-Perfume müügi- ja turundusjuhi Rasmus Aarla sõnul jõudsid nemad otsuseni liituda inkubatsiooniprogrammiga, kuna teadsid, et varem programmiga liitunuid on saatnud edu. “Kõige raskem ongi alustavale ettevõttele see nn maast lahti saamine. Just siis tuleb ette palju ootamatuid väljakutseid, millega on üksi keeruline tegeleda. Aga kui kõrval on abiks konsultandid või saad oma mõtteid jagada teiste omasugustega, siis on see heas mõttes selline ebaaus eelis nende ees, kes ei ole selles programmis,” tõdeb Aarla.

Nummerti arendatavast Uitama äpist on esimene versioon juba tasuta allalaaditav, kuid tööd tuleb teha veel palju, et kõik ideaalne oleks. Loomeinkubaatori programmiga liitusid nad seetõttu, et tundsid vajadust põrgatada oma mõtteid targemate inimestega. “Meil on plaanis äpp liita geopeitusega, kus me koostöös loovpedagoogidega lisame mingite koordinaatide juurde loovad mängud, mida lastel on koos vanematega põnev teha,” tõi ta ühe põhjuse, miks Loomeinkubaatorilt abi otsiti.

Kasu on nähtav juba mõne kuuga

Nummert on inkubatsiooniprogrammiga alles poole peal, kuid kiidab, et juba tänu esimesele paarile üliintensiivsele kuule on nemad oma ettevõtlusplaanid palju selgemaks saanud. “Olen võtnud ettevõttesse juurde veel ühe töötaja ja tänu Loomeinkubaatorile olen õppinud oma mõtteid palju paremini sõnastama, sest pidevad teistele tehtavad esitlused aitavad sellele kaasa,” kiidab ta.

Üks Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammiga liitunud ettevõtetest on Steklo, mis tegeleb klaaskonstruktsioonide tootmise ja paigaldamisega.

Klaasist vaheseinu, uksi, dušiseinu ja -nurki, trepi- ja terrassipiirdeid, rõdu- ja terrassiklaas ning klaasvarikatuseid tootva ettevõtte projektijuhi Anna Mikitjuki sõnul otsustati programmiga liituda, sest saadi aru, et nad vajavad abi ettevõte ärimudeli muutmiseks. “Koroonapandeemiaga seotud karantiinid ja Venemaa sissetung Ukrainasse, mis mõjutas oluliselt toorme omahinda, viisid meie äri kahjumisse. Saime aru, et vana ärikontseptsioon ei tööta. Olukorra muutmiseks vajasime spetsialistide nõu ja lisateadmisi ning inkubatsiooniprogramm tundus meile väga sobilik,” tõdeb ta.

T-Perfume on samuti praegu 9-kuulise programmi keskpaigas. “See on hindamatu kasu, mida me sealt saanud oleme, ka asjade osas, mida me ise ette ei osanud näha. Algselt lootsime saada uusi kontakte ja kasvada koos endasarnaste teiste ettevõtjatega. Lootsime saada abi ka ekspordi osas, aga tegelikult oleme omandanud väga palju uusi praktilisi teadmisi ka müügi ja turunduse osas,” kiidab Aarla.

Suurim abi Steklo-le on Mikitjuki sõnul tulnud just mentorite soovitustest, mis on suunatud nende olukorra lahendamiseks. “Meil väga vedas Loomeinkubaatori konsultandiga, kes mõtleb kaasa, paneb meid mõtlema ja korraldab kohtumisi õigete mentoritega,” tunnustab ta.

Ka Nummert rõhutab mentoritega kohtumiste ja mõtete vahetamise olulisust. “Tegelikult on oluline mõtteid vahetada ka teiste inkubantidega, kes on samal teel ja sarnaste väljakutsete ees. See tugivõrgustiku suurendamine on suureks abiks,” tõdeb ta.

Mentorite abiga saab lahenduse iga probleem

Kohtumised mentoritega aitavadki kaasa mõne kitsa probleemi lahendamisele või suurendavad ettevõtja kõikuma löönud motivatsiooni ja indu.

