Hiigelmullid: Kui ma midagi teen, siis põhjalikult ja teisiti

Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammis osaleb ettevõte Hiiglemullid, kelle peamiseks tegevuseks on emotsioonidega hangeldamine. Nende kõige siiramate – laste omadega. Mida see täpsemalt tähendab, jagas ettevõtte asutaja Andres Mürk.

Millega ettevõte tegeleb?

Hiigelmullid hangeldab emotsioonidega. Nende kõige siiramate – laste omadega. Toodame, vahendame, müüme, rendime ja käime kohapeal veendumas, et kõike seda ilu täie rauaga kasutataks.

Milliseid erinevaid tooteid ja teenuseid pakud?

Hiigelmullide tegemise varustus ja -vedelik täienes juba mõni aasta tagasi suhkruvati masinate ning värvilise suhkruga. Ajasime eelmisel aastal asja veel õhulisemaks ning liitsime värvilised vahupeod. Võibki öelda, et need on meie põhitegevusalad. Suhkruvati osas oleme kasvanud Eesti suurimaks ning kiikame piiri tahagi. Meie tootevalikust leiab veel hiigelsuuri õhupalle, erinevaid funfoodi kategooria masinaid ning tarvikuid ja pika nimekirja meelelahutusteenuseid pidudel.

Milline on sinu enda taust? 

Taust on kõrbekuiv – paberitega jurist. See ei takistanud mul õnneks 25 aastat kindlustusseltsis äri arendada. See tähendas nii uusi tooteid, protsesse kui süsteeme. Olin sild patsiga poiste ning rahatuusade vahel. Servapidi tegelen sellega senimaani edasi.

Kuidas otsustasid oma ettevõttega alustada? 

Ehitasin oma äri mullist üles. Sellest esimesest, mida lastega Barcelonas reisides tänaval nägin. Õige mitu laste pere tahtsid meelelahutust ning pärast asjasse saba ja sarvedega sukeldumist, tuletasin täitsa toimiva, Eesti kliimassegi sobiva mullivedeliku retsepti. Kõik mullitamisvahendid, mida toodame, on tekkinud maailmas ringirännates märgatud ideekildudest. Esialgne vahendite müük Kalamaja päevadel salaja ja nurga taga (aasta oli siis 2016 vist) oli üle ootuste edukas. Töölt see mind ära veel ei vedanud, kuid andis usku teemaga edasi tegeleda. Suhkur ja kõik muu tekkis kõrvad kikkis klientide tagasisidet kuulates. Tundub, et kuulsime õiget asja!

Kes on sinu klient? Kuidas sa nendeni jõuad? 

Anul (31) on kolm last (tütred: 4 ja 6, 8) ja ta elab Raplas. Töötab personaliosakonnas ja on tüdinenud batuudisünnadest. Mõned aastad tagasi avastas ta laadal promoüritusel mullid ja sellest saati on meie mullikomplektid olnud vahelduva eduga tema sünnipäevadel esindatud. Kuna komplekti on hea lihtne tellida ning tuleb soodsam, võttis ta eelmine aasta ka meie teistmoodi suhkruvatimasina ning aurumullidisko vanima lapse sünnale.

Noja siis nägi seda (mullid ei tunne piire – panevad üle tarade putku!) maal vanaema juures venna sünnipäeva tähistanud Anneli (42), kes töötab Tallinna linnaosavalitsuses laste üritustega. Pabahh – helistas ta esmaspäeval Anult saadud numbrilt ning oligi perepäeva põhiatraktsioon paigas. Seal sattus oma maimukesega olema üritusturundusagentuuri projektijuht Artur (35). Küsis ka kontakti. Mina andsin ja mainisin, et oleme igal pool sotsiaalmeedias ning e-poest saab meid paari klikiga omale lunastada.

Kas on ka teisi sarnaseid teenusepakkujaid ja kuidas esitute?

Meil on lai ampluaa. Seega on loomulikult õnneks ka konkurente. On kellega benchmarkida. Minu mõlemad kaubamärgid – Eestisse suunatud Hiigelmullid.ee ja piiri taha liikuv Bubblos on minu erilist nägu. Mulle ei meeldi “tavaline”. Kui ma midagi teen, siis põhjalikult ja teisiti. Olen selline habemega Pipi. Kui suhkruvatt, siis poolemeetrine rummiga kera, mis on tehtud kommidest. Kui vahupidu, siis värviline ja veepüssidega. Ilmselt mu oma isikupära loeb ka.

Meie uus, peagi avalikkuse ette vupsav kaubamärk – Bubblos – on saanud endale keskseks teemaks Wana Tsirkuse. Seda nii visuaalides, toodetes, kui läbivas stilistika keeles. Mulle meeldib konkurents. Liikumapanev jõud! Teine ja mitte väheoluline eelis konkurentide ees – me niivõrd ei esine, vaid integreerime lapsed tegevustesse. Lapsed ikka ise teevad mullitrikke, tõstavad üksteist mulli sisse, keerutavad suhkruvatti. Teevad käega suure linna.

Millistel erinevatel üritustel oled oma teenuseid pakkunud? 

Laste sünnipäevad, kooli- ja lasteiapeod on loomulikult sagedased sihtkohad. Käin päris palju täiskasvanute pidudel: meie alkosuhkruvatilett, mullikomplektid ja vahumasinad on käinud suvepäevadel, laatadel, festivalidel, seminaridel, kontsertidel, jaanipäevadel, laevapidudel jne.

Kui on soov veel kevadel mõnele üritusele Hiiglemulle saada, siis kui kiiresti peaks juba praegu reageerima?

Maikuuga saan reeglina hooaega jäävad nädalavahetused teenustega kaetud. Aga mai ju alles algas! Teisalt (mida sageli peljatakse) – rendi ja ostukomplektid toovad mullid igal ajal kohale ja JAH, sellega saab hakkama ise, ilma meieta! Ja JAH, kõik kolmeaastased suudavad intuitiivselt, valehäbita võluda mitmemeetriseid mulle. Reeglina ei pea neid isegi õpetama. Erinevalt veidi suurematest sisemistest lastest….

Kas on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt? Või mõni äge sündmuse/ürituse kogemus?

Toredad on need tagasisided, mis tulevad ilma küsimata. Neid ei tule Eestis sageli aga kui nad meilipostkasti vupsavad, on küll kohe eriline tunne. Sündmustest meenub PÖFFi aftekas, kus hiliste öötundideni oma stiilileti taga läbisegi klientidega suhkruvatiga tantsurütmis eksperimenteeritud sai.  Ka kõik Gardesti aianduskeskuses toimunud peod on hämmastavalt populaarsed olnud.

Mis on olnud siiani suurim väljakutse? 

Aastaajad. No tõsiselt! Kogu seda ilu peab hoidma stardivalmis 12 kuud, aga reeglina soovivad kliendid meid näha vaid aprillist septembrini. Pakkudes detsembris kellelegi 75% soodustusega laojääkidest mullikraami, vaadatakse sind tuima hullulehmapilguga. Nagu püüaks juunis kuuseehteid ärida. Tegelikult saab teha talvel mullidest ägedaid kristallkerasid lumele, aga me pole veel leidnud selles osas Anu, Anneli ja Arturiga ühist keelt.

