LapaDuu on kaasanud mesilased pakendiärisse

Mesilasvahaga immutatud pakkematerjali tootja LapaDuu esindab Eestit septembris toimuval globaalsel võistlusel Creative Business Cup. Küsisime LapaDuu loojalt Andra Halmannilt kui oluline on talle võistlusele pääsemine, Ettevõtlusinkubaatoris osalemine ja millised on tulevikuplaanid.  
Esindate Eestit 14.-16. septembril Taanis toimuval Creative Business Cup võistlusel, kus osaleb kokku üke 80 riigi. Kui oluline on see teie ettevõtte jaoks? 

Jaa! Mulle langes tõesti sülle just säärane õnn. Milline võimalus see mu ettevõttele on selgub tegelikkuses ju alles hiljem. Kuid minu ootused on suured ja täis magusat ärevust. 

Loodan, et see võimalus aitab kaasa välisturgudele jõudmisele, silma jäämisele ja ehk õnnestub mul saada uusi LapaDuudesse armujaid ning ehk ka ise saada inspireeritud teistest loovatest ettevõtjatest. 

Väga loodan, et ehk saab sealt alguse mõni mõnus koostöö. Loodetavasti saab sellest suuremat sorti hüpe minu kasvuhoos.

Kui nüüd rääkida kellelegi, kes pole teist veel midagi kuulnud, siis kuidas ettevõtet tutvustate?

Teen keskkonnasõbralikke ja korduvkasutatavaid toidusäilituskangaid, mis on täielikult nulliks kulutatavad. Need on kätesoojuses vormuvad ning üdini naturaalsed. Loodan, et need lummavad ka neid, kes keskkonnahoiust suurt ei hooli. 

Tahan inimesi inspireerida, olla hell meie ilusa ja hinge kosutava looduse vastu nõnda, et see ei mõjuks ökosurvena vaid millegi atraktiivsena.

Silmale ilusad LapaDuud hoiavad meid kolmel viisil. Need hoiavad meie kaunist emakest maad, oma nulliks kulutatavusega ning kindlasti vähendavad LapaDuud ka plastreostust, sest toidukilet ega plastikarpe pole tegelikult üldse vaja.

Need hoiavad meie tervist olles tehtud vaid naturaalsetest koostisosadest. Toode koosneb sertifitseeritud puuvillasest kangast, mesilasvahast, männivaigust ja jojoobiõlist. Sealt ei leia ei mikroplasti ega raskemetall alumiiniumi.

Lisaks hoiavad need värskena toidu, vähendades toidu raiskamist. Nimelt on LapaDuud tänu mesilasvahale mustust hülgava ja antibakteriaalsete omadustega ning loodusliku koore kombel hingavad. Tänu sellele on poolik toit kaetud justkui naturaalse koorega, mis kaitseb seda kuivamise eest ja laseb toidul samal ajal hingata ja olla värske nagu õunakoor õunal. Ei mingit higistamist.

Kust sündis idee teha toode tekstiilijäätmetest ja mesilasvahast? 

Tegelikult sündis ettevõte täiesti kogemata. Tegime toidusäilituskangaid sõbrannaga kohvikute päevaks, et pisut reisiraha teenida. Mõned nädalad hiljem kirjutas meile aga Kaubamaja, et tahab meie vahariideid sisse osta. Meil polnud ettevõtetki. 

Olin öösel üleval, guugeldasin kuidas ettevõtet registreerida ja nii sündiski ettevõte, mis aastatega on kasvanud üsna märkimisväärseks.  

Lõpuks jäin seda küll üksi vedama aga küllap siis minu kirg ja õhin oli tugevam ja ellujäämisvõimelisem. Võin vabalt öelda, et ise ei tule midagi. Kõik tuleb ainult tööga. 

Arvan, et kasvada aitas kindlasti ka see, et ma tõesti kulutan ebamõistlikult palju aega kangaste valimisele ja komplektidesse sobitamisele. Seega võib öelda, et ma ei kasutangi kangajääke, sest inimesed armastavad lugusid rohkem. Pigem proovin igasse komplekti oma loo punuda. 

Milliseid lugusid kangastega jutustad?

Püüan oma LapaDuusid luua nii, et igaüks leiaks valikust midagi just tema hinge puudutavat. Nii on inimesel ehk kergem neid ka toidukile asemel armastama hakata. 

Käin näiteks reisimas Itaalias või Indias, armun elamustesse ja püüan need tunded ja emotsioonid siis LapaDuudeks komplekteerida. Või mõtlen, kuidas saaks jõulutunde LapaDuudesse panna, kasvõi talveteemalisi kangaid kuusekujuliselt pakkides. Või kuidas panna LapaDuudesse sõbrapäev, lihavõtted, Eestimaa, lavendlipõld, suvetunne, roosa romantika, hipi hing jne. 

Teen seda tõesti väga suure kire ja armastusega. Proovin teha nii, et see kirg oleks selline, mida ise maailmas näha ja tunda tahaksin. Küllap see selle õitsengu ka põhjustanud. On südantsoojendav näha, kuidas inimesed oma loo leiavad. 

On ka neid, kes on heas mõttes lausa hulluks läinud ja muudkui ostavad minu tooteid veel ja veel. Olgu see siis kasvõi kingiks kõikidele oma sõpradele. 

Muidugi rõhutan alati, et juba kulunud kangastele saab anda uue elu. Propageerin inimesi oma olemasolevaid kangaid taas üle vahatama ja pakun ka vajadusel ise seda teenust. 

Millist kasu saite Ettevõtlusinkubaatori programmist? 

Tegelikult väga palju. Sinna minnes tundsin, et olen ummikus, kust ei oska enam edasi minna.  Olen kõik teinud nii hästi kui oskan, aga tekkis küsimus, kuidas edasi. Ja kas saabki kuidagi edasi minna. 

Inkubaator aitas mõtteid paika logistada, uusi perspektiive näha, vajalikke kontakte leida. Lisaks ka mõttelaadi muuta ning avardada.  

Kui enne sinna minekut oli tunne, et “Oo, olen nii tubli olnud”, siis seal avastasin,et suurem ehitustöö on alles ees ja nii palju on veel teha ning muuta, et asi täiuslik saaks. Tegelikult olen alles lapsekingades, mitte mingi vana kala. 

Kindlasti sain ka uut jõudu ja motivatsiooni edasi minna. Ma tõesti armastasin inkubaatorit ning tänu neile on mul nüüd teisi ettevõtjatest sõpru, kellega on väga hea vahel mõtteid ja muresid põrgatada ja uusi vaatenurki avastada. Ka teiste teekonda on äge jälgida. 

Inkubaator lihtsalt teeb su tublimaks kui sa tegelikult oled. Ärgem unustagem ka erinevaid võimalusi, mida programmis olles sain. Business Creative Cup võit tuli just tänu inkubaatorile, samuti sain osaleda MELT Innovatsioonifoorumi demoalal ja neid võimalusi oli veel. 

Meeldis ka see, et loenguid andsid päris ettevõtjad, kes on maadelnud samade muredega nagu meie ja nende nõuannetest ning lugudest on olnud mulle väga palju kasu. 

Kellele soovitaksite programmis osalemist? 

Just neile, kes on ehk alustanud suure hoo ja kirega, kuid siis on tulnud see raske koht, kus ainult kirest enam ei piisa. Ka sellest kohast on võimalik edasi saada. Inkubaator aitabki selle tee leida. 

Kindlasti ka neil, kellel on suur tahe miskit luua aga ei tea täpselt kuidas ja kellele. Usun, et inkubaator aitab väga hästi selle õige suuna ja viisi leida ning näha vaatenurki, milleni üksi poleks jõudnud. 

