ENG
Tutvu programmidega

Ettevõtlusinkubaatori mentorid Mikkin ja Klaar toovad välja vead, mille otsa algajad kõige rohkem komistavad

Ettevõtlusinkubaatori mentorid Kaarel Mikkin ja Margus Klaar on aastate jooksul nõustanud kümneid ettevõtteid ja kujundanud ümber ka Ettevõtlusinkubaatori enda teenuseid. Nende praktiline ja otsekohene lähenemine aitab alustavatel ettevõtjatel vältida valusaid vigu ning jõuda selgusele, kas see, mida nad teha oskavad ja tahavad, on ka kellegi jaoks vajalik, oluline ning väärtust loov ning kuidas sellega raha teenida oleks võimalik.

Kaarel ja Margus ei kaunista ega silu enda tehtavat tööd. Nende nõuanded tulevad otse kogemusest ja on vabad klišeedest. Nad on aidanud ettevõtjatel vältida ummikuid ja raisatud investeeringuid, olgu selleks siis läbimõtlematu bränd, skaleerimatu ärimudel või liigne lootus sõprade tagasisidele.

Ettevõtlusinkubaatoriga on mehed olnud seotud juba pikki aastaid. “See lugu algab tegelikult 2010.–2011. aastast, kui me Tallinna Loomeinkubaatoriga koostööd tegime ja aitasime nende inkubatsiooniprotsessi teenust kujundada paremaks. Oleme seda protsessi vähemalt kahel, kui mitte kolmel korral uuendanud,” meenutab Kaarel. 

Aastast 2015 on Kaarel mentor ja koolitaja: “Mentorlus tekkis iseenesest valdavalt konverentside ja seminaride kaudu, kus inimesed ise tulid pärast esinemist rääkima ja soovitasid edasi.”

Margus toob välja, et nad on koos Kaarliga osalenud ka inkubaatori teenuste ümberdisainimises: “Sellest tekkisid kolm erinevat kliendigruppi: kasvuettevõtted, alustajad ja lihtsalt ideega inimesed. Sellest ajast alates oleme siis ka inkubaatori klientidele mentorlust ja koolitusi pakkunud.”

Kolm tüüpi ettevõtjaid, kes inspireerivad enim

Kaarel kirjeldab, et nende töö käigus kohtavad nad väga erinevaid inimesi ja ettevõtteid, keda võib laias laastus jagada kolmeks:

Margus lisab, et see mitmekesisus oligi üks põhjus, miks inkubatsiooniprogramm ümber disainiti. “Mõni ei tea, mida teeb, mõni on alustaja ja mõni juba väga pika ettevõtluskogemusega, alustades uut asja.”

Mis teeb ärimudeli koolituse väärtuslikuks?

Margus rõhutab, et tõeline väärtus luuakse paberil: “Eksi paberil, ära eksi päris äriga. See paar kuud, mil sa oma asja läbi mõtled, on palju odavam ja lihtsam kui hiljem tehas püsti panna ja avastada, et keegi seda toodet ei taha.”

Ta lisab, et paljud alustajad kipuvad liikuma liiga kiiresti vormi ehk logo, disaini, pakendi juurde, ilma et sisu oleks läbi mõeldud. “Kõigil on arvamusi, kui asi puutub vormistusse. Aga kui asi puudutab sisu, siis ei taheta kaasa mõelda. Tegelikult lood sa väärtust just sisu läbi mõtlemisega, kui sisu on paigas, on vormistamine lihtne,” tõdeb ta.

Kaarel täiendab seda mõtet, rõhutades sisulise mõtestamise järjekorda. “Asju õiges järjekorras tehes on võimalik säästa aega ja raha. See stardipingutus on alati suurem, ebamugavam ja tüütum, aga tagantjärele väljatagurdamine on topelt aja ja rahakulu.”

Margus toob ka praktilise näite sellest, kuidas asjad lähevad viltu. “Mul on jube lahe toode, aga nüüd, kui ma peaks seda 10 000 korda rohkem tootma, siis kuidas ma seda teen? Kapitali on vaja, inimesi on vaja, protsesse on vaja. See ei ole enam hobiprojekt, see on äri. Ja kui see pole äriliselt jätkusuutlik, siis sellest ei saa ettevõtet.”

Ta rõhutab ka, et eriti väikeste, elustiiliettevõtete puhul, kus on üks-kaks inimest ja palju entusiasmi, võib kergesti juhtuda, et “midagi on valmis saanud, aga tegelikult see asi ei ole nagu jätkusuutlik selles vormis.”

Selle kõige taustal on ärimudeli koolitusel selge eesmärk: panna alustaja mõtlema pikemalt ette, visualiseerima tulevikku mitte ainult toote või teenuse, vaid kogu äriloogika vaates: kliendid, väärtuspakkumine, tulumudel, kulustruktuur, tegevused, partnerid. Alles seejärel saab ehitada tugevale vundamendile esteetika ja brändi.

Bränding ja teenusedisain on rohkem kui logo või ilus koduleht

Kaarel näeb, et ettevõtete arusaam brändingust on tihti moonutatud. Klassikaline on see, et mul on uut logo vaja või ilusat kodulehte. “Aga küsimus, et mida sa sinna kirjutad, kes peaks sinna jõudma, kuidas see info eristub konkurentidest, see jääb tähelepanuta,“ tõdeb ta.

Tema sõnul jõuavad kõik brändingu ja teenusedisaini teemad omavahel risti. Mõnel juhul on sisuline pool paigas, aga vorm ei toeta. “See on nagu väga hea toode väga koledas pakendis ja kontakti ei teki,” sõnab Kaarel.

Probleem on ka see, et ettevõtted tellivad sageli identiteeti, kas tuttavalt või teevad selle mõnel platvormil ise. “Pärast kahte aastat jooksevad nad ummikusse. Nad ei oska seda kasutada. Ta ei tööta. Ja keegi ei kuule,” tõdeb Kaarel.

