Berit Kaschan: Leia oma sõnad, oma loo jutustamiseks

Ühel tuulisel detsembrikuu hommikul vestlesime õdusas Loomeinkubaatoris meie inkubandi Berit Kaschaniga. Berit Kaschan ehk Biblionaut on kirjandusterapeut, kes läbi tekstide aitab mõtestada inimeste jaoks maailma. Mis on kirjandusteraapia ja milliseid soovitusi oli Beritil anda oma soovide ja plaanide kirjapanekuks?

Mis on kirjandusteraapia ja kes on kirjandusterapeut?

Kirjandusteraapia on loovteraapia vorm, mis kasutab peamiste töövahenditena kirjutamist, lugemist ja selle üle arutlemist, lugude jutustamist ja tööd sümbolitega. Ühesõnaga, kõik, mis haarab sinu poeetilist mõtlemist, selle saab töösse panna, et korrastada sisemaailma ja avastada oma unistusi. Kuna loomingulistel tegevustel on iseenesest juba psüühikat maandav komponent sees, looming ongi teraapiline, siis on kirjandusterapeut suuresti ka tegevusjuhendaja moodi. Ja kirjandusterapeut – nagu iga teine terapeut – aitab ennekõike luua ja hoida turvalist õhkkonda, milles inimene avaneks.

Eestlased on „teraapia“ sõna suhtes muidugi üsna pelglikud, arvatakse ikka, et see on mõeldud viimases hädas kasutamiseks ja siis tuleb tulla kohale ja oma süda kohe peopesal terapeudile ulatada, et too selle korda teeks. Aga ei ole ju nii. Terapeut aitab kaardistada sinu inimlikud väljakutsed ja elulised murekohad ja leida sobivad viisid nende leevendamiseks, nipid, mida saad ka hiljem iseseisvalt edasi kasutada. Tihti vajavad inimesed lihtsalt julgustust ja aega, et oma mõtted lõpuni mõelda ja plaanid paika panna, kirjutada ja lausuda oma sõnadega oma tõde välja. Õppida iseenda, oma vajaduste ja suhete eest hoolitsema.

Tean üht prantslannat, kes oma Pariisis asuvas teraapiapraksises kombineerib kirjutamist ja kehatööd ja kelle pikaajalises terapeudikogemuses on päris palju ka selliseid lugusid, kus tuleb kohale klient, kes kurdab, et eluisu on kadunud ja lähemal vestlusel selgub, et murede tuum on selles, et inimesel on võlad ülepea kasvanud. Ja siis nad on istunudki koos maha ja kirjutanud teraapiasessioonide ajal finantsplaani ja teinud vahepeale lõdvestusharjutusi. Elurõõm hakkab tagasi tulema, inimene tunneb jälle, et ta juhib oma elu ise, mitte ei ole olude ohver. Oluline on ka see õlatunne muidugi, et keegi mõtleb sinuga kaasa. Sügavalt inimlik vajadus.

Kes jõuab kirjandusteraapiasse?

Senise kogemuse põhjal tundub mulle, et päris erinevad inimesed. Paljude puhul on muidugi ühisnimetajaks huvi kirjanduse vastu – inimesele meeldib lugeda, ta tahab kirjutada või kirjutamist proovida ja tihti ta tahab kujundada kirjutamise rutiini. Need inimesed on väga erinevatelt elualadelt, sest ega lugemine ei küsi ametit. Väga palju ongi hästi kirjutavaid inimesi, kes on ennast teostanud täiesti teises valdkonnas ja kellel ei ole huvi ennast kirjanduse valdkonnas lõpuni teostada. Aga nad tahavad seda mõnusalt tervislikku hobitegevust enda jaoks elus hoida ja läbi selle ennast paremini tundma õppida. Töötan praegu peamiselt gruppidega, mis jäävad oma profiililt loova ja teraapilise kirjutamise vahepeale. Aga nagu öeldud, neid piire ongi keeruline seada ja tõenäoliselt jääb see alatiseks nii. 

Miks lugeda ja kirjutada?

