Creative Circular Cities on välja kuulutanud hanke, et lahendada linnade ringmajanduse väljakutseid

Creative Circular Cities (CCC) projekt otsib huvitatud ettevõtjaid, iduettevõtteid ning teisi innovaatilisi ja loovaid mõtlejaid, et aidata lahendada projektis osalevate linnade ringmajanduse küsimusi.

Vastuseks vajadusele võtta kasutusele rohkem ringseid eluviise on CCC linnad käivitanud eelkommertshanke (Pre-Commercial Procurement – PCP) protsessi, et leida, arendada ja testida innovaatilisi lahendusi, mis edendavad ringlust loovuse kaudu.

Selle PCP eesmärk on lahendada pakiline vajadus süsteemsete, kaasavate ja loovate lähenemiste järele kohalikus ringmajandusele üleminekus. Tuginedes ulatuslikule koostööle kodanikuühiskonna ning era- ja avaliku sektori vahel, on osalevad linnad tuvastanud peamised väljakutsed, kus CCSI (loomemajanduse ja kultuurisektori) kaasamine võib olla murranguline – alates ringse eluviisi omaksvõtust ja kogukondade kaasamisest kuni ettevõtluse inkubatsiooniprogrammide ja jäätmetekke ennetamiseni.

Milliste väljakutsetega CCC linnad tegelevad?

Otsitavad lahendused peavad toimima linnaosa või linna tasandil, olema tõhusad reaalsetes linnakeskkondades ning olema skaleeritavad kogu Läänemere piirkonnas.

PCP suunamiseks on kuus osalevat linna määratlenud rea praktilisi väljakutseid, kus kultuuri- ja loomesektori värsked ideed saavad tuua tõelist lisaväärtust. Oodatakse lahendusi, mis lähevad kaugemale praegu turul pakutavast – lahendusi, mis soodustavad ringmajanduslikku käitumist, tugevdavad kogukondade kaasatust, toetavad uusi ärimudeleid ja vähendavad igapäevaelus tekkivaid jäätmeid.

Need vajadused on jaotatud kaheks konkreetseks alamväljakutseks:

1. Kasutajasõbraliku ja ühtse platvormi või süsteemi loomine, mis ühendab ringmajanduse teenusepakkujad – muutes linnakodanikele lihtsamaks oma linnas pakutavate ringmajandusteenuste leidmise, mõistmise ja kasutamise.
2. Koostalitlusvõimelise linnalise süsteemi rakendamine ühekordsete materjalide (nt topsid, taldrikud ja söögiriistad) kasutamise lõpetamiseks, asendades need korduskasutatavate ja jagatud lahendustega, mis toimivad sujuvalt erinevates asukohtades ja kasutuskontekstides.

Kes saavad kandideerida?

Innovatiivsed ja loovad spetsialistid, iduettevõtted, ettevõtted, ülikoolid või konsortsiumid, mis on asutatud Euroopa Majanduspiirkonnas (või teatud seotud riikides).

Pärast käivitamist kulgeb protsess kolmes konkureerivas teadus- ja arendusetapis:

1. etapp – uue lahenduse uurimine:
Mitme tarnijaga sõlmitakse lepingud teostatavusuuringute, kontseptsioonilahenduste ja esialgsete tehniliste lähenemiste väljatöötamiseks.

2. etapp – prototüübi arendamine:
Valitakse väiksem rühm, kes ehitab ja demonstreerib toimivaid prototüüpe kontrollitud tingimustes.

3. etapp – algse lahenduse arendamine ja testimine:
Ainult kõige tugevamad kandidaadid jätkavad oma lahenduste eelseeria versioonide arendamist. Neid testitakse reaalses elukeskkonnas – sageli otse osalevates linnades või asutustes.

PCP lõpeb pärast lahenduste testimist. Kuna ELi eeskirjad nõuavad teadus- ja arendustegevuse ning kaubandusliku kasutuselevõtu ranget eraldamist, võivad ostjad juhul, kui nad soovivad hiljem täielikult väljatöötatud lahenduse kasutusele võtta, algatada eraldi innovaatiliste lahenduste riigihanke (PPI).

PCP maksimaalne eelarve on 233 000 eurot (koos käibemaksuga), millest kuni 100 000 eurot on ette nähtud 1. faasile ning kuni 133 000 eurot 2. faasile, jaotatuna pakettide ja osalejate vahel.

Vaata allolevaid PCP dokumente, et saada teada, kuidas hankes osaleda. Osalemise tähtaeg on 30.12.2025.