Mis on olnud suurim õnnestumine? 

Suurim õnnestumine oli müüa esimene mullikomplekt 2016, aastal Kalamaja päevadel:). Ilma selleta poleks seda äri praegu olemas. Ja siis on veel igal kevade olnud suur õnnestumine äriga kõigest hoolimata jätkata. Teate küll – kraamite oma hobiprojekti märtsis garaažis tolmu alt välja, mõtlete ilusaks, tellite hoolduse ja sõidate ikkagi ka sel aastal näitusele.

Millised on tulevikuplaanid?

Bubblos kaubamärk võtab välismaal mõned valdkonnad oma ülemvõimu alla, laieneb veel, leiab oma talvise spunki ja hakkab tasapisi kasvama. Loodetavasti saavad kõik mu neli last ka tulevikus ettevõtte tegemistes kaasa teha ja kunagi võtavad selle tsirkuse oma õlgadele.

Kuidas on Loomeinkubaatoris läinud?

Tõhusalt. Teadmisi on tulnud palju. Kohtumisi mentoritega on samuti olnud parasjagu. Kui ainult oleks võimalik (mitte teoorias, vaid praktikas) hankida inkubaatorist päriselt enda jaoks vajalikku aega juurde, saaks selle ideaalse teooria ka praktikasse üle kanda.

Tutvu Hiigelmullide toodetega kodulehel SIIN.

Jälgi Facebookis: @hiigelmullid

Programmi ettevõtja Liisa Kanemägi näitus “Keha ja kudumi kahekõne”

Loomeinkubaatori programmis osalev ettevõtja ja moekunstnik Liisa Kanemägi avas Eesti Tervisemuuseumis esimese isikunäituse “Keha ja kudumi kahekõne”. Intrigeeriv mininäitus “Keha ja kudumi kahekõne” on Liisa Kanemägi käsitlus higistamisega tekkiva mateeria osalusest meie rõivastusega. Higiga lahustuv materjal toob esile keha olulisuse ning samas tekitab võimalusi moeloomingus uudsete mustrite kujundamiseks.

Higistamine saab osaks loomulikust protsessist, mis paneb rõivad elama ja omasoodu edasi arenema. See mõneti spekulatiivne ja rõivast ümbermõtestav moelooming ärgitab mõtlema mõistete “valmis”, “katki”, “räpane” ja “ideaalne” üle.

Autor küsib, millist rolli mängivad materiaalsed esemed meie väärtusruumis, ja kuidas neid koos meiega eluteel hoida nii, et nende kasutusiga tegelikult pikendada. Selleks kasutab kunstnik veeslahustuvaid materjale, keha loomulikku niiskust ehk higi, silmuste hargnemist, ning seejärel tekkivaid uudseid mustreid. Sääraselt eri meediumeid kombineerides saavad mööduv aeg ja kaduvus rõiva osaks ilma, et selle väärtus väheneks. Riideese üksnes muutub ja elab meiega kaasa, sest elu dünaamika võtab juhtpositsiooni. Inimese loomulik ihuline material saab osaks rõiva materialist. Intuitiivne disain viiakse järgmisele tasemele viisil, mis muutub naturaalseks arenguks nii inimese kui rõivaeseme elus.

Liisa Kanemägi esitab filosoofilisi käsitlusi: “Higi on inimese keha materjali ilming. Tihti iseloomustab meie arusaamu iseendast keha ja vaimu dualism, mis tõstab puhta vaimu mustast kehast kõrgemale. Inimese kehalised tegevused peaksid jääma justkui saladuseks.” Kanemägi lisab uudishimu tekitavaid küsimusi: “Kuid kas keha olen “mina”, või on keha “minu oma”? Kui mustus on aine, mis justkui on vales kohas, siis millal muutub higi mustaks? Sest higi iseenesest on ju normaalne keha osa ja seeläbi justkui ei saaks olla vales kohas. Mis siis, kui higi hoopiski saaks osaleda disainiprotsessis?”

Liisa Kanemägi on kudumikunstnik, -disainer, kelle loomingus on kesksel kohal mäng materjali isetekkelisusega. Ideed realiseeruvad vormiks nii objekti tegemise kui oma isikliku elu käigus, st sümbioosis kehaga. Tema loomingut sütitavad ideed meiega koos edasi elavatest asjadest. Kui asjad ei oleks kunagi valmis ega ideaalsed, siis ehk ei saaks nad ka katki olla. Siis ehk ei oleks need “vanad” ning ei saabukski “õiget” aega neist loobumiseks.

Liisa Kanemägi

“Keha ja kudumi kahekõne” on Liisa Kanemägi esimene isikunäitus Tallinnas, Eesti Tervisemuuseumis. Tervisemuuseum aitab värvikal moel tundma õppida oma keha ja selle toimimist. Siin avaneb inimeseks olemise ilu, võlu, valu. Ning käsitletakse viise, kuidas inimene saaks olla tervem ja õnnelikum. Läbi esemete ning nende taga peituvate lugude loob muuseum seoseid tervishoiu mineviku, oleviku ja tuleviku vahel.

Eksperimentaalse rõivaloomingu väljapanekuga “Keha ja kudumi kahekõne” saab tutvuda kuni 31. augustini. Kunstnik tänab: Piret Mägi, Pawel Orynicz, Allan Kanemägi, Eesti Kultuurkapital, Eesti Tervisemuuseum.

Vaata, millised ettevõtted alustasid Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi

Loomeinkubaatori uuenenud inkubatsiooniprogrammi on vastu võetud 13 uut ambitsioonikat ettevõtet. Programm kestab 9 kuud, ning selle aja jooksul panustavad äri kasvamisse inkubaatori konsultandid ning oma ala tippekspertidest ärimentorid. Lisaks toimuvad erinevad koolitused ja sündmused.

Kevadel toimus kokku 2 hindamiskomisjoni, kus ettevõtete esitlust ja äri tutvustust hindasid Kari Maripuu, Krista Kink, Helen Lang, Ionel Lehari, Ruth Helene Melioranski ja Margus Alviste. Hindamiskomisjonide eel toimus enam kui 40 ekspertpaneeli.

Ettevõtted, kes järgmise 9 kuu jooksul inkubatsiooniprogrammis osalevad:

MINU KODUKONTOR – Kõrgkvaliteetne kirjutuslaua lahendus kodukontorisse, mis lahendab probleemi kodus töötamisel –  töö- ja eraelu vahel piiri tundmine, tööasjade korras hoidmine ja hoiustamine.

NUCKÖ fashion – Ettevõte, kes valmistab kvaliteetseid kombesid naistele, meestele ja lastele. Kombed on valmistatud softshell materjalist, mis on elastne, vetthülgav, hingav ja tuulekindel.

Firmafitness  – Firmafitness edendab ettevõtete töötajate tervist, produktiivsust ja õnnelikust läbi terviseürituste ja meeskonnakoolituste.

Mediamodifier API –  Mockup APi teenus, mis on rakendusliides makettide integreerimiseks ja renderdamiseks veebirakenduste backendis. Missioon on vähendada suhtlemiskulu loovisiku/ettevõtte ja lõpptarbija vahel.