Kuldne soovitus alustavale ettevõtjale?

“Ära tööta üksi,” ütleb Margus. “Kui sul pole kellegagi arutleda ja mõelda, kuidas me saaks paremini või huvitavamalt teha, siis sa lihtsalt ei jaksa. Juhul kui sa ei tee kunsti või midagi sellelaadset, mis on puhtalt autori töö, siis üksi tehes sa lõpuks jooksed vastu seina.”

Kaarel lisab, et teine oluline asi on FFF – family, friends, fools (toim.- perekond, sõbrad, hulljulged). “Hästi paljud alustavad oma mingist hobist või huvitegevusest ja nende esimesed kliendid ongi sõbrad. Siis nad üritavad sama asja ülejäänud sõpradele müüa.” 

Ta rõhutab, et tegelikult peaks võimalikult vara sõbrad ja pere võrrandist välja lülitama ja mõtlema, et juhul kui ma teen seda ettevõttena ja mul ei ole mitte ühtegi kliendi telefoninumbrit sõprade näol telefonis, siis kuhu ma lähen? Kellele ma siis pakun ja kuidas mind jutule võetakse?

Selline vaatenurk sunnib ettevõtjat oma ideed ja positsioneerimist palju selgemalt sõnastama, vaatama peeglisse ja küsima: kas mu toode või teenus töötab ka võõrale inimesele, mitte ainult lähedase heakskiidul.

Kaarel toob lisaks välja, et paljud tahavad kasvada, aga ei taha inimesi juurde: “Nad jäävadki üksi toimetama ja pusima, aga sealt ei saa tulla ka sellist skaleeruvat kasvu. Sa pead suutma delegeerida ja sa pead mõtteid vahetama kellegi teisega.”

See soovitus ei ole lihtsalt “ära jää üksi”.  See on üleskutse professionaalseks kasvamiseks: ära tee äri selle loogikaga, et “mu sõbrad juba küsivad ise” või “ma ei ole kunagi turundust teinud, aga kliendid tulevad”. Kui tahad, et sinu ettevõttel oleks potentsiaali kasvada, peab see töötama ka väljaspool tuttavate võrgustikku.

Varajase ja hilisema faasi erinevused?

Margus kirjeldab, et varajases faasis on entusiasm suur, ollakse nõus ilma palgata töötama. “Aga kui tahad palka saada ja teised ka, siis selgub, et eelarvesse pole tööaega arvestatud. Siis avastad, et oled kogu aeg poole hinnaga töötanud ja keegi ei taha hiljem juurde maksta,” tutvustab ta riske.

Kaarel näeb, et paljudel puudub arusaam ettevõtte juhtimisest: “Sageli keskendutakse tootearendusele ja turundusele. Aga mida tähendab rahavoogude planeerimine, maksude maksmine, inimeste palkamine ja juhtimine? Neid oskusi pole.”

Ta toob välja, et paljud ettevõtjad ei julge inimesi palgata ega ka lahti lasta, kui vaja: “Ütlevad, et ta on mul tuttav. See on see, mis juhtub, kui alustad ettevõtet sõbraga. Parem saada äripartneriga sõbraks, kui sõbraga äripartneriks.”

Mentorite tagasiside võiks olla laialdasem

Margus tunnistab, et koolitaja rollis jääb harva keegi pikemalt meelde: “Päevas räägid kümne või viiekümne inimesega. Ettevõtteid on palju. Kui keegi väga eredalt meelde jääb, siis peab see olema hästi eriline inimene ja hästi eriline juhtum.”

Ta selgitab, et koolitaja positsioonilt on see paratamatu. “Koolitaja jääb meelde, sest ta on üks. Aga saalis on 50 inimest, kõik räägivad midagi. Parimal juhul üritad sina mingit tarkust edasi anda, aga kes sulle meelde jääb?”

Mehi endid inspireerib…

“Koolitamine on kõige parem viis õppida,” ütleb Margus. Tema jaoks pole ükski koolitus kunagi täiesti identne eelnevaga, kuna ta muudab pidevalt sisu ja lähenemist, hoidmaks nii iseennast kui ka kuulajaid vaimselt erksana.

“Ma ei saaks öelda, et ma lähen kunagi täpselt sama koolitusega kaks korda. Ma timmin ja parandan koguaeg esiteks juba selleks, et endal oleks huvitav ja teiseks, et näited ja teemad oleksid asja- ja ajakohased,” kirjeldab Margus.

Samas rõhutab ta, et koolitamine ei ole ainult teistele õpetamine, see on ka iseenda proovilepanek, nagu ajutrenn või võistlus. “Sul on tund aega ja sa pead olema kasulik. Kui sa ei oska asja lihtsalt selgitada, siis sa ei tea seda piisavalt hästi, nagu Einstein ütles.”

Mentorlus, ütleb Kaarel, pakub veidi teistsugust, aga sama köitvat kogemust, lisades, et talle meeldib selle juures spontaansus. “Ma ei pea liiga palju ette valmistama, vaatan lähteülesannet, võib-olla heidan pilgu ettevõtte kodulehele, ja juba saabki kohtumise alustada.”

Suurim väärtus tuleb tema sõnul sellest, et kohtutakse inimestega väga erinevatest eluvaldkondadest. “See, kui sa satud rääkima kellegagi täiesti teistsugusest maailmast, näiteks endine tippsportlane, kes nüüd nõustab teisi sportlasi või arendab oma äri, see on inspireeriv. See paneb mõtlema ja kaasa elama, sest maailmavaade on hoopis teine,” tõdeb Kaarel.

