ENG
Tutvu programmidega

Helsingi ettevõtlusdelegatsioon külastas Ettevõtlusinkubaatorit

Eelmisel nädalal külastas Tallinna Ettevõtlusinkubaatorit Helsingi ettevõtlusvaldkonna delegatsioon. Kohtumise käigus tutvustasime oma tegevusi ning arutasime võimalikke koostöövõimalusi ettevõtluse, rohepöörde, ringmajanduse, loomemajanduse valdkondades.

Delegatsiooni kuulusid esindajad organisatsioonidest Sitra, Health Capital Helsinki, City of Helsinki ja Helsinki Circular Economy Cluster. Kohtumisel osalesid ka Tallinna linna esindajad.

Täname külalisi sisuka arutelu ja meeldiva kohtumise eest!

Vilistlane Raiku valiti L’Oréali 100 miljoni euro suurusesse jätkusuutliku innovatsiooni kiirendisse

Globaalne ilukontsern L’Oréal teatas oma uue Sustainable Innovation Accelerator programmi käivitamisest. Tegemist on algatusega, mille eesmärk on investeerida viie aasta jooksul 100 miljonit eurot, et leida, arendada, piloteerida ja skaleerida murrangulisi tehnoloogiaid, mis aitavad lahendada nii ettevõtte kui ka kogu tööstuse jätkusuutlikkusega seotud väljakutseid.

Enam kui 1000 ülemaailmse kandidaadi seast valiti ka Ettevõtlusinkubaatori vilistlane RAIKU Packaging üheks vaid 13 ettevõttest, kes pääsesid L’Oréali jätkusuutliku innovatsiooni kiirendisse. Programmi vastuvõtuprotsent oli kõigest 1%.

RAIKU on välja töötanud 100% loodusliku pakkematerjali, mis ühendab luksusliku välimuse ja suurepärase löögisummutuse. Tegemist on ühe maailma madalaima süsinikujalajäljega materjaliga, kuna ettevõte on turule toonud radikaalselt tõhusama tootmisprotsessi võrreldes traditsiooniliste tööstusharudega, saavutades üle 90% ressursisäästu.

Ettevõtte klientide hulka kuuluvad juba sellised nimed nagu LVMH, ning RAIKU’d toetavad Euroopa kõige rangemad rahastusmeetmed, sealhulgas 5,6 miljoni euro suurune toetus Euroopa Innovatsiooninõukogult (EIC). RAIKU tehnoloogiat peetakse laialdaselt strateegiliseks lahenduseks, mis aitab vähendada nii Euroopa Liidu kui ka kogu maailma pakendireostust ohutul ja komposteeruval viisil.

L’Oréali otsus kinnitab veelgi RAIKU loodusliku materjali kvaliteeti ja selle võimekust töötada tööstuslikul tasemel. Samuti näitab see, et globaalsetel tööstusharudel on suur nõudlus uute materjalide järele, et vastata tarbijate ootustele ja täita oma strateegilisi eesmärke keskkonnajalajälje vähendamisel.

„L’Oréali valik on tugev kinnitus nii meie uudsele materjalile kui ka sellele, et maailma suurimad ettevõtted panustavad lähiaastatel märkimisväärseid ressursse oma tarneahelate uuendamisse,“ ütles Karl Pärtel, RAIKU Packagingu kaasasutaja. „Idufirmad – minge ja proovige!“

Mis on L’Oréali AcceleratOR ja miks tasub kandideerida?

L’Oréali Sustainable Innovation Accelerator tugineb ettevõtte pikaajalisele innovatsioonikultuurile ning on osa viieaastasest 100 miljoni euro suurusest investeeringust, mille eesmärk on kiirendada murranguliste tehnoloogiate arengut kogu ilutööstuse väärtusahelas. Algatus keskendub võtmeprobleemidele, nagu jätkusuutlikud koostisosad, alternatiivsed pakkematerjalid, väiksema mõjuga tootmine ning fossiilsel toorainel põhinevate plastide kaotamine.

Programm viiakse ellu koostöös Cambridge’i Jätkusuutliku Juhtimise Instituudiga (CISL) ning kestab 12 kuud. Osalejaid toetatakse pilootprojektide kavandamisel, valmisoleku tõstmisel ja reaalses kasutuses rakendamisel. Ettevõtted saavad personaalset tuge, sealhulgas kuni 12 tundi individuaalset mentorlust ja coaching’ut ülemaailmsetelt jätkusuutlikkuse, innovatsiooni ja tööstuse juhtidelt.

Programmi peamine eesmärk on hinnata, kas osapoolte vahel võib tekkida äriline koostöövõimalus, liikudes läbi konkreetsete etappide ja otsustuspunktide.

Kiirendi keskendub kuuele peamisele innovatsioonivaldkonnale:

Nende innovatsioonide skaleerimise kaudu soovib L’Oréal kiirendada oma jätkusuutlikkuseesmärkide saavutamist.

Idufirmadel on võimalik kandideerida kiirendisse ning tutvuda ka L’Oréali 10-aastase jätkusuutlikkuse strateegiaga „L’Oréal for the Future“, et mõista ettevõtte eesmärke ja leida oma roll nende saavutamisel.

