Tallinnas toimus rahvusvaheline konverents ringmajanduse võimalustest ehitatud keskkonnas
Septembris toimus rahvusvaheline konverents „Circular Economy & Built Environments: From Vision to Implementation“, mida Ettevõtlusinkubaator korraldas rahvusvahelise projekti CiD Innovation Alliance raames. Konverents tõi kokku arhitektuuri, linnaplaneerimise ja keskkonnavaldkonna tippeksperdid, et otsida uusi lahendusi ehitatud keskkonna muutmiseks säästlikumaks ja süsinikuneutraalsemaks.
Ürituse korraldaja, Tallinna Ettevõtlusinkubaator, seadis eesmärgiks arutleda, kuidas ringmajanduse põhimõtteid rakendades saab vähendada ehitussektori keskkonnajalajälge ning samal ajal luua uut majanduslikku ja sotsiaalset väärtust. Ehitus- ja lammutuspraht moodustab praegu Tallinnas üle 65% linna jäätmetest, mis teeb valdkonnast ühe suurima ressursikadu allika.
„Ehitatud keskkond ei pea olema valik majanduskasvu ja looduskaitse vahel. Kui liigume süsteemselt looduspositiivse ringmajanduse poole, võidab sellest korraga nii majandus, loodus kui ka ühiskond,“ rõhutas konverentsi peaesineja Tim Stonemeijer, endine Ellen MacArthuri Fondi projektijuht.
Stonemeijer keskendus oma ettekandes Euroopa ehitatud keskkonnale ning selgitas, kuidas looduspositiivne ringmajandus selles valdkonnas võib avada kontinendile tohutu majandusliku potentsiaali, suurendades vastupanuvõimet, konkurentsivõimet ja linnade elujõulisust. Tema sõnul on ehitatud keskkond Euroopa majanduse elujõulisuse keskmes, kuid seisab praegu kriitilises murdepunktis, mis nõuab kõigi osapoolte kiiret ja kooskõlastatud tegutsemist. Ehitussektor moodustab suurima osa Euroopa materjalijäljest ning üle 36% kogu CO₂ heitest, samas kui suur hulk hooneid ja endisi tööstusalasid seisab kasutuseta, süvendades ebatõhusat ja loodust kahjustavat linnalaienemist.
Stonemeijeri sõnul on jäätmete ja ebatõhususe vähendamine ehitatud keskkonnas hädavajalik, et saavutada Euroopa kliima- ja elurikkuse eesmärgid ning tagada pikaajaline heaolu. Ellen MacArthuri Fondi analüüsis „Building Prosperity“ rõhutatakse, et sektori panus Euroopa tulevasse majandusse ei pea olema valik majanduskasvu ja looduse säilitamise vahel – süsteemsel üleminekul looduspositiivsele ringmajandusele on võimalik saavutada üksteist tugevdavad kasud nii majanduses, looduses kui ka ühiskonnas.
Taani ringmajanduse ja disaini ekspert Ditte Lysgaard Vind keskendus oma ettekandes sellele, kuidas viia ringmajandus ehitatud keskkonnas nišist peavoolu. Tuginedes Kopenhaageni teedrajava arhitektuuri näidetele näitas ta, mida on juba võimalik saavutada, kuidas eemaldada muutusi takistavad barjäärid ning kuidas ehitada sildu, mis muudavad ülemineku süsteemseks ja reaalselt toimivaks.
Oluliseks teemaks tõusis ka arhitekti rolli muutumine. Hispaania arhitekt ja Observatorio2030-CSCAE asejuht Sergio García-Gasco Lominchar rõhutas oma ettekandes, et elame sügavate muutuste ajastul – kliimamuutus, uued tööstuslikud ja digitaalsed protsessid, kestlikkus ning kasvav kodanike kaasatus otsustusprotsessidesse kujundavad ümber seda, kuidas me oma linnu ja elukeskkonda loome. Sellises kontekstis peavad arhitektid liikuma edasi pelgalt ruumiloojate rollist ning olema aktiivselt kohal kogu väärtusahela vältel. Lominchari sõnul on arhitektuuri ja arhitektide roll kiiresti mitmekesistumas ja kohanemas keskkonna- ja sotsiaalsete väljakutsetega, aidates kaasa kaasavama, teadlikuma ja vastutustundlikuma ruumiloome tekkimisele. Tema esitletud edulood tõid esile, kuidas arhitektuur saab olla muutuste vedaja ja ühiskondliku arengu suunaja.
Konverentsil tutvustati ka Tallinna tulevikuprojekte, mille seas pälvis erilist tähelepanu Hundipea linnaku arendus. Projekti eestvedaja Markus Hääl andis ülevaate sellest, kuidas endisest Paljassaare sadama tööstusalast kujuneb elujõuline ja looduslähedane mereäärne linnak, kus Tallinna industriaalne minevik kohtub kestliku tulevikuga. Hundipea ei ole pelgalt ehitusprojekt, vaid pidevalt arenev ja muutustele avatud linnakeskkond, mis pakub katseplatvormi uutele lahendustele ning on sügavalt seotud nii inimeste kui ka loodusega. See näide tõestab, kuidas nutika planeerimise ja ringmajanduspõhimõtete abil saab endistest pruuni maa aladest luua uue põlvkonna elukeskkondi.
