Pikendatud tähtaeg: Tallinna Ettevõtlusinkubaator kuulutas välja enampakkumise uue hoone kohvikupinna rentimiseks

Tallinna Ettevõtlusinkubaator (Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid) on kuulutanud välja enampakkumise aadressil Poldri 3/1 asuvate ruumide rentimiseks kohviku pidamise eesmärgil. Hoone on hetkel veel ehitusfaasis, kuid eeldatavalt valmib detsember 2025.

Ettevõtlusinkubaator soovib leida professionaalset ja kogenud partnerit, kelle juhtimisel kujuneb uuest kohvikust meeleolukas ja kvaliteetne kohtumispaik nii maja rentnikele, töötajatele, kui ka külastajatele. Kohvik antakse rendile koos olemasoleva kohvikumööbli, sisustuse ja kuumköögitehnikaga ning lao- ja personaliruumidega. Rendilepingu alusel annab TEI kohvikuoperaatorile kasutamiseks ja majandamiseks vajalikud ruumid, sisustuse ning vara, samuti sellega seotud õigused ja kohustused.

Kohviku oodatavate külastajate sihtrühmad kuuluvad TEI töötajad, hoone (püsi)rentnikud, majalised ja ka ürituste/sündmuste/näituse külastajad ning korraldajad, sealhulgas Eesti ja välismaa üksikkülastajad, grupituristid, koolilapsed-õpilasfirmade grupid.

Rendile antava ruumi pindala on 213,65 m2 , mis sisaldab endas kohviku avalikke külastajaruume 173,3 m2, tehnilisi tagaruume koos kuumköögi seadmetega kokku 34,4 m2 ja 50% ulatuses üldkasutatavaid ruume, st WC-d kohviku läheduses.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uue hoone esimesel korrusel leiavad koha näituse-, konverentsi- ja koolitusruumid ning kohvik ja hoone ülemisel korrusel töö-, rendi- ja nõupidamisruumid. Loodavas hoones jätkab Tallinna Ettevõtlusinkubaator olemasolevate ettevõtlusinkubatsiooni programmide ja ettevõtluskogukonnale suunatud tegevustega. Samuti pakutakse uues hoones ettevõtetele tugiteenuseid loome- ja ringmajanduse vallas. Avalikud ruumid on mõeldud kasutamiseks erinevate valdkondade ettevõtetele, professionaalidele, organisatsioonidele ja huvilistele, kes loovad enda tegevusega säästlikult ja kestlikult majandavat ettevõtluskeskkonda.

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 13. oktoober kell 09.00. Lisainfo: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9051205/notices

Fotod: Kohviku vaated (sisearhitektuuri autorid on LUMIA (Margit Aule, Viktoria Ugur), Projektibüroo (Jane Teresk).

Ettevõtlusinkubaatoris algas kolmenädalane CiD kiirendi

Ettevõtlusinkubaatoris algas 25. augustil rahvusvahelise projekti CiD Innovation Alliance raames kolmenädalane kiirendiprogramm, kuhu on kaasatud seitse Euroopa tiimi Hispaaniast, Itaaliast ja Saksamaalt. Programmi eesmärk on kujundada ringdisaini ja jätkusuutlikud ideed toimivateks ettevõteteks, pakkudes tiimidele tuge ärimudeli arendamises, turunduses, finantsides ning ka ettevõtte pitch’imisel.

CiD Innovation Alliance projekt keskendub ringdisaini ja biopõhiste lahenduste edendamisele. Projekti peamine eesmärk on viia ringmajanduslik mõtteviis ja disainipraktikad kesksesse rolli nii ehituses, tootearenduses kui ka linnaplaneerimises. CiD on loonud platvormi, kus kohtuvad teadus, ettevõtlus, kultuuriorganisatsioonid ja kogukonnad. Projekti raames on välja töötatud uued õppemudelid, et pakkuda noortele, ettevõtjatele ja spetsialistidele oskusi, mis toetavad üleminekut süsinikuneutraalsetele linnadele. Samuti edendatakse roheoskusi, digipädevusi ja ettevõtlusinnovatsiooni.

Tallinnas toimuvas 3-nädalases kiirendis osaleb Hispaaniast kaks arhitektide tiimi, Itaaliast kaks tootedisainerite tiimi ning Saksamaalt kolm linnaplaneerijate tiimi:

• SecondMatter – arendab ehitusmaterjale, mis põhinevad 85% ulatuses taaskasutatud ehitus- ja lammutusprahil, vähendades süsinikuheidet ja pakkudes uusi lahendusi linnade kestlikuks arendamiseks.
• Rinova – arendab uut komposiitmaterjali Rinovix, mis on valmistatud riisikestadest. Materjal ühendab kerguse ja vastupidavuse, sobides kasutamiseks nii fassaadidel kui siseseintel.
• Unit – loob kasutatud koolimööblist modulaarseid ja kohandatavaid mööblisüsteeme, mis soodustavad taaskasutust ja pakuvad soodsat lahendust haridusasutustele.
• Semina – väärindab oliivikive, millest koos biopolümeeridega luuakse erinevaid biopõhiseid materjale, sealhulgas 3D-printimise filamente, pakendeid ja ehituskomponente.
• Add Wood – korraldab kogukondlikke puidutöö töötubasid, et arendada oskusi, tuua ringmajanduse põhimõtted linnakeskkonda ja muuta Hannoveri jõeäärseid alasid atraktiivsemaks.
• Bobo – arendab mobiilset jagamissüsteemi tööriistade ja seadmete laenutamiseks, et vähendada raiskamist ja tugevdada kogukonnatunnet.
• Revive_Link – loob andmebaasi mahajäetud hoonetest ja pakub platvormi, mis ühendab kinnisvaraomanikke, kohalikke kogukondi ja investoreid, et anda tühjadele hoonetele uus elu ringmajanduse põhimõtetel.

Kolmenädalase programmi jooksul osalevad tiimid töötubades ja koolitustel, mis keskenduvad äriidee valideerimisele ja turu-uuringutele, ärimudeli arendamisele, finantsplaneerimisele, brändile ja turundusele, meeskonnatöö juhtimisele ning investorite kaasamisele. Lisaks toimuvad pitchingu töötoad ja Demo Day, kus tiimid saavad oma ideid esitleda ekspertidele ja žüriile. Koolitusi viivad läbi Aleksander Gansen, Margus Klaar, Kari Maripuu, Einar Tiimla, Heidi Kakko, Leila Haugas ja Marius Kuningas.

Kiirendi lõpetab 12. septembril toimuv konverents “Circular Economy & Built Environments: From Vision to Implementation”. Konverents toob kokku tunnustatud eksperdid ja praktikud üle Euroopa, et otsida lahendusi, kuidas muuta ehitus- ja linnaplaneerimissektor süsinikuneutraalseks, säästlikuks ja innovaatiliseks.

Konverentsi esinejate hulgas on rahvusvaheline strateegianõustaja Tim Stonemeijer, Taani ringmajanduse ja disaini ekspert Ditte Lysgaard Vind, Hispaania arhitekt ja Observatorio2030-CSCAE asejuht Sergio García-Gasco Lominchar, Eesti arhitekt ja #MasteryClass’i eestvedaja Kaidi Põldoja, Hundipea arenduse eestvedaja Markus Hääl, Myceeni kaasasutaja ja seenematerjalide arendaja Siim Karro ning arhitekt ja teadlane, Creatomus Solutionsi asutaja ja EKA vanemteadur Dr. Renee Puusepp.

Lisainfo konverentsi kohta siin.