Uus aasta, viimane etapp: Ettevõtlusinkubaatori uue hoone ehitus on lõpusirgel

Uus aasta on toonud Ettevõtlusinkubaatori Poldri 3/1 aadressil asuva hoone ehitusse kauaoodatud hetke – oleme jõudnud viimasesse etappi. Aastatepikkune planeerimine, projekteerimine ja ehitamine on kandnud vilja ning täna võib kindlalt öelda, et suurem osa tööst on tehtud. Hoone seisab valmis kujul, oodates veel viimaseid detaile, mis annavad sellele lõpliku ilme ja elu.

Hoones ei toimu enam ehitustöid, vaid fookus on peenetel, kuid määravatel sammudel. Käimas on puhastustööd ja sisedetailide viimistlemine, eriosade testimised ning ruumidesse tuuakse mööblit. Just need tegevused muudavad ehitusobjekti majaks – kohaks, kus saab töötada, kohtuda, luua ja kasvada. Paralleelselt viimaste töödega toimuvad hoones ka ülevaatused koos ehitajaga, et veenduda kõigi lahenduste vastavuses nii projektile kui ka tulevaste kasutajate ootustele.

Sellesse hetkesse jõudmine ei ole olnud iseenesestmõistetav. Seetõttu on sobiv hetk tänada kõiki ettevõtteid ja inimesi, kes on nende aastate jooksul Ettevõtlusinkubaatori uue hoone valmimisse panustanud. Tänu kuulub ehitajatele, projekteerijatele, arhitektidele, inseneridele, materjalitarnijatele, järelevalvele ja kõigile teistele spetsialistidele, kelle teadmised ja pühendumus on aidanud ideel teoks saada.

Ettevõtlusinkubaatori uue hoone valmimise taga seisab tugev meeskond:

Jääme põnevusega ootama hetke, mil uksed saavad avaneda ja Ettevõtlusinkubaatori uus hoone saab täidetud ettevõtjate, ideede ja uue energiaga.

2025. aasta kokkuvõte: tegus aasta Tallinna Ettevõtlusinkubaatoris

2025. aasta oli Tallinna Ettevõtlusinkubaatori jaoks sisukas, arengurohke ja mitmekülgne. Aasta jooksul toetasime kümneid ettevõtjaid nende kasvuteekonnal, viisime ellu uusi programme, korraldasime rohkelt sündmusi ning süvendasime rahvusvahelist koostööd. On hea hetk vaadata tagasi olulisematele saavutustele ja kogemustele, mis möödunud aastat iseloomustasid, ning seada pilk uue aasta sihtidele.

Programmid ja ettevõtete areng

2025. aastal alustas Tallinna Ettevõtlusinkubaatori tegutsevatele ettevõtjatele suunatud kasvuprogrammi teine lend, milles osales 14 ettevõtet. Jätkus ka inkubatsiooniprogramm, kuhu võtsime kevadel vastu 13 ja sügisel 19 ettevõtjat. Aasta jooksul toimus kaks Demo Day’d ning inkubatsiooniprogrammi lõpetas kokku 32 ettevõtet. Lisaks osales eelinkubatsioonis kevadel ja sügisel kokku 24 ettevõtlushuvilist.

Kokku osales 2025. aastal meie programmides 70 ettevõtet, neist 29 loomevaldkonnast ja 41 muudest sektoritest. Sealhulgas oli 18 eksportivat ettevõtet. Ettevõtjate toetamiseks toimus aasta jooksul 410 konsultatsiooni, 330 mentorkohtumist ning 77 grupimentorlust. Meie mentorvõrgustikku kuulus 50 oma ala eksperti.

Lisaks jätkus koostöö EBS-iga, mille raames töötasid programmi ettevõtjad ja tudengid ühiselt ettevõtete tegelike väljakutsete lahendamise nimel. Suvel korraldasime ka traditsioonilise Suveakadeemia, mis tõi kokku inkubaatorid ja teaduspargid ning nende ettevõtted üle Eesti.

Mänguettevõtjatele suunatud tegevused

Mängutööstus oli 2025. aastal üks olulisi fookusvaldkondi. Aasta algas koostöös Gamedev Estonia ja Rahvusraamatukoguga korraldatud Global Game Jamiga, kus oli enam kui 100 osalejat ning esitleti 27 videomängu prototüüpi.

Kevadel toimus esmakordselt Game Development Pre-Incubation programm, milles osales kahe kuu jooksul 53 huvilist. Sügisel keskendusime Eesti folkloori sidumisele mängutööstusega ning korraldasime temaatilise Game Jami, kus 79 osalejat lõid kolme päeva jooksul 15 videomängu prototüüpi. Game Jamile eelnesid kaks eelüritust, mis tõid kokku 100 huvilist ning käsitlesid mängutööstusesse sisenemist ja Eesti folkloori potentsiaali mängutööstuses.

Lisaks külastasime koos viie mänguettevõtjaga rahvusvahelist konverentsi Poznańis.

Sündmused ja kogukond

2025. aasta oli sündmusterohke – kokku toimus 110 sündmust, mis tõid kokku 3286 osalejat. Programmis olid koolitused, seminarid, kogemuslugude jagamised, kogukonnaüritused, häkatonid ning MELT konverents.

Kogemuslugusid jagasid mitmed inspireerivad ettevõtted, sealhulgas Tactical Foodpack, Toggl, Maison Beast, Hertwill, Bold Tuesday ja teised. Paneeldiskussioonides käsitlesime muu hulgas investeeringute kaasamist ja sotsiaalmeedia sisuloome teemasid.