Furn sisustus – Esimene Eesti disainmööblit koondav platvorm.

Tuuli Pruul & Kopli Sound Stuudio – ​Muusikaloome stuudio nii professionaalidele kui algajatele. Täiskasvanute pilliõpe nullist inspireerivas Põhjala tehase loomelinnakus​.

Liisa Kanemägi – Liisa Kanemägi eksperimentaalsed kudumid pakuvad kandjale ekstsentriliselt šikke väljendusviise, tagades erilisusetunde ja kunstniku kohalolu.

Singability –  Ettevõtte asutaja Susanna Aleksandra on laulja, laulukirjutaja ja sõnade autor, kes on loonud uue laulukooli ja koolituskeskuse, mille eesmärk on aidata lauljatel saavutada oma tõeline potentsiaal.

Ruumijuhtimine – Asendamatu konsultatsioonipartner suurte ruumimuutuste juhtimisel.

Tengelpung – Tengeloung pakub 99,99% signaalivarguste kaitset autovõtmele, pangakaartidele ja nutiseadmetele. Tooteid luuakse mööblitehaste premium klassi nahajääkidest.

Leinakool – Leinateadlikkuse, leinanõustamise koolitused ja täiendusõppe teenus.

Eloval – Kodumaine valgustitootja. Need on mõeldud kodudes ja avalikes ruumides hea valgustuse ja hubase meeleolu loomiseks.

Insight Estonia – Eesti haridussüsteemi temaatilised õppereisid.

Ettevõtjad, keda seekord programmi vastu ei võetud, saavad võimaluse liituda eelinkubatsiooniga. Järgmine inkubatsiooniprogramm stardib juba sügisel. Lisainfo Loomeinkubaatori kodulehel.

Tule aita mentorina alustavaid ja kasvavaid ettevõtteid Loomeinkubaatoris!

Tallinna Loomeinkubaator (SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid) kuulutas välja hanke, et leida praktiliste kogemustega oma ala ekspertidest mentoreid, kes soovivad panustada alustavate ja kasvavate väikeettevõtete arengusse.

Loomeinkubaatoris pakutava mentorteenuse eesmärgiks on tõsta ettevõtjate teadmisi ja oskusi ettevõtluse erinevates valdkondlikes teemades. Mentorid nõustavad ettevõtjaid näiteks järgnevatel teemadel: ärimudel, innovatsiooniprotsessid, äriarendus, finantsplaneerimine, rahastusvõimalused, investorvalmidus, ringdisain, ringmajandus, koostöö teadlastega, pakendi valik ja disain, juriidika, intellektuaalomand, digitoodete arendus, teenusedisain, tootedisain, visuaalne identiteet, UX disain, turundus, NFT ja WEB3, müük, e-kaubandus, eksport, aja planeerimine, juhtimine jpm. Kõik valdkonnad on välja toodud Riigihanke keskkonnas.

Loomeinkubaatori mentorvõrgustikus olevad mentorid nõustavad programmides osalevaid alustavaid ja kasvavaid väikeettevõtteid. Loomeinkubaatoris saavad ettevõtjad osaleda kolmes programmis: eelinkubatsioon, inkubatsioon ja kasvuprogramm. Eelinkubatsioon on suunatud veel ideetasandil ettevõtjatele, inkubatsioon ettevõtlusteekonna alguses olevatele ettevõtjatele ja kasvuprogramm juba tegutsevatele ettevõtjatele, kes soovivad leida uusi kasvuvõimalusi.

Loomeinkubaatori programmidega saab tutvuda siin: https://inkubaator.tallinn.ee/programmid/

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 04.04.2024 kell 10.00.

Riigihankega „Mentorteenused 2024-2025 inkubatsioonis osalevatele ettevõtetele“ saab tutvuda SIIN.

SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid ühendab Tallinna Loomeinkubaatorit ja Tallinn Design House’i. Alates 2006 aastast tegutsev Tallinna Loomeinkubaator pakub ettevõtlusega alustamisel tugiteenust ehk inkubatsiooni raames ettevõtlusteemalisi koolitusi, mentorlust ja konsultatsioone ning praktilisi kogemuste ja teadmiste vahetusi kodu- ja välismaal.

Loomeinkubaator on avatud erinevate tegevusvaldkondade ettevõtjatele, seejuures on eraldi fookuses loomemajanduse ja ringmajanduse suunal tegutsevad ettevõtjad ning valdkonnaga seotud start-upid. Inkubaator on tänaseks aidanud kaasa üle 1000 ettevõtte arengule ja inkubatsiooniprogrammis osaleb igal aastal 50 ettevõtet tootvatest disaineritest tehnoloogia start-up’ ideni.

Väikeettevõtjate kogemused: nii juhtub, kui oma mõtteid targemate inimestega põrgatada!

Iga ettevõtja unistus on kasvada suureks ja laiendada oma äri haaret, kuid üksi pusides on see keeruline. Kuidas leida need õiged inimesed ja kontaktid, kes sellel teel võiksid aidata ja nõu anda? Üheks võimaluseks on Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogramm, mille osalejad ja mentor jagavad oma kogemusi.

“Ettevõtja saab harva oma tegevuses kelleltki abi ja on reeglina oluliste äriotsuste tegemisel suhteliselt üksi. Mentorsessioonid annavad ettevõtjale kindlust julgete ideede elluviimisel või panevad piiri tegevustele, mis ettevõttele ja tema klientidele väärtust ei loo,” selgitab Kari Maripuu, kes on viimased viis aastat olnud Loomeinkubaatoris peamiselt äristrateegia kujundamise ning finantsplaneerimise valdkonna mentor. Tema peamine fookus ettevõtjaid abistades on, et ideest saaks raha teeniv ettevõte, mis loob võimalusi palgaliste töökohtade loomiseks.

Just sellise suhtumise tõttu tundus inkubatsiooniprogramm ideaalse lahendusena ka peresõbraliku mobiilirakenduse Uitama idee autorile Karolin Nummertile. Tegemist on rakendusega, mis koondab peresõbralikke loodusradu ja ettevõtteid ning kus kasutajad saavad hõlpsalt filtreerida välja neile vajalikku infot, näiteks ligipääsetavuse või põnevate tegevuste kohta.

Eesti esimese nišiparfüümide looja ja tootja T-Perfume müügi- ja turundusjuhi Rasmus Aarla sõnul jõudsid nemad otsuseni liituda inkubatsiooniprogrammiga, kuna teadsid, et varem programmiga liitunuid on saatnud edu. “Kõige raskem ongi alustavale ettevõttele see nn maast lahti saamine. Just siis tuleb ette palju ootamatuid väljakutseid, millega on üksi keeruline tegeleda. Aga kui kõrval on abiks konsultandid või saad oma mõtteid jagada teiste omasugustega, siis on see heas mõttes selline ebaaus eelis nende ees, kes ei ole selles programmis,” tõdeb Aarla.