Tallinnas toimub rahvusvaheline konverents ringmajanduse võimalustest ehitatud keskkonnas

12. septembril 2025 korraldab Tallinna Ettevõtlusinkubaator rahvusvahelise konverentsi “Circular Economy & Built Environments: From Vision to Implementation”. Üritus toob kokku tunnustatud eksperdid ja praktikud üle Euroopa, et otsida lahendusi, kuidas muuta ehitus- ja linnaplaneerimissektor süsinikuneutraalseks, säästlikuks ja innovaatiliseks.

Ehitus- ja lammutusprahist tekib täna ainuüksi näiteks Tallinnas üle 65% kogu linna jäätmetest, mis teeb ehitussektorist ühe suurima ressursikadu allika. Samal ajal on valdkond tohutu potentsiaaliga – ringmajanduse põhimõtteid rakendades saab jäätmetest luua uusi materjale, kasvatada linnade vastupidavust ja luua majandusele uut lisandväärtust.

„Ehitatud keskkond ei pea olema valik majanduskasvu ja looduskaitse vahel. Kui liigume süsteemselt looduspositiivse ringmajanduse poole, võidab sellest korraga nii majandus, loodus kui ka ühiskond,“ ütles konverentsi peaesineja Tim Stonemeijer, endine Ellen MacArthuri Fondi projektijuht.

Konverentsi kavas esitletakse nii Tallinna ringmajanduse teekaarti 2035 kui ka Euroopa perspektiivi: kuidas vähendada maailmas sektori 40% suurust panust CO₂ heidetesse ning samal ajal luua uusi töökohti ja väärtust. Osalejateni tuuakse kogemusi Kopenhaagenist ja mujalt Euroopast, kus ringmajanduse põhimõtteid juba edukalt rakendatakse.

Üks teema on ka arhitekti rolli muutumine – kui seni on arhitekt olnud eelkõige ruumilooja, siis nüüd oodatakse temalt panust kogu väärtusahela vältel alates materjalivalikust kuni kogukondade kaasamiseni.

Tallinna tulevikuprojektidest on tähelepanu all Hundipea linnaku arendus, kus endisest tööstusalast kujuneb kaasaegne ja looduslähedane mereäärne elukeskkond. Samuti räägitakse innovaatilistest materjalidest nagu seeneniidistikul põhinevad Myceeni ehitusmaterjalid, mis pakuvad süsinikuintensiivsete toorainete asemele taastuvaid alternatiive. Uuenduslikest lahendustest tutvustatakse ka modulaarseid ehitussüsteeme, mis võimaldavad hooneid käsitleda kui tarkvara – konfigureeritav, taaskasutatav ja pidevalt arenev.

Konverentsi esinejate hulgas on rahvusvaheline strateegianõustaja Tim Stonemeijer, Taani ringmajanduse ja disaini ekspert Ditte Lysgaard Vind, Hispaania arhitekt ja Observatorio2030-CSCAE asejuht Sergio García-Gasco Lominchar, Eesti arhitekt ja #MasteryClass’i eestvedaja Kaidi Põldoja, Hundipea arenduse eestvedaja Markus Hääl, Myceeni kaasasutaja ja seenematerjalide arendaja Siim Karro ning arhitekt ja teadlane, Creatomus Solutionsi asutaja ja EKA vanemteadur Dr. Renee Puusepp.

Konverents on tasuta, aga vajalik on registreerumine: https://inkubaator.tallinn.ee/sundmused/circular-economy-built-environments-from-vision-to-implementation/

Suveakadeemia tõi Roostal kokku 70 ettevõtlikku osalejat

12.–13. augustil toimus Roosta Puhkekülas traditsiooniline Suveakadeemia, mis tõi kokku ligi 70 osalejat – inkubaatorite ja teadusparkide tiimid, inkubandid ja vilistlased üle Eesti. Kahepäevane sündmus pakkus inspiratsiooni, praktilisi teadmisi ning mõnusat koosolemist suvises õhkkonnas.

Programmi avasid eesmärgistamise bootcamp’id, mida viisid läbi Ettevõtlusinkubaatori mentorid Margus Klaar ettevõtetele ja Kaarel Mikkin tugiorganisatsioonidele. Töötoad andsid osalejatele tööriistu selgete eesmärkide püstitamiseks ja tegevusplaanide loomiseks.

Õhtupoolikul said osalejad valida aktiivse tegevuse vahel – ühed panid käed trummidele Kuuba rütmide töötoas, teised lahendasid põnevaid ülesandeid geopeituse käigus. Päeva lõpetasid ühine õhtusöök, networking ja vabaõhtune seltskondlik programm.

Teist päeva alustas Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi ettevõtja Meeli Laane juhendatud töötuba “Kuidas läbipõlemise asemel muutuseid nautida?”, millele järgnesid ettevõtete kogemuslood. Lavale astusid teiste seas Maris Väli-Täht (EIT Food), Mari Aasmäe (Meal in Hand), Janika Aan (FoodID), Merlyn Peters (Nosin Technologies) ja Cathy-Liis Põlluveer (Nave Technologies).

Osalejad hindasid Suveakadeemiat kõrgelt ning tõid tagasisides esile võimaluse reflekteerida ja end proovile panna, nautida mõnusat loodust ning saada kaasa uusi ideid ja kontakte. Paljud rõhutasid, et „koostöös peitub jõud“ ning et koosolemine ja mõtete vahetamine andis energiat ja inspiratsiooni. „Mega hea korraldus – nii südamega!“ ja „Võimalus teiste ettevõtjatega mõtteid põrgatada ja tunda toetust“ olid vaid mõned tagasiside mõtted.

Sündmust korraldas Tallinna Ettevõtlusinkubaator koostöös teiste inkubaatorite ja teadusparkidega – Tehnopol, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Biotehnoloogia Park, Sparkup Tartu Teaduspark, Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator, Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaator ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia loovettevõtluskeskus.

Birico: lnkubatsioon aitas mul oma sihti oluliselt selgemaks mõelda

Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi lõpetas juunis Birico, kes toodab ja disainib erinevaid siidist tooteid. Uurisime asutaja Birgit Usina käest, kuidas ettevõte alguse sai, mis teeb siidi eriliseks ja mis on tulevikuplaanid.

Millega Birico tegeleb?

Birico loob siidist funktsionaalseid tooteid. Sõna „funktsionaalne“ võib kõlada veidi segadusttekitavalt, aga selle all pean silmas tooteid, mis muudavad meie igapäevaelu paremaks, mugavamaks ja stiilsemaks. Ma ei loo küll Mona Lisat, aga loon näiteks hommikumantli, mis paneb sind end tundma naiselikuna ja hästi. Ja samal ajal, kui sa seda kannad, hoolitseb see ka su naha eest.

Milline on su enda taust ja kuidas sa jõudsid siidist toodete tegemiseni?

Ma olen täielik hunt Kriimsilm. Olen õppinud rahvusvahelisi suhteid, aga teinud kõikvõimalikke töid. Olen olnud julgestaja lennujaamas, töötanud kuus aastat Coca-Colas raamatupidajana. Alates 2010. aastast olen rohkemal või vähemal määral olnud seotud ürituskorraldusega.

Kui tuli COVID ja üritusi enam korraldada ei saanud, sattusin ettevõtlusesse. Tegelikult olen alati tahtnud ettevõtjaks saada, aga alati jäi natuke puudu. Näiteks oli mul hirm turvatunde kadumise ees, et enam ei tule palka kindlal kuupäeval. Kui sain töölt koondatud, hakkasin esialgu Ukrainast looduskosmeetikat maale tooma.