Lugeda ja kirjutada võiks ennekõike muidugi rõõmu pärast, mida see pakub. Aga kirjandusterapeutide hulgas on üsna levinud selline hüüdlause küll, et neuroteaduste teke on andnud kinnituse, et poeetidel on alati õigus olnud. Üha enam saame aju-uuringute kaudu tõestust, et lugemine ja kirjutamine on vägevad tööriistad ka traumakogemuste läbitöötamisel ja inimese ajule tõepoolest meeldib lugemine ja kirjutamine, see hoiab meid heas vaimses vormis. Ja eks igasugune kultuuriline ja loominguline tegevus on meie toimimise, inimlikuks jäämise seisukohalt võtmetähtsusega.

Kirjutamise ja lugemise tähtsus on suur ka ennetava tervishoiu kontekstis – kui sa kirjutad oma tugevaid tundeid regulaarselt välja, siis see pikemas perspektiivis ka ennetab suuremaid kriise ja emotsioonide kogunemist. Sa ei kanna üle-eelmise aasta viha endas edasi. Eraldi teema on veel käsitsi kirjutamine, see on juba iseenesest väga füüsiline tegevus, kui seda teadvustada. Ja see tugevdab ka ajupoolkerade vahelisi ühendusi, mis omakorda parandab analüüsivõimet. Tõsi on muidugi ka see, et me mõtestame oma elusid lugude kaudu, õpime elu ja maailma tundma lugude kaudu ja loome oma identiteeti läbi keele.  Me ei suudaks mõista ühtegi programmeerimiskeelt, kui me ei oleks enne seda õppinud kasutama loomulikku keelt, peastarvutamist ja neid oskusi alles hoidnud.

Teada on ka see, et inimeste hoiakuid mõjutavad lood rohkem kui faktid, seda teadmist kasutatakse edukalt ka turundusvaldkonnas. Hea kirjandusteos, hea loojutustaja ongi hea teekaaslane – ta annab nõu, laseb sul endal vaikides õppida ja oma järeldusteni jõuda, aga ei pressi oma ideid sulle peale. Ja enda tarbeks kirjutamine aitab oma mõtetest selgemat ülevaadet saada ja lõõgastab, tihti pakub ootamatut rõõmu ka – mul on nii mõnigi kord olnud see au olla juures kui inimene kirjutab oma elu esimese luuletuse — ja see tulemus meeldib talle. Et vau, ma tegingi just luuletuse valmis! Mida kõike ma veel siis suudan, eksole.

Kas Sina teed aasta alguses kokkuvõtteid ja kas soovitad seda teha?

Jah, teen ja soovitan. Ja lisaks soovitaks ma kokku koguda oma kalendrisse nii palju eri kultuuride aastavahetusi kui võimalik, siis jätkub igasse aastaaega mitu võimalust kokkuvõtteid ja plaane teha, ja nende teostumisse uskuda. Et ei pea jälle aasta aega ootama, kui jaanuaris kohe õnneks ei läinud. Näiteks keltide uusaasta on 1. novembril, Nepaalis tähistatakse aastavahetust aprilli keskpaigas jne. Aga jah, oma plaanide läbikirjutamine viib need teisele tasandile kui lihtsalt asjadest mõtlemine, hakkad rohkem uskuma ja näed ära ka oma plaanide nõrgad kohad. Idee läbikirjutamine on psüühika seisukohalt ikka kraad kangem tegevus kui sellest niisama mõtlemine. Ja ma julgesti soovitaks ka kalendermärkmikke, eriti neile, kes arvavad, et nad on liiga loomingulised inimesed sellise pragmaatilise sammu jaoks. Reaalsus on see, et kui ajajuhtimise mure ära kaob, vabaneb tohutult palju loomingulist energiat. Ja õpid ka oma aega väärtustama, tegevusi kontsentreerima. Omal käel järele proovitud võte.

Kui keegi soovib hakata lugema, siis kust alustada?

Igaüks tahab natuke erinevaid asju, isegi siis kui tahad lugeda. Ei julge öelda, et lugege kõik seda raamatut ja siis olete rõõmsad, et see raamat kindlasti meeldib. Kui ei ole pikalt lugenud, siis võiks võtta jälje üles nende tekstidega, mis on kunagi väga meeldinud. Mitte peljata seejuures ära ka oma lapsepõlvelemmikuid. Ma ikka meelekindlalt julgustan täiskasvanuid üle lugema oma lapsepõlve lemmikraamatuid. Esiteks on sealt võimalik leida uusi tähendustasandeid, sest head lasteraamatud on ju väga mitmekihilised. Teiseks võid sa sealt leida oma unistused või mõne osa endast, mille sa oled ära unustanud, aga millega oleks tore arvestada. Kui vähegi võimalik, siis üritan ise jõulude ajal ikka paar peatükki „Muumioru lugusid“ lugeda. Ja alati võib raamatukogus või raamatupoes ringi uidata ja raamatuid sirvida. Mida ma ise kasutan on see, et ma teen raamatu lahti kolmest kohast, pluss tagakaanetekst. Loen natuke ja saan aru, kas see stiil mulle sobib. Kas jutustaja meeldib ja kas ta kutsub kaasa. Veenev jutustaja suudab panna kuulama ka lugu, mis võib-olla esmapilgul ei huvitaks.