Nummerti arendatavast Uitama äpist on esimene versioon juba tasuta allalaaditav, kuid tööd tuleb teha veel palju, et kõik ideaalne oleks. Loomeinkubaatori programmiga liitusid nad seetõttu, et tundsid vajadust põrgatada oma mõtteid targemate inimestega. “Meil on plaanis äpp liita geopeitusega, kus me koostöös loovpedagoogidega lisame mingite koordinaatide juurde loovad mängud, mida lastel on koos vanematega põnev teha,” tõi ta ühe põhjuse, miks Loomeinkubaatorilt abi otsiti.

Kasu on nähtav juba mõne kuuga

Nummert on inkubatsiooniprogrammiga alles poole peal, kuid kiidab, et juba tänu esimesele paarile üliintensiivsele kuule on nemad oma ettevõtlusplaanid palju selgemaks saanud. “Olen võtnud ettevõttesse juurde veel ühe töötaja ja tänu Loomeinkubaatorile olen õppinud oma mõtteid palju paremini sõnastama, sest pidevad teistele tehtavad esitlused aitavad sellele kaasa,” kiidab ta.

Üks Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammiga liitunud ettevõtetest on Steklo, mis tegeleb klaaskonstruktsioonide tootmise ja paigaldamisega.

Klaasist vaheseinu, uksi, dušiseinu ja -nurki, trepi- ja terrassipiirdeid, rõdu- ja terrassiklaas ning klaasvarikatuseid tootva ettevõtte projektijuhi Anna Mikitjuki sõnul otsustati programmiga liituda, sest saadi aru, et nad vajavad abi ettevõte ärimudeli muutmiseks. “Koroonapandeemiaga seotud karantiinid ja Venemaa sissetung Ukrainasse, mis mõjutas oluliselt toorme omahinda, viisid meie äri kahjumisse. Saime aru, et vana ärikontseptsioon ei tööta. Olukorra muutmiseks vajasime spetsialistide nõu ja lisateadmisi ning inkubatsiooniprogramm tundus meile väga sobilik,” tõdeb ta.

T-Perfume on samuti praegu 9-kuulise programmi keskpaigas. “See on hindamatu kasu, mida me sealt saanud oleme, ka asjade osas, mida me ise ette ei osanud näha. Algselt lootsime saada uusi kontakte ja kasvada koos endasarnaste teiste ettevõtjatega. Lootsime saada abi ka ekspordi osas, aga tegelikult oleme omandanud väga palju uusi praktilisi teadmisi ka müügi ja turunduse osas,” kiidab Aarla.

Suurim abi Steklo-le on Mikitjuki sõnul tulnud just mentorite soovitustest, mis on suunatud nende olukorra lahendamiseks. “Meil väga vedas Loomeinkubaatori konsultandiga, kes mõtleb kaasa, paneb meid mõtlema ja korraldab kohtumisi õigete mentoritega,” tunnustab ta.

Ka Nummert rõhutab mentoritega kohtumiste ja mõtete vahetamise olulisust. “Tegelikult on oluline mõtteid vahetada ka teiste inkubantidega, kes on samal teel ja sarnaste väljakutsete ees. See tugivõrgustiku suurendamine on suureks abiks,” tõdeb ta.

Mentorite abiga saab lahenduse iga probleem

Kohtumised mentoritega aitavadki kaasa mõne kitsa probleemi lahendamisele või suurendavad ettevõtja kõikuma löönud motivatsiooni ja indu.

Programmis oldud aastate jooksul on Maripuu aidanud rohkem kui 80 ettevõtet, neist umbes 30-ga on ta kohtunud mentorina ja umbes 50 ettevõtet koolitanud saalikoolituse formaadis. “Ettevõtete peamised murekohad on seotud oma teenuse laiendamisega. Enamik programmis olevaid ettevõtjaid suudab kliente teenindada põhitöö kõrvalt osalise koormusega, mis omakorda ei too piisavalt raha sisse selleks, et ettevõtja saaks ennast ise ära elatada,” kirjeldab Maripuu.

Aarla kiidab programmi juures sedagi, et seal ei toimu lihtsalt teooria tuupimine, vaid selle kõrvale antakse praktilisi ülesandeid ja juhatatakse, kuidas ühte või teist tegevust edukalt planeerida ja läbi viia. “Ma tean, et mõned osalejad on meist veelgi agaramalt kasutanud mentorite abi, aga neist on tõesti palju abi. Meil tuli näiteks ette olukord, kus oli vaja patendiga seoses juriidilist abi ja küsisime inkubaatorist, kas nad oskavad meile mõnda mentorit sel puhul soovitada ja neil oli kohe inimene varnast võtta,” kirjeldab Aarla Loomeinkubaatori võimekust viia alustavad ettevõtjad kokku õigete mentoritega.

Peamised küsimused – kust saada raha ja kuidas muutuda elujõuliseks

Maripuu kirjeldab, et programmis osalenud on saanud olulist abi tuleviku rahavoogude planeerimisest – see annab visuaalse ülevaate teenuse mahtudest, mida ettevõtja peab osutama selleks, et temast saaks 100 protsenti ettevõtja. “Järgmiseks probleemiks on see, et kuidas küsida teenuse eest piisavalt palju nii, et tekiks jääk ehk kasum, mida saaks kasutada tegevuse laiendamiseks, nagu näiteks uute töötajate palkamiseks, turundamiseks või tootmisvahendite soetamiseks,” loetleb Maripuu.

Formaadi suurim boonus on see, et väline mentorlus aitab ettevõtjal näha asju “kastist väljas”. “Kui ettevõtja on igapäevases tegevuses oma kitsas mullis, siis väline mentor laiendab maailmapilti, räägib kogemuslugusid ning otsib koos ettevõtjaga lahendusi kohtadest, kus ettevõtja ei ole julgenud või osanud otsida.”

Väga olulisel kohal on mentori sõnul ka ärimudeli loomine, sest see annab ettevõttele eesmärgi. Hästi läbimõeldud ärimudel annab vastuse küsimusele – mida, kellele ja kuidas ettevõte väärtust loob. Samuti annab ärimudel tervikliku ülevaate sihtrühma turunduse eesmärkidest ja tarneahelast ning suurematest kuludest ja tulumudelist. “Kui see kõik paigutada veel ka finantsplaani ja koostada ettevõttele eelarve paariks eesolevaks aastaks, siis joonistub välja ettevõtte elujõulisus ja arengukõver,” kõneleb Maripuu.

Hea õppimiskoht nii alustavale ettevõttele kui ka vanale kalale

Üheks suureks boonuseks on kindlasti see, et inkubaatori konsultandid on aasta-aastalt läinud programmiga praktilisemaks ja tulnud ettevõtetele lähemale. Ka inkubatsiooniprogrammid on muutunud varasemast kompaktsemaks, mis paneb ettevõtjad heas mõttes surve alla ja oma plaane kiiremini ellu viima. Sel moel filtreeritakse omakorda välja ettevõtted, mis arenevad edasi, ja need, mis jäävad hobi tasandile või hääbuvad. “Nii on võimalus keskenduda edukamatele ettevõtetele, mis annavad hiljem ühiskonnale tagasi läbi kasvava maksutulu,” selgitab Maripuu.