Aasta hiljem, kui Ukrainas algas sõda, muutus see tegevus keeruliseks. Vahel jäi kaup piiri taha, vahel varastati see autost ära. Laos tekkisid augud, aga klientidele oli vaja midagi pakkuda. Samal ajal kogesin tugevat stressi ja ärevust, mis tõi kaasa uneprobleemid.

Nii need kaks olukorda – vajadus uute toodete järele ja isiklik uneprobleem – viisid mind siidini. Mitmest kohast hakkas tulema infot, et siidist juuksekummid kaitsevad juukseid ja siidist padjapüürid aitavad paremini magada. Kuna ma juba müüsin šampoone, sobis see juuste teema hästi mu olemasolevasse valikusse. Leidsin ühe toreda pereettevõtte Hiinast, kes oli nõus tegema mulle väikese partii tooteid minu disaini ja soovide järgi. Kui tooted Eestisse jõudsid oli inimeste huvi suur.

Kuna Ukrainaga muutus suhtlus järjest keerulisemaks, siis kaks aastat tagasi tegin otsuse luua oma bränd. Alguses ma ei teadnud täpselt, mida tegema hakkan, aga üks mu tuttav prantslanna, kes on coach, ütles: alusta sellest, mis sul juba olemas on. Ja mul oli juba siid.

Esimeste toodete, brändingu ja nime väljatöötamine võttis aega peaaegu kaks aastat. Ainuüksi nime leidmisele kulus kuus kuud. Ja siin ma täna olen.

Aga kust tuleb brändi nimi Birico?

Mul oli kunagi kass, kes väga armastas siidist padjapüüre, aga kes kahjuks ei ole enam meie seas. Temast inspireerituna tahtsin alguses natuke nimega mängida, midagi stiilis silk cat. Aga selgus, et sellise nime oli juba üks betoonifirma ära võtnud.

Tahtsin nimesse tuua ka natuke põhjamaist tunnet – näiteks midagi nagu cold frost –, aga ilmselgelt on sellised veebiaadressid juba suurte rahade eest ära ostetud.

Minu elus on olnud väga-väga oluline inimene minu vanaisa. Ühel õhtul, kui koos kaaslasega voodis pikutasin, ütlesin, et tahaksin selle brändi kuidagi vanaisaga siduda. Vanaisa hüüdis mind Biri’ks. See nimi üksinda ei kõla minu meelest eriti, aga siis mõne minuti pärast ütles mu kaaslane: aga Birico?

See kõlas kohe õigesti. Biri – need on minu juured, minu lugu, minu ajalugu. Co – see on kõik need inimesed, kes on minu selja taga, kes mind toetavad. Ja see kõik kokku moodustabki Birico.

Ma tahtsin kindlasti, et nimes oleks ka natuke välismaist kõla. Hakkasin uurima, kuidas vanasti, 1940ndatel USAs, brändidele nimesid pandi – võeti tükke erinevatest allikatest ja pandi need kokku. 1940ndad olid ka naiste ärkamise aeg, pin-up ajastu. Ja siis ma mõtlesin: see on märk. See ongi see õige nimi.

Miks on siid nii hea materjal ja millist siidi sa kasutad?

Maailmas on üle 20 erineva siidiliigi. Kui tegu on loodusliku siidiga, siis tuleneb selle nimi sellest, mida siidiussikesed söövad. Või siis sellest, millega siid on kokku segatud. India siidil on näiteks mitmeid sorte, aga seal on päris siidi tegelikult vaid väike protsent. On ka siide, mida tehakse näiteks ämblikuvõrgust, kuid need on muidugi ülikallid.

Mina kasutan Mulberry siidi. See on oma nime saanud sellest, et siidiussid söövad Mulberry puu lehti. See on üks maailma luksuslikumaid ja mõnusamaid siide.

Tegelikult siid materjalina teebki juba 70% tööst minu eest ära. Mulberry siid on väga hea, sest see on väga libe. Biricol on 99% toodetest valmistatud kõrgläikega siidist. Kui sa paned pea padjale, siis siidiga on hõõrdumine 60% väiksem kui näiteks puuvillase padjapüüriga. Puuvillane padjapüür mõjutab näonahka igal ööl mikro tasandil, muutes seda järk-järgult õhemaks. Ja mida õhem nahk, seda kiiremini tekivad kortsud, tumedad silmaalused ja muud nahaprobleemid.

Me mõtleme tihti kreemidele ja toonikutele, aga unustame, et nägu puutub padjapüüriga kokku ligi kaheksa tundi järjest. Samas ei pese me padjapüüre kuigi tihti – tegelikult peaks tavalist padjapüüri pesema minimaalselt kord nädalas. Siidiga on lihtsam: see ei ima baktereid, tolmu ega seeni, mistõttu sobib hästi ka allergikutele ja näiteks tolmuallergia puhul. Akne puhul peaks padjapüüri lausa iga päev vahetama, et vältida tsüklit, kus bakterid kanduvad padjapüürilt tagasi näole. Siidiga seda probleemi ei ole.

Minu lemmikomadus Mulberry siidi juures on aga see, et ta reguleerib temperatuuri. Kui toas on palav, siis siid tundub jahedam, ja kui külm, siis hoiab ta kehasoojust. Üks minu uneprobleemide põhjustest oligi see, et kui olin ärev, läks padi kiiresti soojaks ja ma ärkasin tihti üles. Siidist padjapüüriga ma peaaegu ei vaheta enam padja poolt – see on kogu öö sama mõnus.

Lisaks on meil ka erinevat tüüpi siidist unemaske, mis aitavad näiteks silmade kuivuse puhul. Olen ise läbi teinud mitu silmaoperatsiooni ja tänu siidile on mul vähem kuivust ja parem silmaümbruse naha seisund. Uuringud näitavad, et unemaskiga magamine aitab kiiremini uinuda, tagab sügavama une ja maandab ärevust. Siid lisab sinna juurde naha hoolduse ja luksuslikkuse. On isegi mõõdetud, et inimesed magavad unemaskiga 68% paremini – ja kui see on veel siidist, siis lisaks 30% paremini.

Kas oled mõelnud ka mõne teise materjali kasutamise peale?

Kusjuures ei ole. Maailmas ja ka Eestis on väga palju ägedaid disainereid, ja ma usun, et just see võikski olla minu eristumise koht. Keskenduda ainult siidile ja leida sellele võimalikult palju erinevaid kasutusviise.

See materjal ise teeb juba nii palju tööd ära. Tal on pikk ajalugu ja ta on mänginud olulist rolli ka majanduse arengus – mõtleme kasvõi siiditeedele. Seetõttu ei ole ma teistele materjalidele isegi mõelnud.

Kust sa saad inspiratsiooni uute toodete tegemiseks?

Väga tihti tuleb inspiratsioon isiklikust vajadusest. Samas on minu ellu sattunud ka palju inspireerivaid naisi – seega pärineb suur osa ideedest teiste naiste vajadustest.

Näiteks hommikumantli puhul kuulsin, kuidas mu sõbranna, kolme lapse ema, ütles, et tal on kogu aeg hommikumantli vöö kadunud. Ta armastab siidi, aga ei taha olla laste ees poolpaljas. Või et hommikumantlid on tihti liiga lühikesed ja ei kata piisavalt, nii et sa ei tunne end turvaliselt. Sellised hetked panevadki minu peas visuaali tööle.

Ma olen hästi visuaalne inimene. Kuigi lõpetasin reaalklassi ja olen töötanud reaalaladel, on loovus ja visuaalne pool minus väga tugevalt olemas. Kui mul tekib mingi visioon, siis ma ei saa enne rahu, kui olen selle kas kirja pannud või üles joonistanud ning sellest hakkabki toode sündima.