Hankedokumendid

• Hankedokument 1 (pdf)
• Hankedokument 2 (pdf)
• Hankedokument 3 (pdf)

Vormid

• Vorm A (word)
• Vorm B (word)
• Vorm C (word)
• Vorm D (word)
• Vorm E (word)

Loe projekti kohta: https://interreg-baltic.eu/project/ccc/

Ettevõtlusinkubaator otsib Poldri 3/1 hoonesse koristajat

Tallinn Design House ootab tiimiga liituma turundajat

Tallinn Design House (TDH) on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori arenduskeskus ja Eesti disainerbrändidele ühisturundus- ning ekspordiplatvorm. TDH toob kokku kohalikud disainihuvilised ja turistid, disainerid ja kaubanduspartnerid, väliskülalised ja -delegatsioonid, kultuuri- ja kunstisündmused. TDH esinduspood asub Rotermanni 14.

TURUNDAJA, anna endast märku!

Kas sind kõnetab Eesti disain ja tunned, et tahad panustada selle nähtavuse kasvatamisesse? Otsime Tallinn Design House’i tiimi tegusat turundajat, kes tunneb end kindlalt nii sisuloomes, kampaaniate haldamises kui ka visuaalide loomises.

Ootused kandidaadile:

• Sulle meeldib luua ja hallata sotsiaalmeedia sisu nii Facebookis kui ka Instagramis ning oled osav reklaamide seadistaja Metas ja Google Ads’is
• Veebipoe haldus WordPressi ja WooCommerce’i keskkonnas on sinu jaoks lihtne
• Oskad luua teksti, mis kõnetab ning naudid nii veebiuudiste kui ka uudiskirjade loomist
• Sul on silma visuaali jaoks – oskad teha moefotosid reklaamidesse, sotsiaalmeediasse ja uudiskirjadesse ning kujundada kampaaniamaterjale
• Oled väga hea suhtleja, tegutsed süsteemselt ja kiiresti, kuid oskad ka loovalt mõelda ja leida uusi lahendusi
• Valdad väga heal tasemel eesti ja inglise keelt nii kõnes kui ka kirjas
• Tunned end mugavalt Adobe, MS Wordi ja Exceli programmidega

Pakume:

• Huvitavat ja mitmekülgset tööd
• Tööle vastavat tasu
• Täiendkoolitusi
• Sõbralikku ja toetavat töökeskkonda
• Paindlikku tööaega
• Tööle asumine: kokkuleppel

Kui tundsid ennast ära ja oled valmis uuteks ning põnevateks väljakutseteks, siis saada oma CV ja motivatsioonikiri koos palgasooviga info@tallinndesignhouse.com hiljemalt 26.11.2025. Kasuks tuleb, kui esitad ka oma nägemuse Tallinn Design House’i visuaalsest identiteedist.

Vilistlane Stella Soomlais ja Reet Aus avasid ühise stuudiopoe

Kaks Eesti ringdisaini eestkõnelejat – Reet Aus ja Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi vilistlane Stella Soomlais – avasid uue disainerite kompleksi, kus ühinevad nii füüsiline ruum kui loomingulised väärtused. 

Telliskivi Loomelinnaku uutes ruumides paiknevad mõlema disaineri stuudiod, mille vahel asub ühine disainipood. Tegemist ei ole pelgalt müügipinnaga, vaid tervikliku kogemusega, kus disaini kaudu tutvustatakse ringmajanduslikku mõtteviisi ja läbipaistvat tootmist. Poe valikusse kuuluvad Reeda ja Stella enda looming ning valitud Eesti disainerite tooted – näiteks Patrick Soome ehted, Maarit Pööra tekid, Cervo Volante jalanõud ja Tarmo Luisu valgustid. 

Reet: “Oleme Stellaga ühes ruumis juba teist korda – kunagi jagasime stuudiot Kalasadama 8, kust sai ka alguse Eesti Disaini Maja. Ühist poodi pole me samas kunagi vedanud, kuid see samm on hästi loogiline, sest suuresti on meil sarnane klientuur.”

Stuudiopood avas uksed novembris aadressil Telliskivi 60a/5 – uus arendus asub F-hoonest diagonaalis üle väljaku endises alajaamas. 

Stella: “Oleme uut ruumi oodanud juba mitu aastat, kuid eks kõik head asjad võtavad aega – nüüdne keskkond on palju avaram ja moodsam kui varasem, mis võimaldab pakkuda ka parema kvaliteediga poeelamust ning töötada taas n-ö kultuurikeskuse ideega, kus lisaks poepidamisele hakkame korraldama ka erinevaid disaini ja kultuuriga seotud üritusi”.

Disainerid külastasid Hollandi Disaininädalat, et ammutada inspiratsiooni jätkusuutlikust innovatsioonist

19.–22. oktoobril osales 18 disainerit Eestist, Lätist, Poolast, Soomes ja Taanist ühel Euroopa suurimal disainiüritusel – Hollandi Disaininädalal (Dutch Design Week, DDW) Eindhovenis. Hollandi Disaininädal on tuntud kui eksperimentaalsete materjalide ja ringdisaini põhimõtteid edendava innovatsiooni kasvulava. Õppereis toimus rahvusvahelise projekti Creative Circular Cities raames ja seda korraldas Tallinna Ettevõtlusinkubaator.