Ära mõtle sellele, mida peaks või oleks viisakas lugeda, vaid sellele, mis sind praegu huvitab, missugust tunnet ja maailma sa tahaksid kogeda. Mis võiks sind praegu mõnusalt turgutada või rahustada. Ja siis hakka selle tunde järgi minema.

Kuidas Loomeinkubaator sind Sinu teekonnal inspireerib?

Tunnen väga selgesti, et Loomeinkubaator on andnud mulle ettevõtte arendamisel kindla tegevuskava ja struktuuri.  Reaalsuskontrolli võimaluse ja väga hea ja motiveeriva juhendaja. Lisaks on väga oluline ka võrgustiku tugi, teadmine, et kui mõttelünk tekib on kohe võimalik pöörduda inimeste poole, kes teavad selle teema kohta väga palju ja oskavad sind aidata. Ja ka kokkupuutumine teiste mikroettevõtjatega, kellel on tegevusvaldkonnast sõltumata samasugused mured, need tihti halenaljakad olukorrad, kuhu alustav ettevõtja sattuda võib, aitab hoida suuremat pilti, et sa ei ole oma kummalises olukorras üksi. Ja muidugi ka rõõmude jagamine ja heade nippide vahetamine. See kõik loob õlatunde ja annab julgust oma unistuste elluviimisega igal juhul jätkata.

Foto: IDA Raadio

Sügisene foto- ja videolugu „Kummardus“ viib Peipsiäärele ja Kõrvemaale

Märgilistes Eestimaa paikades rändav Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekt „Kummardus“ jutustab kaasahaaravaid lugusid Eesti disainist. Seekordne fotosessioon toimus Peipsiääre arhailistes külades ja Kõrvemaa eripärase looduse keskel.

Kummardus kummardab lisaks disainile ja siinsele floorale ka kohalikule faunale. Elukeskkonna rikkus ja mitmekesisus selle kõige laiemas tähenduses on üks oluline komponent hea ja aegumatu disaini sünniloos. Ka seekordse fotojutustuse kandev roll on paikkondadele omastel motiividel ja pärimuslugudel. 

Sügisene fotosessioon viis Kummarduse Peipsiveerele Sibulateele, kus külalislahked kohalikud palusid võtegrupi koguni oma tagahoovidesse, kus uhkusega jutustati lugusid traditsioonidest ja tavadest, mis püüti kinni pildiloosse. Hilissügine värvigamma ja meeleolud jäädvustati Kõrvemaa metsades ja rabanõmmedel.

„Kummarduse“ projekti on kutsutud osalema ligi 100 Eesti disainerit, kelle looming on selgelt äratuntava käekirjaga ning potentsiaaliga ka rahvusvaheliseks tunnustuseks. Eelkõige on fookuses rõiva, aksessuaari- ja kodusisustusdisain. Pea kahe-aastase perioodi jooksul toimub viis pildistamissessiooni Eesti eri paigus, mille käigus viiakse disainitooted kultuurilise narratiivi loomiseks nende pärandilisse keskkonda. Fotoprojekti loovjuht on Piret Puppart, fotograaf Riina Varol, meigikunstnikud Mammu ja Piret Sootla;  videoklipid loob Robert Parelo. Projekti produtsent ja taustafotograaf on Anu Lõhmus, assistendid Liisa Torsus, Martin Raid ja Helen Västrik.

Fotosessioonis näeb sel korral Triinu Pungits, Marit Ilison, Pohjanheimo, Marc & André, Samelin, Mithio, Kelpman Textile, Liisa Soolepp, Kristel Kuslapuu, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais, Sigrid Kuusk, Kaia Saarna, Luminée, MyaMoon ja Arro Porcelain loomingut.