Ta märgib, et mõnikord piisab vaid mõnest praktilisest soovitusest, et ettevõtja saaks “kännu tagant liikuma”. See teadmine, et sa päriselt aitasid kellegi ettevõtte pöördelisel hetkel, ongi Kaarli hinnangul suurim motivatsioon. “Vahel ütled midagi, mis võib sulle endale tunduda tavapärane, aga teisele inimesele on see just see, mis aitas tal selgusele jõuda. See ongi kõige lahedam hetk.”

ERR: Kultuurikatlas toimunud häkatonil pandi Eesti muinaslood videomängudesse

Eesti folkloori teemaliste videomängude häkatonil kohtusid mänguarendajad, folkloristid, loomeinimesed ja kultuurihuvilised, et tuua Eesti pärimuslood ja rahvajutud tänapäeva videomängude maailma. Kolme päeva jooksul valmis kokku 15 mängu prototüüpi, milles kohtas nii kratti, vanapaganat, Kalevipoega kui vetehaldjaid.

3.-5. oktoobril Kultuurikatlas toimunud mängude arendamise häkatonil ehk Game Jamil loodi mänge, kus inspiratsiooniallikaks olid kodukäijaid, vetehaldjaid ja viinakurat ise. Mängulooja Ott Madis Ozoliti sõnul on Eesti muinasjuttudes ja folklooris väga rikkalik taust, kust annab palju ka videomängudeks ammutada.

“Mulle meeldiks väga näha Eesti folkloori rohkem ülemaailmses mängutööstuses. Ma loodan, et meie folkloori Game Jam oli üks väike samm selles suunas – et saaks julgust ja tahet meie lugusid maailmale jutustada, sest mängutööstuses on see spetsiifiline probleem, et on teemasid korratakse väga palju – Kreeka mütoloogia, Skandinaavia mütoloogia, maiad, asteegid, Egiptus. Aga kus on Eesti ja Soome-Ugri rahvad? Me oleme jõudnud kohta, kus mängijad on väsinud samadest juttudest. Meil on inimestele tohutult uusi kogemusi juurde anda,” lausus Ozolit.

Häkatoni võitis mäng “The Letter” ehk “Kiri”, kus peategelane on kirju kohale toimetav Kratt. Kolmanda koha pälvis võitlusmäng “Ülemiste Showdown”. “Põhimõtteliselt võtsime Ülemiste Vanakese ja Põhja Konna ning panime nad Toompea otsas võitlema,” tutvustas programmeerija Jako Keskküla. “Seal peab kindlasti olema mingi natuke sõltuvust tekitav faktor. Visuaalselt on see sellise retroesteetikaga mäng. See on ka kahe mängijaga, sõpradega väga hea ajaveetmise mäng,” lisas mängulooja Gregor Ojaveer.

Mängude arendamise nädalavahetust korraldas Tallinna Ettevõtlusinkubaator ning sellest võttis osa pea 80 inimest. “Häkatoni eesmärk on esmased mänguideed ellu viia. Tegemist on hästi kiire sprindiga. Meie eesmärk on tuua kokku erinevaid osapooli selleks, et mänge katsetada, arendada, luua uusi kontakte – et meil saaks ka Eestis tekkida rohkem arenenud mänguettevõtteid, stuudioid, kes siis pikas plaanis oleksid ka meie majandusele oluliseks ekspordiartikliks,” lausus Tallinna ettevõtlusinkubaatori programmijuht Nele Plutus.

Artikkel ilmus ERR-is: https://kultuur.err.ee/1609823052/kultuurikatlas-toimunud-hakatonil-pandi-eesti-muinaslood-videomangudesse

Avatud konkurss PR-agentuurile | Creative Circular Cities otsib kommunikatsioonipartnerit Euroopa-üleseks kampaaniaks ja muuks koostööks

Creative Circular Cities (CCC) projekt kuulutas välja hanke kogenud kommunikatsioonitiimidele või -agentuuridele Euroopa-ülese kommunikatsiooni- ja PR-kampaania loomiseks ja elluviimiseks, et tõsta esile ringmajanduse algatusi, mida veavad kultuuri- ja loomesektorid.

Valitud partner toodab kõrgetasemelisi sisulugusid CCC demo-linnadest – Riia, Aarhus, Kiel, Gdynia, Turu ja Tallinn – ning viib ellu loova kampaania, mis ulatub kaugemale projekti enda kanalitest, jõudes omavalitsuste, poliitikakujundajate ja ökosüsteemi sihtrühmadeni üle Euroopa.

Tööülesanded hõlmavad sisukontseptsiooni väljatöötamist, intervjuude läbiviimist, visuaalide leidmist, kampaania planeerimist, materjalide tootmist, teostust ja aruandlust.

Kogu eelarve on kuni 50 000 eurot (koos maksudega). Projekti intensiivseim faas kestab novembrist 2025 kuni juunini 2026, millele järgneb väiksema mahuga tegevused ja lõpparuanne septembriks 2026.

Pakkumused peavad sisaldama loovat lähenemist, sarnaste tööde portfooliot, tiimi tutvustust ja kulude jaotust ning need tuleb saata e-posti aadressile info@ndpculture.org hiljemalt 31. oktoobriks 2025.

Lepingu haldajaks on Northern Dimension Partnership on Culture (NDPC), kes on partner ELi rahastatud Interreg Läänemere piirkonna projektis Creative Circular Cities.

Lisainfo: https://inkubaator.tallinn.ee/wp-content/uploads/2025/10/CCC_COMMUNICATIONS_OPENCALL_TENDERS-for-PR-agency-1.pdf

Kuulutasime välja parimad Eesti folkloori teemalised videomängud

Kuidas kõlaks videomäng, mis aitab tundma õppida Eesti regilaule või kus omavahel võitlevad Ülemiste Vanake ja Põhja Konn? Just sellised ideed said teoks oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel Kultuurikatlas toimunud mängude arendamise häkatonil ehk Game Jamil, mida korraldas Tallinna Ettevõtlusinkubaator.