Koostöös TalTechiga jätkus üritustesari „Disain kohtub Teadusega“, mille raames toimus kaheksa seminari erinevate valdkondade innovatsiooni teemadel – alates muusika- ja kosmeetikatööstusest kuni ringse ehituse ja targa linnani. Sarja üritusi külastas kokku 330 huvilist.

Lisaks osalesime koos ettevõtjatega mitmetel rahvusvahelistel messidel ja erialastel külastustel, sealhulgas Maison & Objet messil Pariisis, Habitare messil Soomes, CIFF messil Kopenhaagenis, Hollandi disaininädalal Eindhovenis ning kangamessil Lodžis. Samuti osalesime mänguarendajatele suunatud rahvusvahelisel konverentsil GIC Poznańis ning külastasime koos programmi ettevõtjatega ka sTARTUp Day’d Tartus.

Rahvusvaheline koostöö

2025. aastal oli käimas viis rahvusvahelist projekti: Baltic2Hand, CreativeGPS, CiD, Creative Circular Cities ja Time for S(h)eroes.

Lõppes CreativeGPS projekt, mille tulemusena valmis tööraamat loomesektori professionaalidele karjääri planeerimise toetamiseks.

CiD projekti raames korraldasime rahvusvahelise kiirendi, kus osalesid õpilased Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt. Kiirendi eesmärk oli kujundada ringdisaini ja jätkusuutlikud ideed toimivateks ettevõteteks. Lisaks korraldasime projekti raames rahvusvaheline konverentsi ringmajanduse võimalustest ehitatud keskkonnas.

Creative Circular Cities projekti raames külastasime Eindhovenis Hollandi disaininädalat ning alustasime koostööd Heya Visualiga, mille tulemusel on plaanis 2026. aastal avada ringmajandusele keskenduv näitus. Time for S(h)eroes projekti raames korraldasime töötoa, mis tõi Saaremaale draamapedagoogika ja kestliku moedisaini tulevikunägemused.

Samuti lõppes 2025. aastal projekt „Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks“, mille raames toetati mitmeid loomeettevõtjatele suunatud tegevusi.

Disainerite ekspordiplatvorm ja koostöö Tallinn Design House’iga

2025. aastal jätkus tihe koostöö Tallinn Design House’iga, mille eesmärk on toetada Eesti disainerite nähtavust ja ekspordivõimekust. Aasta jooksul korraldasime mitmeid ühissündmusi ja väljapanekuid.

Kevadel avasime eriväljapaneku, kus osalesid inkubaatori programmi ettevõtted Birico, By Mer, Maari Soekov, 92 Layers ja Fluum. Tallinn Design House’i 8. sünnipäeval esitlesid oma brände ja loomingut performance’i vormis samuti programmi ettevõtted Birico, New Life Studio ja T-Perfume. Koostöö pakkus disaineritele väärtuslikku platvormi oma toodete tutvustamiseks nii kohalikule kui rahvusvahelisele publikule.

Uus asukoht

2025. aasta veetsime ajutiselt Kultuurikatlas ning täname südamest Kultuurikatla meeskonda hea ja toetava koostöö eest. Aasta lõpus kolisime uude hoonesse aadressil Poldri 3/1, mille ehitus on jõudmas lõpusirgele.

Aasta jooksul läbis hoone ehitus mitmeid olulisi etappe – tähistasime sarikapidu ning valmisid seinad ja ruumilahendused. Hetkel on käsil viimased siseviimistlustööd, mis viivad uue inkubaatorikeskkonna lõplikule valmimisele. Uus keskkond loob senisest paremad võimalused ettevõtjate toetamiseks, koostööks ja tugeva kogukonna kujundamiseks.

Pilk uude aastasse

Uus aasta tähistab Tallinna Ettevõtlusinkubaatori jaoks olulist verstaposti. Lisaks jätkuvale fookusele ettevõtjate arendamisel ja toetamisel avame 2026. aastal ka oma püsiva asukoha – koha, mis on loodud spetsiaalselt ettevõtjate, loovuse ja koostöö jaoks. Oma maja ja asukoha avamine annab meile võimaluse tegutseda veel sihipärasemalt ning kujundada keskkonda, mis toetab kogukonna kasvu ja uute ideede sündi.

Sisuliselt jätkame tööd ettevõtjate ekspordivõimekuse tugevdamisega, rahvusvahelise koostöö laiendamisega ning uute programmide ja algatuste käivitamisega. Fookuses on jätkusuutlikud, innovaatilised ja ambitsioonikad ettevõtted, kellel on soov kasvada ja tegutseda ka rahvusvahelisel tasandil.

Uus aasta toob kaasa uusi võimalusi, kohtumisi ja väljakutseid!

Kasvuprogrammi saab kandideerida 27. jaanuarini

Kuni 27. jaanuarini on avatud kandideerimine Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi, mis on suunatud tegutsevatele ja ambitsioonikatele ettevõtetele. Järgmine programm algab veebruaris 2026 ning kestab üheksa kuud, kuni novembrini.

Kasvuprogramm on mõeldud ettevõtetele, kes soovivad oma äri süsteemselt arendada, leida lahendusi senistele väljakutsetele, suurendada turuosa või alustada tegevust uutel turgudel. Programmi keskmes on ettevõtte pikaajaline kasv ning jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise strateegia kujundamine.