Kummarduse pildid ja nende saamislugu koos sissevaatega kultuuriloolisele algallikale on jälgitav Instagramis @kummardus.

Projekt viiakse ellu “Loomemajanduse ettevõtete konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, ekspordivõimekuse ja teiste majandussektoritega koostöö arendamine” EU53522 raames EAS-i toel Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poolt perioodil 01.01.2020 – 31.12.2021.

Bazaar 2020 toimus esmakordselt kaks päeva

Bazaar toimus 4.-5. detsember ainukordselt kaks päeva ja endistes Baltika tööruumides. Kohal oli ligi 100 Eesti disainerit, artistid bändisärkidega, kosmeetikatootjaid, veinipakkujad, kohvik ja palju muud põnevat.

Bazaar möödus kõiki ohutusnõudeid järgides avarates Baltika endistes tööruumides. Külastajad kandsid maske ja seiklesid põnevate ruumide vahel, mis kaheks päevaks täitusid mitmekülgse kohaliku disainiga. 

Reedel oli päevajuhiks Terje Telling, kes hoidis kohapeal meeleolu ja tutvustas põnevate intervjuudega disainereid.

Bazaari korraldustiim tänab kõiki, kes kohale tulid ja Bazaaril osalesid.

Loomeinkubaatori inkubant Pro Tribe esitles eksklusiivset äppi spordisõpradele

Loomeinkubaatoris toimus Pro Tribe äppi esitlus. Pro Tribe on loodud eksklusiivselt sportlastele, kes saavad äppi kaudu võistelda erinevate väljakutsete tegemisel. Põnevaid väljakutseid loovad kasutajatele erinevad brändid.

Professionaalsetele sportlastele on Pro Tribe äpis loodud Best Trick Battle väljakutse, mida hindavad teised kasutajad. Sotsiaalmeedia jaoks on Pro Tribe loonud Power Battle väljakutse, kus võiduvõimalusi suurendavad sportlase enda sotsiaalmeedia jälgijad ja sõbrad. Kõige viimasena on kõikidel huvilistel, nii algajatel kui ka pro-sportlastel, võimalik läbida Challenges ja Eastereggs väljakutseid. Äppi võite saab kasutada spordivarustuse täiendamiseks, reisimiseks või unustamatute kogemuste jaoks.

Nagu ütleb Pro Tribe’i slogan: „Sõida vingelt ja võida!”

Äppi esitlusel osalejad said proovida juba esimest väljakutset, milleks oli tasakaalulauaga sõitmine.

Katrin Kiviselg: Peab olema selge arusaam, kuhu sa tahad, et müük välja jõuaks

Loomeinkubaatori eelinkubatsiooni seminari müügistrateegiatest viis läbi Katrin Kiviselg. Ta jagas soovitusi, kuidas alustada ettevõtte müügitööga ja mis on eduka müügistrateegia aluseks.

Katrin alustas oma müügikarjääri müües raamatuid ukselt-uksele Ameerikas ettevõttes Southwestern Advantage. Samas ettevõttes kasvas ta müügijuhiks ning värbas ja koolitas müügimeeskondi nii Eestist kui Venemaalt (Peterburist). Seejärel ta aitas Kanada ettevõttel LGFG Fashion House laieneda Euroopas, olles alguses ise müügiesindaja Pariisis, kuid vaid paari aastaga viies tooted ka Brüsselisse, Luksemburgi ning müügitiimi laienedes ja mujale Euroopasse. 

Kui palju on läbimõeldud müüki?

Müügi puhul on oluline, et see toimuks läbimõeldult. Seepärast on oluline, et võimalikult palju tehtud tegevusi oleks üles kirjutatud, mis aitab lihtsamini tehtud tegevuste juurde tagasi minna. Müügi puhul tuleb mõelda, kas sul on tegelikult olemas selge plaan, kuidas müük koju tuua.

Müügi puhul võiksid valmis olla ka müügitekstid ja näiteks emailide templated.

Mis on ettevõtte juhi roll müügi üles ehitamisel?

Ettevõtte juhi esmane roll on tema kontaktibaas, kust tulevad ka esmased kliendid. 

Juhina peab olema selge arusaam, kuhu sa tahad, et müük välja jõuaks. Enda teada on visioon ja missioon. Lihtne on kampaaniaid, teha kui saate aru, kuhu te liigute ja mida tahate saada. Selle peale saab üles ehitada edasisi punkte.