Programmis oldud aastate jooksul on Maripuu aidanud rohkem kui 80 ettevõtet, neist umbes 30-ga on ta kohtunud mentorina ja umbes 50 ettevõtet koolitanud saalikoolituse formaadis. “Ettevõtete peamised murekohad on seotud oma teenuse laiendamisega. Enamik programmis olevaid ettevõtjaid suudab kliente teenindada põhitöö kõrvalt osalise koormusega, mis omakorda ei too piisavalt raha sisse selleks, et ettevõtja saaks ennast ise ära elatada,” kirjeldab Maripuu.

Aarla kiidab programmi juures sedagi, et seal ei toimu lihtsalt teooria tuupimine, vaid selle kõrvale antakse praktilisi ülesandeid ja juhatatakse, kuidas ühte või teist tegevust edukalt planeerida ja läbi viia. “Ma tean, et mõned osalejad on meist veelgi agaramalt kasutanud mentorite abi, aga neist on tõesti palju abi. Meil tuli näiteks ette olukord, kus oli vaja patendiga seoses juriidilist abi ja küsisime inkubaatorist, kas nad oskavad meile mõnda mentorit sel puhul soovitada ja neil oli kohe inimene varnast võtta,” kirjeldab Aarla Loomeinkubaatori võimekust viia alustavad ettevõtjad kokku õigete mentoritega.

Peamised küsimused – kust saada raha ja kuidas muutuda elujõuliseks

Maripuu kirjeldab, et programmis osalenud on saanud olulist abi tuleviku rahavoogude planeerimisest – see annab visuaalse ülevaate teenuse mahtudest, mida ettevõtja peab osutama selleks, et temast saaks 100 protsenti ettevõtja. “Järgmiseks probleemiks on see, et kuidas küsida teenuse eest piisavalt palju nii, et tekiks jääk ehk kasum, mida saaks kasutada tegevuse laiendamiseks, nagu näiteks uute töötajate palkamiseks, turundamiseks või tootmisvahendite soetamiseks,” loetleb Maripuu.

Formaadi suurim boonus on see, et väline mentorlus aitab ettevõtjal näha asju “kastist väljas”. “Kui ettevõtja on igapäevases tegevuses oma kitsas mullis, siis väline mentor laiendab maailmapilti, räägib kogemuslugusid ning otsib koos ettevõtjaga lahendusi kohtadest, kus ettevõtja ei ole julgenud või osanud otsida.”

Väga olulisel kohal on mentori sõnul ka ärimudeli loomine, sest see annab ettevõttele eesmärgi. Hästi läbimõeldud ärimudel annab vastuse küsimusele – mida, kellele ja kuidas ettevõte väärtust loob. Samuti annab ärimudel tervikliku ülevaate sihtrühma turunduse eesmärkidest ja tarneahelast ning suurematest kuludest ja tulumudelist. “Kui see kõik paigutada veel ka finantsplaani ja koostada ettevõttele eelarve paariks eesolevaks aastaks, siis joonistub välja ettevõtte elujõulisus ja arengukõver,” kõneleb Maripuu.

Hea õppimiskoht nii alustavale ettevõttele kui ka vanale kalale

Üheks suureks boonuseks on kindlasti see, et inkubaatori konsultandid on aasta-aastalt läinud programmiga praktilisemaks ja tulnud ettevõtetele lähemale. Ka inkubatsiooniprogrammid on muutunud varasemast kompaktsemaks, mis paneb ettevõtjad heas mõttes surve alla ja oma plaane kiiremini ellu viima. Sel moel filtreeritakse omakorda välja ettevõtted, mis arenevad edasi, ja need, mis jäävad hobi tasandile või hääbuvad. “Nii on võimalus keskenduda edukamatele ettevõtetele, mis annavad hiljem ühiskonnale tagasi läbi kasvava maksutulu,” selgitab Maripuu.

Mikitjuki arvates on Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogramm väga kasulik nii alustavatele kui ka juba tegutsevale ettevõtjatele, kes on sattunud raskesse olukorda. “Koolitusprogramm on täiuslik, mitmekesine ja huvitav ning katab kõik ettevõtjate jaoks olulised teemad ja valdkonnad. Kõik koolitajad ja mentorid on väga sõbralikud ja abivalmis, nad on ettevõtluse kogemusega, nende käest võib küsida igasuguseid küsimusi ja nad alati vastavad asjalikult. Me kasutame oma töös koolitustelt saadud ideid ja teadmisi. Uued teadmised aitasid meil muuta näiteks finantsjuhtimist, rahavoogude planeerimist ja tööprotsesse,” selgitab Mikitjuk ja lisab, et tänu programmile on kavas veel mõned muudatused.