Kindlasti motiveerib ka see kui kohtad seal ettevõtjaid, kes on mingi näiliselt tühise asjaga suureks kasvanud. Näiteks nagu Nurme kosmeetika, kes alustas vannitoas küünalde vorpimisest ja vaadakem teda nüüd. 

Kui oluline on, et väikeettevõtetele pakutakse mentorlusi ja erinevaid programme? 

Väga oluline. Enamik väikeettevõtjad on ju tavalised inimesed, kes kuidagi kohmerdades ehk ka pisut ebakindlalt oma kire najal miskit teevad ja loovad. See teekond tundub kohati nagu oleks koguaeg kusagil lõksus ja liivaterad muudkui satuvad edukaks saamise masinat seiskama. 

Eriti üksi pusides on lihtne mõelda, et võib-olla see ikka pole minu jaoks, või piisavalt hea idee, või ma pole siiski ettevõtte veduriks loodud. Siis on lihtne lasta ligi mõtet, et parem viskan selle kõik nurka. 

Ettevõtlusinkubaator aga just aitab oma mentorlustega neid ettekäändeid eemaldada ja lõksudest mööda põigelda. Nad aitavad märgata vigu, mida ise ei näe. Lisaks aitavad nad kasvatada eneseusku, et oledki nüüd päris ettevõtja, mitte enam katsetaja. Nende abiga leiab suuna oma murede lahenduseks. Eks ettevõtja teekond ongi konarlik aga põnev. 

Tegelikult on see nii hea, kui on koht kust abi küsida ja hulk targemaid, kes sinu asja paremaks teha aitavad. Tean ka, et näiteks tänu Ettevõtlusinkubaatorile aitas Tallinn Design House paljudele Eesti disaini tegevatel inkubantidel esimesed head müügid teha ja võimalusi oli seal veel.

Millised on LapaDuu edasised plaanid? 

Enne Ettevõtlusinkubaatorisse minekut ma ei teadnudki, kuidas edasi. Nüüd on mul plaane tegelikult palju. On väiksemad ja suuremad eesmärgid. Olen kindel, et küll neid eesmärke sünnib veelgi ja võib ka muutusi ette tulla – selline see ettevõtlus kord juba on. 

Inkubatsiooni ajal sündisid uued tooted: toidusäilituskotid, mida luua oli tõeline pähkel, aga sain palju abi ja nüüd on need mul olemas.  

Samuti soovin luua ka eksklusiivseid disaine, mida on vähe ja mis on tõeliselt erilised. Kindlasti on mu eesmärk luua oma disainidega kangaid terviklike teemadega. 

Lisaks on mul kohe valmimas pakend. Seda suuresti tänu Ettevõtlusinkubaatori mentorlustele. Täiusliku pakendi loomine on olnud üks pikk teekond, sest selle ülesanne on seletada mu toode lahti, samas ei tohi see varjata LapaDuude ilu. 

See uus, kohe-kohe valmiv pakend aitab mul LapaDuusid ka ehk mujal müüa. Seega hakkan  juba varsti edasimüüjaid otsima. Samuti on mul soov ärikliente leida ja ettevõtetega koostööd teha.  

Millalgi, kui Eesti on selleks rohkem valmis, soovin ka kangajääkidest hakata taskukohasemaid vahariideid valmistama, mida saaksid kasutada näiteks koolisööklad, lasteaiad ja teised toitlus- või majutusasutused. Olen nii põnevil tulevikust, kohtadest, kus käin. Lisaks lasen eluilul end inspireerida ja mõtlen, kuidas et see tunne, silmailu kogemus LapaDuu komplekti panna. 

Võib-olla kunagi on mul ka oma salong. Sinna tulevad inimesed, kes armastavad näiteks päikeseloojanguid, tuulepuudutusi või taluelu romantikat ja siis ulatangi neile uhke ja täpselt õige, eksklusiivse komplekti, kus see kõik olemas on. Nii loodan inspireerida vähem raiskama ja rohkem meie kaunist emakest Maad hoidma.

Tutvu LapaDuu toodetega siin.

Ettevõtlusinkubaator toob sügisel fookusesse Eesti folkloori mängutööstuses

Tallinna Ettevõtlusinkubaator on sügiseseks hooajaks planeerimas mitmeid tegevusi, mis toetavad kohaliku mängutööstuse arengut. Pärast kevadel toimunud edukat mänguarendajatele suunatud eelinkubatsiooni korraldatakse sügisel samuti eriilmelisi üritusi, mis aitavad arendajatel oma ideid ellu viia. Sel sügisel on kolme ürituse fookuses küsimus: kuidas tuua Eesti folkloori lood mängutööstusesse?

Sügisel toimuvad sündmused

22. september – “How to Enter the Games Industry with No Experience?”
Koostöös Tallinna Ülikooliga.

Mõtled karjäärile mängutööstuses, aga kogemus puudub? Või ei ole selle peale veel mõelnud, kuid võiksid? Olgu su taust kunstis, programmeerimises, heliloomes, kirjutamises, turunduses, projektijuhtimises või hoopis muus valdkonnas – sinu oskustel võib mängumaailmas olla suur roll.

Ettekannetega astuvad üles:

• Andri Allas – Level1.ee kogukonna asutaja, MängudeÖÖ peakorraldaja ja Postimees Grupi e-spordi suunajuht, kes räägib oma kogemusest osaleda Game Jam’il ilma varasema arenduskogemuseta.
• Märten Rattasepp – kirjanduskriitik ja narratiivikujundaja, kes on töötanud selliste mängude juures nagu Disco Elysium, Death and Taxes ja Pentiment.

👉 Inspireerivad lood näitavad, kui mitmekesised võivad olla teekonnad mängutööstusse.
Üritus toimub inglise keeles Tallinna Ülikoolis.
Lisainfo ja registreerimine

24. september – “Estonian Folklore Potential in the Games Industry”
Koostöös Tallinna Ülikooliga.

Eesti pärimusmaailm on täis võluvaid, hirmutavaid ja ainulaadseid lugusid, mis ootavad taasavastamist. Videomängude loo- ja maailmaloomes on folkloor üks rikkalikumaid inspiratsiooniallikaid, pakkudes eripäraseid süžeesid, tegelaskujusid ja visuaalseid motiive.

Ettekannetega esinevad:

• Ott Madis Ozolit – avab teema sissejuhatusega, tuues näiteid nii Eestist kui ka välismaalt, kus rahvuslikku pärimust on mängudes juba edukalt kasutatud.
• Marju Kõivupuu – folklorist ja kultuuriloolane, kes viib kuulajad Eesti rahvajuttude ja mütoloogia rikkalikku maailma ning jagab inspiratsiooni, kuidas tuua meie pärimus uude vormi just mängudes.

👉 Sündmus on eelüritus Game Jam: Estonian Folklore Editionile, et pakkuda ideid ja inspiratsiooni arendajatele.
Üritus toimub inglise keeles Tallinna Ülikoolis.
Lisainfo ja registreerimine

3.–5. oktoober – Game Jam: Estonian Folklore Edition @ Kultuurikatel
Kolmepäevane tempokas häkaton, kus osalejad loovad vaid 48 tunniga täiesti uue videomängu, seekord Eesti folkloorist inspireerituna.

48 tunni jooksul saavad tiimid:
👾 Luua prototüüpe ja katsetada ideid
🎨 Ühendada erinevaid loomeoskusi – alates kirjutamisest ja kunstist kuni heliloomingu ja programmeerimiseni
✨ Tõlkida folkloorilood uutesse mängukogemustesse

Kohapeal aitavad osalejaid mentorid, toimuvad inspiratsiooniesinemised ja parimatele jagatakse auhindu.