Reisi eesmärk oli julgustada disainereid ja innovaatoreid integreerima ringmajanduse põhimõtteid oma töösse, tugevdada olemasolevaid jätkusuutlikke tavasid ning edendada rahvusvahelist koostööd loomevaldkonnas. Üheks reisi tipphetkeks oli 21. oktoobril toimunud paneeldiskussioon ja võrgustumisüritus, mille korraldas DAE Lectures koostöös CCC projekti partneritega. Arutelul keskenduti sellele, kuidas loovad lähenemised saavad kiirendada ringmajanduse üleminekut linnakeskkonnas. Külalisesinejate seas olid Studio Sarmīte, Studio Method, Gigi Totaro ja Ivan Stefkovic.

Lisaks said osalejad külastada mitmeid näitusi ja installatsioone Eindhovenis, tutvuda kohalike disaineritega ning avastada innovaatilisi materjali- ja tootearenduslahendusi.

Eestist osalesid ettevõtjad Johanna Paiste (ÄRNI BLUM), Riina Õun (Riina O), Siim Karro (MYCEEN), Lisandra Türkson (Stella Soomlais) ja Raili Keiv (Raili Keiv). Ning Ettevõtlusinkubaatori poolt korraldasid Monika Pärnsalu ja Kristel Mõistus.

Lisandra Türkson (Stella Soomlais): “Kogu reis oli väga inspireeriv kogemus ning andis uut indu ja värskeid mõtteid, kuidas teiste loomeinimestega koostööd teha. Reis avas ka Hollandi disainimaastiku uuest küljest. Eriliselt jäi meelde männikoorest valmistatud biomaterjal (Studio Sarmīte), mida saaks potentsiaalselt kasutada naha alternatiivina ning tulevikus ehk mõni koostöö- ja erikollektsioon teha. Oli tore näha ka eksperimentaalseid materjalilahendusi, kus näiteks bakterite ja mikroorganismide abil loodi sädelust või pakuti alternatiive traditsioonillisele värvimisele.

Klokgenbouw ja Microstadt Graduation Show alal oli näha mitmeid nutikaid viise, kuidas materjali väärindada ja toote eluiga pikendada. Näiteks modulaarseid jalanõusid, mille kokkupanemisel ei kasutatud liimi, põimetehnikas parandamisviise ning näiteks aiavoolikutest valmistatud kiikesid. Väga põnev oli ka näha esimesi näiteid digitaalsest tootepassist, mis üsna pea Euroopa üleselt kasutusele võetakse.”

Siim Karro (MYCEEN): “Lootustandev oli näha üliõpilaste kriitilist lähenemist ja otsinguid tänapäeva nii sotsiaalsete kui materjali probleemide lahendamiseks. Samas oli ka väga häid näitusi, kus kontseptuaalne oli leidnud vormi. See kombinatsioon disaininädala üleselt mõjus väga inspireerivalt.”

Riina Õun (Riina O): “Hollandi Disaininädal oli täis inspiratsiooni! Oli meeldiv märgata, et biodisain ja biomaterjalide kasutamine on nii laialt levinud – seda nii tudengitöödes kui ka juba väljakujunenud ettevõtetes. Samuti jäi silma laialdane AI integreerimine disainiprotsessi, mis avas uusi mõtlemissuundi tulevikulahenduste loomisel.

Üheks eredaimaks elamuseks oli installatsioon, mis keskendus puhkuse olulisusele – muusikaga sünkroniseeritud vibreeriv võrkkiik lõi sügavalt lõõgastava meeleelamusliku kogemuse. Väga kõnekas oli ka näitus, mis uuris looduse ja tehisintellekti kokkupuutepunkte VR-kogemuse kaudu, pakkudes uusi vaatenurki tehnoloogia ja keskkonna omavahelisele suhtele. See kogemus pani mind mõtlema sensoorse disaini potentsiaalile ning sellele, kuidas tehisintellekt võib potentsiaalselt olla abiks looduse paremaks mõtestamiseks. 

Rohked disaininädala näitused tekitasid mõtteid oma loomingulise tegevuse järgmisteks sammudeks, eriti seoses ringmajanduse põhimõtete tugevama integreerimisega ja regeneratiivse, hooliva disainiga. Nähtu ja kogetu annab mulle kindlasti inspiratsiooni tulevaste projektide arendamisel.”

Õppereis toimus „Creative Circular Cities“ projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm ja mille eesmärk on edendada ringmajanduse üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorit ning -tööstusi.