Mikitjuki arvates on Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogramm väga kasulik nii alustavatele kui ka juba tegutsevale ettevõtjatele, kes on sattunud raskesse olukorda. “Koolitusprogramm on täiuslik, mitmekesine ja huvitav ning katab kõik ettevõtjate jaoks olulised teemad ja valdkonnad. Kõik koolitajad ja mentorid on väga sõbralikud ja abivalmis, nad on ettevõtluse kogemusega, nende käest võib küsida igasuguseid küsimusi ja nad alati vastavad asjalikult. Me kasutame oma töös koolitustelt saadud ideid ja teadmisi. Uued teadmised aitasid meil muuta näiteks finantsjuhtimist, rahavoogude planeerimist ja tööprotsesse,” selgitab Mikitjuk ja lisab, et tänu programmile on kavas veel mõned muudatused.

Ta lisab, et Loomeinkubaator on see koht, kus saab suhelda teiste ettevõtjatega, arutada igasuguseid probleeme ja ka õppida nende kogemustest.

Inkubaator aitab laiendada tutvusringkonda teiste ettevõtjatega

Nummert täiendab, et üksi väikeettevõtjana pusides on tema jaoks Loomeinkubaatori üheks boonuseks olnud ka uute kontaktide saamine, sest koolituse või kohtumise kaudu laieneb tutvusringkond. “Samal teel olevate inimestega sõpruskonna kasvatamine aitab ka edasi minna kiiremini kui üksi tehes.”

Loomeinkubaatori järgmine inkubatsiooniprogramm algab juba märtsis ja avaldusi on võimalik täita 3. märtsini. Täpsem info ja kandideerimine Loomeinkubaatori kodulehel.

Kuidas saavad üliõpilased ja ettevõtjad üksteisele kasulikud olla?

Loomeinkubaator on teinud järjepidevat koostööd Estonian Business School’iga (EBS), mille raames saavad äritudengid lahendada ettevõtete ärilisi väljakutseid. Milles täpselt koostöö seisneb?Küsimustele vastasid Marge Täks, Estonian Business School’i mõjuettevõtluse bakalaureuseprogrammi kuraator ja Nele Plutus, Tallinna Loomeinkubaatori programmijuht.

Milline on koostöö eesmärk?

Alustavad ettevõtjad pole enamasti ettevõtlust õppinud ning tihti jääb neil vajaka meetoditest, et oma väljakutsetele ja arenguplaanidele süsteemselt läheneda. Sellele lisaks on neil enamasti puudus ajast ja kvalifitseeritud tööjõust, et laienemisega kaasnevat eeltööd ise ära teha.

Loomeinkubaatori eesmärgiks oli leida viis, kuidas ettevõtjaid sellises olukorras toetada ja koostöö tudengitega tundus olevat sobiv võimalus.

Tudengitel on seevastu palju teoreetilisi teadmisi äri arendamisest, kuid puudub praktika. EBS-i eesmärk on pakkuda tudengitele kogemusi reaalsetest probleemidest, mida alustavad ettevõtjad igapäevaselt lahendavad.

Kuidas koostöö välja näeb?

Loomeinkubaatori ettevõtjad teevad ettekanded oma ettevõtetest, praegustest tegevussuundadest ja ülesannetest, mida nad tudengitele lahendada soovivad anda. Seejärel on tudengitel 2–3 nädalat aega ettevõtte püsitatud ülesandeid täita ja selle perioodi jooksul on nad ettevõtetega pidevas kontaktis. Tööperioodi lõpus esitlevad tudengid oma töid ja lahendusi auditooriumi ees. Tööprotsessi jooksul toetavad tudengeid ka EBS-i õppejõud.

Koostöö tudengitega on andnud alustavatele ettevõtjatele võimaluse näha, kuidas on võimalik nende väljakutseid metoodiliselt lahendada. Lisaks on see hea võimalus oma potentsiaalset sihtgruppi tundma õppida. Noored näevad maailma teisiti ja omavad teisi kogemusi. Omavaheline koostöö anab võimaluse üksteist paremini tundma õppida.

Kuidas oli koostöö kasulik Loomeinkubaatori programmis osalevatele ettevõtjatele?

Ülikoolidel on alatasa vaja leida äritudengitele näidisjuhtumeid, mida lahendada. Kui tavalises olukorras lahendavad tudengid juhtumeid, kus puudub ettevõtte tellimus, siis seekord oli tudengitel võimalus oma tööga reaalselt ettevõtte käekäiku mõjutada.

Loomeinkubaatori programmi ettevõtetest on koostöös osalenud näiteks WorkBite Recruiting, kes pakub renditööjõudu ja värbamisteenuseid. „Meie jaoks oli koostöö EBS’i tudengitega välisturgude uurimiseks väga vajalik. Vastavalt meie püstitatud ülesandele, tegid tudengid meile Hispaania ja Soome turuanalüüsid. Tudengid olid väga pühendunud ning tõesti soovisid meid aidata. Ise võtsid initsiatiivi ja helistasid isegi konkurente hinnastamise osas läbi. Täna tuleb nende tehtud töö meile kasuks, sest osaleme hetkel veel ka NorthBound Scaleups programmis, kus uurime samuti välisturgude võimalusi. Oleme saanud palju kasutada juba eelnevalt tudengite poolt tehtud tööd,“ kirjeldavad WorkBite Recruiting asutajad Kreete Juurak ja Kaspar Evardson.

Tudengitega koostöö sujus ettevõttes nii hästi, et üks tudengitest viis nende juures läbi ka oma praktika ning üks välistudengitest leidis võimaluse teha WorkBite Recruiting teenuse kaudu tööampse erinevates hotellides.

Mida õpilased sellest õppisid?

Tudengid said võimaluse oma teoreetilisi teadmisi praktiseerida ja ettevõtjaid nõustada. Mitmed ülesanded, mida ettevõtted püstitasid, olid seotud rahvusvahelise laienemisega ja see andis tudengitele hea võimaluse proovida kätt turgude uurimisel, koostööpartnerite otsimisel ja palju muuga.

Tudengid olid tihedas kontaktis ettevõtjatega ja töötasid meeskonnana. Väga paljud ärikoolis käsitletud teemad ja case study-d on enamasti tehtud suuremate ettevõtjate põhjal. Väiksemate ettevõtetega töötades said tudengid parema tunnetuse sellest, mida tähendab ettevõtlusega alustamine ja millised on väikeettevõtte igapäevased väljakutsed.

Loomeinkubaator tegeleb iga päev alustavate ettevõtjatega, kes peavad lühikese aja jooksul õppima orienteeruma ettevõtte toimimise erinevates tahkudes. Suur osa alustavatest ettevõtjatest pole kunagi ärikoolis käinud ja seepärast on EBS-i tudengite metoodiline lähenemine neile kasulik. Kasu on sellisest koostööst Loomeinkubaatori ja Estonian Business School’i vahel olnud kõigile osalistele. Isegi suurem, kui oskame ilmselt praegu näha.

Loomeinkubaatori programmis osalevad ettevõtted, kes on koostöös tudengitega uusi lahendusi välja töötanud: PaulBerg, Ringkarp, Fibami, Raiku, Sisiflow, Eventeamly, Ärni Blum Workbite, Kirbel, Luste, Lengu.