Mul on ka loodusega väga tugev side. Meie kodus on elanud neli põlvkonda tugevaid naisi, kes kõik on olnud seotud kas õmblemise, loomise või käsitööga. Vahel piisab lihtsalt juurte juurde tagasi minemisest ja ideed hakkavad jälle tulema.

Milline on su tööprotsess ideest toote valmimiseni?

See sõltub toote keerukusest. Tailor-made tüüpi keerukamate toodete puhul võib arendus võtta üle aasta. Näiteks hommikumantli puhul võttiski kogu protsess aega umbes aasta. Esimene mõte oli, et tahan luua hommikumantli, mis on naiselik, paitab kõiki kurve, paneb sind end hästi tundma ja on samal ajal ka praktiline.

Sellest visioonist sündis väike sketch, mille ma ühel hetkel paberile kritseldasin. Seejärel kirjeldasin oma tootmispartnerile, kuidas see peaks välja nägema. Nemad lõid selle põhjal visuaali ja me hakkasime seda koos kohandama. Tavaliselt on mul detailid peas millimeetri täpsusega – selle koha pealt olen natuke perfektsionist ja minuga on keeruline töötada.

Kui visuaal oli paigas, siis tuli järg materjali- ja värvivalikule. Siidi on erineva paksuse ja läikega ning igal väiksel detailil on roll. Vahepeal jäi projekt pausile, sest alustava disainerina ei ole ressursse just ülearu. Kui olime natuke kasvanud, tulin selle teema juurde tagasi. Siis hakkasime tegelema ka lõigetega. Neljas hommikumantel, mis valmis, oli lõpuks täpselt see õige.

Lihtsamate toodete puhul, nagu näiteks peavõrud või juukseaksessuaarid, on protsess kiirem, sest materjalikulu on väiksem ja toorikute tegemine lihtsam. Juukseklambrite arendus võttis aega umbes kuu, alates ideest kuni esimese toorikuni.

Peavõrudega läks veidi rohkem aega, sest testisime erinevaid sisutoorikuid. Mõni metallist variant surus ebamugavalt, mõni plastik tahtis puruneda. Lõpuks leidsime sellise plastikpeavõru, mis kohandub pea kujuga, ei suru ega pigista ja seda on kerge kanda.

Minu majast ei lahku ükski toode enne, kui olen selle ise üle vaadanud ja testinud. Kontrollin kõik tikandid, õmblused ja liimikohad isiklikult üle.

Kas sa tunned ennast pigem disaineri või ettevõtjana?

See on minu jaoks umbes 50/50. Hetkel positsioneerin end pigem ettevõtjana, aga iga päevaga tunnen järjest rohkem, et minus kasvab ka disaineripool.

Lapsena õmblesin nukkudele riideid, mõtlesin ise rõivaid välja. Kuigi oskan õmmelda, olid minu ema ja vanaema selles alati tugevamad. Mina joonistasin ja kirjeldasin ning vanaema õmbles nende visioonide järgi mulle riideid. Ometi ei ole ma kunagi end disaineriks pidanud – püüdsin pigem minna reaalala suunas.

Ka täna tundub mulle, et ma lihtsalt teen asjad ära, ma ei mõtle, et see võrdub disainiga. Aga siis kõik ütlevad: „Aga sa ju mõtled ise välja, sa lood midagi.“ Ja kui sain oma esimese kirja Tallinn Design House’ilt, mis algas „Tere, disainer“, oli see minu jaoks täiesti uus tunne. Ma ei olnud kunagi end nii defineerinud.

Mis sulle ettevõtte tegemise juures kõige rohkem rõõmu valmistab?

Eks ikka need väikesed võidud. Alguses paned endale hästi palju suuri eesmärke ja töötad nende nimel, aga kuskil poole peal sead juba uue sihi ja ei märkagi, mida vahepeal ära oled teinud. Kui tuli sõda ja sellega kaasnevad tagasilöögid, siis tegin teadliku otsuse, et pean hakkama märkama ka neid väikeseid võite. Ja just need valmistavadki kõige rohkem rõõmu.

Näiteks see, kui tuled välja uue tootega ja saad esimese tellimuse. Kui tuli esimene hommikumantli tellimus, olin nagu väike tüdruk, keksisin mööda tuba ringi. Või kui klient annab ägedat tagasisidet. Üks naine, kes soovis hiljem suurust vahetada, ütles, et see on kõige ilusam hommikumantel, mida ta näinud on. Sellised hetked lihtsalt paitavad hinge.

Me tihti unustame endale pai teha, sest kogu aeg on tunne, et peab edasi liikuma ja järgmise asja ära tegema. Aga kui keegi päriselt hindab su tööd, see tähendab palju.

Ja muidugi suuremad tunnustused ka – näiteks see, et oleme võitnud kaks Buduaari ilulemmiku tiitlit. See teeb hinge soojaks.

Mis on olnud siiamaani suurim väljakutse ettevõtte juhtimise juures?

Kõige suurem väljakutse on olnud praegune majanduslik olukord. Ma ei ole tegutsenud ettevõtjana ajal, kus majandus kasvas ja inimestel oli ostujulgust. Alustasin ettevõttega Covidi ajal, mil maailm oli justkui pea peale keeratud. Sellele järgnes sõda ning nüüdseks on jõudnud kätte aeg, kus inimesed ei tee enam nii kergelt kulutusi asjadele, mis ei ole eluliselt vajalikud.

Kui isegi toidutarbimine on vähenenud, siis luksustooteid ostetakse veelgi vähem. Eriti Eestis, kus meid on niigi vähe. Tegelikult, minu toode ju võistlebki ka vorstiga. Ja see teebki olukorra keeruliseks.

Sellises majanduskeskkonnas ellu jäämine nõuab pidevat paindlikkust ja avatust, valmisolekut erinevateks koostöödeks ja ettepanekuteks, et pildil püsida ja inimesteni jõuda.

On olnud kordi, kus olen mõelnud, et äkki peaks minema tagasi palgatööle. Sest siis on vähemalt kindel sissetulek, juhul kui sind ära ei koondata. Aga ettevõtlusmaik on nii tugevalt suus, et kui see mõte tekib, tuleb kohe järele teine: „Ei. Sa leiad selle lahenduse.“

Millised on su tulevikuplaanid, hoolimata keerulisest majanduskeskkonnast?

Olen alati arvanud, et nii nišitootega nagu siidist padjapüürid ja hommikumantlid meie väikeses armsas Eestis kaugele ei jõua. Meil on lihtsalt nii väike turg, kus tööealisi inimesi on umbes 400 000 ja mitut padjapüüri või hommikumantlit inimene ikka vajab, eriti kui nende eluiga on umbes 20 aastat. See tähendab, et turg küllastub üsna kiiresti.

Septembri alguses kolin Inglismaale ja soovin seal oma toodete müüki kasvatada. Minu unistus on avada seal oma väike butiik ning tuua sinna kaasa ka teisi ägedaid Eesti brände. Tahaksin olla justkui spokeperson – inimene, kes räägib meie lugusid ja tutvustab Eesti disaini. Mul on visioon armsast poekesest, kuhu inimesed tänavalt sisse astuvad, saavad tooteid katsuda, näha ja tunda.

Kuidas sa näed Eesti disaini- või ettevõtlusmaastikku disaini valdkonnas?