Ta lisab, et Loomeinkubaator on see koht, kus saab suhelda teiste ettevõtjatega, arutada igasuguseid probleeme ja ka õppida nende kogemustest.

Inkubaator aitab laiendada tutvusringkonda teiste ettevõtjatega

Nummert täiendab, et üksi väikeettevõtjana pusides on tema jaoks Loomeinkubaatori üheks boonuseks olnud ka uute kontaktide saamine, sest koolituse või kohtumise kaudu laieneb tutvusringkond. “Samal teel olevate inimestega sõpruskonna kasvatamine aitab ka edasi minna kiiremini kui üksi tehes.”

Loomeinkubaatori järgmine inkubatsiooniprogramm algab juba märtsis ja avaldusi on võimalik täita 3. märtsini. Täpsem info ja kandideerimine Loomeinkubaatori kodulehel.

Kuidas saavad üliõpilased ja ettevõtjad üksteisele kasulikud olla?

Loomeinkubaator on teinud järjepidevat koostööd Estonian Business School’iga (EBS), mille raames saavad äritudengid lahendada ettevõtete ärilisi väljakutseid. Milles täpselt koostöö seisneb?Küsimustele vastasid Marge Täks, Estonian Business School’i mõjuettevõtluse bakalaureuseprogrammi kuraator ja Nele Plutus, Tallinna Loomeinkubaatori programmijuht.

Milline on koostöö eesmärk?

Alustavad ettevõtjad pole enamasti ettevõtlust õppinud ning tihti jääb neil vajaka meetoditest, et oma väljakutsetele ja arenguplaanidele süsteemselt läheneda. Sellele lisaks on neil enamasti puudus ajast ja kvalifitseeritud tööjõust, et laienemisega kaasnevat eeltööd ise ära teha.

Loomeinkubaatori eesmärgiks oli leida viis, kuidas ettevõtjaid sellises olukorras toetada ja koostöö tudengitega tundus olevat sobiv võimalus.

Tudengitel on seevastu palju teoreetilisi teadmisi äri arendamisest, kuid puudub praktika. EBS-i eesmärk on pakkuda tudengitele kogemusi reaalsetest probleemidest, mida alustavad ettevõtjad igapäevaselt lahendavad.

Kuidas koostöö välja näeb?

Loomeinkubaatori ettevõtjad teevad ettekanded oma ettevõtetest, praegustest tegevussuundadest ja ülesannetest, mida nad tudengitele lahendada soovivad anda. Seejärel on tudengitel 2–3 nädalat aega ettevõtte püsitatud ülesandeid täita ja selle perioodi jooksul on nad ettevõtetega pidevas kontaktis. Tööperioodi lõpus esitlevad tudengid oma töid ja lahendusi auditooriumi ees. Tööprotsessi jooksul toetavad tudengeid ka EBS-i õppejõud.

Koostöö tudengitega on andnud alustavatele ettevõtjatele võimaluse näha, kuidas on võimalik nende väljakutseid metoodiliselt lahendada. Lisaks on see hea võimalus oma potentsiaalset sihtgruppi tundma õppida. Noored näevad maailma teisiti ja omavad teisi kogemusi. Omavaheline koostöö anab võimaluse üksteist paremini tundma õppida.

Kuidas oli koostöö kasulik Loomeinkubaatori programmis osalevatele ettevõtjatele?

Ülikoolidel on alatasa vaja leida äritudengitele näidisjuhtumeid, mida lahendada. Kui tavalises olukorras lahendavad tudengid juhtumeid, kus puudub ettevõtte tellimus, siis seekord oli tudengitel võimalus oma tööga reaalselt ettevõtte käekäiku mõjutada.

Loomeinkubaatori programmi ettevõtetest on koostöös osalenud näiteks WorkBite Recruiting, kes pakub renditööjõudu ja värbamisteenuseid. „Meie jaoks oli koostöö EBS’i tudengitega välisturgude uurimiseks väga vajalik. Vastavalt meie püstitatud ülesandele, tegid tudengid meile Hispaania ja Soome turuanalüüsid. Tudengid olid väga pühendunud ning tõesti soovisid meid aidata. Ise võtsid initsiatiivi ja helistasid isegi konkurente hinnastamise osas läbi. Täna tuleb nende tehtud töö meile kasuks, sest osaleme hetkel veel ka NorthBound Scaleups programmis, kus uurime samuti välisturgude võimalusi. Oleme saanud palju kasutada juba eelnevalt tudengite poolt tehtud tööd,“ kirjeldavad WorkBite Recruiting asutajad Kreete Juurak ja Kaspar Evardson.