Tallinna Loomeinkubaatori ja Estonian Business Schooli koostöö leidis äramärkimise ka EduTegu ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumikus.

Lisainfo Loomeinkubaatori kohta kodulehel. Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammiga on võimalus liituda 25. veebruarini!

Tagasivaade Loomeinkubaatori 2023. aastale

Järjekordne edukas aasta täis ettevõtlikkust on ühele poole saanud. Eelmine ettevõtlusaasta oli Loomeinkubaatorile täis märkimisväärseid sündmusi ja saavutusi. Oleme uhked, et oleme toetanud mitmeid ettevõtteid nende arenguteel, pakkudes mentorlust, koolitusi, kogukonda ja võrgustikku oma ala spetsialistidega.

Vaatame korraks tagasi möödunud aastale ja Loomeinkubaatori tegevustele.

Möödunud aastal osales Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammis kokku 63 ettevõtjat. Kevadel võtsime programmi vastu 20 uut ettevõtjat ja sügisel liitus Loomeinkubaatori uuenenud inkubatsiooniprogrammiga 12 ettevõtjat. Kokku laekus Loomeinkubaatorisse liitumisavaldusi enam kui 120.

2023. aasta esimeses pooles alustasime inkubatsiooniteenuse „häkkimisega“ ehk siis püstitasime küsimuse, kas inkubaator saaks veelgi paremini ettevõtjatele äri alustamisel toeks olla. Koostöös Brand Manual agentuuriga analüüsisime senist inkubatsiooni mudelit ja tööriistu ning teenuse disaini protsessi tulemusena uuendasime Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi. Varasema kuni 24- kuulise inkubatsiooniprogrammi asemel on nüüd võimalik Loomeinkubaatoris liituda koguni kolme erineva programmiga. Valikus on alustavale ettevõtjale mõeldud inkubatsiooniprogrammi, kus fookuses on ärimudel, väärtuspakkumine, finantsid, turundus, bränd, ettevõtte esitlemine ning tegutsevale ettevõtjale mõeldud kasvuprogramm, kus tegeletakse kasvustrateegia tega ja võetakse suund ekspordiga alustamiseks. Ideefaasis ettevõtlusideega saab alustada eelinkubatsioonis.

2023. aastal lõpetas 24-kuulise programmi kokku 12 ettevõtjat. Kevadel lõpetasid programmi RAIKU, Myceen, Eika Sõstra Lifestyle Management, Historiart, No(n)s, Ecodisain, QLR disain. Sügisel lõpetasid programmi Korrastuskunst, Fibami, Lengu ja Paul Berg.

Kokku toimus eelmisel aastal programmis osalevate ettevõtetega 393 konsultatsioonitundi. Loomeinkubaatori mentorvõrgustikus panustava enam kui 50 mentoriga toimus mentorkohtumisi 187.

Aasta oli ka sündmusterohke. Toimus 55 koolitust, seminari ja kogukonnasündmust kus kokku osales enam kui 1030 huvilist . Lisaks korraldasime koos Tallinna ettevõtluskeskuse ning teadus- ja ärilinnakuga Tehnopol MELT Innovatsioonifoorumi, mida külastas enam kui 300 huvilist.

Aasta alguses viisime koostöös TalTechiga läbi Ideedesprindi, kus osalejad pakkusid ideid, kuidas toetada ringmajanduse rakendamist ettevõtetes. Lisaks toimus traditsiooniline Suveakadeemia, mida korraldasime koostöös teadus- ja ärilinnakuga Tehnopol, Tartu Loomemajanduskeskuse, Tartu Biotehnoloogiapargi, Tartu Teaduspargi, Pärnumaa Ettevõtlusinkubaatori ja Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaatoriga.

Täname kõiki ettevõtjaid, kes eelmisel aastal meile oma kogemuslugu käisid jagamas: Pärtel Vurma (Velvet), Kristi Pärn (Ellen Richard), Peeter Pappel (Alpaka), Jürgen Jürgenson (Naturist), Karel Rüütli (Mulieres), Martin Villig (Bolt), Veiko Kallas (JALG disainistuudio), Tiina Saar-Veelmaa ja Einar Tiimla (häk agentuurist).

Koos programmi ettevõtjatega osalesime 2023. aasta kevadel sTARTUp Day’l ja sügisel osalesime Impact Day’l.

Koostöös Tallinn Design House’iga korraldasime inkubatsiooniprogrammis osalevate ettevõtete toodete eriväljapanekud müügialal. Kevadel esitlesid nelja kuu jooksul Tallinn Design House’is oma brändi Ärni Blum (end. NirgiWabrik), Kristiina Ploom Jewellery ja mySKIN Looduskosmeetika. Sügisel olid eriväljapanekul esindatud KIOKO, Katrin Valgemäe ja Naked Spirit. Mitmele noorele ettevõttele oli tegemist ka esimese kaubanduskogemusega ja lisaks saadi turult kohest tagasisidet müügiedu kaudu.

Koostöös Tallinn Design House’iga esitlesime eelmisel aastal ka kolme foto-ja videoprojekti „Kummardus“ näitust. Eestis avasime suvel näituse Muhu Muuseumis ja sügisel Rotermanni Palmigaleriis. Esimese rahvusvahelise näituse Euroopas avasime sügisel Eesti Suursaatkonnas Berliinis.

Eelmisel aastal olime tegevad ka rahvusvahelistes projektides. Kevadel alustasime koos partneritega Soomest, Rootsist ja Lätist projekti BALTIC2HAND, mille eesmärk on tekstiilivaldkonna toetamine ringmajanduse vallas. Sügisel alustasime projekti CiD Innovation Alliance, kus koos osaleme koos 11 partneriga. Peamine projekti eesmärk on arendada innovatsiooni teadus- ja koolitustegevuses urbanismi, arhitektuuri ning toote- ja teenusedisaini alal.

Samuti algas novembris projekt Creative Circular Cities, kus kohalikud omavalitsused, ettevõtlust toetavad organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid tutvustavad kuues demolinnas, kuidas kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstused võivad võimendada ringmajandavate ettevõtete kasvu ning edendada ringtarbimist inimeste seas. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast.

Kindlasti on ka käesoleval aastal toimumas mitmeid ettevõtjatele kasulikke sündmusi ja programme. Hoia pilk peal meie kanalitel, kus on täpsem info juba peagi.

Jälgi meid:

Facebookis: @inkubaator

Instagram’is: @tallinncreativeincubator

LinkedIn’is: @tallinncreativeincubator

Katrin Valgemäe: Looming, kus on ohtralt elustiili maanilist paroodiat

Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammis osaleb Katrin Valgemäe, kes on maalikunstnik. Lisaks lõuendile ja keraamikale loodud maalidele, leiab tema loomingut ka trükitoodetel, nagu näiteks põlled ja pajalapid. Uurisime Katrini käest, mis teda maalimise juures inspireerib ja millistel põnevatel näitusel on võimalus tema teoseid näha.

Katrin Valgemäe, foto: Iris Kivisalu

Milline on sinu enda taust? Kust sai alguse huvi kunsti vastu? 