Eesti mänguarendajad ja teenusepakkujad osalesid ühisel õppereisil Poolas GIC konverentsil ja Poznań Game Arena’l

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori eestvedamisel osalesid Eesti mänguarendajad ja mängutööstuse teenusepakkujad oktoobri lõpus ühisel õppereisil Poolas toimunud Game Industry Conference’il (GIC) ja Poznań Game Arenal – ühel Euroopa suurimal mängutööstuse sündmusel, mis tõi kokku tuhandeid valdkonna spetsialiste üle maailma.

Õppereis toimus 23.–26. oktoobril 2025 ning pakkus osalejatele väärtuslikku võimalust luua rahvusvahelisi kontakte, kohtuda investorite ja kirjastajatega ning tutvuda mängutööstuse uusimate trendidega. Eesti ettevõtted esindasid end ka ühisel stendil Game Industry Conference’i B2B-alal, kus tutvustati oma projekte ja teenuseid laiemale publikule.

GIC konverents ja Poznań Game Arena toimuvad samal ajal ja üksteise vahetus läheduses, mis annab ainulaadse võimaluse saada terviklik ülevaade mängutööstuse suundumustest. Konverentsi kõrvalruumides toimuvat Poznań Game Arena’t külastab igal aastal ligi 70 000 inimest ning seal on võimalik näha, millised mängud köidavad publiku tähelepanu ja kus järjekorrad on kõige pikemad. Seal võis märgata palju erinevaid võidu- ja võitlusmänge, Poola enda edulugu The Witcher ning retromängude ala ja alustavate indistuudiote väljapanekuid. Külastajatel oli võimalus erinevaid mänge kohapeal proovida ning toimusid ka võistlused.

Ettevõtlusinkubaatori esindajad Nele Plutus ja Margaret Aidla osalesid ka konverentsi eelüritusel, kuhu olid kogunenud mängutööstuse tugiorganisatsioonid üle Euroopa. Seal tutvuti erinevate programmide ja kogukondadega, mis toetavad mänguarendajaid, ning arutleti, milliseid teenuseid võiks ka Ettevõtlusinkubaator tulevikus oma klientidele pakkuda.

Poznań Game Arena ja GIC on suurepärane koht, kus näha, mis suunas rahvusvaheline mängutööstus liigub, ja luua reaalseid ärivõimalusi. Õppereisil osales viis Eesti ettevõtet, kes tegutsevad mänguarenduse ja valdkonna tugiteenuste pakkumisega:

• Fox3D Entertainment – pakub 2D ja 3D kunstiproduktsiooni teenuseid.
• Cookie Jar OÜ – tegeleb stsenaristika ja arendusega, kirjutades ning arendades filme, draamasarju, dokumentaale ja mänge.
• Frozen Lake Studios – kunstiproduktsiooni stuudio.
• Argentum Studio – loob treilereid ja kinemaatilist sisu mängudele, tegutsedes kui filmitegijad mänguarenduse valdkonnas.
• Placeholder Gameworks – arendab PC- ja konsoolimänge, nende tuntumad teosed on Death and Taxes ja CraftCraft.

Ettevõtted tõid tagasisides välja, et külastus andis neile väärtuslikke kontakte nii potentsiaalsete koostööpartnerite kui ka klientide seas. Osalejad said inspiratsiooni uute projektide arendamiseks ning parema ülevaate mängutööstuse trendidest ja konkurentide tegevusest. Mitmete jaoks avanesid uksed Poola ja Tšehhi turule, kus mänguarendus on väga arenenud, kuid koostööd Eesti ettevõtetega on seni vähe tehtud.

Konverentsil käsitleti põhjalikult mänguturunduse, sihtgrupi määratlemise ja tehisintellekti teemasid. Esinejad rõhutasid, et testimine, iteratsioon ja valideerimine on iga arendusprotsessi alus ning et toode peab olema tugevam kui idee ise.

Turunduses rõhutati kogukonna loomise ja kaasamise tähtsust. Arutleti ka sotsiaalmeedia platvormide rolli üle: Facebooki peeti madala väärtusega, Instagrami mõju piiratud, TikTokil on suur viiruslik potentsiaal, samas kui X (endine Twitter) ja BlueSky sobivad hästi rahvusvahelise leviku saavutamiseks. Soovitati panustada mikroinfluenceritesse ja hoida Steami soovinimekirjad aktiivsed, et konversioon püsiks kõrge. Avalikud demod ja üritused, nagu Next Fest või PC Gaming Show, aitavad koguda tagasisidet ja kasvatada nähtavust.

Tehisintellekti käsitlevates ettekannetes rõhutati, et kuigi AI võib tõsta efektiivsust, ei saa see asendada loovust. Tööstus elab praegu läbi “AI-mulli” faasi, kus paljud ettevõtted investeerivad tehnoloogiasse, kuid tulemused on alles kujunemas.

Õppereis andis Eesti ettevõtetele uusi teadmisi, kontakte ja inspiratsiooni, et oma tegevust rahvusvahelisel areenil veelgi laiendada.