Strateegiline plaan: vähemalt esimesed sammud on tehtud. Müügiinimese palkamisel on oluline, et endal oleks juba olemas strateegiline plaan ja esmased sammud tehtud. See aitab ka teda paremini suunata.

B2B või B2C

B2B võib olla tihti kergem kui B2B. Oluline on mõlema puhul siiski aru saada, kes on sinu ideaalklient. Inimesed peavad tundma, et näiteks email on isiklikult neile suunatud, mistõttu peab olema ideaalne klient nii täpselt ära määratletud.

Kuidas teha esimest kliendi kõnetamist?

Inbound lead– Keegi avastab veebilehe või sotsiaalmeedia kaudu juhuslikult.

Outbound lead– Outbound on see, mida ise oled oma tegevustega loonud. Tegvused, millega tegeleb müügiinimene.

Toote presenteerimine ei ole see, et räägid kui äge just sinu toode on. See on siis kui teate ette, mida see ettevõtte või klient vajab ja selle põhjal teete presentatsiooni. Pigem dialoogi kui monoloogi vormis.

Kui sellel ei ole oma lugu või emotsionaalset sidet taga, siis on see lihtsalt infovoldik.

Tehing

Tehing ei tohiks jääda tegemata sellepärast, et ei julge küsida. Enamik müüke kaob ära teadmatusesse. Kui näed, et müügid kaovad ära, kuna ei saa otsuseid, siis on vaja välja mõelda, kuidas kliendiga sidet hoida. Inimeselt ei pea kartma küsida otsust mitu korda.

Soovitused

Kui kliendiga on tehing tehtud, siis võiks küsida ka soovitusi. Seda võib olla raske ja ebamugav teha, kuid see on siiski vajalik. 

Peab arvestama, et keegi ütleb ei. Mõni soovitab rohkem ja mõni vähem, aga alati tasub küsida.

Kuidas oma ettevõttele rahastust saada?

Loomeinkubaatoris toimus rahastuse teemaline seminar, kus esinejad tutvustasid osalejatele, kuidas enda ettevõttele rahastust saada. 

Jelena Žovnikova tutvustas erinevate rahastusvõimaluste plusse ja miinuseid. Viimaste aastate jooksul nõustab Jelena enamasti alustavaid ettevõtteid ja idufirmasid ning on kahe ühisrahastusplatvormi (Fundwise ja Hooandja) tuumikmeeskondade liige. Lisaks koolitab ja mentordab Jelena ettevõtjaid MTÜ Loov Eesti, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja, StartupEstonia, Prototron fondi, Startup Wise Guys kiirendi, Imaguru inkubaatori jt projektides nii Eestis kui välismaal.

Asutajate raha (bootstrapping):

Perekond, sõbrad, lollid, fännid, Facebook (5 F’s)

Grandid, toetused ja võistlused

Inkubaatorid ja kiirendid

Äriinglid

Laenupõhine ühisrahastus

Riskikapital

Pangalaenud

Börs

Anu Oks on Eesti Äriinglite Võrgustiku EstBAN (Estonian Business Angels Network EstBAN) tegevjuht ja startup ettevõtete nõustaja raha kaasamise valdkonnas. Ta tõi oma ettekandes välja, mis võiks olla ettevõttel olemas, et saada ingelinvesteeringuid.

EstBAN ehk Eesti Äriinglite Võrgustik on ingelinvestorite katuseorganisatsioon. EstBAN ühendab ingelinvestoreid, et parandada investeeringute kvaliteeti ja aidates seeläbi idufirmadel kasvada.

Mis võiks ettevõttel olemas olla, et saada ingelinvesteeringuid?

• Arusaamine, mis äri on – ühe lausega seletatav ärimudel
• Meeskond – tavaliselt rohkem kui 1 asutajaliige/osanik
• Ülevaade resurssidest – toode, turg, skaleeritav ärimudel
• Dokumentatsioon ja paberimajandus – StartupEstonia kodulehelt leiab kõik vajalikud dokumendipõhjad
• 2 presentatsiooni, one-pager, finantsplaan, osanike nimekiri, esialgsed investeerimistingimused
• Suur igakuine mõõdetav kasv – käive, kasutajad, allalaadimised vms
• Oluline on ka see seletamatu x-faktor.