Programmi jooksul keskendutakse kasvustrateegiate loomisele, meeskonna juhtimisele, finantsplaneerimisele, innovatsioonile, müügile ja ekspordile. Osalejatele pakutakse kuut praktilist koolitusmoodulit ning personaalset tuge mentorite ja konsultantide näol. Iga ettevõtja koostab endale individuaalse arenguplaani. Lisaks avaneb võimalus osaleda erinevatel mitmekülgsetel koolitustel, grupimentorlustel ja võrgustumisüritustel ning liituda ettevõtjate kogukonnaga, kus jagatakse kogemusi ja luuakse uusi koostöösuhteid.

Kasvuprogrammi on oodatud ettevõtjad erinevatest valdkondadest, sealhulgas tootmise, teenuste ja digilahenduste sektorist. Eeldatakse, et ettevõtte tootel või teenusel on selge kasvupotentsiaal ning meeskonnal on motivatsioon, võimekus ja piisav ajaline ressurss ettevõtte arendamisega aktiivselt tegeleda.

Kandideerimiseks tuleb täita liitumisavaldus, milles küsitakse infot ettevõtte tausta, seniste väljakutsete ja tulevikuvisiooni kohta. Pärast avalduse esitamist vaatab Ettevõtlusinkubaator taotluse läbi ning võtab sobivate kandidaatidega ühendust.

Kasvuprogrammi tulemusena on ettevõtja põhjalikult analüüsinud oma ettevõtte tööprotsesse, arendanud toodet või teenust ning koostanud müügiplaani ja konkurentsivõimelise kasvustrateegia. Programm valmistab ettevõtted ette järgmiseks arenguhüppeks ja ekspordiga alustamiseks ning loob uusi koostöövõimalusi nii ettevõtjate kui ka teadusasutustega.

Programmi vilistlaste hulka kuuluvad Fienta, Oot-Oot Stuudio, Baubauwall, Phishbite, Whykaren, Stella Soomlais jpt.

Lisainfo ja kandideerimine: https://inkubaator.tallinn.ee/program/kasvuprogramm/

13 ettevõtet lõpetasid Demo Day’ga edukalt inkubatsiooniprogrammi

Ettevõtlusinkubaatori kevadel startinud inkubatsiooniprogramm lõppes PoCo Elamuskeskuses Demo Dayga, kus programmi lõpetajad esitlesid oma äriarenduse tulemusi, uusi lahendusi ja tulevikuplaane.

Märtsist detsembrini toimunud programm pakkus osalejatele intensiivset tuge nii ärimentoritelt, valdkonna tippekspertidelt kui ka inkubaatori konsultantidelt. Lisaks said ettevõtjad osaleda koolitustel ja sündmustel, mis aitasid nende kasvustrateegiat ja äri fookust lihvida.

Demo Day’l hindasid ettevõtjate arengut ja esitlusi eksperdid Kari Maripuu, Margus Klaar, Helen Lang ja Krista Kink.

Programmi lõpetasid järgmised ettevõtted:

Loodame näha kõigi lõpetajate edasist kasvu ning nende lahenduste jõudmist nii kohalikele kui rahvusvahelistele turgudele.

Vilistlane QLR Disain: Peaehted oma elu kuningannadele

Tallinn Design House’i Artist Series projekt käis külas Ettevõtlusinkubaatori vilistlasel QLR Disain. QLR Disaini looja Kaie Kuuler jagas, millised disainid on talle loomuomased, kuidas ta kogu inspiratsiooni ja miks on ta otsustanud luua just peaehteid.

Kaie on tegutsenud moevaldkonnas kogu elu – peamiselt rätsepana teiste disainerite heaks. Ta on ka valmistanud aksessuaare moeshow’dele ning just sealt sai alguse tema armastus peakaunistuste vastu. „Ühel hetkel tuli äratundmine: kas nüüd või nüüd,“ kirjeldab ta hetke seitse aastat tagasi, kui aeg oli küps enda brändi loomiseks.

Kaie looming on mitmekülgne, pakkudes midagi igale maitsele ja meeleolule. Brändi valikust leiab nii klassikalisi kübaraid kui ka päris pööraseid pilkupüüdvaid peaehteid. „Mulle endale meeldib kalduda äärmusesse,“ ütleb Kaie. „Vahel tahan olla minimalistlik ja luua ääretult lihtsaid, klassikalisi peakaunistusi. Aga siis jälle tahan panna pähe roosast brokaadist lipsu ja olla pöörane beib,” ütleb ta lõbusalt. Just lai tootevalik teebki QLR Disaini ainulaadseks.

Mis sütitab loomeprotsessi?

Inspiratsioon jõuab Kaieni väga erinevaid teid pidi. Mõnikord tuleb see täiesti ootamatult, nagu siis, kui ta otsis keset talve üht teist kangast, kuid leidis hoopis rohelise kangatüki. „Ma teadsin täpselt, et maikuus teen sellest maikellukestega peavõru,“ meenutab ta. Kiirel tellimustööde perioodil maikuus tundis Kaie, et nüüd saab lõpuks karikas täis ja ta peab hetkeks aja maha võtma ning midagi enda jaoks tegema. „Panin kõik muu kõrvale ja tegin kaks päeva ainult seda peaehet. Olin mitu kuud selle mõtte käes mõnulenud, et millise ma teen ja kuidas ma teen. Tahtsin näha, kas see kõik tehniliselt ka töötab. Ja vot siis, kui see peavõru valmis sai, olin tõeliselt õnnelik.“