Maison et Objet külastust kaasrahastati Euroopa Liidu vahenditest ning Ettevõtlusinkubaatori projektist „Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks.”

Inkubatsiooniprogrammi uues lennus alustab 20 ettevõtet

Inkubatsiooniprogramm toob kokku ambitsioonikad alustavad ettevõtjad, kes soovivad oma äriidee arendada toimivaks ja kasvupotentsiaaliga ettevõtteks. Programmi eesmärk on pakkuda tuge ärimudeli valideerimisel, turule sisenemisel ja brändi arendamisel. Osalejad saavad professionaalset nõu kogenud mentoritelt, koolitajatelt ja valdkonna ekspertidelt. Tänavu alustas programmis 20 uuenduslikku ettevõtet, kelle tegevusvaldkonnad ulatuvad loovmajandusest ja tootearendusest kuni vaimse tervise, tehnoloogia ning jätkusuutliku elustiilini.

Inkubatsiooniprogrammi kandideerijaid hindas hindamiskomisjon, kuhu kuulusid: Margus Alviste, Ionel Lehari, Kari Maripuu, Helen Lang ja Margus Klaar.

Programmi vastu võetud ettevõtted:

• WOH – Eestis disainitud ja toodetud sisustusaksessuaarid, mis ühendavad funktsionaalsuse ja esteetika.
• Teine Tiir – taaskasutusbutiik, mis annab rõivastele ja esemetele uue elu.
• Speakberry – inglise keele coachingu teenus ja keeleõppematerjalid, mis aitavad parandada suhtlusoskust ja enesekindlust.
• Pau Pau Design – disaini- ja illustratsioonistuudio, mis loob ka loovstrateegiaid, brändikontseptsioone ja reklaame.
• Freshe – naiste intiimtasakaalu toetavad tooted, millest esimene on probiootikum piimhappebakteritega.
• Artriskele – rätseplahendused videovalve- ja läbipääsusüsteemide valdkonnas.
• Actors Lab – koolitused, mis toovad Eestisse maailma tipp casting’u režissööre ja pakuvad näitlejatele võimalust luua rahvusvahelisi kontakte ning areneda professionaalselt.
• AL Coaching – coachingu teenus, mis keskendub vaimse tervise murede ennetamisele ning peamiselt läbipõlemise, stressi ja emotsioonide juhtimisele.
• Pilates Babe – stiilsed ja kvaliteetsed pilatese sokid, mis sobivad nii matil kui masinal treenimiseks.
• Ritta Coaching – täiskasvanute koolitaja, kes keskendub peamiselt toitlustus- ja teenindusvaldkonna ärijuhtimisele ja kliendisuhte juhtimisele coachingu kaudu.
• Korralooja – professionaalne korrastusnõustamine ja süsteemide loomine.
• Planet Groove – bränd, mis ühendab elektroonilise muusika sündmuste korraldamise ja DJ-agentuuri.
• 3Detail – 3D-printimise ja lisandtootmise ettevõte, mis toodab vastupidavaid plastdetaile ilma geomeetria piiranguteta.
• InsurTech For Good – finantsregulatsiooni, innovatsioonipoliitika ja tehnoloogiaanalüüsi teenused kindlustusvaldkonna idufirmadele ja regulaatoritele.
• Kadri Veisner Studio – stilistika- ja kunstialased teenused.
• Ruth Terras – looduslikud ruumide lõhnastamise tooted: kodu-, auto- ja sahtlilõhnastajad ning küünlad.
• Piiritaja Teraapiakeskus – teraapia- ja tugiteenused lastele, noortele ja peredele, sh logopeediline, füsioteraapia, psühholoogiline ja loovteraapia.
• EEVE – jätkusuutlik joogariiete bränd, mis loob joogariideid ja aluspesu naturaalsetest ja hingavatest materjalidest.
• ZIROBIO – ettevõte, kes arendab suletud ringlusega süsteemi, mis muudab kohvijäätmed uuteks toodeteks – alustades pliiatsi grafiidiga, mis on valmistatud ümbertöödeldud kohvipurust.
• Yaki – valgustibränd, kelle meeleoluvalgustid imiteerivad elava tule kuma, ühendades Jaapani stiilis põletatud puidu ja modernse disaini.

Programmis osalevad ettevõtjad tõestavad, et uuendusmeelsus ja kirg oma idee vastu on parimad edasiviijad. Inkubatsiooniprogramm annab neile võimaluse oma ettevõtet targalt ja läbimõeldult arendada ning kasvatada. See on koht, kus visioonid saavad hoogu ja ideed muutuvad mõjusaks reaalsuseks.