Üheks edukaks ingelinvesteeringu kaasajaks on näiteks kohalik bränd ALPAKA.

Bazaar toimub sellel aastal ainukordselt kaks päeva

Tallinna Loomeinkubaatori jõulueelne disainiturg Bazaar toimub 4.-5. detsember

Tallinna Loomeinkubaatori jõulueelne disainiturg Bazaar toimub sel aastal juba üheksandat korda, Baltika kvartalis. Disainiturg Bazaar on alati olnud tore sissejuhatus pühadehooaega. Loomeettevõtetel on võimalus tulla kokku ja esitleda enda loomingut huvilistele. Siia tulevad inimesed pimedal ajal mõnusalt aega veetma, tutvuma uute disaineritega ja valima pühadekinke.

Traditsiooniliselt on kohal Eesti disainerid – hulgaliselt moodi, ehteid, kodusisustust, looduskosmeetikat ja lastetooteid. Lisaks võib leida ainkordselt Bazaarilt ka bändisärgid. Avatud on pop-up kohvikud, kus külastajaid ootavad põnevad maitse- ja joogielamused.

Tänavune Bazaar toimub esmakordselt kahel päeval (4.detsember kell 12:00-18:00 ja 5. detsember kell 11:00-17:00) endistes Baltika tööruumides. Avaras ja moodsas industriaalses keskkonnas on ruumi, et pühadeoste ohutult sooritada. Lisaks palume registreerida enda külastuse ajaakendesse: https://forms.gle/WMYSjTsWn5q7HU1L7

Meie kõigi heaolu huvides on kohapeal kohustuslik maski kandmine. Kui tunned ennast tõbisena, siis püsi palun kodus!

Püsige terved ja kohtumiseni Bazaaril!

Ekspordihommik: Kui sa ei müü, siis müüd sa vales kohas

Koostöös  Eesti Kaubandus- Tööstuskojaga toimus eksporditeemaline seminar. Enda teadmisi ja kogemusi jagasid Marko Ala Oot-Oot Stuudiost, Peeter Ilison Marit Ilison Creative Atelier’ist ja Tallinna Loomeinkubaatori mentor Karen K Burns. Oleme välja toonud mõned põnevad näited ja kasulikud näpunäited, mis koolituselt kõlama jäid.

Oot-Oot Stuudio kogemus 

Oot-Oot Stuudio kogemust ekspordiga tutvustas Marko Ala. Oot-Oot Stuudio on Eesti mööblitootja, kes peab lugu kvaliteedist ja kestvusest. Disainerite Marko Ala ja Joonas Torimi loodud mööblifirma keskendub diivanitele, tugitoolidele ja vooditele. Täna töötab Oot-Oot Stuudios kolm disainerit ning kogu disainimine, konstrueerimine, prototüüpimine ja tootmine toimub tihedas koostöös paljude partneritega üle Eesti.

„Toote turundamisel on oluline aru saada, mis on sinu toote eripära. Selle põhjal saame hinnata, millega on mõistlik kaasa minna ja millega mitte. Kui toode on väga visuaalne, siis sobib turunduseks kanal, kus sa näed pilti. Oot-Oot Stuudio puhul toimivad seepärast hästi Instagrami reklaamid. Ei kasuta väga mõjuisikuid, kuna nende majandamine on nii suur töö ja selle asemel panustame Facebooki reklaamidesse.“

Lisaks tõi Marko Ala välja, kuna põhiliseks ekspordi sihtriigiks on Soome, siis on hea võimalusena Oot-Oot Stuudiol seal avatud ka showroom. Soome puhul on märgata ka aktiivset sotsiaalmeedia arutelu. Inimesed küsivad, kust keegi on mingi toote saanud ja kiidavad kui on hästi tehtud.

„Oluline on ka see, milliseid fotosid sa tootest teed. See, kuidas sa oma toodet esitled ja mis sa sinna kõrvale paned on väga oluline. Disainierinevused on küllaltki minimaalsed ja muutub oluliseks keskkond, mida sa kliendile esitled. Keskmine klient ei oska öelda, miks talle toode meeldib, vaid see on tunnetuslik.“

Oot-Oot Stuudio puhul on oluline märksõna ka jätkusuutlikus. „Üks on toote füüsiline vastupidavus – toode ei kulu ära. Teine on moraalne vastupidavus. Inimesed tüdinevad kiiresti ära ja tahaksid kogu aeg midagi uut. Seepärast tegeleme ka mööbli restaureerimisega.