Loomeprotsess on Kaie jaoks osalt intuitiivne, osalt ka praktiline. Hooajalisus ja inimeste vajadused mängivad siin oma rolli. Näiteks jõulude paiku, mil domineerivad loomingus must, kuldne, hõbedane, valge ja kuuseroheline, täiendavad pidulikke tooteid ka säravad kivikesed ja litrid. Kevadised tooted on alati helgemad, värvilisemad. Kaie kogub materjale järk-järgult, et inspiratsiooni saabudes kohe tegutsema hakata. „Mul peab olema palju „õlgi ja sulgi“. Kui mõte tuleb, ei taha ma oodata nädalaid, kuni materjal kohale jõuab – siis läheb õhin üle,“ selgitab ta. Ta ei joonista kunagi ühtegi kavandit üles, selleks pole vajadust, sest kõik on peas olemas.

Kaiele pakub suurt rõõmu ka keerukate insenertehniliste lahenduste väljamõtlemine. „Kas ma panen selle detaili siia kõrgele seisma? Kuidas ta seal püsib? Kuidas ma gravitatsiooni üle kavaldan? Ja ei ole midagi, mida natuke traati ja väike vägivald ei aitaks saavutada,“ naerab ta.

Peaehete arhitektuur

Kaie loominguline tööpõld on lai ning sama mitmekesine on ka tema materjalivalik. Talvekübarad sünnivad naturaalsest vildist, suvised aga looduslikust sisalist. Kõik muu jääb nende kahe vahele. „Ma kasutan litreid, sulgi, õlgi, sametit, võrku, kivikesi, pärleid… you name it,“ ütleb ta. „Kõik, millest midagi teha saab, võib kaubaks minna.“ Just see vabadus materjale kombineerida lubab Kaiel vormidega mängida ja luua nii klassikalisi kui ka fantaasiaküllaseid peaehted.

Kõigi nende võimaluste keskel on siiski üks materjal, mis tõmbab Kaie tähelepanu ikka ja jälle: suled. „Kui sa mõtled linnu peale, siis tal on nii erinevad suled: tiivasuled, udusuled kuni kõige jämedama sulerootsuni välja. Erinevatel lindudel on täiesti erinevad suled ja see on tohutult inspireeriv, selgitab ta. Sulgedes peitub tema sõnul lõputu variatsioonide võimalus ja loomulik ilu, mis teeb neist tänuväärse materjali.

Peaehete valmimisprotsess

Kaie naudib oma tööd sedavõrd, et ei vaata kunagi kella, kui kaua ühe peaehte valmimine aega võtab. „Alalõpmata küsitakse, kaua sul sellega läks. What difference does it make?“ ütleb ta. Mõned tööd on loomulikult ajakulukamad, kuid loomisrõõm kaalub ajamõõtmise üles. „Muidugi ma tean, et ajakulu ja tootehind peavad omavahel kooskõlas olema“ lisab ta naerdes. Tavaliselt on Kaiel pooleli mitu tööd korraga, mida ta vastavalt meeleolule ja tööetappidele vaheldumisi teeb.

„Hommikuti olen ma alati kõige produktiivsem, siis vormin tavaliselt kübaraid, mis on suhteliselt füüsiline töö “ räägib Kaie. Paari kolme vildi tõmbamine vormile võtab täiesti läbi, eriti kui on keerulise kujuga mudelid. Pärastlõunal eelistab ta rahulikumat nokitsemist, erinevaid käsitööetappe, mis vajavad peent näputööd ja kannatlikkust. Sageli teeb ta mitut projekti korraga, et aega võimalikult hästi kasutada. Samal ajal kui vormitud kübarad kuivavad, tegeleb ta teiste poolikute asjadega. „Ma olen täielik multitasker ja püüan iga minuti ära kasutada,“ naerab ta. Siiski on Kaie enda jaoks kehtestanud piiri. „Ükskõik kui hoos ma olen, kella viiest alates panen töö kõrvale, et mitte läbi põleda.“

Uued oskused toovad uued ideed

„Mu looming on ajas kindlasti muutunud, eelkõige tänu juurde tulnud oskustele,“ ütleb Kaie. Ta kuulub Australian Hat Academy’sse, kus liikmetele pakutakse iga kuu uut videokursust. „Ma õpin kogu aeg midagi juurde ja kui sul on oskusi, siis tulevad ka uued ideed. Võid avastada mõne materjali või töövõtte, mida sa varem pole kasutanud.“ Kui Kaie alustas lihtsatest peavõrudest ja -kaunistustest, siis nüüd on ta jõudnud ka kübarateni. „See on kindlasti suur edasiminek.“

Oskuste kasv on toonud kaasa ka loomingulise mitmekesisuse ja tänu veebikursustele on Kaie saanud õppida palju rohkem kui varem. „Tänu koroonale hakati hästi palju kursusi internetis tegema. Varem pidid selleks sõitma 2–3 päevaks Londonisse, aga kui oled käsitöö inimene, siis ei ole neti teel õppimine absoluutselt mingi probleem ega kuidagi viletsam, kui kohapeal õppimas käia.“

Kuigi areng on olnud suur, käib sellega kaasas ka väike loomehirm. „Mõnikord mõtlen, et äkki järgmisel korral ei tule ideed. Iga kord tuleb! Aga ikka kardad, et oled ennast tühjaks teinud,“ tunnistab ta.