Eraisiku osalustasu: 15€+km
Ettevõttele: 5€+km (ühe registreeringu alusel kuni 5 inimest)
Üritus toimub inglise keeles Kultuurikatlas.

Lisainfo ja registreerimine

Ehitusblogi: ruumid hakkavad ilmet võtma

Ettevõtlusinkubaatori uue hoone ehitus aadressil Poldri 3/1 on põnevas etapis – hoone on väljast juba suures osas valmis ja sisetööd on täies hoos. Vanalinna Ehitus OÜ käe all liiguvad tööd praegu sise- ja maalritööde etapis. Valminud on enamus siseseinu, paigaldatud on kütte-ja ventilatsioonitehnika, valatud põrandad ja hoone esimene korrus on juba eelviimistletud.

„Hetkel oleme keskendunud sisetöödele,“ kirjeldab protsessi Ettevõtlusinkubaatori juhataja Anu Lõhmus. Esimesel korrusel on laed ja seinad paigas, sanitaarruumid on juba plaaditud ning põrandad ootavad kattematerjali. Ruumid seisavad kruntvärvi all, mis annab aimu, milline saab olema valmiv interjöör. Teisel korrusel on lõpetatud soojustustööd ja käimas on seinte ehitus, samal ajal on alustatud ka viimistlusega. „Kohe-kohe hakatakse paigaldama sisseehitatavat mööblit. Eraldi võib tuua esile fuajeesse paigaldatava erilise tampsavist valmistatava vastuvõtulaua, mis haarab külastaja pilgu peauksest sisenedes,“ kirjeldab Anu Lõhmus.

Interjööri keskmes on ehedad ja ausad materjalid: paekivi, tellis, betoon, puit, tampsavi ja kasevineer. Materjalide valikus on olulisel kohal taaskasutus – näiteks majas juba olemas olnud paekivi on saanud uue elu. „Ruum on mõeldud kui lõuend: ateljee, stuudio, sündmuspaik. Selles on tunda avatust ja loovuse ruumi – justkui ei saaks see kunagi päriselt valmis, sest lõpetatus tähendaks staatilisust ja tardumist. Samas on sisearhitektuur põhjalikult läbi mõeldud ja terviklikult teostatud,“ kirjeldab materjalivalikuid sisearhitektuuri loonud Margit Aule (LUMIA arhitektuuribüroo).

Lisaks on hoone jaoks spetsiaalselt loodud unikaalsed elemendid: skulpturaalne betoonist kumer keerdtrepp, väärikas paekivist kamin, tampsavist lett ning Lumineci disainitud ja toodetud valgustid. „Need on justkui kohaspetsiifilised objektid, mis seovad ruumi olemuse ja loo ühtseks tervikuks,“ sõnab Margit.

Välisilmes on toimunud samuti suured edasiminekud. Paekiviseinad on valminud, katusele ja ülakorruse seintele on paigaldatud sindlid ja Reidi tee-poolne peasissekäigu klaasfassaad. Hoone piirjooned ja ilme on nüüdseks hästi äratuntavad ning järjest enam hakkab selguma, milline saab olema lõplik tulemus.

Ettevõtlusinkubaatori hoone on mitmekülgsete võimalustega, mis teenib nii ettevõtjaid kui ka kogukonda. Sinna on planeeritud avalikud nõupidamis- ja minikonverentsiruumid, kus saab pidada koosolekuid ja korraldada väiksemaid üritusi. Lisaks valmib fotostuudio ja podcastide salvestamiseks mõeldud heliruum, mille lõplike lahenduste kallal veel aktiivselt töötatakse. Ettevõtlusinkubaatori uued ruumid saavad ka kultuurilise mõõtme – näitusruum pakub kohalikele loojatele võimalust oma loomingut esitleda ning avanäituse ringmajandusest loob sinna Heya Visual. Hoone teisel korrusel on igapäevaseks tööks mõeldud bürooruumid ettevõtetele.

Oluline roll on ka kohvikul, mis hakkab täiendama keskuse igapäevaelu nii koosviibimise kui sündmuste korraldamise võimalusega. Hetkel otsime ka head ja julget kohvikupidajat, kes looks külastajatele mõnusa õhkkonna ja aitaks kaasa kogukonna kujundamisele.

Kõik see viib meid üha lähemale hoone valmimise tähtajale – uus Ettevõtlusinkubaatori hoone valmib 2025. aasta lõpuks. „On rõõmustav näha, kuidas idee muutub samm-sammult toimivaks tervikuks,“ võtab Anu Lõhmus tänase seisu kokku.

Ootame tiimiga liituma haldur-administraatorit!

Tallinna Ettevõtlusinkubaator otsib haldur-administraatorit 2025. aasta lõpus Tallinnas Poldri 3/1 aadressil valmivasse uude hoonesse (1900 m²), kus on multifunktionaalsed ruumid: seminari-, koolitus- ja konverentsi-ruumid, näitusesaal, kohvik ning büroo-, rendi- ja nõupidamisruumid.

Sinu peamised tööülesanded:

• valvelauas külaliste vastuvõtt ja juhendamine
• sündmuste tehnilise toe tagamine
• üldkasutatavate ruumide heakorra tagamine
• haldusküsimustega seotud teemade lahendamine  (nt ATS-i jm tehnilistele häiretele reageerimine)
• hoone tehnilise seadmepargi toimimise tagamine
• vajaliku inventari, seadmete, materjalide hankimine ja haldamine
• haldusdokumentide koostamine ja haldamine
• valvekaamerate töö jälgimine

Ootame Sinu CV-d koos palgasoovi ja kaaskirjaga senistest tööülesannetest hiljemalt 21. septembriks 2025: info@inkubaator.ee.

Lisainfo: Anu Lõhmus (anu@inkubaator.ee, +372 5646 5868)

Võimalus mänguarendajatele ja teenusepakkujatele: ühine külastus Poznań Game Arena’le

Tallinna Ettevõtlusinkubaator kutsub mänguarendajaid ja teenusepakkujaid ühisele väljasõidule Poola, et osaleda 23.–26. oktoobril toimuvatel Poznań Game Arenal ja Game Industry Conference’il (GIC).

Information in Estonian (In English below):

Miks just GIC? 

GIC on Euroopa üks suurimaid mängukonverentse, mis toob kokku üle 4000 külastaja enam kui 900 ettevõttest. See on hea võimalus luua uusi kontakte, kohtuda kirjastajate ja investoritega ning leida uusi koostööpartnereid. Samuti pakub üritus võimalust laiendada oma silmaringi ja saada oma tööle rahvusvahelist tagasisidet.   

Kellele on väljasõit mõeldud? 

Osalema on oodatud kuni 7 ettevõtet (igast ettevõttest saab osaleda 1 esindaja). Väljasõit on suunatud ettevõtjatele, kellel on selge B2B-eesmärk – olgu selleks investorite või kirjastajate leidmine, rahvusvaheliste kliendisuhete loomine või uute teenuslepingute sõlmimine. Suure huvi korral eelistame ettevõtteid, kellel on suurem käive ning rohkem kogemust mängude arendamisel või teenuste pakkumisel.

Oodatud on ka mängutööstuse teenusepakkujad, nagu heliloojad, graafilised disainerid ja programmeerijad, kes otsivad uusi ärivõimalusi. 

Osavõtutasu ja tingimused 

Väljasõidu omaosalus on arvestuslikult 400 eurot ettevõtte kohta (ülejäänud katab Tallinna Ettevõtlusinkubaator). See sisaldab ühe osaleja transporti Poznani ja tagasi, majutust hommikusöögiga ning äripääset (business pass) konverentsile.  