Marit Ilison Creative Atelier kogemus

Marit Ilison Creative Atelier kogemust jagas Peeter Illison. Marit Ilison Creative Atelier on kodumaine moebränd, kes on koostööd teinud luksusmoe veebikaubamajaga Matches Fashion ja müünud oma loomingut nt. yoox.com ja shop-monde.com vahendusel. Marit Ilison brändi on kajastanud teiste hulgas rahvusvahelised väljaanded The New York Times, Vogue Paris, Vogue Italy, Women’s Wear Daily, Dezeen, Stiletto, It’s Nice That ja VICE.

„Traditsiooniliselt öeldakse, et koduturg peab tugev olema ja siis tegeletakse ekspordiga. Marit Illisoni puhul on see vastupidi. Meie puhul on tugev turg just Itaalia.“

Erinevate edasimüüjate puhul tuleb välisturgudel tihti arvestada, kellega koostööd teha. Need on väga perekonnakesksed ärid ja võib juhtuda, et kui teed ühega koostööd, siis teisega ei ole enam võimalik teha. Eesti puhul sellist olukorda ei tekiks. Seepärast on oluline välisturgude puhul valida õige edasimüüja, sest kõik soovivad olla eksklusiivsed.

„Veendu, et sinu toodet müüakse, mitte ei müüda sind. Sisseostjatele meeldib tihti hakata ise disainima, kuidas toode peaks välja nägema. Algajana mõtled, et järsku ta siis ostab, kui viid need muudatused sisse. Kuid lõpuks avastad, et see ei ole üldse see, kust ma alustasin. Tuleb jääda enda käekirjale kindlaks.“

Messide puhul tuleb meeles pidada, millised sisseotsjad sinna reaalselt kohale tulevad. Nad vaatavad asju huviga, aga lõpuks ei esita tellimust. Siis tulebki välja, et tema tegeleb ehete ostmisega, samas kui sina tutvustasid talle riideid.

„Mõni pood võibki jääda PR projektiks. Tasu sa sealt ei saa, aga samas saad meediakajastust.“

Karen K Burns

Karen on rahvusvahelise taustaga ettevõtja, olles tegutsenud UK’s, Lähis-Idas kui ka Lõuna-Aafrika Vabariigis nii avalikus- kui erasektoris. Karen on töötanud eri ametikohtadel nii British Telecom’is kui ka Ühendkuningriikide tervishoiusektoris. Hiljem jätkas Karen karjääri Araabia Ühendemiraatides, töötades reklaamivaldkonnas ja Hollywoodi A-klassi filmide tootmises. 

„Ekspordi üles seadmist mõjutab väga palju, kas sul on teenus või äri.”

Välismaal on tavaliselt olemas Facebooki grupid, nt eestlased Brüsselis, eestlased Londonis jne. Need on head kohad, kus teha näiteks turu-uuringut ja samas leida ka kasulikke kontakte. Saatkondade majad on samuti hea koht kliendikohtumiseks. Seal kohtumist läbi viies tundud automaatselt usaldusväärsem.

Eksporti on kahte laadi: otsene ja kaudne. Otsene on siis, kui tootja tegeleb sellega ise ja siis on ka riske rohke. Kaudse puhul tegeleb sellega keegi teine. See on mugav siis, kui minnakse turule, mis on väga kaugel ja selle kohta ei ole teadmisi.

Suurbritannias toimib hästi selline leht, nagu www.meetup.com, kus on kirjas palju erinevaid üritusi. Need on suurepärane viis uues kohas koostööpartnerite ja klientide leidmiseks.

Kaks põnevat podcasti soovitust:

LinkedIni kaasasutaja Reid Hoffmani Masters of Scale

Monocle podcast The Entrepreneuers 

Kuidas teha häid tootefotosid?

Tootefoto koolitusel jagas fotograaf Peeter Sirge kasulikke soovitusi, kuidas teha ilmekaid tootefotosid. Rääkides tootefotost, mõeldakse enamasti ühtlasel valgel taustal pilti. Järgnevalt oleme välja toonud mõned olulisemad näpunäited, mida jälgida tootefotode tegemisel.

Esiteks tuleks pildid alati pildistada RAW ehk toorikfaili formaadis, sest siis on neid hiljem võimalik töödelda.