3.–5. oktoobril kogunesid loomeinimesed, folkloristid, mänguarendajad ja kultuurihuvilised, et luua prototüüpe, mis toovad Eesti pärimuslood ja rahvajutud tänapäeva mängumaailma. Kolme päeva jooksul valmis kokku 15 videomängu prototüüpi, milles kohtas nii Kratti, Vanapaganat, Kalevipoega, kodukäijaid, vetehaldjaid kui ka viinakuradit – kõik uues, digitaalses kuues.

Esimesel päeval toimusid sissejuhatuseks mitmed põnevad ettekanded, mis pakkusid osalejatele inspiratsiooni folkloori kasutamiseks oma mängudes. Piibe Nõmm Eesti Rahva Muuseumist tutvustas muuseumikogusid ja arhiive, mida saab loovtöös rakendada. Henrik Ehte Funk Embassyst andis osalejatele kasutada mitmeid nende plaadifirma esindatavaid muusikateoseid ning avas laiemalt ka muusikaõiguse teemat. Folkloorilugudest, muusikast ja pärimuslikest tekstidest rääkis oma ettekandes Veronika Kivisilla. Pärast ettekandeid asusid osalejad tiime moodustama, et seejärel 48 tunni jooksul saada valmis videomängude prototüübid.

Viimasel päeval esitleti kokku 15 videomängu prototüüpi. Häkatoni võitis tiim “The Letter”, mis pälvis žürii tunnustuse kui kõige enam viimistetud mängitavusega ehk kõige terviklikuma gameplay’ga projekt, mis 48 tunni jooksul valmis loodi. Teise koha saavutas “Pillikeel”, mille tugevuseks peeti selle hariduslikku sisu – žürii hinnangul paistis mäng silma lihtsa ja lõbusa mängumehaanika, muusikaõppe mängulise käsitluse ning tugeva rahvapärimuse atmosfääri poolest. Kolmanda koha pälvis võitlusmäng “Ülemiste Showdown”, mida hinnati eeskätt kunstilise visuaali, hoogsa mitmikmängu ja vana folkloori modernse tõlgenduse eest. Žürii tõstis esile, et mäng oli algusest lõpuni hästi esitatud ja viimistletud. Pärast mängude esitlemist valiti ka osalejate lemmik, kelleks osutus samuti žürii favoriit “The Letter.”

„Game Jam oli väga edukas ja Eesti pärimus osutus suurepäraseks inspiratsiooniallikaks. Oli rõõm näha, kuidas Kratid, Kalevipojad ja Põhja Konnad võivad edukalt mängumaailmas edasi elada ja niimoodi suurema rahvusvahelise publikuni jõuda. Eesti folkloori temaatika tõi kokku äärmiselt mitmekesise seltskonna. Game Jamil oli nii eestlasi kui välismaalasi, noori kui vanu, kogenud mänguarendajaid kui ka lihtsalt folkloorihuvilisi. Soovime nendele mängudele ja tiimidele palju edu,“ ütles Tallinna Ettevõtlusinkubaatori programmijuht ja ürituse korraldaja Nele Plutus.

“See, et kahe ööpäevaga jõuti 15 töötava prototüübini, on muljetavaldav ja näitab Eesti mänguarenduse vägevat potentsiaali. Iga projekt oli oma looja nägu ja rakendas Eesti folkloori omapärase nurga alt. Žürii jaoks oli see ilmekas tõestus, et mängud ei ole kõigest meelelahutus, vaid ka võimalus väikerahva jaoks oma kultuuri laiemale maailmale tutvustada,” sõnas kohapeal osalejaid aidanud mentor ja žüriiliige Rein Zobel (Maru VR loovjuht ja kaasasutaja).

Ka mentori Ahmed El Shenawy sõnul katsetati mängudes erinevaid žanre ja stiile, osa hoidis kinni traditsioonilisest folkloori atmosfäärist, teised aga tõid sellele kaasaegse või täiesti uue tõlgenduse. „Oli palju fantastilisi ja inspireeritud töid ning rõõm oli näha, et kõik andsid endast parima ja nautisid protsessi,“ sõnas El Shenawy.

Mängutööstuse arendamine on Ettevõtlusinkubaatori jaoks järjest olulisem suund. Globaalse mänguturu väärtus ulatus 2024. aastal ligi 188 miljardi dollarini ning kasv jätkub jõuliselt. Eestis tegutseb juba ligi 80 mänguarendusettevõtet umbes 500 professionaaliga ning häkatoni tulemused näitavad, et potentsiaali on veelgi rohkem.

Folkloori ja pärimuse sidumine digitaalse mängumaailmaga aitab ühtaegu populariseerida Eesti kultuuri ja tugevdada koostööd loome- ning tehnoloogiasektori vahel. Heaks eeskujuks on Poola mängutööstuse edulugu The Witcher, millele viitasid ka mitmed osalejad – nüüd on ka Eestil võimalus oma mütoloogilised lood mängudesse põimida ja neile uue elu anda.

Kolme päeva jooksul toetasid häkatoni osalejaid kogenud mentorid: Ott Madis Ozolit, Ahmed El Shenawy, Mihkel Trei, Kadi Allas Lauments, Anni Ho, Rein Zobel, Maret Saluste, Aleksei Nehoroskin ja Getter Lauk. Parimatele panid auhinnad välja Tallink Spa & Conference Hotel, Hiiu Folk, Eesti Vabaõhumuuseum, GameUP! Academy, MängudeÖÖ ja Tallinna Ettevõtlusinkubaator. Kohapeal pakkus turgutavat energiat Red Bull.