Meil on Eestis väga palju ägedaid tegijaid. Olen maailmas üsna palju ringi reisinud ja mulle on alati silma jäänud, kui eriline meie disain on. Käisin hiljuti Ettevõtlusinkubaatoriga õppereisil Taanis, kus disain on kas väga minimalistlik või väga värvikas. Eesti on suutnud need kaks stiili omavahel kombineerida. Meil on midagi ainulaadset – natuke ekstravagantsust, natuke minimalismi.

Aga kahjuks oleme ikka veel nagu lihvimata teemant, kellest maailm palju ei tea. Näiteks Lady Gaga on kandnud Eesti disaineri tehtud jakki, aga need nimed ei ole veel nii suured, et jõuaksid laiemalt teadvusesse.

Ma väga loodan, et ühel päeval on Eesti disain maailmas paremini tuntud. Meil on siin nii inspireerivaid lugusid ja loojad, kes on täiesti võrdsed suurte brändidega. Võib-olla saangi ise natukene kaasa aidata, et Eesti disain jõuaks rohkemate inimesteni – eriti nüüd, kui kolin Inglismaale.

Lõpetasid just ka Ettevõtlusinkubaatori 9-kuulise inkubatsiooniprogrammi alustavatele ettevõtjatele. Miks sa otsustasid liituda?

Tegelikult sattusin inkubaatorisse üsna juhuslikult. Ma ausalt öeldes ei olnud varem sellest midagi kuulnud – ja vabandan selle eest inkubaatori ees (naerab – toim. märkus).

Kui ma tulin Biricoga avalikult välja 2024. aasta septembris, ütles mu sõbranna, et toimub üks brändingukoolitus ja kutsus mind kaasa. Mõtlesin, et okei, panen end kirja – tol hetkel polnud mu koduleht veel lansseeritud ja see tundus hea võimalus midagi uut õppida.

Sõbranna ise koolitusele kohale ei jõudnud ja mina jäin liiklusummikusse kinni. Lõpuks jõudsin küll üritusele, aga ausalt öeldes ei mäleta ma sealt väga palju – peale selle, et alguses räägiti inkubatsiooniprogrammist. Et see aitab, on äge ja toetav.

Lõpus haarasin sabast Teelel, kellest sai hiljem minu konsultant, ja küsisin, kas ma üldse sobin kandideerima. Ta ütles, et võimalus on olemas – kandideeri. Aega oli vaid paar nädalat ja mul polnud just palju vabu hetki kandideerimiseks vajalike materjalide kokku panemiseks, aga tundus, et kui selline võimalus antakse, siis tuleb seda proovida.

Ma tahtsin kasvada, ja see programm tundus väga hea väärtusega – eriti kui arvestada, et keegi meist ettevõtjatest ei ole ju väga rikas. Osalustasu on täpselt selline, mille saab ära katta, aga vastu saad kordades rohkem.

Nüüd, kus olen selle läbinud, võin öelda: see on täpselt nii kasulik, kui palju sa ise sellest välja võtad. Kui pingutad, õpid väga palju. Kohtud paljude inimestega, maailmapilt laieneb ja tekivad uued võimalused.

Minu jaoks oli see täpselt õigel ajal, õiges kohas ja õige asi. Midagi, mis pidi juhtuma.

Mis on kõige olulisem väärtus, mida inkubatsioonist oma ettevõtte jaoks õppisid?

Kindlasti kinnitas inkubatsioon mulle seda, et ma olen õigel teel. Seda tunnet tugevdasid nii mentorid kui ka minu konsultant, kes oli tõesti väga toetav ja professionaalne.

Programm aitas mul oma sihti oluliselt selgemaks mõelda. Kuhu suunas liikuda ja millele keskenduda. Fookus sai palju konkreetsemaks. Inkubatsiooni alguses tahtsin näiteks laieneda Poola turule, aga kogu see plaan muutus täielikult, sest protsessi käigus tuli mängu hoopis Inglismaa.

Kõik prognoosid, mille ma alguses koostasin, on täna täiesti teistsugused. See näitab, kui palju pilt selgines ja kui oluline on kohaneda. Inkubatsioon aitas mul Inglismaale kolimise mõtet ja sellega kaasnevat ebakindlust märksa paremini läbi töötada.

Ma arvan, et sain igast valdkonnast midagi: mõnes kinnituse, mõnes täiesti uue teadmise. Aga kõige suurem väärtus oli see, et mu fookus läks palju selgemaks. Kui alguses panin rohkem rõhku voodipesule, siis nüüd on fookus nihkunud disainile ja just juukseaksessuaaridele.

Ka programmi raames tehtud mentorlus Kaubamaja kaubandusjuhiga tõi selle välja – et see valdkond on väga tugev ja seda tasub kasvatada.

Kas sul on endal veel midagi hingel, millest tahaksid rääkida?

Kui sa mõtled, et tahaks midagi ära teha või midagi uut õppida, siis ma soovitan kindlasti inkubatsiooni proovida. See on üliäge kogemus. Mul on nüüd 22 uut kolleegi, kellel on samad valud ja rõõmud. Need on inimesed, kes saavad päriselt aru, mida sa läbi elad. Kui mul tekib mõni küsimus, võin kellelegi neist kirjutada ja ma tean, et nad mõistavad, sest nad on ise samas protsessis.

Selle programmiga kaasneb palju ägedaid võimalusi. Ja lõpuks – kui sa ei unista suurelt, siis sa ei võida ka suurelt. Kes ei riski, see šampust ei joo.

Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab? Tegelikult pole asi üldse nii hull. Aga mis on kõige suurem asi, mis juhtuda saab? Kosmos on lagi.

Fotod: Sirje Sinisooo, Tallinn Design House Artist Series

Tutvu Birico toodetega kodulehel siin.

Ettevõtlusinkubaatoris algab septembris Game Business Masterclass: samm-sammult ideest toimiva ärini

Kutsume osalema Game Business Masterclassi, mis toimub juba sel sügisel 13. septembrist 12. oktoobrini. Tegemist on viiest moodulist koosneva Masterclass programmiga, mis annab osalejatele põhjaliku ülevaate mänguärist ja praktilised tööriistad, et oma mänguidee viia turuküpseks tooteks.

Miks osaleda?

Mängutööstus on üks kiiremini kasvavaid loomevaldkondi maailmas, mille käive ületab juba muusika- ja filmitööstuse kogumahu. Samas on tegemist valdkonnaga, kus edu saavutamine eeldab nii loovust kui ka tugevat ärilist visiooni.

Game Business Masterclass on loodud neile, kes:

• soovivad oma mänguidee või prototüübi muuta äriliselt toimivaks tooteks;
• tahavad paremini mõista mängumaailma ärilist poolt – kuidas ideest saab turule jõudev toode;
• hindavad võimalust õppida rahvusvahelise kogemusega eksperdilt ja luua valdkonnas uusi kontakte.

Programmi käigus õpitakse looma selget ärimudelit, planeerima rahastust ja koostööpartnereid, positsioneerima mängu turul ning veenvalt esitlema ideed investoritele.

Samm-sammult ideest turuni

Kokku toimub programmi raames 5 koolituspäeva:

• 13. september, 10.30–18.00
  Mängutööstus kui äri ja ärivisiooni loomine – töötuba, kus osalejad loovad oma mänguidee jaoks ärimudeli ja turuleminekuplaani.
• 14. september, 10.30–18.00
  Rahastus ja partnerlused – ülevaade erinevatest rahastusvõimalustest ning praktilised sammud realistliku eelarve ja partnerlusstrateegia loomiseks.
• 20. september, 11.00–17.00
  Progressi ülevaatus – individuaalne tagasiside seni tehtud tööle ja arutelud, kuidas ärimudelit ja eelarvet edasi arendada.
• 27. september, 11.00–17.00
  Turundus ja positsioneerimine – praktilised näited mängude turundusest ning tööriistad, kuidas määratleda sihtrühm ja kujundada oma mängu kuvand.
• 12. oktoober, 13.00–18.00
  Pitching ja suhted investoritega – lõpupitch, kus osalejad saavad oma projekti esitleda, harjutada investorikohtumisi ja saada tagasisidet ekspertidelt.