„Ma jätan erinevate disainide vahele tavaliselt kaks-kolm aastat – ma ei tee samu asju järjest,“ ütleb Kaie. „Selle ajaga jõuavad tekkida täiesti uued mõtted. Ja vahel vaatan ka mõne vana, kunagi populaarse olnud toote üle ning teen sellele väikese värskenduse.“

Vastupidavus kui kvaliteedi märk

Oma rätsepataustale ja perfektsionismile toetudes peab Kaie oluliseks ka peaehete vastupidavust. „Alati võivad peakaunistused mõne õnnetu juhuse tõttu puruneda, aga kuna nad on siiski enamasti pidulikud, neid kantakse ühel õhtul ja pannakse tagasi karpi kuni järgmise korrani, siis nad liigselt ei kulu.” selgitab ta. Enamiku peavõrude karkassid on metallist, mis teeb need nii painutatavaks kui ka vastupidavaks.

Viltkübarad on rohkem igapäevased tarbeesemed, mis aja jooksul loomulikult kuluvad, kuid nende eluiga on siiski pikk. „Viltkübarat saab puhastada, aurutada ja uuesti vormida. Ta ärkab täitsa uuele elule ja kestab aastaid,“ ütleb Kaie.

Tulevikku vaadates

Tulevikku vaadates soovib Kaie oma brändi juures eelkõige laiendada kübarate valikut. „Kõik klassikalised mudelid võiksid olla esindatud,“ ütleb ta.

Samas unistab ta ka sellest, et leiaks igapäevase loometöö kõrvalt rohkem ettevõtlikkust ja oskusi oma brändi välismaal turundada. „Eesti on väga väike ja siinsete inimeste hulk on piiratud. Tahaksin, et mul oleks rohkem aega ja teadmisi jõuda klientideni ka mujal maailmas.“ Ta tõdeb ka, et ega välismaal sind keegi ei oota kogu selles tootekülluses tuleb ennast ise nähtavaks teha. Ometi on Kaie looming läbi veebipoe juba jõudnud Eestist kaugemale. „Just hiljuti osteti üks kübar Chicagost.“

Eestis jõuavad kliendid Kaieni eri radu pidi. „Kui nad stuudiosse tulevad, küsin alati, kuidas nad mind üles leidsid. Kes googeldas, kes sai tuttavalt soovituse.“ Kaie sõnul töötab suusõnaline soovitus aga alati kõige paremini.

Loe täispikka intervjuud Tallinn Deisgn House’i lehel.

Eesti disainerite õppereis Poola: Fast Textile 2025 kangamessile

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori eestvedamisel osalesid Eesti disainerid 17.–20. novembril rahvusvahelisel tekstiili- ja rõivamessil Fast Textile 2025 Poolas, Łódźis, mis seekord tõi kokku sajad kanga- ja masinatootjad üle maailma. Õppereisil osales neli Eesti disainerit: Eve Hanson (Eve Hanson), Tiia Orgna (Mithio), Eva Lotta Tarn (New Life Studio) ja Cärol Ott (Carolxott).

Messikülastuse eesmärgiks oli avastada uusi materjale ja masinaid ning leida uus kontakte tootjatega Euroopas ja väljaspool.

Messil olid laialdaselt esindatud Hiina kangatootjad, kuid samuti ka tootjad Türgist ja Poolast. Lisaks traditsioonilistele kangastele olid messil esindatud mitmed ettevõtted, kes pakuvad erinevaid masinaid rõivaste õmblemiseks, tekstiili trükkimiseks ja digitaalseks kujundamiseks (see muudab Fast Textile’i oluliseks rahvusvaheliseks platvormiks neile, kes tegelevad tekstiili- ja moedisainiga).

Mess ei olnud pelgalt kohtumispaik, see pakkus reaalset võimalust disaineritele minna otse tootjate juurde, tutvuda erinevate ja uute masinatega ning näha ja katsuda kangaid. Samuti loodi uusi kontakte, mis loodetavasti viivad edaspidiste koostööprojektideni.

Lisaks messile külastati ka tekstiilimuuseumit Łódźis – Central Museum of Textiles (CMwL). Muuseum asub ajaloolises valges tehases (“White Factory”), mis omal ajal oli osa linna suursugusest tekstiilitööstusest. Muuseumis on mitmekesine kollektsioon, seal on tuhandeid kangaid, tapeete, tööstuslikke kudumeid ja trükiseid erinevatest ajastutest, aga ka vanu masinaid: kangarullimis-, kudumis- ja trükkimismasinaid, mis jutustavad loo tekstiilitööstuse tõusust ja arengust.

Põnev oli Machines in Motion väljapanekul näha töötamas ajaloolisi kangamasinaid, mille kõrvulukustav müra ja liikumine andsid värvikalt edasi kunagise tekstiilivabriku igapäeva. Näitusel töötavad 19.–20. sajandi vahetuse kangasteljed näitasid, kui oskuslikku ja pingelist tööd kudujad tegid ning kui suur oli inimkäte roll enne moodsate masinate tulekut.

(See vaatepilt ajaloolisest tekstiilitööstusest annab selge kontrasti kaasaegse messi- ja tootmismaailmaga – samas kui Euroopas paljud traditsioonilised tekstiiltehased on hääbunud, näitab muuseum, kui oluline ja rikkalik on olnud tekstiiliroll minevikus. See kogemus on eriti väärtuslik disaineritele, kes püüavad ühendada ajaloo, käsitöö ja kaasaegse disaini).