Tallinnas toimus rahvusvaheline konverents ringmajanduse võimalustest ehitatud keskkonnas

Septembris toimus rahvusvaheline konverents „Circular Economy & Built Environments: From Vision to Implementation“, mida Ettevõtlusinkubaator korraldas rahvusvahelise projekti CiD Innovation Alliance raames. Konverents tõi kokku arhitektuuri, linnaplaneerimise ja keskkonnavaldkonna tippeksperdid, et otsida uusi lahendusi ehitatud keskkonna muutmiseks säästlikumaks ja süsinikuneutraalsemaks.

Ürituse korraldaja, Tallinna Ettevõtlusinkubaator, seadis eesmärgiks arutleda, kuidas ringmajanduse põhimõtteid rakendades saab vähendada ehitussektori keskkonnajalajälge ning samal ajal luua uut majanduslikku ja sotsiaalset väärtust. Ehitus- ja lammutuspraht moodustab praegu Tallinnas üle 65% linna jäätmetest, mis teeb valdkonnast ühe suurima ressursikadu allika.

„Ehitatud keskkond ei pea olema valik majanduskasvu ja looduskaitse vahel. Kui liigume süsteemselt looduspositiivse ringmajanduse poole, võidab sellest korraga nii majandus, loodus kui ka ühiskond,“ rõhutas konverentsi peaesineja Tim Stonemeijer, endine Ellen MacArthuri Fondi projektijuht.

Stonemeijer keskendus oma ettekandes Euroopa ehitatud keskkonnale ning selgitas, kuidas looduspositiivne ringmajandus selles valdkonnas võib avada kontinendile tohutu majandusliku potentsiaali, suurendades vastupanuvõimet, konkurentsivõimet ja linnade elujõulisust. Tema sõnul on ehitatud keskkond Euroopa majanduse elujõulisuse keskmes, kuid seisab praegu kriitilises murdepunktis, mis nõuab kõigi osapoolte kiiret ja kooskõlastatud tegutsemist. Ehitussektor moodustab suurima osa Euroopa materjalijäljest ning üle 36% kogu CO₂ heitest, samas kui suur hulk hooneid ja endisi tööstusalasid seisab kasutuseta, süvendades ebatõhusat ja loodust kahjustavat linnalaienemist.

Stonemeijeri sõnul on jäätmete ja ebatõhususe vähendamine ehitatud keskkonnas hädavajalik, et saavutada Euroopa kliima- ja elurikkuse eesmärgid ning tagada pikaajaline heaolu. Ellen MacArthuri Fondi analüüsis „Building Prosperity“ rõhutatakse, et sektori panus Euroopa tulevasse majandusse ei pea olema valik majanduskasvu ja looduse säilitamise vahel – süsteemsel üleminekul looduspositiivsele ringmajandusele on võimalik saavutada üksteist tugevdavad kasud nii majanduses, looduses kui ka ühiskonnas.

Taani ringmajanduse ja disaini ekspert Ditte Lysgaard Vind keskendus oma ettekandes sellele, kuidas viia ringmajandus ehitatud keskkonnas nišist peavoolu. Tuginedes Kopenhaageni teedrajava arhitektuuri näidetele näitas ta, mida on juba võimalik saavutada, kuidas eemaldada muutusi takistavad barjäärid ning kuidas ehitada sildu, mis muudavad ülemineku süsteemseks ja reaalselt toimivaks.

Oluliseks teemaks tõusis ka arhitekti rolli muutumine. Hispaania arhitekt ja Observatorio2030-CSCAE asejuht Sergio García-Gasco Lominchar rõhutas oma ettekandes, et elame sügavate muutuste ajastul – kliimamuutus, uued tööstuslikud ja digitaalsed protsessid, kestlikkus ning kasvav kodanike kaasatus otsustusprotsessidesse kujundavad ümber seda, kuidas me oma linnu ja elukeskkonda loome. Sellises kontekstis peavad arhitektid liikuma edasi pelgalt ruumiloojate rollist ning olema aktiivselt kohal kogu väärtusahela vältel. Lominchari sõnul on arhitektuuri ja arhitektide roll kiiresti mitmekesistumas ja kohanemas keskkonna- ja sotsiaalsete väljakutsetega, aidates kaasa kaasavama, teadlikuma ja vastutustundlikuma ruumiloome tekkimisele. Tema esitletud edulood tõid esile, kuidas arhitektuur saab olla muutuste vedaja ja ühiskondliku arengu suunaja.

Konverentsil tutvustati ka Tallinna tulevikuprojekte, mille seas pälvis erilist tähelepanu Hundipea linnaku arendus. Projekti eestvedaja Markus Hääl andis ülevaate sellest, kuidas endisest Paljassaare sadama tööstusalast kujuneb elujõuline ja looduslähedane mereäärne linnak, kus Tallinna industriaalne minevik kohtub kestliku tulevikuga. Hundipea ei ole pelgalt ehitusprojekt, vaid pidevalt arenev ja muutustele avatud linnakeskkond, mis pakub katseplatvormi uutele lahendustele ning on sügavalt seotud nii inimeste kui ka loodusega. See näide tõestab, kuidas nutika planeerimise ja ringmajanduspõhimõtete abil saab endistest pruuni maa aladest luua uue põlvkonna elukeskkondi.

Olulise fookuse sai ka Kaidi Põldoja ettekanne, mis uuris ringmajanduse põhimõtete rakendamist ruumiloomes ja arhitektuuris, toetudes Tallinna ringmajanduse arengukavale 2035. Tema sõnul on ehitus- ja lammutusjäätmed, mis moodustavad Tallinnas üle 65% kogu jäätmetest, ühtaegu nii suurim ressursikadu kui ka tohutu potentsiaal murranguliseks innovatsiooniks. Põldoja tutvustas initsiatiivi „#MasteryClass“, mis uurib ja katsetab uusi meetodeid Eesti masstoodanguna ehitatud koolihoonete ringrenoveerimiseks. See projekt näitab, kuidas avalik sektor saab innovatsiooni eest vedada, luues võimaluse kujundada uus ruumiline edulugu Eestis – sellise, mis on jätkusuutlik ja tõhus, kohalik ja skaleeritav, kohe rakendatav ning tulevikukindel.