Rahvusvaheline juhendaja

Bohdan Sereda on kogenud mängulooja, kellel on üle 12 aasta rahvusvahelist kogemust ja kuus suuremat väljalaset erinevates žanrites – alates Premium AA ja VR-mängudest kuni indie-projektideni. Ta on spetsialiseerunud strateegiale, tootmisele ja visiooni kujundamisele, omades samas oskusi mängudisaini ja prototüüpimise vallas (Unreal Engine).

Sereda juhtis meeskonna kasvu neljast inimesest ligi 40 professionaalini ning tema töö kulmineerus VR-mängu Into The Radius eduga, millel on üle 500 000 müüdud eksemplari ja 9000+ “väga positiivset” hinnangut. Tema kogemus katab kogu mängu elutsükli: alates eeltootmise dokumentatsioonist, ärimudelitest ja eelarvest kuni turunduse, partnerlussuhete ja investorikommunikatsioonini.

Lisaks mängude loomisele on ta aktiivne mentor ja koolitaja – viinud läbi töötubasid noortele, pidanud loenguid rahvusvahelistel konverentsidel ning juhendanud kursuseid.

Toetus kogu programmi vältel

Osalejad saavad lisaks töötubadele pidevat tuge spetsiaalse Discordi kanali kaudu, kus juhendaja vastab küsimustele ja annab nõu ka sessioonide vahel. Programmi lõpetanutele väljastatakse ametlik tunnistus koostöös Game UP! Academy ja Tallinna Ettevõtlusinkubaatoriga.

Registreerimine on avatud kuni 8. septembrini 2025. Täpsem info ja registreerimisvorm: https://inkubaator.tallinn.ee/sundmused/game-business-masterclass/

Tekstiilide taaskasutusel on tohutu potentsiaal – väljakutseks on muuta see lihtsaks, atraktiivseks ja kättesaadavaks

Tekstiilide taaskasutus on tarbimisviis, mis on populaarsust kogumas ja millel on mitmeid positiivseid mõjusid. Siiski esineb tekstiilide taaskasutusega seotud väljakutseid, näiteks ajakulu või kättesaadavusprobleemid. Tihti valib tarbija lihtsama ja kiirema tee, et ebavajalikest tekstiilidest vabaneda või uusi osta.

Tekstiilitööstus toodab üha enam jäätmeid, kuna tekstiilide tarbimine kasvab pidevalt ning samal ajal raisatakse väärtuslikke ressursse ja materjale (Arnould jt 2023, 35). Tekstiilijäätmeid saab ennekõike vähendada, kui tarbijad ostavad riideid ja muid tekstiile mõistlikus koguses ning hoiavad neid kasutuses võimalikult kaua.

Tekstiilide kasutusea pikendamine on leitud olevat kõige otsesem viis tekstiilitööstuse keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Mida kauem tekstiilid ringluses püsivad, seda vähem ostetakse uusi (Arnould jt 2023, 35). Tekstiilide taaskasutus tähendab, et toodet või selle osa kasutatakse uuesti selleks otstarbeks, milleks see algselt loodud (Suomen Tekstiili ja Muoti n.d).

Praegu taaskasutatakse vaid umbes 2% tarbekaupadest, kuigi rahvusvahelise uuringu kohaselt on potentsiaaliks 10–20%, mõnel juhul isegi kuni 50%, olenevalt tootest. Lausa 66% rõivastest seisab kasutult kappides. Taaskasutust ja selle potentsiaali ei ole ühiskondlikus arengus piisavalt arvestatud. Jäätmekäitluses on palju enam panustatud energia taaskasutusse ja materjalide ringlussevõtu korraldamisse (Circwaste 2022).

Taaskasutuse mitmekesised eelised

Lisaks keskkonnamõjudele toob taaskasutus kaasa ka muid positiivseid tulemusi. See aitab leevendada vaesust ja ebavõrdsust – majanduslikult vähem kindlustatud leibkondade jaoks võib taaskasutus olla oluline tegur igapäevases elatuses. Vajalikud esemed saab osta oluliselt odavamalt kui uued (Circwaste 2022).

Taaskasutus loob ka rohkesti töökohti. Euroopa taaskasutusettevõtete võrgustiku RREUSE andmetel loob taaskasutus 70 töökohta 1000 tonni materjali kohta. Töökohti on erinevaid – nii lihtsamaid kui ka kõrget pädevust nõudvaid. Pikemaajalistel töötutel on võimalik leida tööd just taaskasutuse valdkonnas. Soomes on taaskasutus ja ringlus üks olulisemaid valdkondi, kus on võimalik leida tööd toetatud töötamise kaudu (Circwaste 2022).

Taaskasutuse kasvu aeglustavad tegurid ja väljakutsed

Ühe lõputöö raames (link soome keelsele lõputööle) viidi läbi küsitlus tekstiilide taaskasutuse teemal, mis tõi esile nii taaskasutusega seotud väljakutsed kui ka õnnestumised. Tekstiilide taaskasutus on mingil moel osa pea iga soomlase elust – mõnele tähendab see ebavajalike tekstiilide müümist, mõnele nende annetust heategevuseks või kasutatud riiete ostmist kirbuturult.

Küsitluse põhjal selgus, et tarbijaid motiveerib taaskasutuse puhul eelkõige selle lihtsus. Tekstiilid viiakse sinna, kuhu neid on kõige lihtsam viia, ja ostetakse sealt, kust neid on kõige lihtsam leida. Seega saaks taaskasutust kõige paremini suurendada, kui teenused oleksid tarbijatele lihtsalt kättesaadavad – näiteks kauplustes või kaubanduskeskustes.

Küsitluse järgi ostetakse teatud tüüpi rõivaid, näiteks pidulikke riideid, harva ning põhjuseks võib olla nende piiratud saadavus või keeruline leidmine. On raske teada, millisesse poodi minna, et leida sobiv ja õiges suuruses pidulik kleit. Lihtsam on minna tavapoodi, kust teatakse, et vajalik asi on saadaval. Lihtsa valiku tegemise üheks põhjuseks on ka ajakasutuse probleemid – nii kasutatud kui ka uute rõivaste ostmine või müümine võtab aega. Selle lihtsustamine ja teema teadvustamine on olulised sammud taaskasutuse suurendamiseks.

Küsitluse põhjal on müümine ja annetamine populaarsemad kui kasutatud riiete ostmine. Ideaalis peaksid need olema tasakaalus, kuid küsitluse andmetel müüakse ja annetatakse tooteid märksa rohkem kui neid ostetakse, mis tekitab turul tasakaalutust.

Heategevuseks annetamine on populaarne viis rõivaste ringlusse suunamiseks. Üheks põhjuseks on kindlasti teenuse kättesaadavus ja lihtsus — heategevuslikud kogumispunktid on kättesaadavad kogu Soomes. See võiks olla eeskujuks ka teistele taaskasutusteenustele. Parandades teenuste kättesaadavust ja kasutusmugavust, saaks rõivaste hulka erinevate teenuste vahel paremini hajutada.