Tootepildistuslaud

Tootefotode puhul on üheks oluliseks osaks taust, mille peal neid pildistad. Selleks on enamasti vaja tootepildistuslauda.

Kui ei ole tootepildistuslauda võimalik kasutada, siis on üks variant pildistada ka valge paberi taustal, aga sellisel juhul peaks olema toode, mida pildistatakse, aluselt kõrgemale asetatud.

Valgus

Tootefoto pildistamise jaoks on vaja ka välku. Kaamera küljes olevat väikest välku ei ole soovitatav kasutada. Portree puhul tekivad näiteks selle välgu kasutamisel inimesel punased silmad. Kui pildistamisel on ainult üks välk, siis saab asetada hõbepaberi tootefoto laua alla, et valgust peegeldada. Sellisel juhul ei teki tugevaid varje.

Üks põhiasi valguse puhul on valguse värvus. Päevavalgus on 5500 kelvinit. Halogeenlamp on 3200 kelvinit. Mida väiksem number seda kollasem valgus. Looduslikest valgustest on kõige sinisem pilvitu päikesetaeva valgus. Lumisel päeval pildistades on vari sinine.

Tootefotode puhul on soovituslik kasutada külgvalgust, sest sellisel juhul jääb pilt ruumilisem. 30 kraadise nurga alla asetatud välk välistab peegelduse. Valgusallika liigutamisel kehtib kauguse ruudu reegel: kui liigutan valgust kaugemale kaks korda, siis väheneb valgus neli korda.

Enne pildistamist on oluline puhastada ese ka sõrmejälgedest, sest välkudega pildistades paistavad need hiljem tugevalt välja.

LED valgustus

Pildistamiseks võib kasutada ka LED valgustust. LED lambid on enamasti 4000 kelvinit. LED lampide puhul on oluline vaadata ka CRI-d ehk värviedastusindeksit, mis näitab, kui tõetruult valgusti edastab kindlaks määratud kaheksat pastelset põhitoon. Kui CRI-d ei ole märgitud, siis ära osta. CRI80 on minimaalne, mis võiks olla.

Kasulik nipp: LED lampe on võimalik saada ka ehituspoest. 

Töötlemine

Fotode töötlemiseks saab kasutada näiteks Adobe Photoshopi või Luminari.

Rando Rannus: Kui ei suuda kohaneda, siis ei jää ellu

Eelinkubatsiooni teise seminari ärimudelitest viis läbi Rando Rannus, kelle sõnul: „Ärimudeli innovatsioon trumpab üle tehnoloogiainnovatsiooni.“ Ta on olnud tegev juhtimiskonsultandina kui ka internetiettevõtjana. Oma töös on ta kokku puutunud väga erinevate valdkondade ettevõtetega ja aidanud neid nii nõu kui jõuga äristrateegiatest turunduseni.

Mis on ärimudel?

Kuidas on võimalik olemasolevaid vahendeid vaadata teise nurga pealt ja luua uusi lahendusi ja ärisid? Siin tulevad mängu erinevad ärimudelid.

Ärimudeli lõuend aitab süsteemselt erinevate lahenduste peale mõelda, neid kirjeldada ja loob ühtse raamistiku. Isegi kui räägime sama keelt, räägime ikka erinevat keelt ja kõik arvavad erinevaid asju. Sellepärast ongi vaja ühtlustada ühtse ärimudeli lõuendiga, et me kõik saaksime ühtviisi aru.

Ärimudelile tuleb läheneda disainerliku suhtumisega, ehk alustada tuleb visandamisest. Ei piisa ainult ühe asja kirjutamisest, vaid on vaja visandada erinevaid mõtteid, mille põhjalt edasi liikuda. Vaadata, millised erinevad seosed tekivad ärimudeli lõuendi.

Seejärel tuleks luua prototüüpe ja vaadata, milline neist hakkab liikuma. Milline on toote turuväärtus ja seejärel tuleb liikuda turule ja hakata testima. Uurida klientide käest, kas see mille välja töötasime, ka päriselt toimib?

Turu puhul peaks aru saama, milline on turu suurus? Milline osa võiks just sulle sobida? Ja siis, palju sa võiksid endale sobivast turuosast hõivata?

Ärimudeli lõuendit on võimlaik vaadata ja täita siin.