Innovatiivsete materjalide teemal esines Siim Karro, Eesti biotehnoloogiaettevõtte Myceen kaasasutaja, kes avas, kuidas loodusest õppimine võib muuta meie ehitatud keskkonda. Ta näitas, kuidas seened saavad muuta orgaanilised jäägid kõrgetasemelisteks ehitusmaterjalideks, ja jälgis Myceeni teekonda eksklusiivsete disainitoodete loomisest konservatiivse ehitussektori raputamiseni. Karro sõnul on aeg ümber mõtestada materjalid, mida oleme seni enesestmõistetavaks pidanud – olukorras, kus ehitussektor seisab silmitsi kasvava survega dekarboniseerimiseks, pakub koostöö loodusega juba täna reaalseid võimalusi luua tervislikumaid ja taastavamaid ruume.

Creatomus Solutionsi asutaja ning EKA vanemteadur Dr. Renee Puusepp tutvustas modulaarse ehituse tulevikku. Ta küsis, kas hooneid võiks käsitleda nagu tarkvara – konfigureeritavatena, taaskasutatavatena ja pidevalt arenevatena. Puusepp tutvustas 3Cycle süsteemi – modulaarset puitehituse platvormi, mis on loodud lahtivõtmiseks ja taaskasutamiseks. Seda on rakendatud avalikes projektides Eestis ning nüüd kohandatakse seda ka Ukrainas maapiirkondade tervishoiu tarbeks, kus see hõlmab prototüüpklinikut, digitaalset konfiguraatorit ja kohalikuks tootmiseks mõeldud tehasekontseptsiooni. Senised tulemused on olnud paljulubavad: kiire kokkupanek, madal süsinikujalajälg ning kasvav huvi nii tootjate kui ka avaliku sektori klientide seas. Puusepa sõnul on süsteemi täielik potentsiaal kui ringehituse skaleeritav ökosüsteem alles kujunemas, kuid juba praegu on selge, et see võib aidata muuta kogu ehituse paradigmat.

Samuti võttis sõna Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhataja Anu Lõhmus, kes tutvustas uue Ettevõtlusinkubaatori hoone renoveerimist ning jagas kogemusi ja väljakutseid, mis on seotud vana paekivihoone säilitamise ja tänapäevaste ringmajanduspõhimõtete rakendamisega selle taastamisel.

Lisaks ettekannetele toimusid konverentsi raames kaks sisukat paneeldiskussiooni: „How to motivate and support private sector entrepreneurs to offer circular solutions?“ ning „How can Europe collaborate to clear the path for circular built environments?“. Paneelides arutleti, kuidas kaasata erasektorit ringmajanduslike lahenduste pakkumisse ning millised koostöövormid aitaksid Euroopal ühiselt üleminekut kiirendada. Paneele modereeris Lauri Tammiste, kes töötab alates 2016. aastast Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse (SEI Tallinn) direktorina.

Päeva lõpetasid CiD Innovation Allinace projektipartnerite ettekanded, mis andsid ülevaate, mida on projekti raames siiani tehtud ja saavutatud.

Konverents kinnitas, et ringmajandusel põhinev ehitatud keskkond ei ole enam pelgalt visioon, vaid kiiresti arenev reaalsus, mis loob uusi võimalusi nii linnadele, ettevõtetele kui ka kogukondadele.

Ringmajanduse ja ehitatud keskkonna teemaline konverents toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori korraldusel ning on osa projektist CiD Innovation Alliance. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit läbi Euroopa Haridus- ja Kultuuriametiga (EACEA) sõlmitud toetuslepingu nr 101111686.

Kasvuprogrammi lõpetas Demo Day’ga 13 ettevõtet

Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi teine lend jõudis edukalt lõpule: septembris toimunud Demo Day’l esitlesid oma saavutusi ja tulevikuplaane kasvuprogrammi lõpetajad, kes läbisid üheksa kuu pikkuse intensiivse arendus- ja kasvuteekonna. Programmi eesmärk oli toetada ettevõtteid strateegilise kasvu planeerimisel, innovatsiooni arendamisel, müügi- ja ekspordivõimekuse suurendamisel ning juhtimisoskuste tugevdamisel.

Demo Day’l hindas ettevõtteid tunnustatud ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulusid Kari Maripuu, Krista Kink, Ionel Lehari ja Paavo Pettai. Komisjon valis välja ka kolm hooaja silmapaistvaimat ettevõtet, kellel on võimalik järgneva kuue kuu jooksul saada lisamentorlust. Need olid Phishbite, Stella Soomlais ja Nutiklaas.

Kasvuprogrammis osalenud ettevõtted esindasid mitmekesiseid sektoreid ja näitasid, kui mitmetahulised ja uuenduslikud Eesti ettevõtted olla võivad. Suur osa osalejatest tegi programmi jooksul märkimisväärseid edusamme nii toodete arenduses, uute turgude vallutamises kui ka ärimudelite täpsustamises.

Teise kasvuprogrammi lennu lõpetanud ettevõtted:

Oleme väga uhked kõikide lõpetajate üle – nende areng on olnud märkimisväärne ning nende edulood annavad inspiratsiooni ka järgmistele ettevõtjatele. Järgmine kasvuprogramm algab jaanuaris 2026.