Tulevikus tuleks taaskasutust igati toetada ja lihtsustada

Parim viis seda saavutada on muuta teenused lihtsamaks ja parandada nende kättesaadavust. Tarbijate panus taaskasutuse suurendamisse on võtmetähtsusega. Tõstes teadlikkust ja julgustades tarbijaid nii müüma kui ka ostma kasutatud tooteid, saab taaskasutusest võtta kogu kasu.

Allikad:

Lehtinen, E. 2024. Tekstiilien uudelleenkäyttö Suomessa: kuluttajatutkimus vaatteiden, jalkineiden ja asusteiden uudelleenkäytöstä – Theseus, Turun ammattikorkeakoulun opinnäytetyö. https://www.theseus.fi/handle/10024/863762

Arnould, E.; Berg, A.; Frisk, M.; Heiskanen, E.; Korsunova, A.; Kuure, S.; Laakso, S.; Lammi, M.; Matschoss, K.; Mykkänen, J.; Myllärniemi, J.; Posti, M.; Repo, P.; Rinkinen, J.; Råberg, M.; Shove, E. & Uusitalo, O. 2023. Kuluttajat kiertotaloudessa. Ympäristöministeriön julkaisuja 2023:5. Ympäristöministeriö. Viitattu 2.6.2024. https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/164630

Suomen tekstiili & muoti n.d. Kiertotalouden termi tutuiksi. Viitattu 2.6.2024 https://www.stjm.fi/palvelut-ja-tietoa-yrityksille/tekstiilien-kiertotalous/kiertotalouden-termit-tutuiksi/

Circwaste. 2022. Uudelleenkäytössä piilee valtava potentiaali. Viitattu 2.6.2024 https://www.circwaste.fi/fi-FI/Ajankohtaista/Uutiset/Uudelleenkaytossa_piilee_valtava_potenti(64149)

Autor:

Elina Lehtinen
Energia- ja keskkonnatehnika üliõpilane

See tekst ilmus esmakordselt soome keeles Turu Rakenduskõrgkooli üliõpilasportaalis.

Need materjalid on loodud projekti Baltic2Hand raames, mis on osa Interreg Kesk-Läänemere Programmist 2021–2027 ja mida kaasrahastab Euroopa Liit.

Baltic2Hand töötubade inspireerivad ettekanded – nüüd ka veebis vaadatavad

Baltic2Hand projekti raames oleme korraldanud mitmeid töötubasid, kus einesid mitmed erinevad eksperdid, ettevõtjad ja tekstiilitööstuse huvilised. Töötoad pakkusid värskeid mõtteid, uusi vaatenurki ning inspireerivaid ettekandeid teemadel, mis on olulised ringmajanduse ja tekstiilitööstuse tuleviku seisukohalt.

Nüüd on need inspireerivad esitlused kõigile kättesaadavad! Kui soovid saada uusi teadmisi, ammutada ideid või uurida, millised võimalused peituvad taaskasutuses ja digitaliseerimises, tasub need videod kindlasti läbi vaadata.

1. Läbipaistvuse tulevik: Digitaalne tootepass

Esineja: Satu-Marja Mäkelä, VTT
Satu-Marja Mäkelä rääkis digitaalsest tootepassist – tööriistast, mis võib muuta viisi, kuidas jälgime tooteid ja materjale nende elutsükli jooksul. Digitaalne tootepass aitab suurendada läbipaistvust, toetab ringmajandust ning annab nii ettevõtetele kui ka tarbijatele olulist infot toodete kohta.

2. Väärtusahela ümbermõtestamine taaskasutuse vaatenurgast

Esineja: Rudrajeet Pal, Rootsi Tekstiilikool
Rudrajeet Pal keskendus sellele, kuidas muuta väärtusahelaid nii, et need toetaksid taaskasutust ja ringmajandust. Tema ettekandes kõlab üleskutse mõelda senistest ärimudelitest väljapoole, et luua uusi võimalusi ja vähendada tekstiilitööstuse jäätmeteket.

3. Kuidas leida äriväärtust tekstiilitööstuses digitaliseerimise kaudu

Esineja: Ann Runnel, Reverse Resources
Ann Runnel rääkis digitaliseerimisest kui võimalusest luua uusi ärivõimalusi, eriti seoses ressursside juhtimise ja tarneahelate tõhustamisega. Tema ettekandest saab kuulda praktilisi näiteid, kuidas andmepõhised lahendused aitavad luua nii majanduslikku kui ka keskkonnaalast väärtust.

4. Ringmajanduse väärtusahelad

Esineja: Mikko Siukosaari, Ninyes Inc
Mikko Siukosaari keskendus oma ettekandes sellele, kuidas kujundada ärimudeleid ja väärtusahelaid, mis toetavad ringmajandust. Ta arutleb, millised võimalused ja väljakutsed kaasnevad ringluspõhiste väärtusahelatega ning kuidas neid ettevõtluses rakendada.

5. Ringmajanduse lahendused erinevates tööstusharudes

Esineja: Nani Pajunen, Turku University of Applied Sciences
Nani Pajunen räägib ringmajanduse lahendustest laiemalt, hõlmates mitmeid erinevaid tööstusharusid. Tema ettekandes saab ülevaate sellest, kuidas ringmajanduse põhimõtted ja praktikad aitavad erinevates sektorites luua keskkonnasõbralikke ja majanduslikult tõhusaid lahendusi.

6. Koostöö ja ettevõtete toetamine ringmajandusele üleminekul

Esineja: Ilari Puputti, Posti Grupp
Ilari Puputti räägib oma ettekandes, kuidas koostöö ja ettevõtete toetamine aitavad neil liikuda ringmajanduslike ärimudelite suunas. Ta jagab praktilisi näiteid ja lähenemisviise, kuidas ettevõtted saavad üheskoos jätkusuutlikkuse eesmärke saavutada.

Tutvu ka teiste projekti raames tehtud materjalide ja videotega siin: https://centralbaltic.eu/project/baltic2hand/14-project-materials/

Baltic2Hand on Interreg Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 projekt ja kaas-rahastatud Euroopa Liidu poolt. 

Teise ringi kliendipersoonad – Baltic2Hand projekti vaatenurk

Baltic2Hand projekti raames loodi kolm kliendipersoonat, tuginedes projekti käigus tehtud uurimistööle. Need persoonad pakuvad väärtuslikke sisendeid ettevõtetele, kes soovivad arendada või täiustada oma teise ringi rõivaste pakkumisi. Need aitavad mõista, kuidas erinevaid kliendigruppe paremini teenindada ja mis võiks neid motiveerida sagedamini teise ringi rõivaid ostma.

Allpool tutvustame kolme tarbijapersoonat: mugavuse otsija, klassikaline riietuja ja stiili individualist.

Mugavuse otsija

Mugavuse otsija teab, et keskkonnateadlikud valikud on olulised, ja tunneb, et peaks ostma rohkem teise ringi rõivaid. Praktikas eelistab ta siiski sageli mugavust ning valib uued riided, sest nende hinna ja kvaliteedi suhe on hea ning sobiva suuruse leidmine on lihtsam. Samas ostab ta teise ringi rõivaid oma lastele sagedamini. Mugavuse otsija kaaluks teise ringi ostmist rohkem, kui sobivaid poode oleks lähemal või kui veebipoodidest ostmine oleks lihtsam ja kasutajasõbralikum.

Ettevõtted saavad Mugavuse otsija vajadusi paremini täita, pakkudes võimalikult lihtsat ja mugavat ostukogemust, tagades laia suuruste valiku ning ostuprotsessi sujuvuse.