Lisaks on meil Poznań Game Arenal ühine stend. 

Registreeri oma huvi enne 18. septembrit siin:  https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScaWeVWDb9H_VE_V_5xx8NoU5HJozkHN-UEelswAQr5gD3GTg/viewform?usp=dialog

Lisainfo: 

• Poznań Game Arena: gamearena.pl
• Game Industry Conference: https://gic.gd 

Lisaküsimused: nele@inkubaator.ee
—–

Tallinn Business Incubator invites game developers and service providers to join a joint trip to Poland to take part in the Poznań Game Arena and the Game Industry Conference (GIC), taking place on October 23–26.

Why GIC?

GIC is one of Europe’s largest game conferences, bringing together over 4,000 visitors from more than 900 companies. It’s an excellent opportunity to network, meet with publishers and investors, and find new business partners. The event also offers a chance to broaden your horizons and get international feedback on your work.

Who should attend?

We are looking for up to 7 companies (1 representative from 1 company) to join us on this trip. The trip is aimed at entrepreneurs with a clear B2B goal—whether that’s finding investors or publishers, building international client relationships, or securing new service contracts. If there is high interest, we will prioritize companies with more experience in game development or service provision.

Service providers in the games industry, such as composers, graphic designers, and programmers who are looking for new business opportunities, are also welcome.

Participation Fee and Conditions

The participation fee is approximately 400 euros per company (the rest is covered by Tallinn Business Incuubator). This includes transportation for one participant to and from Poznań, accommodation with breakfast, and a business pass for the conference.

We will also have a shared stand at Poznań Game Arena.

Register your interest before 18^th of September here: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScaWeVWDb9H_VE_V_5xx8NoU5HJozkHN-UEelswAQr5gD3GTg/viewform?usp=dialog

Additional information: 

• Poznań Game Arena: gamearena.pl
• Game Industry Conference: gic.gd

Additional information: nele@inkubaator.ee

Külastus toimub projekti “Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks” raames ning see on kaasrahastatatud Euroopa Liidu poolt. Konverentsil osalemist käsitletakse vähese tähtsuga abi (VTA) andmisena konverentsil osalenud ettevõtetele.

Pikendatud tähtaeg: Tallinna Ettevõtlusinkubaator kuulutas välja enampakkumise uue hoone kohvikupinna rentimiseks

Tallinna Ettevõtlusinkubaator (Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid) on kuulutanud välja enampakkumise aadressil Poldri 3/1 asuvate ruumide rentimiseks kohviku pidamise eesmärgil. Hoone on hetkel veel ehitusfaasis, kuid eeldatavalt valmib detsember 2025.

Ettevõtlusinkubaator soovib leida professionaalset ja kogenud partnerit, kelle juhtimisel kujuneb uuest kohvikust meeleolukas ja kvaliteetne kohtumispaik nii maja rentnikele, töötajatele, kui ka külastajatele. Kohvik antakse rendile koos olemasoleva kohvikumööbli, sisustuse ja kuumköögitehnikaga ning lao- ja personaliruumidega. Rendilepingu alusel annab TEI kohvikuoperaatorile kasutamiseks ja majandamiseks vajalikud ruumid, sisustuse ning vara, samuti sellega seotud õigused ja kohustused.

Kohviku oodatavate külastajate sihtrühmad kuuluvad TEI töötajad, hoone (püsi)rentnikud, majalised ja ka ürituste/sündmuste/näituse külastajad ning korraldajad, sealhulgas Eesti ja välismaa üksikkülastajad, grupituristid, koolilapsed-õpilasfirmade grupid.

Rendile antava ruumi pindala on 213,65 m2 , mis sisaldab endas kohviku avalikke külastajaruume 173,3 m2, tehnilisi tagaruume koos kuumköögi seadmetega kokku 34,4 m2 ja 50% ulatuses üldkasutatavaid ruume, st WC-d kohviku läheduses.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uue hoone esimesel korrusel leiavad koha näituse-, konverentsi- ja koolitusruumid ning kohvik ja hoone ülemisel korrusel töö-, rendi- ja nõupidamisruumid. Loodavas hoones jätkab Tallinna Ettevõtlusinkubaator olemasolevate ettevõtlusinkubatsiooni programmide ja ettevõtluskogukonnale suunatud tegevustega. Samuti pakutakse uues hoones ettevõtetele tugiteenuseid loome- ja ringmajanduse vallas. Avalikud ruumid on mõeldud kasutamiseks erinevate valdkondade ettevõtetele, professionaalidele, organisatsioonidele ja huvilistele, kes loovad enda tegevusega säästlikult ja kestlikult majandavat ettevõtluskeskkonda.

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 13. oktoober kell 09.00. Lisainfo: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9051205/notices

Fotod: Kohviku vaated (sisearhitektuuri autorid on LUMIA (Margit Aule, Viktoria Ugur), Projektibüroo (Jane Teresk).

Ettevõtlusinkubaatoris algas kolmenädalane CiD kiirendi

Ettevõtlusinkubaatoris algas 25. augustil rahvusvahelise projekti CiD Innovation Alliance raames kolmenädalane kiirendiprogramm, kuhu on kaasatud seitse Euroopa tiimi Hispaaniast, Itaaliast ja Saksamaalt. Programmi eesmärk on kujundada ringdisaini ja jätkusuutlikud ideed toimivateks ettevõteteks, pakkudes tiimidele tuge ärimudeli arendamises, turunduses, finantsides ning ka ettevõtte pitch’imisel.

CiD Innovation Alliance projekt keskendub ringdisaini ja biopõhiste lahenduste edendamisele. Projekti peamine eesmärk on viia ringmajanduslik mõtteviis ja disainipraktikad kesksesse rolli nii ehituses, tootearenduses kui ka linnaplaneerimises. CiD on loonud platvormi, kus kohtuvad teadus, ettevõtlus, kultuuriorganisatsioonid ja kogukonnad. Projekti raames on välja töötatud uued õppemudelid, et pakkuda noortele, ettevõtjatele ja spetsialistidele oskusi, mis toetavad üleminekut süsinikuneutraalsetele linnadele. Samuti edendatakse roheoskusi, digipädevusi ja ettevõtlusinnovatsiooni.

Tallinnas toimuvas 3-nädalases kiirendis osaleb Hispaaniast kaks arhitektide tiimi, Itaaliast kaks tootedisainerite tiimi ning Saksamaalt kolm linnaplaneerijate tiimi:

• SecondMatter – arendab ehitusmaterjale, mis põhinevad 85% ulatuses taaskasutatud ehitus- ja lammutusprahil, vähendades süsinikuheidet ja pakkudes uusi lahendusi linnade kestlikuks arendamiseks.
• Rinova – arendab uut komposiitmaterjali Rinovix, mis on valmistatud riisikestadest. Materjal ühendab kerguse ja vastupidavuse, sobides kasutamiseks nii fassaadidel kui siseseintel.
• Unit – loob kasutatud koolimööblist modulaarseid ja kohandatavaid mööblisüsteeme, mis soodustavad taaskasutust ja pakuvad soodsat lahendust haridusasutustele.
• Semina – väärindab oliivikive, millest koos biopolümeeridega luuakse erinevaid biopõhiseid materjale, sealhulgas 3D-printimise filamente, pakendeid ja ehituskomponente.
• Add Wood – korraldab kogukondlikke puidutöö töötubasid, et arendada oskusi, tuua ringmajanduse põhimõtted linnakeskkonda ja muuta Hannoveri jõeäärseid alasid atraktiivsemaks.
• Bobo – arendab mobiilset jagamissüsteemi tööriistade ja seadmete laenutamiseks, et vähendada raiskamist ja tugevdada kogukonnatunnet.
• Revive_Link – loob andmebaasi mahajäetud hoonetest ja pakub platvormi, mis ühendab kinnisvaraomanikke, kohalikke kogukondi ja investoreid, et anda tühjadele hoonetele uus elu ringmajanduse põhimõtetel.