Maison et Objet – inspiratsioonireis moemekasse Pariisi

Septembri alguses toimus Ettevõtlusinkubatori korraldatud Eesti disainerite õppereis rahvusvahelisele sisustusmessile Maison et Objet, millest võtsid osa ettevõtted 4Room, Stella Soomlais, Kaidi Kaasik, By Mer, KärdikDesign, ANDES1GN, Puhu Klaasistuudio ja Nüüd Ceramics. Tegemist on ühe maailma olulisema sisustus- ja disainimessiga, mida on Pariisis korraldatud juba 30 aastat. Mess koondab igal aastal ligi 70 000 külastajat 145 riigist ning toob kokku enam kui 2300 brändi, pakkudes ülevaadet sisekujunduse, mööbli, tarbekunsti ja elustiilitoodete uusimatest trendidest.

Õppereisi käigus külastati nii Maison et Objet messi kui ka selle eraldi sektsiooni Crafts, mis keskendub käsitööle ja autoridisainile. Lisaks võeti osa Paris Design Weeki sündmustest, sealhulgas Factory väljapanekust, mis koondas 150 disaineri loomingut ühes kvartalis. Inspiratsiooni pakkuvateks elamusteks kujunesid ka Pinault Collectioni Bourse de Commerces galeriis eksponeeritud Celeste Boursier-Mougenot’ installatsioon ning Louvre’i muuseumi Les Arts Décoratifs tarbekunsti väljapanek.

Õppereisi korraldaja, inkubaatori projektijuht Monika Pärnsalu sõnul on Maison et Objet õppereisid olnud edukad ja pakkunud hulgaliselt inspiratsiooni, uusi teadmisi ja motivatsiooni Eesti disaineritele. Tema hinnangul võiks just messi Crafts-sektsioon olla Eesti disaineritele sobiv väljapanekuplatvorm, kuid selleks on vajalik mitmeaastane järjepidevus, et võita edasimüüjate tähelepanu ja usaldusväärsust.

Disainerite muljeid messist

Eili Soon (Puhu Klaasistuudio): „Mess tervikuna oli väga muljetavaldav – osalejaid oli palju ning igaüks leidis kindlasti midagi enda jaoks huvitavat. Kõige põnevam oli jälgida, kuidas messiboksid olid üles ehitatud – see andis palju ideid ja inspiratsiooni ka enda töö jaoks. Suurt muljet avaldas ka Lalique’i ajalooline klaasinäitus, mis tõestas, kuidas bränd on suutnud oma identiteeti ja kvaliteeti hoida.“

Stella Runnel (Stella Soomlais): „Tegemist oli väga inspireeriva õppereisiga – lisaks Maison et Objet messile oli linn täis disaininädala pärle. Kõik see kokku oligi üks tohutu vitamiinipomm, mis annab hoogu ka enda tegemistele. Tekkis parem arusaam trendidest ning brändi positsioneerimisest rahvusvahelisel areenil.“

Merily Pihelbu (By Mer): „Kõige väärtuslikumaks pean, et selliste kvaliteetsete õppereiside võimalikkus on loodud. See avab uusi perspektiive ja võimalusi. Kindlasti kaalun osalemist Maison et Objet messil eksponendina.“

Kristel Kärdi (KärdikDesign): „Mess oli väga mitmekesine, kuid ise pöörasin erilist tähelepanu väiksematele brändidele, nagu ma isegi. Kuigi suurte kõrval on keeruline silma paista, nägin, et nutikas ja eristuv väljapanek võib olla võtmeks. Põhjamaist minimalismi oleks võinud messil rohkem esindatud olla.“

Maison et Objet külastust kaasrahastati Euroopa Liidu vahenditest ning Ettevõtlusinkubaatori projektist „Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks.”


Eesti disainerid juhtival Põhjamaade sisutusmessil Habitare

Septembri teisel nädalal esitlesime koos Tallinn Design House’iga Eesti disaini Põhjamaade juhtival mööbli-, disaini- ja sisustusmessil Habitare.

Messi sektsioonis The Block tutvustasid oma loomingut Eesti disainerbrändid 92 Layers, Stuudio Raili Keiv ja Plyland. Tallinn Design House’i ühisalal olid väljas Kaidi Kaasik, Kelpman Textile, Miurio, TuulestTekstiil ja WOH.

Lisaks messikülastusele osalesid disainerid ka kohtumisel Helsingi Eesti saatkonnas, kus kultuurinõunik Grete Ahtola ja konsulaartalituse direktor Maiga Võsu tutvustasid saatkonna tegemisi ja võimalikke koostöövorme.

Tänavuse Habitare teema „Puudutus“ uuris meie vajadust kogeda maailma läbi erinevate meelte. „Vajadus puudutada ja tunda on midagi igavesti inimlikku ning teisalt tasakaalustab see üha enam digitaliseeruvat ühiskonda,“ selgitas messi loomejuht Päivi Helander.

Messiala jagunes mitmeks teemaosaks, nende seas Habitare Choice, Habitare Design Competition, Habitare Talents ja Habitare Materials. Viimane oli tänavu suurem kui kunagi varem – põhjaliku väljapaneku valmistasid ette NEMO arhitektid Jussi Laine ja Maria Klemetti Laine. Riiulitele paigutatud materjalinäidised koos tootja infoga andsid külastajatele võimaluse neid kombata ja omavahel kokku sobitada. Sama väljapanek pälvis sel kevadel rohkelt tähelepanu ka Milano Design Weekil. „Materjalikogu innustab külastajaid katsetama, kogema ja eksperimenteerima ning mõtlema ka kaugemale kui pelgalt materjali pind,“ sõnasid arhitektid.

Viie päeva jooksul tutvustasid Eesti disainerid oma loomingut Soome publikule, tutvusid teiste väljapanekutega, käisid näitustel ja kuulasid vestluspaneele. „Huvi Eesti disaini vastu oli üle ootuste suur ja see on tõeliselt rõõmustav. Oleme põhjanaabrite juures väga oodatud. Kindlasti soovime ka edaspidi Eesti disaini väljapanekuga Habitarel osaleda,“ märkis Ettevõtlusinkubaatori projektijuht Monika Pärnsalu.