Eve Hanson võttis kogemuse kokku sõnadega: „Peamine väärtus oli, et sain teada, milline mess on Fast Textile. Sain mõned kontaktid firmadega, kellega loodetavasti saab edaspidi koostööd teha. Łódź on olnud suur ja uhke tekstiilitööstuse linn ja inspireeriv oli tutvuda tekstiilitööstuse ajalooga selles linnas. Tekstiilitööstuse hääbumine Euroopas on mõtlemapanev. Selliste reiside tore boonus on mõtte- ja infovahetused teiste disaineritega.”

Tiia Orgna Mithio brändist: “Sain uusi kontakte, millest loodetavasti tuleb kasu edaspidi, peale näidiste ja hinnapakkumiste saamist. Sain inspiratsiooni kudumite uute tehnikate ja võimaluste osas.”

Cärol Ott Carolxott brändist: “Antud Poola külastus oli hea võimalus tutvuda eriala ettevõtjatega meie lähiregioonis. Enamasti on suunatud tähelepanu Pariisi/Itaalia messidele, mis võivad meie jaoks mõne projekti puhul kaugeks jääda. Oli soov tutvuda kohalike võimaluste ja tootjatega. Tekstiilide osas jäi mess pisut nõrgaks, väga palju oli Hiina/Türgi kaubitsejaid, mille puhul jäävad kogused liiga suureks väikeettevõtjale. See eest printide ja muu taolise osas oli valik üsnagi lai.”

Õppereisi Poola kaasrahastati Euroopa Liidu vahenditest ning Ettevõtlusinkubaatori projektist “Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks.”

Moekunstnikud saavad kandideerida Estonian Fashion Festivalile

Estonian Fashion Festival (EFF) avas disainerite konkursi järgmise aasta festivalile, mis toimub 10.-12. juunil 2026 Tartus ja Viljandis. Kandideerima on oodatud moedisainerid ja -brändid, kes väärtustavad jätkusuutlikku ja teadlikku moeloomet ning soovivad oma töödega jõuda laiema publikuni.

Järgmise aasta juunis toimuv festival leiab aset juba üheksandat korda ning toob kokku kolm erinäolist etendust – Antoniuse Moeetendus, Mood-Performance-Tants ja OmaMood. Need etendused annavad disaineritele võimaluse näidata moelavadel nii eksperimentaalseid kui igapäevaselt kantavaid kollektsioone kui ka pärandist ja käsitöötraditsioonidest inspireeritud disaine.

EFF ootab kandideerima disainereid, kes kasutavad oma töös kestlikke moepraktikaid nagu näiteks taaskasutus, eetilised tootmisviisid või uuenduslikud materjalilahendused. Festivali juht Key Külaots rääkis, et tänaseks on EFFi lavadel oma loomingut tutvustanud 255 disainerit. „See on muljetavaldav kogus disainereid, kes on oma töösse põiminud jätkusuutliku mõtteviisi ja aidanud sedasi tõsta Eesti moekunsti kvaliteeti,“ rääkis Külaots. „Kuna disainerite tase ja teadlikkus kasvavad iga aastaga, saame ka meie tõsta nõuete lati pisut kõrgemale,” lisas Külaots.

EFF on osalevatele disaineritele enamat kui võimalus näidata oma loomingut – see on arenguprogramm, mis pakub koolitusi, mentorlust ja ekspertide tagasisidet. Lisaks tunnustatakse festivali lõpus silmapaistvaid moeloojaid ka auhindadega ning parim neist saab võimaluse näidata oma jätkusuutlikku kollektsiooni Berliini Moenädala raames.

Moefestival on olnud hüppelauaks mitmele tunnustatud disainerile – teiste seas on tuule tiibadesse saanud näiteks Karl-Kristoph Rebane, Cärol Ott ja Hannes Rüütel. Hiljutisel moefestivalil osalenud disainer Alice Pärtelpoeg tõdes, et kogemus aitas kaasa ta professionaalsele arengule ning lisaks sai ta kinnitust oma tulevikusuuna osas. “Estonian Fashion Festival on hea platvorm alustavatele disaineritele – see aitab tõsta kindlasti nähtavust, luua väärtuslikke kontakte ning annab hoogu oma ideede elluviimiseks,” rääkis Pärtelpoeg.

Moedisainerid saavad esitada kandidatuuri EFFi kodulehel kuni 9. veebruarini 2026. Lisaks on kõik huvilised oodatud ka 20. novembril veebis toimuvale infotundi. Rohkem infot leiab lehelt fashionfestival.ee.

Estonian Fashion Festival on Eesti suurim jätkusuutlikule moele keskenduv festival, mis ühendab Kõrgema Kunstikooli Pallas moeetenduse Mood-Performance-Tants, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia moeetenduse OmaMood ja Tartu Loomemajanduskeskuse Antoniuse Moeetenduse. Aastal 2025 pälvis festival oma korralduse eest jätkusuutlike ürituste A Greener Future sertifikaadi ning aastal 2024 kuulus festival Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi.