Kolmenädalase programmi jooksul osalevad tiimid töötubades ja koolitustel, mis keskenduvad äriidee valideerimisele ja turu-uuringutele, ärimudeli arendamisele, finantsplaneerimisele, brändile ja turundusele, meeskonnatöö juhtimisele ning investorite kaasamisele. Lisaks toimuvad pitchingu töötoad ja Demo Day, kus tiimid saavad oma ideid esitleda ekspertidele ja žüriile. Koolitusi viivad läbi Aleksander Gansen, Margus Klaar, Kari Maripuu, Einar Tiimla, Heidi Kakko, Leila Haugas ja Marius Kuningas.

Kiirendi lõpetab 12. septembril toimuv konverents “Circular Economy & Built Environments: From Vision to Implementation”. Konverents toob kokku tunnustatud eksperdid ja praktikud üle Euroopa, et otsida lahendusi, kuidas muuta ehitus- ja linnaplaneerimissektor süsinikuneutraalseks, säästlikuks ja innovaatiliseks.

Konverentsi esinejate hulgas on rahvusvaheline strateegianõustaja Tim Stonemeijer, Taani ringmajanduse ja disaini ekspert Ditte Lysgaard Vind, Hispaania arhitekt ja Observatorio2030-CSCAE asejuht Sergio García-Gasco Lominchar, Eesti arhitekt ja #MasteryClass’i eestvedaja Kaidi Põldoja, Hundipea arenduse eestvedaja Markus Hääl, Myceeni kaasasutaja ja seenematerjalide arendaja Siim Karro ning arhitekt ja teadlane, Creatomus Solutionsi asutaja ja EKA vanemteadur Dr. Renee Puusepp.

Lisainfo konverentsi kohta siin.

Tallinnas toimub rahvusvaheline konverents ringmajanduse võimalustest ehitatud keskkonnas

12. septembril 2025 korraldab Tallinna Ettevõtlusinkubaator rahvusvahelise konverentsi “Circular Economy & Built Environments: From Vision to Implementation”. Üritus toob kokku tunnustatud eksperdid ja praktikud üle Euroopa, et otsida lahendusi, kuidas muuta ehitus- ja linnaplaneerimissektor süsinikuneutraalseks, säästlikuks ja innovaatiliseks.

Ehitus- ja lammutusprahist tekib täna ainuüksi näiteks Tallinnas üle 65% kogu linna jäätmetest, mis teeb ehitussektorist ühe suurima ressursikadu allika. Samal ajal on valdkond tohutu potentsiaaliga – ringmajanduse põhimõtteid rakendades saab jäätmetest luua uusi materjale, kasvatada linnade vastupidavust ja luua majandusele uut lisandväärtust.

„Ehitatud keskkond ei pea olema valik majanduskasvu ja looduskaitse vahel. Kui liigume süsteemselt looduspositiivse ringmajanduse poole, võidab sellest korraga nii majandus, loodus kui ka ühiskond,“ ütles konverentsi peaesineja Tim Stonemeijer, endine Ellen MacArthuri Fondi projektijuht.

Konverentsi kavas esitletakse nii Tallinna ringmajanduse teekaarti 2035 kui ka Euroopa perspektiivi: kuidas vähendada maailmas sektori 40% suurust panust CO₂ heidetesse ning samal ajal luua uusi töökohti ja väärtust. Osalejateni tuuakse kogemusi Kopenhaagenist ja mujalt Euroopast, kus ringmajanduse põhimõtteid juba edukalt rakendatakse.

Üks teema on ka arhitekti rolli muutumine – kui seni on arhitekt olnud eelkõige ruumilooja, siis nüüd oodatakse temalt panust kogu väärtusahela vältel alates materjalivalikust kuni kogukondade kaasamiseni.

Tallinna tulevikuprojektidest on tähelepanu all Hundipea linnaku arendus, kus endisest tööstusalast kujuneb kaasaegne ja looduslähedane mereäärne elukeskkond. Samuti räägitakse innovaatilistest materjalidest nagu seeneniidistikul põhinevad Myceeni ehitusmaterjalid, mis pakuvad süsinikuintensiivsete toorainete asemele taastuvaid alternatiive. Uuenduslikest lahendustest tutvustatakse ka modulaarseid ehitussüsteeme, mis võimaldavad hooneid käsitleda kui tarkvara – konfigureeritav, taaskasutatav ja pidevalt arenev.

Konverentsi esinejate hulgas on rahvusvaheline strateegianõustaja Tim Stonemeijer, Taani ringmajanduse ja disaini ekspert Ditte Lysgaard Vind, Hispaania arhitekt ja Observatorio2030-CSCAE asejuht Sergio García-Gasco Lominchar, Eesti arhitekt ja #MasteryClass’i eestvedaja Kaidi Põldoja, Hundipea arenduse eestvedaja Markus Hääl, Myceeni kaasasutaja ja seenematerjalide arendaja Siim Karro ning arhitekt ja teadlane, Creatomus Solutionsi asutaja ja EKA vanemteadur Dr. Renee Puusepp.

Konverents on tasuta, aga vajalik on registreerumine: https://inkubaator.tallinn.ee/sundmused/circular-economy-built-environments-from-vision-to-implementation/

Suveakadeemia tõi Roostal kokku 70 ettevõtlikku osalejat

12.–13. augustil toimus Roosta Puhkekülas traditsiooniline Suveakadeemia, mis tõi kokku ligi 70 osalejat – inkubaatorite ja teadusparkide tiimid, inkubandid ja vilistlased üle Eesti. Kahepäevane sündmus pakkus inspiratsiooni, praktilisi teadmisi ning mõnusat koosolemist suvises õhkkonnas.

Programmi avasid eesmärgistamise bootcamp’id, mida viisid läbi Ettevõtlusinkubaatori mentorid Margus Klaar ettevõtetele ja Kaarel Mikkin tugiorganisatsioonidele. Töötoad andsid osalejatele tööriistu selgete eesmärkide püstitamiseks ja tegevusplaanide loomiseks.

Õhtupoolikul said osalejad valida aktiivse tegevuse vahel – ühed panid käed trummidele Kuuba rütmide töötoas, teised lahendasid põnevaid ülesandeid geopeituse käigus. Päeva lõpetasid ühine õhtusöök, networking ja vabaõhtune seltskondlik programm.

Teist päeva alustas Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi ettevõtja Meeli Laane juhendatud töötuba “Kuidas läbipõlemise asemel muutuseid nautida?”, millele järgnesid ettevõtete kogemuslood. Lavale astusid teiste seas Maris Väli-Täht (EIT Food), Mari Aasmäe (Meal in Hand), Janika Aan (FoodID), Merlyn Peters (Nosin Technologies) ja Cathy-Liis Põlluveer (Nave Technologies).

Osalejad hindasid Suveakadeemiat kõrgelt ning tõid tagasisides esile võimaluse reflekteerida ja end proovile panna, nautida mõnusat loodust ning saada kaasa uusi ideid ja kontakte. Paljud rõhutasid, et „koostöös peitub jõud“ ning et koosolemine ja mõtete vahetamine andis energiat ja inspiratsiooni. „Mega hea korraldus – nii südamega!“ ja „Võimalus teiste ettevõtjatega mõtteid põrgatada ja tunda toetust“ olid vaid mõned tagasiside mõtted.