„Selle aasta Habitare oli sama suursugune kui eelnev, kuid 2024. aasta väljapanekud jätsid sügavama emotsiooni. Vaadata oli palju ja kel soovi sai kohapealt nii oma kodule kui ka enda tarbeks miskit soetada.

Tallinn Design House`i väljapanek tõmbas sel aastal palju tähelepanu ja meie disain sai taaskord väga palju head tagasisidet. Mõnusate mustrite ja värvidega tekstiilid ja prindid paistsid juba kaugelt silma ning tõmbasid ligi palju huvilisi. Paljud soomlased olid meist juba kuulnud ja kes veel polnud, lubasid hakata planeerima järgmist reisi Tallinna poole. Suurt mõju avaldas ka disainerite endi kohalolu, kes said ise oma brändi ja tooteid kõige paremini ja kirglikumalt tutvustada. Oli näha, et külastajatele meeldis näha kunstnikke kohapeal ja nad said oma küsimusi otse neile esitada.

Tallinn Design House’i boksi pärliteks olid TuulesTekstiili kangastelgedel kootud lamp „City lights“, Miurio seinavaip Arrak „Objekt” (1966), Kaidi Kaasiku prindid, Kelpman Textile signatuurmustrilised sallid ning kindasti WOH’i nagi Nörk. Lisaks sellele olid seekord väljas ka Tallinn Design House`i rõivabrändide parimad tooted, mis tekitasid suurt furoori kõikide moehuviliste seas.

Kindlasti saaks järgmisel aastal väljapaneku osas veel läbimõeldumaid otsuseid teha, kuid juba seekord õppisime eelmise aasta apsakatest ja tundsime end enesekindlamat,“ rääkisid Tallinn Design House’i müügiassistendid Helena Aus ja Irmeli Terras.

Meiega jagasid oma muljeid ka disainerid:

Eesti disaini väljapanek Habitarel näitas, et meie looming on põhjamaise publiku seas oodatud ja hinnatud. Loodame ka järgmisel aastal Habitare messil Eesti disaini esitleda.

Habitare külastust kaasrahastati Euroopa Liidu vahenditest ning Ettevõtlusinkubaatori projektist „Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks.”

Sellel sügisel jätkub koostöö Estonian Business School’iga

Sellel sügisel saavad meie programmides osalevad ettevõtjad taas põneva võimaluse teha koostööd Estonian Business School tudengitega!

EBS-i teise kursuse tudengid, kes õpivad mõjuettevõtlust, hakkavad lahendama inkubaatori ettevõtete päriselu väljakutseid. Seekord keskendutakse turu-uuringutele – see tähendab, et tudengid aitavad ettevõtetel koguda väärtuslikku infot turgude ja tarbijate kohta, mis omakorda toetab äriotsuste tegemist.

Sellel sügisel osalevad koostöös meie programmi ettevõtte Katarina Sarap Illustrations, Stella Soomlais studio, Phishbite, Whykaren, Pistiik ja Doseit.

Esimesel kohtumisel esitlesid ettevõtted tudengitele oma äri ja väljakutseid. Pärast seda said tudengid väikestes gruppides arutada ettevõtjatega esimesi mõtteid ja koguda sisendit, et alustada turu-uuringute läbiviimist.

Suur tänu EBS-ile koostöö eest ja edu kõigile ettevõtetele uute turu-uuringute tegemisel!

Tallinna Ettevõtlusinkubaator avas 20. ärihooaja Alar Ojastu vestlusõhtuga

Tallinna Ettevõtlusinkubaator tähistas 9. septembril oma 20. ärihooaja algust erilise vestlusõhtuga, mille külaliseks oli tunnustatud koolitaja ja vaimse tervise mentor Alar Ojastu.

Õhtu keskendus vaimse tervise hoidmisele ettevõtluses ja elus, pakkudes osalejatele võimalust arutleda ettevõtluse väljakutsete üle, esitada küsimusi ning saada Ojastult sisukat tagasisidet. Vestlus kulges vahetus ja inspireerivas õhkkonnas, kus fookuses olid just vaimse tervise ja ettevõtluse kokkupuutepunktid.

Ettevõtlusinkubaatori juhataja Anu Lõhmus meenutas sissejuhatuseks, et kahe kümnendi jooksul on inkubaator aidanud ellu viia lugematuid unistusi ja edulugusid. Mõned ettevõtted on jõudnud rahvusvahelisele turule, teised loonud töökohti kodumaal, kolmandad õppinud, et ka ebaõnnestumine on väärtuslik õpetaja. Tema sõnul kerkivad ettevõtjate teekonnal sageli küsimused, mis ei puuduta ainult toodet või teenust, vaid hoopis igapäeva praktilisi väljakutseid – kuidas panna paika omahind, milliseid kanaleid kasutada turunduseks, kuidas kaitsta intellektuaalomandit või rakendada tehisaru.

Ta viitas ka president Alar Karise hiljutisele kooliaasta avakõnele, kus rõhutati pideva õppimise olulisust. „Ettevõtlusmaastikul ongi üheks heaks õpetajaks just Ettevõtlusinkubaator,“ nentis Lõhmus, lisades, et uuel hooajal jätkuvad inkubatsiooniprogrammid ja sündmused ning juba järgmisel aastal kolitakse ka uude hoonesse. Tema sõnul ei ole uus hooaeg lihtsalt järjekordne ring, vaid võimalus mõelda suuremalt ja tegutseda targemalt. Märksõnaks võiks olla julgus – julgus küsida abi, võtta riske ja mõelda loovalt.

Lisaks sisukale vestlusele pakkus ärihooaja avamine osalejatele võimaluse omavahel kohtuda, mõtteid vahetada ning uusi kontakte luua. Samuti tutvustati sündmusel Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi, kuhu kandideerimine on avatud 28. septembrini.