Olen lõpetanud EKA maalikateedri ja täiendanud ennast Läti Kunstiakadeemias maali erialal ja EKA-s keraamika erialal. Joonistama hakkasin lapsena – tegin sugulastest ühe joonega saržilikke portreid, kui nad meil külas pika laua taga istusid. 16-aastaselt lõpetasin Kevade tänava kunstikooli.

Kuidas sa endale omapärase stiili juurde jõudsid?

Ma hiljuti taasavastasin ühe oma lapsepõlve lemmikraamatu, mis on kahtlemata minu kunststiili alustala. See raamat on ll maailmasõja aegne natsivastane vene propagandakunst, mis koosneb suuresti Hitleri ja Goebbelsi teemalistest saržidest. Visuaalselt väga jõhker raamat, kuid samas ülihea Vene akadeemiline kunst. Lapsena olin selle külge nagu naelutatud.

Mis sind inspireerib?

Mind inspireerib inimese olemus ja inimese, eelkõige just naise, kultuururiruumiline käitumine. Mõtestan seeläbi iseennast ja oma elu.

„Kaosekuningannad“

Kas on olnud mõni eriline teos, mis on sinu enda jaoks eriti tähendusrikas? 

Ehk võiks esile tuua „Pärast kolmandat Proseccot,“ mis minu jaoks sümboliseerib kihte, mida me kõik kanname. Pealtpoolt väljapeetud konservatiivsus, aga mida sügavamale, seda lihtsam ja labasem loomus lööb välja. Alkohol on hea sellise protsessi käivitaja. Et siis antud teose puhul, kuidas väljapeetud daamid peale kolmandat Prosecco pudelit omavahel kähmlema lähevad. See on minu jaoks lihtsalt väga koomiline ja ega ma olen ise ka ikka paras kakleja olnud.

„Pärast kolmandat Proseccot“ maaliga

Lisaks kunstile leiab sinu loomingut ka erinevatelt aksessuaaridelt – kus sai alguse mõte teha oma kunstiga põllesid, pajalappe? 

Kunagi üks muusik kommenteeris, et mina ei saa teist kunstnikest aru, loote teose ja siis müüte selle maha, mina oman oma muusikat surmani. See jäi mulle sisse idanema. Tõepoolest, mul on oma lemmikteosed ja mulle meeldib, kui need jäävad reprona elu lõpuni minu kasutusse ja lihtsalt ei kao kuhugi kellegi koju ära. Vaid jõuavad paljudesse kodudesse näiteks pajalapina. Ning kuna ma maalin alates lapse saamisest siiani nö “kööginurgas,” siis mul tekkiski selline iroonilise twist’iga põlle ja pajalapi idee. Ma usun, et kõige populaarsemad, on need viimased tooteseeriad „After Third Prosecco“, „Chick in Moschino“ ja „Meta-Absinthe“.

Lisaks maalid ka keraamikale – kuidas selleni jõudsid ja kuidas see erineb tavapärasest loomeprotsessist? 

EKA magistrantuuri ajal võtsin vabaainena glasuurialuse maali, nii juhuslikult, tundus huvitav. Ja see on minu elu üks parimaid leide – glasuurialune maal. Pärast läksin aastaks keraamikaosakonda vahetusõpilaseks. Selle aja jooksul tegin ka ise portselanserviisi ja lisaks katsetasin läbi portselanmaali, mis käib glasuuri peale. Tegelikult minu taldrikud tulevadki kõige paremad glasuurialust ja -pealset maali kombineerides. Lisaks avastasin selle, et kunst mõjub taldrikul hoopis teisiti kui lõuendil. Minu loodud taldrikud ei ole tarbekunst vaid ikka sama kunst, mis lõuendil. Ja hoopis tarbitav kunst, see tähendab, et nende pealt võib süüa ja neid võib nõudepesumasinas pesta. Oma viimasel näitusel Helsingis, saidki külalised avamisel kunstipealt süüa.

Sul on käimas näitus Soomes – mis on näituse idee ja kuidas sinu looming sinna jõudis?

Näituse teema on „Queens of Chaos“ ja eks see peategelane olen ikka mina ise. Muidugi on see kõik üks mäng ja ma lihtsalt lõbustan ennast nende piltide tegemisel, aga samas ma analüüsin pidevalt oma elu ja lapsepõlve. Selle näitusega oligi nii, et kui ma seda 2,5 aastat tagasi planeerima hakkasin, mõtisklesin kohe lapsepõlve ja Soome TV peale. Seal jooksid seriaalid ja eelkõige reklaamid, mis mina, väikese lapsena, nagu käsn enda sisse tõmbasin ja justkui enda identiteedi osaks tegin. „Queens of Chaos“ ongi eelkõige elustiili maaniline paroodia.

Millistel näitustel on sinu teosed veel olnud esindatud?

Mul on olnud kokku 8 isikunäitust ja palju ühisnäituseid. Minu keraamikat saab praegu osta KUMU poest ja TEKE keraamikast, põlled ja pajalapid on müügil Tallinn Design House’is ja Levi Disainipoes Solarise keskuses. 21. detsembril on avatud minu galerii, mille kohta saab täpsemat infot leida Facebookis.

Hetkel on käimas ka Katrin Valgemäe tööde oksjon, millega saab tutvuda SIIN.

Helsingis esitletava Katrin Valgemäe näituse kuraator Ramiro Camelo soovitab Valgemäe lõuenditele hoolikamalt vaadata. Ta on näituse kirjelduseks sõnanud: „Mind köitis Valgemäe maalide juures algusest peale see, et need on teostatud sihilikult toretseva maneeriga, mis muudab tema stiili pisut kapriisseks ja omapäraseks. Seda tehes loob ta veidralt õndsa visuaalse meeleolu. Pean rõhutama, et ärge võtke tema maale nominalväärtusega, Valgemäe pildiline maneer on tegelikult nii kõrgelt kvalifitseeritud kui ka tehniliselt targem, kui esmapilgul võib tunduda.” Näituse täpsema infoga on võimalik tutvuda SIIN. 

Märkimisväärse osa Soome näitusest moodustabki õhtusöögilaud, mis kutsub osa saama, olgu see siis tõeline või kujuteldav. 

Tutvu Katrin Valgemäe loominguga tema kodulehel SIIN.

Jälgi Katrini tegemisi sotsiaalmeedias:

Facebookis: @katrinvalgemaeartist

Instagram’is: @katrinvalgemae

Pinterestis: @katrinvalgemae

Mari-Ann Lumeste: Korrastuskunst aitab luua lihtsama, parema ja mugavama elu

Loomeinkubaatori 24-kuulise programmi lõpetab novembris Mari-Ann Lumeste ettevõte Korrastuskunst, kes on Eesti esimene KonMari konsultant. Mari-Ann jagas oma kogemus teenusettevõtte loomisest, turul teadlikkuse kasvatamisest ja telesaatest “Kord majja.”

Mari-Ann Lumeste, Korrastukunst

Millega sinu ettevõte tegeleb?

Mina olen Eesti esimene KonMari konsultant ja professionaalne organiseerija. Korrastuskunstiga aitan kõikidel teistelgi endale läbi KonMari korrastusmeetodi ja organiseerituse lihtsama, parema ja mugavama elu luua.