Sündmust korraldas Tallinna Ettevõtlusinkubaator koostöös teiste inkubaatorite ja teadusparkidega – Tehnopol, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Biotehnoloogia Park, Sparkup Tartu Teaduspark, Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator, Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaator ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia loovettevõtluskeskus.

Birico: lnkubatsioon aitas mul oma sihti oluliselt selgemaks mõelda

Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi lõpetas juunis Birico, kes toodab ja disainib erinevaid siidist tooteid. Uurisime asutaja Birgit Usina käest, kuidas ettevõte alguse sai, mis teeb siidi eriliseks ja mis on tulevikuplaanid.

Millega Birico tegeleb?

Birico loob siidist funktsionaalseid tooteid. Sõna „funktsionaalne“ võib kõlada veidi segadusttekitavalt, aga selle all pean silmas tooteid, mis muudavad meie igapäevaelu paremaks, mugavamaks ja stiilsemaks. Ma ei loo küll Mona Lisat, aga loon näiteks hommikumantli, mis paneb sind end tundma naiselikuna ja hästi. Ja samal ajal, kui sa seda kannad, hoolitseb see ka su naha eest.

Milline on su enda taust ja kuidas sa jõudsid siidist toodete tegemiseni?

Ma olen täielik hunt Kriimsilm. Olen õppinud rahvusvahelisi suhteid, aga teinud kõikvõimalikke töid. Olen olnud julgestaja lennujaamas, töötanud kuus aastat Coca-Colas raamatupidajana. Alates 2010. aastast olen rohkemal või vähemal määral olnud seotud ürituskorraldusega.

Kui tuli COVID ja üritusi enam korraldada ei saanud, sattusin ettevõtlusesse. Tegelikult olen alati tahtnud ettevõtjaks saada, aga alati jäi natuke puudu. Näiteks oli mul hirm turvatunde kadumise ees, et enam ei tule palka kindlal kuupäeval. Kui sain töölt koondatud, hakkasin esialgu Ukrainast looduskosmeetikat maale tooma.

Aasta hiljem, kui Ukrainas algas sõda, muutus see tegevus keeruliseks. Vahel jäi kaup piiri taha, vahel varastati see autost ära. Laos tekkisid augud, aga klientidele oli vaja midagi pakkuda. Samal ajal kogesin tugevat stressi ja ärevust, mis tõi kaasa uneprobleemid.

Nii need kaks olukorda – vajadus uute toodete järele ja isiklik uneprobleem – viisid mind siidini. Mitmest kohast hakkas tulema infot, et siidist juuksekummid kaitsevad juukseid ja siidist padjapüürid aitavad paremini magada. Kuna ma juba müüsin šampoone, sobis see juuste teema hästi mu olemasolevasse valikusse. Leidsin ühe toreda pereettevõtte Hiinast, kes oli nõus tegema mulle väikese partii tooteid minu disaini ja soovide järgi. Kui tooted Eestisse jõudsid oli inimeste huvi suur.

Kuna Ukrainaga muutus suhtlus järjest keerulisemaks, siis kaks aastat tagasi tegin otsuse luua oma bränd. Alguses ma ei teadnud täpselt, mida tegema hakkan, aga üks mu tuttav prantslanna, kes on coach, ütles: alusta sellest, mis sul juba olemas on. Ja mul oli juba siid.

Esimeste toodete, brändingu ja nime väljatöötamine võttis aega peaaegu kaks aastat. Ainuüksi nime leidmisele kulus kuus kuud. Ja siin ma täna olen.

Aga kust tuleb brändi nimi Birico?

Mul oli kunagi kass, kes väga armastas siidist padjapüüre, aga kes kahjuks ei ole enam meie seas. Temast inspireerituna tahtsin alguses natuke nimega mängida, midagi stiilis silk cat. Aga selgus, et sellise nime oli juba üks betoonifirma ära võtnud.

Tahtsin nimesse tuua ka natuke põhjamaist tunnet – näiteks midagi nagu cold frost –, aga ilmselgelt on sellised veebiaadressid juba suurte rahade eest ära ostetud.

Minu elus on olnud väga-väga oluline inimene minu vanaisa. Ühel õhtul, kui koos kaaslasega voodis pikutasin, ütlesin, et tahaksin selle brändi kuidagi vanaisaga siduda. Vanaisa hüüdis mind Biri’ks. See nimi üksinda ei kõla minu meelest eriti, aga siis mõne minuti pärast ütles mu kaaslane: aga Birico?

See kõlas kohe õigesti. Biri – need on minu juured, minu lugu, minu ajalugu. Co – see on kõik need inimesed, kes on minu selja taga, kes mind toetavad. Ja see kõik kokku moodustabki Birico.

Ma tahtsin kindlasti, et nimes oleks ka natuke välismaist kõla. Hakkasin uurima, kuidas vanasti, 1940ndatel USAs, brändidele nimesid pandi – võeti tükke erinevatest allikatest ja pandi need kokku. 1940ndad olid ka naiste ärkamise aeg, pin-up ajastu. Ja siis ma mõtlesin: see on märk. See ongi see õige nimi.

Miks on siid nii hea materjal ja millist siidi sa kasutad?

Maailmas on üle 20 erineva siidiliigi. Kui tegu on loodusliku siidiga, siis tuleneb selle nimi sellest, mida siidiussikesed söövad. Või siis sellest, millega siid on kokku segatud. India siidil on näiteks mitmeid sorte, aga seal on päris siidi tegelikult vaid väike protsent. On ka siide, mida tehakse näiteks ämblikuvõrgust, kuid need on muidugi ülikallid.

Mina kasutan Mulberry siidi. See on oma nime saanud sellest, et siidiussid söövad Mulberry puu lehti. See on üks maailma luksuslikumaid ja mõnusamaid siide.

Tegelikult siid materjalina teebki juba 70% tööst minu eest ära. Mulberry siid on väga hea, sest see on väga libe. Biricol on 99% toodetest valmistatud kõrgläikega siidist. Kui sa paned pea padjale, siis siidiga on hõõrdumine 60% väiksem kui näiteks puuvillase padjapüüriga. Puuvillane padjapüür mõjutab näonahka igal ööl mikro tasandil, muutes seda järk-järgult õhemaks. Ja mida õhem nahk, seda kiiremini tekivad kortsud, tumedad silmaalused ja muud nahaprobleemid.

Me mõtleme tihti kreemidele ja toonikutele, aga unustame, et nägu puutub padjapüüriga kokku ligi kaheksa tundi järjest. Samas ei pese me padjapüüre kuigi tihti – tegelikult peaks tavalist padjapüüri pesema minimaalselt kord nädalas. Siidiga on lihtsam: see ei ima baktereid, tolmu ega seeni, mistõttu sobib hästi ka allergikutele ja näiteks tolmuallergia puhul. Akne puhul peaks padjapüüri lausa iga päev vahetama, et vältida tsüklit, kus bakterid kanduvad padjapüürilt tagasi näole. Siidiga seda probleemi ei ole.

Minu lemmikomadus Mulberry siidi juures on aga see, et ta reguleerib temperatuuri. Kui toas on palav, siis siid tundub jahedam, ja kui külm, siis hoiab ta kehasoojust. Üks minu uneprobleemide põhjustest oligi see, et kui olin ärev, läks padi kiiresti soojaks ja ma ärkasin tihti üles. Siidist padjapüüriga ma peaaegu ei vaheta enam padja poolt – see on kogu öö sama mõnus.