Tudengitega koostöö sujus ettevõttes nii hästi, et üks tudengitest viis nende juures läbi ka oma praktika ning üks välistudengitest leidis võimaluse teha WorkBite Recruiting teenuse kaudu tööampse erinevates hotellides.

Mida õpilased sellest õppisid?

Tudengid said võimaluse oma teoreetilisi teadmisi praktiseerida ja ettevõtjaid nõustada. Mitmed ülesanded, mida ettevõtted püstitasid, olid seotud rahvusvahelise laienemisega ja see andis tudengitele hea võimaluse proovida kätt turgude uurimisel, koostööpartnerite otsimisel ja palju muuga.

Tudengid olid tihedas kontaktis ettevõtjatega ja töötasid meeskonnana. Väga paljud ärikoolis käsitletud teemad ja case study-d on enamasti tehtud suuremate ettevõtjate põhjal. Väiksemate ettevõtetega töötades said tudengid parema tunnetuse sellest, mida tähendab ettevõtlusega alustamine ja millised on väikeettevõtte igapäevased väljakutsed.

Loomeinkubaator tegeleb iga päev alustavate ettevõtjatega, kes peavad lühikese aja jooksul õppima orienteeruma ettevõtte toimimise erinevates tahkudes. Suur osa alustavatest ettevõtjatest pole kunagi ärikoolis käinud ja seepärast on EBS-i tudengite metoodiline lähenemine neile kasulik. Kasu on sellisest koostööst Loomeinkubaatori ja Estonian Business School’i vahel olnud kõigile osalistele. Isegi suurem, kui oskame ilmselt praegu näha.

Loomeinkubaatori programmis osalevad ettevõtted, kes on koostöös tudengitega uusi lahendusi välja töötanud: PaulBerg, Ringkarp, Fibami, Raiku, Sisiflow, Eventeamly, Ärni Blum Workbite, Kirbel, Luste, Lengu.

Tallinna Loomeinkubaatori ja Estonian Business Schooli koostöö leidis äramärkimise ka EduTegu ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumikus.

Lisainfo Loomeinkubaatori kohta kodulehel. Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammiga on võimalus liituda 25. veebruarini!

Tagasivaade Loomeinkubaatori 2023. aastale

Järjekordne edukas aasta täis ettevõtlikkust on ühele poole saanud. Eelmine ettevõtlusaasta oli Loomeinkubaatorile täis märkimisväärseid sündmusi ja saavutusi. Oleme uhked, et oleme toetanud mitmeid ettevõtteid nende arenguteel, pakkudes mentorlust, koolitusi, kogukonda ja võrgustikku oma ala spetsialistidega.

Vaatame korraks tagasi möödunud aastale ja Loomeinkubaatori tegevustele.

Möödunud aastal osales Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammis kokku 63 ettevõtjat. Kevadel võtsime programmi vastu 20 uut ettevõtjat ja sügisel liitus Loomeinkubaatori uuenenud inkubatsiooniprogrammiga 12 ettevõtjat. Kokku laekus Loomeinkubaatorisse liitumisavaldusi enam kui 120.

2023. aasta esimeses pooles alustasime inkubatsiooniteenuse „häkkimisega“ ehk siis püstitasime küsimuse, kas inkubaator saaks veelgi paremini ettevõtjatele äri alustamisel toeks olla. Koostöös Brand Manual agentuuriga analüüsisime senist inkubatsiooni mudelit ja tööriistu ning teenuse disaini protsessi tulemusena uuendasime Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi. Varasema kuni 24- kuulise inkubatsiooniprogrammi asemel on nüüd võimalik Loomeinkubaatoris liituda koguni kolme erineva programmiga. Valikus on alustavale ettevõtjale mõeldud inkubatsiooniprogrammi, kus fookuses on ärimudel, väärtuspakkumine, finantsid, turundus, bränd, ettevõtte esitlemine ning tegutsevale ettevõtjale mõeldud kasvuprogramm, kus tegeletakse kasvustrateegia tega ja võetakse suund ekspordiga alustamiseks. Ideefaasis ettevõtlusideega saab alustada eelinkubatsioonis.