Hea turundus sünnib aususest, järjepidevusest ja päris sisust

Tänapäeval vajab iga ettevõte läbimõeldud turundusstrateegiat, et kasvatada bränditeadlikkust ja leida uusi kliente. Edukas turundus ei tähenda aga ainult reklaami – see sünnib sisust, mis inimesi päriselt kõnetab. Just sellele keskendus hiljuti Ettevõtlusinkubaatoris toimunud seminar, kus oma kogemusi ja praktilisi nippe jagasid tuntud eksperdid Mery-Ly Riis, Susann Kõomägi ja Anet Põlismäe.

Mery-Ly Riis: “Hea sisu algab eesmärgist, mitte soovist lihtsalt müüa”

VAAS agentuuri projektijuht Mery-Ly Riis rääkis sisuloome tegelikust tähendusest ja rõhutas, et iga edukas bränd vajab tugevat strateegiat ja selget eesmärki.

“See ei kõneta kedagi, kui sul ei ole sisu taga. Kõik algab eesmärgist – ja eesmärk on rohkem kui ainult müüa,” rõhutas Riis.

Tema sõnul ei saa tuntuks ainult toodet müües, vaid järjepidevalt oma lugu jutustades. “Coca-Cola ja iPhone ei ole kuulsad seepärast, et nad ainutl müüvad, vaid sest nad räägivad oma lugu,” ütles ta, tuues näiteks ka Oatly, kelle brändi peaksid tema sõnul kõik teadma just nende järjepideva ja eristuva sisu tõttu.

Riis tõi välja, et hea sisuloome toob jälgijad, mitte vastupidi. Selleks ei pea olema igal platvormil korraga: “Sa ei pea tormama kõikidesse kanalitesse. Vali üks või kaks, õpi neid päriselt tundma ja siis alles laienda.”

Tema sõnul liigub sisu aina enam autentse ja ebatäiusliku poole. “Inimesed tahavad näha päris inimesi ja tegevusi – mitte ideaalseid, lihvitud postitusi,” rääkis Riis. Ta rõhutas ka, et tehisintellekti kasutamine nõuab teadlikkust: “Kui kõik kasutavad AI-d, siis näeb kõik ühesugune välja. Tee seda targalt, mitte lihtsalt sellepärast, et kõik teised teevad.”

Üheks tema peamiseks sõnumiks oli ausus ja kohalolu:

“Julge olla aus – räägi, kes sa oled ja kellele sa seda teed. Ole kohal, jälgi konkurente, aga tee oma eesmärgi järgi. Vähem, aga kvaliteetsemat sisu.”

Lisaks märkis Riis, et hashtagid on tänaseks oma rolli kaotanud: “Kaastekst käitub juba SEO-na – hashtag on surnud,” nentis ta muigega.

Susann Kõomägi: “Eestlane tahab esimesena näha huumorit”

SEB noorte segmendi turundusjuht Susann Kõomägi, kes on varem vedanud ka Limpa kampaaniaid, tõi oma ettekandes näiteid, kuidas huumor ja loovus võivad muuta isegi väikese eelarvega kampaania suureks edulooks.

“Lihtsalt toote promo on kõige nõrgem asi, mida sa saad teha. Väiksed hetked võivad anda viraalse momendi,” ütles ta.

Kõomägi meenutas Limpa turundusteekonda: “Oli aeg, kus mõtlesime isegi, kas peaks sea üldse ära võtma. Aga selle asemel otsustasime lihtsalt katsetada – tegime Tinderi profiili, panime plakatid kokku vanadest kujundustest ja muutsime lihtsalt lähenemist. Eelarve ei muutunud, aga tulemused küll.”

Tulemuseks oli üle 5,3 miljoni müüdud Limpa pudeli 2023. aastal.

Kõomägi sõnul on autentsus turunduses kõige olulisem vara. “Kui keegi räägib sinust omaalgatuslikult, siis ära ütle lihtsalt aitäh – näita, et hoolid,” soovitas ta. Tema sõnul ei tasu jahtida viraalsust, vaid keskenduda oma nišile ja kogukonnale.

“Noored ei usalda kõiki influencereid, vaid neid väheseid, kellega nad päriselt suhestuvad. Influentsus ei tähenda, et jõuad miljoni inimeseni, vaid et suudad suhestuda selle ühe inimesega.”

Anet Põlismäe: “Inimesed usaldavad teisi inimesi rohkem kui brände”

Ettevõtja ja koolitaja Anet Põlismäe rääkis User-Generated Content’i (UGC) kasvavast tähtsusest ning sellest, kuidas tavaliste inimeste lood ja kogemused võivad brändi müüki rohkem mõjutada kui professionaalne reklaam.

Ta tõi välja peamise erinevuse UGC ja influenceri vahel:

“Influencer on aktiivne ühel platvormil ja tema eesmärk ongi olla nähtav. UGC seevastu põhineb usaldusel – inimesed usaldavad teist inimest rohkem kui brändi.”