Lisaks on meil ka erinevat tüüpi siidist unemaske, mis aitavad näiteks silmade kuivuse puhul. Olen ise läbi teinud mitu silmaoperatsiooni ja tänu siidile on mul vähem kuivust ja parem silmaümbruse naha seisund. Uuringud näitavad, et unemaskiga magamine aitab kiiremini uinuda, tagab sügavama une ja maandab ärevust. Siid lisab sinna juurde naha hoolduse ja luksuslikkuse. On isegi mõõdetud, et inimesed magavad unemaskiga 68% paremini – ja kui see on veel siidist, siis lisaks 30% paremini.

Kas oled mõelnud ka mõne teise materjali kasutamise peale?

Kusjuures ei ole. Maailmas ja ka Eestis on väga palju ägedaid disainereid, ja ma usun, et just see võikski olla minu eristumise koht. Keskenduda ainult siidile ja leida sellele võimalikult palju erinevaid kasutusviise.

See materjal ise teeb juba nii palju tööd ära. Tal on pikk ajalugu ja ta on mänginud olulist rolli ka majanduse arengus – mõtleme kasvõi siiditeedele. Seetõttu ei ole ma teistele materjalidele isegi mõelnud.

Kust sa saad inspiratsiooni uute toodete tegemiseks?

Väga tihti tuleb inspiratsioon isiklikust vajadusest. Samas on minu ellu sattunud ka palju inspireerivaid naisi – seega pärineb suur osa ideedest teiste naiste vajadustest.

Näiteks hommikumantli puhul kuulsin, kuidas mu sõbranna, kolme lapse ema, ütles, et tal on kogu aeg hommikumantli vöö kadunud. Ta armastab siidi, aga ei taha olla laste ees poolpaljas. Või et hommikumantlid on tihti liiga lühikesed ja ei kata piisavalt, nii et sa ei tunne end turvaliselt. Sellised hetked panevadki minu peas visuaali tööle.

Ma olen hästi visuaalne inimene. Kuigi lõpetasin reaalklassi ja olen töötanud reaalaladel, on loovus ja visuaalne pool minus väga tugevalt olemas. Kui mul tekib mingi visioon, siis ma ei saa enne rahu, kui olen selle kas kirja pannud või üles joonistanud ning sellest hakkabki toode sündima.

Mul on ka loodusega väga tugev side. Meie kodus on elanud neli põlvkonda tugevaid naisi, kes kõik on olnud seotud kas õmblemise, loomise või käsitööga. Vahel piisab lihtsalt juurte juurde tagasi minemisest ja ideed hakkavad jälle tulema.

Milline on su tööprotsess ideest toote valmimiseni?

See sõltub toote keerukusest. Tailor-made tüüpi keerukamate toodete puhul võib arendus võtta üle aasta. Näiteks hommikumantli puhul võttiski kogu protsess aega umbes aasta. Esimene mõte oli, et tahan luua hommikumantli, mis on naiselik, paitab kõiki kurve, paneb sind end hästi tundma ja on samal ajal ka praktiline.

Sellest visioonist sündis väike sketch, mille ma ühel hetkel paberile kritseldasin. Seejärel kirjeldasin oma tootmispartnerile, kuidas see peaks välja nägema. Nemad lõid selle põhjal visuaali ja me hakkasime seda koos kohandama. Tavaliselt on mul detailid peas millimeetri täpsusega – selle koha pealt olen natuke perfektsionist ja minuga on keeruline töötada.

Kui visuaal oli paigas, siis tuli järg materjali- ja värvivalikule. Siidi on erineva paksuse ja läikega ning igal väiksel detailil on roll. Vahepeal jäi projekt pausile, sest alustava disainerina ei ole ressursse just ülearu. Kui olime natuke kasvanud, tulin selle teema juurde tagasi. Siis hakkasime tegelema ka lõigetega. Neljas hommikumantel, mis valmis, oli lõpuks täpselt see õige.

Lihtsamate toodete puhul, nagu näiteks peavõrud või juukseaksessuaarid, on protsess kiirem, sest materjalikulu on väiksem ja toorikute tegemine lihtsam. Juukseklambrite arendus võttis aega umbes kuu, alates ideest kuni esimese toorikuni.

Peavõrudega läks veidi rohkem aega, sest testisime erinevaid sisutoorikuid. Mõni metallist variant surus ebamugavalt, mõni plastik tahtis puruneda. Lõpuks leidsime sellise plastikpeavõru, mis kohandub pea kujuga, ei suru ega pigista ja seda on kerge kanda.

Minu majast ei lahku ükski toode enne, kui olen selle ise üle vaadanud ja testinud. Kontrollin kõik tikandid, õmblused ja liimikohad isiklikult üle.

Kas sa tunned ennast pigem disaineri või ettevõtjana?

See on minu jaoks umbes 50/50. Hetkel positsioneerin end pigem ettevõtjana, aga iga päevaga tunnen järjest rohkem, et minus kasvab ka disaineripool.

Lapsena õmblesin nukkudele riideid, mõtlesin ise rõivaid välja. Kuigi oskan õmmelda, olid minu ema ja vanaema selles alati tugevamad. Mina joonistasin ja kirjeldasin ning vanaema õmbles nende visioonide järgi mulle riideid. Ometi ei ole ma kunagi end disaineriks pidanud – püüdsin pigem minna reaalala suunas.

Ka täna tundub mulle, et ma lihtsalt teen asjad ära, ma ei mõtle, et see võrdub disainiga. Aga siis kõik ütlevad: „Aga sa ju mõtled ise välja, sa lood midagi.“ Ja kui sain oma esimese kirja Tallinn Design House’ilt, mis algas „Tere, disainer“, oli see minu jaoks täiesti uus tunne. Ma ei olnud kunagi end nii defineerinud.

Mis sulle ettevõtte tegemise juures kõige rohkem rõõmu valmistab?

Eks ikka need väikesed võidud. Alguses paned endale hästi palju suuri eesmärke ja töötad nende nimel, aga kuskil poole peal sead juba uue sihi ja ei märkagi, mida vahepeal ära oled teinud. Kui tuli sõda ja sellega kaasnevad tagasilöögid, siis tegin teadliku otsuse, et pean hakkama märkama ka neid väikeseid võite. Ja just need valmistavadki kõige rohkem rõõmu.

Näiteks see, kui tuled välja uue tootega ja saad esimese tellimuse. Kui tuli esimene hommikumantli tellimus, olin nagu väike tüdruk, keksisin mööda tuba ringi. Või kui klient annab ägedat tagasisidet. Üks naine, kes soovis hiljem suurust vahetada, ütles, et see on kõige ilusam hommikumantel, mida ta näinud on. Sellised hetked lihtsalt paitavad hinge.

Me tihti unustame endale pai teha, sest kogu aeg on tunne, et peab edasi liikuma ja järgmise asja ära tegema. Aga kui keegi päriselt hindab su tööd, see tähendab palju.

Ja muidugi suuremad tunnustused ka – näiteks see, et oleme võitnud kaks Buduaari ilulemmiku tiitlit. See teeb hinge soojaks.

Mis on olnud siiamaani suurim väljakutse ettevõtte juhtimise juures?

Kõige suurem väljakutse on olnud praegune majanduslik olukord. Ma ei ole tegutsenud ettevõtjana ajal, kus majandus kasvas ja inimestel oli ostujulgust. Alustasin ettevõttega Covidi ajal, mil maailm oli justkui pea peale keeratud. Sellele järgnes sõda ning nüüdseks on jõudnud kätte aeg, kus inimesed ei tee enam nii kergelt kulutusi asjadele, mis ei ole eluliselt vajalikud.