Olulise fookuse sai ka Kaidi Põldoja ettekanne, mis uuris ringmajanduse põhimõtete rakendamist ruumiloomes ja arhitektuuris, toetudes Tallinna ringmajanduse arengukavale 2035. Tema sõnul on ehitus- ja lammutusjäätmed, mis moodustavad Tallinnas üle 65% kogu jäätmetest, ühtaegu nii suurim ressursikadu kui ka tohutu potentsiaal murranguliseks innovatsiooniks. Põldoja tutvustas initsiatiivi „#MasteryClass“, mis uurib ja katsetab uusi meetodeid Eesti masstoodanguna ehitatud koolihoonete ringrenoveerimiseks. See projekt näitab, kuidas avalik sektor saab innovatsiooni eest vedada, luues võimaluse kujundada uus ruumiline edulugu Eestis – sellise, mis on jätkusuutlik ja tõhus, kohalik ja skaleeritav, kohe rakendatav ning tulevikukindel.
Innovatiivsete materjalide teemal esines Siim Karro, Eesti biotehnoloogiaettevõtte Myceen kaasasutaja, kes avas, kuidas loodusest õppimine võib muuta meie ehitatud keskkonda. Ta näitas, kuidas seened saavad muuta orgaanilised jäägid kõrgetasemelisteks ehitusmaterjalideks, ja jälgis Myceeni teekonda eksklusiivsete disainitoodete loomisest konservatiivse ehitussektori raputamiseni. Karro sõnul on aeg ümber mõtestada materjalid, mida oleme seni enesestmõistetavaks pidanud – olukorras, kus ehitussektor seisab silmitsi kasvava survega dekarboniseerimiseks, pakub koostöö loodusega juba täna reaalseid võimalusi luua tervislikumaid ja taastavamaid ruume.
Creatomus Solutionsi asutaja ning EKA vanemteadur Dr. Renee Puusepp tutvustas modulaarse ehituse tulevikku. Ta küsis, kas hooneid võiks käsitleda nagu tarkvara – konfigureeritavatena, taaskasutatavatena ja pidevalt arenevatena. Puusepp tutvustas 3Cycle süsteemi – modulaarset puitehituse platvormi, mis on loodud lahtivõtmiseks ja taaskasutamiseks. Seda on rakendatud avalikes projektides Eestis ning nüüd kohandatakse seda ka Ukrainas maapiirkondade tervishoiu tarbeks, kus see hõlmab prototüüpklinikut, digitaalset konfiguraatorit ja kohalikuks tootmiseks mõeldud tehasekontseptsiooni. Senised tulemused on olnud paljulubavad: kiire kokkupanek, madal süsinikujalajälg ning kasvav huvi nii tootjate kui ka avaliku sektori klientide seas. Puusepa sõnul on süsteemi täielik potentsiaal kui ringehituse skaleeritav ökosüsteem alles kujunemas, kuid juba praegu on selge, et see võib aidata muuta kogu ehituse paradigmat.
Samuti võttis sõna Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhataja Anu Lõhmus, kes tutvustas uue Ettevõtlusinkubaatori hoone renoveerimist ning jagas kogemusi ja väljakutseid, mis on seotud vana paekivihoone säilitamise ja tänapäevaste ringmajanduspõhimõtete rakendamisega selle taastamisel.
Lisaks ettekannetele toimusid konverentsi raames kaks sisukat paneeldiskussiooni: „How to motivate and support private sector entrepreneurs to offer circular solutions?“ ning „How can Europe collaborate to clear the path for circular built environments?“. Paneelides arutleti, kuidas kaasata erasektorit ringmajanduslike lahenduste pakkumisse ning millised koostöövormid aitaksid Euroopal ühiselt üleminekut kiirendada. Paneele modereeris Lauri Tammiste, kes töötab alates 2016. aastast Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse (SEI Tallinn) direktorina.
Päeva lõpetasid CiD Innovation Allinace projektipartnerite ettekanded, mis andsid ülevaate, mida on projekti raames siiani tehtud ja saavutatud.
Konverents kinnitas, et ringmajandusel põhinev ehitatud keskkond ei ole enam pelgalt visioon, vaid kiiresti arenev reaalsus, mis loob uusi võimalusi nii linnadele, ettevõtetele kui ka kogukondadele.
Ringmajanduse ja ehitatud keskkonna teemaline konverents toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori korraldusel ning on osa projektist CiD Innovation Alliance. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit läbi Euroopa Haridus- ja Kultuuriametiga (EACEA) sõlmitud toetuslepingu nr 101111686.