Klassikaline riietuja

Klassikaline riietuja hindab teatud brände ja ajatuid, kvaliteetseid rõivaid. Teise ringi ostmine ei kuulu tema tavapäraste harjumuste hulka, kuna ta seostab kasutatud rõivaid ebameeldiva lõhna ja hügieeniprobleemidega. Kuigi ta väärtustab ökoloogilisi põhimõtteid, ei kajastu see sageli tema ostuotsustes. Ta hoolitseb oma rõivaste eest hoolikalt ja eelistab minimalistlikku garderoobi, kus kõik esemed omavahel sobivad.

Klassikaline riietuja võiks olla valmis ostma rohkem teise ringi rõivaid, kui need oleksid puhtad, kvaliteetsed ja kui neid oleks lihtne tagastada. Selle sihtrühma jaoks peaksid ettevõtted rõhutama kvaliteedikontrolli, puhtust ning pakkuma riskivaba ja usaldusväärset ostukogemust.

Stiili individualist

Stiili individualisti jaoks on ökoloogilised väärtused tõeliseks motivaatoriks ka ostuotsustes. Ta on harjunud ostma teise ringi tekstiile ning peab riietumist eneseväljenduse vormiks. Talle pakub rõõmu unikaalsete esemete leidmine ning ka sotsiaalne kogemus, mida teise ringi ostlemine sageli pakub. Stiili individualist oleks valmis ostma ja müüma veelgi enam teise ringi rõivaid, kui sobivate toodete leidmine oleks lihtsam ja tõhusam.

Ettevõtted saavad Stiili individualisti kõnetada, pakkudes teenuseid, mis muudavad toodete otsimise lihtsamaks ja aitavad leida ainulaadseid, eneseväljendust toetavaid esemeid. Samuti võiksid nad luua platvorme, mis soodustavad kogukonnatunnet ja sotsiaalset suhtlust.

Kuidas arendada teenuseid vastavalt tarbijate ootustele?

Nende kliendipersoonade mõistmine on oluline ettevõtetele, kes soovivad aidata kaasa rõivatööstuse jätkusuutlikule muutumisele. Teenuste ja ärimudelite arendamine, mis vastavad nende persoonade erinevatele vajadustele – olgu need seotud mugavuse, kvaliteedi või eneseväljendusega – aitab suunata tööstust vastutustundlikumate ja ringmajanduse põhimõtteid toetavate lahenduste poole.

Need materjalid on loodud Baltic2Hand projekti raames, mis on osa Interreg Central Baltic 2021–2027 programmist ja mida kaasrahastab Euroopa Liit.

CreativeGPS: Kasvamise, koostöö ja karjääriplaneerimise teekond

Ettevõtlusinkubaatori osalusel toimunud CreativeGPS projekt on ametlikult lõppenud, lõpetades inspireeriva teekonna, mis oli täidetud eakaaslastelt õppimise, oskuste arendamise ja sisuka piiriülese koostööga. Projekti raames loodi programm loomevaldkonna professionaalide jaoks, kes tegutsevad tänapäeva tööjõuturul sageli ettearvamatus reaalsuses. Programm tõi kokku üle 60 osaleja Lätist, Eestist ja Soomest ning pakkus toetavat keskkonda kasvamiseks ja uut kontaktide loomiseks.

Koolitusprogramm töötati välja loomeinimeste karjääriarengu vajadusi silmas pidades ning 7-nädalase perioodi jooksul sisaldas see nii kohapealseid kui ka veebipõhiseid töötubasid, mida juhtisid oma ala eksperdid. Õppetegevused algasid samaaegselt Tallinnas, Helsingis ja Riias ning kulmineerusid rahvusvahelise eakaaslaste kogunemisega – intensiivse bootcamp’iga Tallinnas. Kahe päeva jooksul sukeldusid osalejad sügavamalt võrgustike loomisesse, ettevõtlusesse, karjääristrateegiasse ja koostöö mõtteviisi, töötades nii individuaalselt kui ka meeskondadena.

Koolitusprogramm töötati välja loomeinimeste karjääriarengu vajadusi silmas pidades ning 7-nädalase perioodi jooksul sisaldas see nii kohapealseid kui ka veebipõhiseid töötubasid, mida juhtisid oma ala eksperdid. Õppetegevus algas samaaegselt Tallinnas, Helsingis ja Riias ning kulmineerus kõikide riikide osalejate kogunemisega intensiivses bootcamp’is Tallinnas. Kahe päeva jooksul sukeldusid osalejad sügavamalt võrgustike loomisesse, ettevõtlusesse, karjääristrateegiasse ja koostöö mõtteviisi, töötades nii individuaalselt kui ka meeskondadena.

CreativeGPS programm sündis enam kui 15 eksperdi panusel, kes keskendusid väärtuspõhise karjääri võimekuse kasvatamisele kunsti-, kultuuri- ja loomevaldkonnas. Mitmekülgsete ja kasulike teadmiste ühendamise kaudu loodi kaasahaarav õpikeskkond, mis tõstis enesekindlust, sütitas uusi arutelusid eri loomevaldkondade vahel ning pani aluse püsivatele rahvusvahelistele võrgustikele.

Lisaks töötubade ja veebiseminaride jaoks loodud ulatuslikele materjalidele sündis projekti käigus selle kõige kestlikum tulemus: CreativeGPS töövihik.

Karjääri kompass loomeinimestele: Avasta CreativeGPS töövihik!

Pealkirjaga „CreativeGPS: Õpi navigeerima tugevama karjääri suunas“ töövihik sisaldab kuut põhiteemat: eksperdi brändi loomine, tööotsimisvõimaluste suurendamine, ettevõtluse võimaluste mõistmine, sotsiaalmeedia strateegiline kasutamine, võrgustike loomine ja koostöö üle piiride – kõik kohandatud loomeinimeste karjääriteekonna toetamiseks.

See tasuta ligipääsuga ressurss on kasutusvalmis ning täidetud praktiliste harjutuste, ekspertide teadmiste, mallide ja videoloengute linkidega praktiliseks õppimiseks.

Töövihikut katsetati esmalt koolitusprogrammi osalejatega ning seda täiustati väärtusliku tagasiside põhjal – kaasates olulised õppetunnid, parimad praktikad ja ideed, mis kõnetasid loomeinimesi kogu kogemuse vältel. Nüüd peegeldab see kõige mõjusamaid tööriistu ja strateegiaid, toetades loomeinimesi enesekindlamate ja kestlikumate karjääriradade kujundamisel üle eri distsipliinide.

Töövihik on avaldatud neljas keeles – eesti, läti, soome ja inglise – ning on suunatud mitte ainult loomeprofessionaalidele, vaid ka õpetajatele, mentoritele ja koolitajatele, kes töötavad kunstide, kultuuri ja loomesektori uue talentide põlvkonnaga.

Saadaval nii interaktiivse PDF-ina kui ka trükivalmis versioonina, on töövihik mõeldud paindlikuks kasutamiseks ning sisaldab illustratsioone läti kunstnikult Mārtiņš Zutis’elt. Seda võib kasutada individuaalselt või grupiarutelude tööriistana – see soodustab eneseanalüüsi, kogemuste jagamist ja strateegilist tegutsemist.

Töövihiku saab alla laadida siit: https://ndpculture.org/news/creativegps-introducing-a-multilingual-workbook-for-a-stronger-creative-career-eng-lv-ee-fi/ 

Projekti kaasrahastab 80% Interreg Central Baltic programm, ülejäänud 20% rahastavad projektipartnerid. CreativeGPS-i projektipartnerid on Northern Dimension Partnership on Culture (NDPC), Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja Trade Union for Art and Culture Professionals TAKU.

Lisateavet projekti kohta leiate siit.