Milliseid erinevaid teenuseid pakud?

Viin läbi meeskonnakoolitusi, kus tutvustan KonMari meetodit ja räägin, miks on organiseeritus nii oluline. See, et oleme siis produktiivsemad, hoiame aega kokku ja see parandab meie und ja tervist, on alles algus! Soovijad saavad osaleda ka minu põhjalikul Korrastuskunsti Meistriklassi online kursusel või kutsuda mind endale külla eraviisilisele KonMari korrastussessioonile.

Lisaks on Korrastuskunstil e-pood, mis müüb purke, karpe, riidepuid ja silte – ehk siis kõiki kõige paremaid ja hoolega valitud tooteid organiseerimiseks.

Milline on sinu enda taust? Kust sai algust huvi luua oma teenusettevõte?

Mina olen tegelikult rahvusvahelise korporatsiooni ja kommertsõiguse magistrikraadiga jurist. Kuigi mu eelmine töö oli huvitav, siis pikalt kripeldas sees tunne, et see elulaad ei ole ikkagi mulle. Soovin elada oma reeglite järgi ja omas tempos ja teha midagi, millega saan otseselt inimeste elu paremaks teha, midagi, mille tulemust näen kohe.

Otsisin ennast ja seda oma asja tegelikult päris pikalt, kuniks täiesti juhuslikult, Netflixist seriaali „Tidying Up With Marie Kondo“ vaadates sattusin täiesti vaimustusse. KonMaritasin oma kodu ja elu ära ja rääkisin meetodist kõigile, kes ainult kuulata jaksasid. Täiesti juhuslikult avastasin siis, et seda asja saab ka täitsa tööna teha ja USAs ning UKs on tegu väga popika ärisuunaga.

Mis teeb KonMari meetodi teistest korrastamise meetoditest erinevaks?

KonMari meetod tähendab seda, et jätame oma ellu alles ainult asjad, mis valmistavad meile rõõmu. See on täitsa teistmoodi lähenemine. Alustame asjadest aga tegelikult saab nii üle vaadatud ja ümber korraldatud meie kogu elu(laad). See mõtteviis kandub üle tegelikult ka igasse muusse eluaspekti. See, et kapikesed ja sahtlid on korras, ei ole mitte lõpp-eesmärk, vaid üks lisaboonustest.

Mis sulle endale selle ettevõtte tegemiste juures kõige rohkem rõõmu valmistab?

Mitmekülgsus – tegelen nii paljude erinevate asjadega, et igav ei hakka kunagi. Palju enesearengut ja õppimist. Pole parimat tunnet kui see, kui näen, et olen inimestele tõesti abiks ja saan aidata kellegi elu paremuse poole muuta. Lisaboonus on muidugi ka see, et saan oma aega ise planeerida ja tööd teha vajadusel näiteks ka Brasiilias või Sri Lankal.

Hiljuti osalesid ka täitsa oma telesaates „KORD MAJJA“. Kuidas selleni jõudsid? Kas on tulemas veel uusi osasid?

Tõesti, suvel helistati mulle ja pakuti, kas sooviksin hakata tegema telesaadet „KORD MAJJA“ ja lausa Kanal2 ja prime-timel 20.30 kolmapäeva õhtul. Natukene mõtlesin aga sain aru, et see on vist asi, mille pean ära tegema. Esmalt filmisime 2 piloot-episoodi aga on lootust, et uuel aastal tulevad uued osad. Filmimine oli väga tore, kuigi ka pingeline protsess ja pean tunnistama, et ennast telekast vaadata ei ole mitte mugav. Aga jällegi väga tore ja huvitav projekt!

Millised on sinu kõige levinumad kliendid?

Enamasti on kliendid mingite eluliste muutuste lävel – kolimas, kolinud, mõni pereliige on välja kolinud vms. Suurim osa kliente on kindlasti noored lastega pered.

Kas on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt?

Üsna alguses, kui oma tegevusega alustasin, saatis üks klient mulle peale online koolitusel osalemist kuskil A4 pikkuse tänukirja. Sellest kirjast olen siiamaani liigutatud.

Mis on olnud siiani suurim väljakutse?

Suurim väljakutse oli ehk alustamine. Eestis on tegu täiesti ainulaadse teenusetüübi ja valdkonnaga. Esmalt läks ja nüüdki läheb võrdlemisi palju aega lihtsalt turu harimisele ja selgitamisele, millega ma tegelen ja miks see oluline on.

Oled peagi Loomeinkubaatori programmi lõpetamas. Kuidas on Loomeinkubaatoris läinud? Millist muutust oled ettevõttes kahe aasta jooksul näinud?

Tahaksin väga tänada oma konsultanti Monikat, kes selle kahe aasta jooksul alati kätt pulsil hoidnud. Olen selle kahe aasta ja mentorite abil saanud kindlasti enesekindlamaks ja Korrastuskunst on asunud enesekindlamalt oma sammu käima.

Tutvu Korrastuskunsti tegemistega:

Korrastuskunsti kodulehel SIIN.

Instagramis @korrastuskunst

Facebookis @korrastuskunst.ee

Soome disainimaastik ja kohtumine Aalto Ülikooli ja Uniarts Helsinki ettevõtjatega

Oktoobri lõpus käisime koos programmi ettevõtete ja Tallinn Design House’i disaineritega tutvumas Soome disainimaastikuga. Külastasime kohalikke disainiettevõtteid Himmee, Vimma, Papu Design ja Lokal Helsinki. Päeva lõpetas networking üritus koos Aalto Ülikooli ja Uniarts Helsinki ettevõtjatega.

Himmee on Soome bränd, kes toodab erinevaid valgusteid ning kohapeal võttis meid vastu ettevõtet asutaja Timo Niskanen. Paar mõtet, mis tema esitusest õlama jäid:

• “Peab olema kitsas sihtgrupp ja mitte ainult lähtuma disainihuvist.” 
• “Kasuta kõiki võimalusi, mida pakutakse.” 

Vimma on Soome rõivabränd, kes loob eriilmelisi rõivaid naistele. Nad alustasid lastebrändina ja 1. aasta käive oli 2013. aastal 1 miljon:

• Oma klienti kirjeldavad nad kui: Helsinki naine, kontoriinimene, julge, oskab vastu võtta kommentaare ja tähelepanu, karakteriga.
• Vimma on tegutsenud juba 10 aastat, aga kasvamise osas on nad endiselt ettevaatlikud. Peamiselt müüvad ise ja edasimüüjad müüvad pigem vähem.
• “Peab olema ise kirglik, et õnnestuda!”

Lisaks sai külastatud Papu Design brändi, kes toodab jätkusuutlikke lasterõivaid. Lisaks jõudsime Lokal Helsinki disainipoodi, mis esindab erinevaid Soome kunstnikke.

Päeva lõpetas kohtumine Aalto Ülikooli ja Uniarts Helsinki ettevõtjatega. Aalto Ülikooliga kohtumine oli osa pikemast kosotööst, mis Loomeinkubaatori ja Soome partnerite vahel toimub, et luua rohkem koostöövõimalusi ka siinsetele loomeettevõtjatele.