Kui isegi toidutarbimine on vähenenud, siis luksustooteid ostetakse veelgi vähem. Eriti Eestis, kus meid on niigi vähe. Tegelikult, minu toode ju võistlebki ka vorstiga. Ja see teebki olukorra keeruliseks.

Sellises majanduskeskkonnas ellu jäämine nõuab pidevat paindlikkust ja avatust, valmisolekut erinevateks koostöödeks ja ettepanekuteks, et pildil püsida ja inimesteni jõuda.

On olnud kordi, kus olen mõelnud, et äkki peaks minema tagasi palgatööle. Sest siis on vähemalt kindel sissetulek, juhul kui sind ära ei koondata. Aga ettevõtlusmaik on nii tugevalt suus, et kui see mõte tekib, tuleb kohe järele teine: „Ei. Sa leiad selle lahenduse.“

Millised on su tulevikuplaanid, hoolimata keerulisest majanduskeskkonnast?

Olen alati arvanud, et nii nišitootega nagu siidist padjapüürid ja hommikumantlid meie väikeses armsas Eestis kaugele ei jõua. Meil on lihtsalt nii väike turg, kus tööealisi inimesi on umbes 400 000 ja mitut padjapüüri või hommikumantlit inimene ikka vajab, eriti kui nende eluiga on umbes 20 aastat. See tähendab, et turg küllastub üsna kiiresti.

Septembri alguses kolin Inglismaale ja soovin seal oma toodete müüki kasvatada. Minu unistus on avada seal oma väike butiik ning tuua sinna kaasa ka teisi ägedaid Eesti brände. Tahaksin olla justkui spokeperson – inimene, kes räägib meie lugusid ja tutvustab Eesti disaini. Mul on visioon armsast poekesest, kuhu inimesed tänavalt sisse astuvad, saavad tooteid katsuda, näha ja tunda.

Kuidas sa näed Eesti disaini- või ettevõtlusmaastikku disaini valdkonnas?

Meil on Eestis väga palju ägedaid tegijaid. Olen maailmas üsna palju ringi reisinud ja mulle on alati silma jäänud, kui eriline meie disain on. Käisin hiljuti Ettevõtlusinkubaatoriga õppereisil Taanis, kus disain on kas väga minimalistlik või väga värvikas. Eesti on suutnud need kaks stiili omavahel kombineerida. Meil on midagi ainulaadset – natuke ekstravagantsust, natuke minimalismi.

Aga kahjuks oleme ikka veel nagu lihvimata teemant, kellest maailm palju ei tea. Näiteks Lady Gaga on kandnud Eesti disaineri tehtud jakki, aga need nimed ei ole veel nii suured, et jõuaksid laiemalt teadvusesse.

Ma väga loodan, et ühel päeval on Eesti disain maailmas paremini tuntud. Meil on siin nii inspireerivaid lugusid ja loojad, kes on täiesti võrdsed suurte brändidega. Võib-olla saangi ise natukene kaasa aidata, et Eesti disain jõuaks rohkemate inimesteni – eriti nüüd, kui kolin Inglismaale.

Lõpetasid just ka Ettevõtlusinkubaatori 9-kuulise inkubatsiooniprogrammi alustavatele ettevõtjatele. Miks sa otsustasid liituda?

Tegelikult sattusin inkubaatorisse üsna juhuslikult. Ma ausalt öeldes ei olnud varem sellest midagi kuulnud – ja vabandan selle eest inkubaatori ees (naerab – toim. märkus).

Kui ma tulin Biricoga avalikult välja 2024. aasta septembris, ütles mu sõbranna, et toimub üks brändingukoolitus ja kutsus mind kaasa. Mõtlesin, et okei, panen end kirja – tol hetkel polnud mu koduleht veel lansseeritud ja see tundus hea võimalus midagi uut õppida.

Sõbranna ise koolitusele kohale ei jõudnud ja mina jäin liiklusummikusse kinni. Lõpuks jõudsin küll üritusele, aga ausalt öeldes ei mäleta ma sealt väga palju – peale selle, et alguses räägiti inkubatsiooniprogrammist. Et see aitab, on äge ja toetav.

Lõpus haarasin sabast Teelel, kellest sai hiljem minu konsultant, ja küsisin, kas ma üldse sobin kandideerima. Ta ütles, et võimalus on olemas – kandideeri. Aega oli vaid paar nädalat ja mul polnud just palju vabu hetki kandideerimiseks vajalike materjalide kokku panemiseks, aga tundus, et kui selline võimalus antakse, siis tuleb seda proovida.

Ma tahtsin kasvada, ja see programm tundus väga hea väärtusega – eriti kui arvestada, et keegi meist ettevõtjatest ei ole ju väga rikas. Osalustasu on täpselt selline, mille saab ära katta, aga vastu saad kordades rohkem.

Nüüd, kus olen selle läbinud, võin öelda: see on täpselt nii kasulik, kui palju sa ise sellest välja võtad. Kui pingutad, õpid väga palju. Kohtud paljude inimestega, maailmapilt laieneb ja tekivad uued võimalused.

Minu jaoks oli see täpselt õigel ajal, õiges kohas ja õige asi. Midagi, mis pidi juhtuma.

Mis on kõige olulisem väärtus, mida inkubatsioonist oma ettevõtte jaoks õppisid?

Kindlasti kinnitas inkubatsioon mulle seda, et ma olen õigel teel. Seda tunnet tugevdasid nii mentorid kui ka minu konsultant, kes oli tõesti väga toetav ja professionaalne.

Programm aitas mul oma sihti oluliselt selgemaks mõelda. Kuhu suunas liikuda ja millele keskenduda. Fookus sai palju konkreetsemaks. Inkubatsiooni alguses tahtsin näiteks laieneda Poola turule, aga kogu see plaan muutus täielikult, sest protsessi käigus tuli mängu hoopis Inglismaa.

Kõik prognoosid, mille ma alguses koostasin, on täna täiesti teistsugused. See näitab, kui palju pilt selgines ja kui oluline on kohaneda. Inkubatsioon aitas mul Inglismaale kolimise mõtet ja sellega kaasnevat ebakindlust märksa paremini läbi töötada.

Ma arvan, et sain igast valdkonnast midagi: mõnes kinnituse, mõnes täiesti uue teadmise. Aga kõige suurem väärtus oli see, et mu fookus läks palju selgemaks. Kui alguses panin rohkem rõhku voodipesule, siis nüüd on fookus nihkunud disainile ja just juukseaksessuaaridele.

Ka programmi raames tehtud mentorlus Kaubamaja kaubandusjuhiga tõi selle välja – et see valdkond on väga tugev ja seda tasub kasvatada.

Kas sul on endal veel midagi hingel, millest tahaksid rääkida?

Kui sa mõtled, et tahaks midagi ära teha või midagi uut õppida, siis ma soovitan kindlasti inkubatsiooni proovida. See on üliäge kogemus. Mul on nüüd 22 uut kolleegi, kellel on samad valud ja rõõmud. Need on inimesed, kes saavad päriselt aru, mida sa läbi elad. Kui mul tekib mõni küsimus, võin kellelegi neist kirjutada ja ma tean, et nad mõistavad, sest nad on ise samas protsessis.

Selle programmiga kaasneb palju ägedaid võimalusi. Ja lõpuks – kui sa ei unista suurelt, siis sa ei võida ka suurelt. Kes ei riski, see šampust ei joo.

Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab? Tegelikult pole asi üldse nii hull. Aga mis on kõige suurem asi, mis juhtuda saab? Kosmos on lagi.

Fotod: Sirje Sinisooo, Tallinn Design House Artist Series

Tutvu Birico toodetega kodulehel siin.