Põlismäe sõnul on autentsus ja “päris connect” see, mis paneb sisu tööle: “Oluline on, kas tekib tunne, et see inimene võiks olla sinu partner. See side on hindamatu.”

Sündmus pakkus osalejatele rohkelt inspiratsiooni ja praktilisi teadmisi, kuidas muuta oma turundus siiramaks, tõhusamaks ja inimlikumaks. Ühiselt jäid kõlama mõtted, et tulemuslik turundus ei sünni täiuslikkusest, vaid aususest ja järjepidevast väärtuse loomisest.

Kuidas videomänguga turule siseneda ja edu saavutada?

Eesti mänguarendajatel avanes tänavu sügisel võimalus osaleda Ettevõtlusinkubaatori põhjalikus Game Business Masterclass programmis, mis toimus septembrist oktoobrini. Viie mooduli jooksul said osalejad tervikliku ülevaate mänguärist ning praktilised tööriistad, et viia oma mänguidee turuküpseks tooteks.

Mängutööstus on üks kiiremini kasvavaid loomevaldkondi maailmas, mille käive ületab juba muusika- ja filmitööstuse kogumahu. Edu saavutamine selles konkurentsitihedas sektoris nõuab lisaks loovusele tugevat ärilist mõtlemist ja strateegilist planeerimist. Just neid oskusi Game Business Masterclass osalejatele pakkuski. Programm andis alustavatele ja kasvufaasis mänguarendajatele kindel raamistik, kuidas oma ideest edasi liikuda – ärimudeli loomisest kuni investoritega suhtlemiseni.

Programmi praktiline teekond viis osalejad samm-sammult ideest turule. Viie intensiivse koolituspäeva jooksul käsitleti kogu mängu elutsüklit – alates ärivisiooni loomisest kuni investoritele esitlemiseni. Esmalt keskenduti mängutööstusele kui ärile ning käsitleti ärimudelit ja turuleminekuplaani. Seejärel uuriti erinevaid rahastusvõimalusi ning kuidas koostada realistlik eelarve ja partnerlusstrateegia. Edasi süvenduti turunduse ja positsioneerimise teemadesse. Programm kulmineerus lõpupäevaga, kus oli teemaks, kuidas enda mänguprojekte esitleda.

Programmi juhendas Bohdan Sereda, üle 12-aastase kogemusega mängulooja ja strateeg, kes on töötanud nii AA- ja VR-projektide kui ka indie-mängude kallal. Tema juhtimisel kasvas arendustiim neljast liikmest ligi 40 spetsialistini ning tema juhitud VR-mäng Into The Radius on müünud üle 500 000 eksemplari ja saanud enam kui 9000 “väga positiivset” hinnangut. Sereda jagas osalejatega praktilisi teadmisi kogu mängu elutsükli kohta – alates ärimudelist ja tootmise planeerimisest kuni turunduse ja investorisuheteni. Lisaks töötubadele toetas ta osalejaid ka spetsiaalse Discordi kanali kaudu, kus jagas nõuandeid ja vastas küsimustele ka sessioonide vahel. Ühe seminari raames oli külalisesinejaks Brandon Marsh, kes rääkis täpsemalt, kuidas videomänge turundada.

Programm toimus koostöös Game UP! Academy’ga.

Game Business Masterclass näitas, et Eesti mänguarendajate kogukond kasvab ja areneb. Sellised programmid annavad loovatele tiimidele vajaliku teadmistepagasi, et viia oma ideed uuele tasemele ja konkureerida edukalt ka rahvusvahelisel mänguturul.

Millised on tekstiilide omadused ja kasutusvõimalused?

17. septembril toimus Tallinna Tehnikakõrgkoolis BALTIC2HAND projekti raames praktiline ja inspireeriv seminar „Millised on tekstiilide omadused ja kasutusvõimalused?“, kus arutleti tekstiilmaterjalide omaduste, nende kasutusvõimaluste ning rolli üle kestlikus ringmajanduses. Sündmus tõi kokku valdkonna spetsialistid, disainerid, tootearendajad ning huvilised, kes soovivad teha teadlikumaid valikuid materjalide kasutamisel ja arendamisel.

Baltic2Hand: ringmajanduse suunas samm edasi

Seminari avas Tallinna Ettevõtlusinkubaatori turundusjuht Margaret Aidla ülevaatega BALTIC2HAND projektist, mille partnerid on pärit Eestist, Lätist, Soomest ja Rootsist. Projekti eesmärk on parandada tekstiilide taaskasutust ja vähendada tekstiilijäätmeid Kesk-Läänemere regioonis, toetades samas ettevõtteid uute ringsete ärimudelite loomisel ja katsetamisel.