Disain kohtub Teadusega sündmusel otsiti lahendusi ehitussektori jätkusuutlikule tulevikule

Seekordsel Disain kohtub Teadusega sarja sündmusel „Ringse ehituse võimalikkusest“ arutleti, kuidas rakendada ringmajanduse põhimõtteid ehitussektoris, kus surve keskkonnateadlikkuseks, toormete nappus ja kliimaeesmärgid sunnivad valdkonda muutuma kiiremini kui kunagi varem.

Sündmusel otsiti vastuseid küsimusele, kuidas muuta hoonete planeerimine, ehitamine ja renoveerimine selliseks, et materjalid kestaksid kauem, liiguksid ringluses ja vähendaksid keskkonnajalajälge.

Tööstuse vaade: materjalide ringlusesse suunamine pole veel majanduslikult lihtne

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Marina Vaganova tõi esile, et kuigi paljud materjalid on teoreetiliselt taaskasutatavad, on praktikas mitmeid takistusi. Näiteks on penoplast ohtlik ja raske eraldada teistest materjalidest – ümbertöötlemiseks oleks vaja väga suuri koguseid ning lähim tehas asub Poolas, mistõttu muutub määravaks transpordikulu ja maht.

Sarnane olukord on ka kivivilla ja klaasvillaga – ringlusse suunamine on keeruline. Samas peitub suurim potentsiaal killustikus, mis tekib suurtes kogustes, kuid mille puhul on suurimaks hinnakomponendiks just vedu. Teras on seevastu „pea lõputult ümbertöödeldav materjal“ ja betooni osas on Eestis olemas juba pilootprojekte.

Peamiste väljakutsetena nimetas Vaganova, et:

Lahendusena pakuti vajadust selgete reeglite, materjalipankade ja tugevama koostöö järele, kus tootjad, ehitajad ja lammutajad oleksid kaasatud juba varajases etapis ning materjalid kavandataks tulevikus lihtsamini lahti monteeritavatena.

Tallinna linn: 95% hoonetest peavad olema ringseid põhimõtteid arvestavad

Rein Kalle, Tallinna Ringmajanduskeskuse juhataja, tutvustas Tallinna ringmajanduse arengukava, mille eesmärk on, et 10 aasta pärast oleks 95% Tallinna linna hoonetest ehitatud ringseid põhimõtteid järgides. Mõõtmine hakkab toimuma projekteerimishangete kaudu alates 2026. aastast.

Olulise näitena tõi ta esile Lasnamäe ringmajanduskeskuse, mis rajatakse teadlikult linna südamesse – ligipääsetavana jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga, et siduda see 15 minuti linna kontseptsiooniga. Hoone ehitatakse puidust ning on kavandatud nii, et seda saaks 50 aasta pärast hõlpsasti demonteerida. Fassaadis kasutatakse ringluspuitu, mis on pärit näiteks Tallinna vangla korvpallisaalist. Lisaks on kasutusel silikaattellise ja teiste materjalide ringkasutus.

Renoveerimine kui kõige kestlikum valik

Säästva Renoveerimise Infokeskuse juht Tarmo A. Elvisto rõhutas, et „kõige parem hoone on vana hoone, mis korda teha“. Tema sõnul ei tohi materjalide korduskasutusest rääkides unustada, et esimene samm on olemasoleva säilitamine ja taastamine. Hästi hooldatud traditsiooniline puituks on alati parandatav, vana palk teisest hoonest võib olla kõige keskkonnasõbralikum valik ning sageli saab vanadest materjalidest luua hoopis uusi ja innovatiivseid tooteid.

Näidetena mainiti ka Ringrenoveeri.ee platvormi ja praktikaid, kus juba 25 aastat tagasi kasutati ehituses teadlikult taaskasutatavaid materjale.

Teadus: vastupidavus ja demonteeritavus kui tuleviku norm

TalTechi vanemlektor Simo Ilomets tõi välja, et tänapäeval on üheks olulisemaks nõudeks ehitistele vastupidavus. Ta rõhutas, et vanadest hoonetest demonteeritud materjale võiks kasutada mitte tingimata uutes, vaid järgmiste põlvkondade hoonetes. Samuti tõi ta esile vajaduse teadvustada, kust tulevad meie ressursid ja kuhu me tegelikult uut ehitatud keskkonda loome – näiteks Mustamäe planeeriti kunagi vaid 50 aastaks, kuid seisab tänaseni.

Ringne ehitus praktikas

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhatuse liige Anu Lõhmus tutvustas uue inkubaatorihoone renoveerimist ajaloolises paekivihoones, mis saab ringmajanduse põhimõtteid järgides uue elu, ning tõi esile sellega seotud väljakutsed ja protsessi eripärad.

Pärast ettekandeid said kõik osalejad võimaluse külastada ka erinevaid TalTechi laboreid.

Kas ringne ehitus Eestis on võimalik?

Sündmuse ühisarutelus jäi kõlama, et ringne ehitus on võimalik, kuid on alles “lastekingades”. Loosungitest ei piisa – vaja on süsteemset muutust, selgeid reegleid, riigi otsustavat suunda ja toimivat koostööd kõigi osapoolte vahel.

Disain kohtub Teadusega on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös toimuv üritustesari, mille eesmärk on tuua kokku teadlased ja ettevõtjad, tutvustada teadustöid ning luua uusi koostöövõimalusi kestliku ja innovaatilise tuleviku nimel.

Ettevõtlusinkubaator korraldab sündmust „Creative Circular Cities“ projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm ja mille eesmärk on edendada ringmajanduse üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorit ning -tööstusi.