2023. aastal lõpetas 24-kuulise programmi kokku 12 ettevõtjat. Kevadel lõpetasid programmi RAIKU, Myceen, Eika Sõstra Lifestyle Management, Historiart, No(n)s, Ecodisain, QLR disain. Sügisel lõpetasid programmi Korrastuskunst, Fibami, Lengu ja Paul Berg.

Kokku toimus eelmisel aastal programmis osalevate ettevõtetega 393 konsultatsioonitundi. Loomeinkubaatori mentorvõrgustikus panustava enam kui 50 mentoriga toimus mentorkohtumisi 187.

Aasta oli ka sündmusterohke. Toimus 55 koolitust, seminari ja kogukonnasündmust kus kokku osales enam kui 1030 huvilist . Lisaks korraldasime koos Tallinna ettevõtluskeskuse ning teadus- ja ärilinnakuga Tehnopol MELT Innovatsioonifoorumi, mida külastas enam kui 300 huvilist.

Aasta alguses viisime koostöös TalTechiga läbi Ideedesprindi, kus osalejad pakkusid ideid, kuidas toetada ringmajanduse rakendamist ettevõtetes. Lisaks toimus traditsiooniline Suveakadeemia, mida korraldasime koostöös teadus- ja ärilinnakuga Tehnopol, Tartu Loomemajanduskeskuse, Tartu Biotehnoloogiapargi, Tartu Teaduspargi, Pärnumaa Ettevõtlusinkubaatori ja Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaatoriga.

Täname kõiki ettevõtjaid, kes eelmisel aastal meile oma kogemuslugu käisid jagamas: Pärtel Vurma (Velvet), Kristi Pärn (Ellen Richard), Peeter Pappel (Alpaka), Jürgen Jürgenson (Naturist), Karel Rüütli (Mulieres), Martin Villig (Bolt), Veiko Kallas (JALG disainistuudio), Tiina Saar-Veelmaa ja Einar Tiimla (häk agentuurist).

Koos programmi ettevõtjatega osalesime 2023. aasta kevadel sTARTUp Day’l ja sügisel osalesime Impact Day’l.

Koostöös Tallinn Design House’iga korraldasime inkubatsiooniprogrammis osalevate ettevõtete toodete eriväljapanekud müügialal. Kevadel esitlesid nelja kuu jooksul Tallinn Design House’is oma brändi Ärni Blum (end. NirgiWabrik), Kristiina Ploom Jewellery ja mySKIN Looduskosmeetika. Sügisel olid eriväljapanekul esindatud KIOKO, Katrin Valgemäe ja Naked Spirit. Mitmele noorele ettevõttele oli tegemist ka esimese kaubanduskogemusega ja lisaks saadi turult kohest tagasisidet müügiedu kaudu.

Koostöös Tallinn Design House’iga esitlesime eelmisel aastal ka kolme foto-ja videoprojekti „Kummardus“ näitust. Eestis avasime suvel näituse Muhu Muuseumis ja sügisel Rotermanni Palmigaleriis. Esimese rahvusvahelise näituse Euroopas avasime sügisel Eesti Suursaatkonnas Berliinis.

Eelmisel aastal olime tegevad ka rahvusvahelistes projektides. Kevadel alustasime koos partneritega Soomest, Rootsist ja Lätist projekti BALTIC2HAND, mille eesmärk on tekstiilivaldkonna toetamine ringmajanduse vallas. Sügisel alustasime projekti CiD Innovation Alliance, kus koos osaleme koos 11 partneriga. Peamine projekti eesmärk on arendada innovatsiooni teadus- ja koolitustegevuses urbanismi, arhitektuuri ning toote- ja teenusedisaini alal.

Samuti algas novembris projekt Creative Circular Cities, kus kohalikud omavalitsused, ettevõtlust toetavad organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid tutvustavad kuues demolinnas, kuidas kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstused võivad võimendada ringmajandavate ettevõtete kasvu ning edendada ringtarbimist inimeste seas. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast.

Kindlasti on ka käesoleval aastal toimumas mitmeid ettevõtjatele kasulikke sündmusi ja programme. Hoia pilk peal meie kanalitel, kus on täpsem info juba peagi.

Jälgi meid:

Facebookis: @inkubaator

Instagram’is: @tallinncreativeincubator

LinkedIn’is: @tallinncreativeincubator