„Tekstiilisektor vajab innovatsiooni ja koostööd, et vastata muutuvatele tarbijate ootustele ja uuele Euroopa Liidu seadusandlusele,“ selgitas projekti tutvustanud Margaret Aidla. „Meie töö keskendub ettevõtete toetamisele selles muutuses – alates uuringutest ja ideestamisest kuni ringsete ärimudelite prototüüpide katsetamiseni.“

Projektis läbi viidud uuringud on toonud välja mitmeid olulisi tarbijagruppe, kelle vajadustega tulevikulahendused peavad arvestama. Näiteks „mugavuse otsija“ väärtustab keskkonnateadlikkust, kuid eelistab sageli siiski uusi rõivaid mugavuse tõttu. „Klassikaline riietuja“ seab esikohale kvaliteedi ja hügieeni ning vajab rohkem tõendatud infot teise ringi toodete kohta. „Stiili individualist“ näeb aga taaskasutuses võimalust eneseväljenduseks ning otsib unikaalsust ja kogukonnatunnet.

Aidla sõnul näitavad uuringud selgelt, et tarbijad soovivad rohkem ja selgemat infot toodete päritolu, koostise ja hoolduse kohta. Selleks suunab ka Euroopa Liidu strateegia, mille eesmärk on, et aastaks 2030 oleksid kõik ELi turule jõudvad tekstiilitooted vastupidavad, parandatavad ja ringlussevõetavad, valmistatud suures osas ümbertöödeldud kiududest ning toodetud keskkonda ja sotsiaalseid õigusi austades.

Üheks uuenduslikuks lahenduseks saab olema digitaalne tootepass, mis annab tarbijale põhjaliku ülevaate toote päritolu, koostise ja keskkonnamõju kohta ning aitab võidelda ka rohepesuga. „Üha enam tuleb ette olukordi, kus toote kohta tehakse üldisi väiteid, nagu „öko“ või „keskkonnasõbralik“, ilma neid tõendamata. EL soovib sellised tühjad lubadused lõpetada ja anda tarbijatele kontrollitud ja läbipaistvat infot,“ rõhutas Aidla.

Tekstiilide omadused – materjali mõistmine on võtmetähtsusega

Seminari peateemat avas Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi lektor Diana Tuulik, kes rõhutas, et tekstiilide mõistmine algab nende olemusest. „Innovaatiline on igal juhul see materjal, mis on keskkonnasõbralik,“ sõnas Tuulik. Levinumate materjalidena tõi ta välja puuvilla ja polüestri, mille laialdane tootmine näitab nende tähtsust tekstiilitööstuses.

Tuuliku sõnul ei piisa aga pelgalt teadmises, kas materjal on „puuvill“ või „polüester“. „Mind ei aita teadmine, et tegemist on puuvilla või polüestriga – mind aitab see, kui ma tean, milline on materjali keemiline koostis. Just sellest sõltuvad tema omadused ja käitumine,“ selgitas ta. Näiteks villa ja siidi sarnased omadused tulenevad nende valgusisaldusest ning erinevate kiudude keemiline olemus määrab ka värvimise ja hoolduse viisi.

Oluline on ka kolme mulli reegel – iga tekstiili puhul tuleb vaadata, millest see on tehtud, kuidas on kujundatud selle struktuur ning millise viimistluse see on saanud. Just viimistlus võib muuta toote omadusi märkimisväärselt, olgu see siis kortsumiskindlus, antistaatilisus või mustuse hülgavus. „Viimistlus on tekstiilimaailma kõige kiuslikum osa – see võib olla nähtav või nähtamatu, aga mõjutab oluliselt toote omadusi ja hooldust.“

Tuulik rõhutas ka, et ükski materjal ei ole jätkusuutlik, kui seda tarbitakse arutult. „Regeneratiivsete tekstiilide arendamine on ressursimahukas ja keeruline, kuid see on vajalik samm. Taaskasutus nõuab meist kõigist valmisolekut tulla välja mugavustsoonist.“

Koostöö ja teadlikkus viivad edasi

Seminari lõpetas Paula Veske-Lepp, kes tutvustas Euroopa Liidu rahastatud ARTEMIS projekti ning arutles osalejatega selle üle, kuidas eri piirkondade, ülikoolide ja ettevõtete koostöö saab toetada tekstiilide ringmajanduse arengut.

Päev sisaldas ka populaarseid laborikülastusi, kus tutvustati Tallinna Tehnikakõrgkooli tekstiilmaterjalide testimise laborit ja antropomeetrialaborit (3D skänneerimine). Külastuste kohad täitusid kiiresti, mis näitab kasvavat huvi teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste vastu tekstiilivaldkonnas.

Seminar toimus Baltic2Hand projekti raames, mida rahastab Interreg Kesk-Läänemere programm 2021–2027 Euroopa Liidu kaasrahastusel. Projekti partnerid on Tallinna Ettevõtlusinkubaator, Laurea Rakenduskõrgkool, Läti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Turu Rakenduskõrgkool ja Sustainability InnoCenter.