Kuidas kunstnikuna läbi lüüa?

Ettevõtlusinkubaatoris toimus paneeldiskussioon, kus arutati tänapäeva kunstimaailmas edukaks olemiseks vajalikke oskusi ja strateegiaid. Paneelis jagasid oma mõtteid kolm kogenud kunstimaailma esindajat: Siim Raie (Artrovert galerii asutaja ja juht), Lilian Hiob (kuraator ja galerist) ning Anna Kõuhkna (vabakutseline maalikunstnik). Paneeli modereeris Nele Plutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorist.

Lilian Hiob rõhutas, et kunstimaailmas on olulised nii suhtlusoskused kui ka kontaktide loomine. “Kunst on 95% looming ja 5% suhtlusoskus. Oluline pole enda turundamine, vaid see, kuidas räägid kolleegidega, kelle avamistel käid, kas oled aktiivne ja vestled oma mõttekaaslastega.” Samuti tõi Hiob esile hinnapoliitika tähtsuse: “Ei ole mõtet aastaid kallite teoste otsas istuda.” Ta lisas, et stuudiost ja vahendaja kaudu müüdud tööde hinnad peavad olema ühtsed, kuna erinev hinnapoliitika kahjustab koostööd. Hinda kujundades peaks jääma ka võimalus seda CV täienedes tõsta.

Välismaal müümise kohta märkis Hiob: “Kõigepealt võiks kohalikul tasandil tugev tegija olla — kui sa siin läbi ei löö, siis ei tasu arvata, et õnnestud välismaal.

Anna Kõuhkna jagas oma kogemust vabakutselise kunstnikuna, rõhutades, et kunstnik peab näitama üles aktiivsust ja olema avatud koostööle. Ta kirjeldas, kuidas loomeprotsessis on oluline pidev analüüs ja enese mõtestamine. Kõuhkna toonitas, et kunstnik peaks alati oma teoseid kvaliteetselt üles pildistama ning hoolikalt mõtlema, millal ja kuidas oma loomingut avalikustada. Ta arutas ka ajaplaneerimist, leides, et isegi tiheda töö kõrvalt on võimalik olla produktiivne ja loov, ning julgustas kunstnikke olema avatud tagasisidele ja uutele võimalustele.

Siim Raie rõhutas diskussioonis kunstiteoste kvaliteedi olulisust nende esitlemisel. “Kunstnikuks olemiseks ei piisa enesemääratlusest, et ma nüüd olen kunstnik.” Oluline on, et tööd oleksid head. “Teos, mida te teete peab hea olema. Siis edasi hakkavad inimesed huvi tundma autori vastu.”

Ta julgustas kunstnikke aktiivselt osalema erinevatel näitustel ja oksjonitel, isegi kui alguses edu ei saavutata. See on ka oluline tagasiside saamise koht. Samas tõi ta välja, et enne näitusi ei ole soovitatav kõiki teoseid eelnevalt sotsiaalmeedias avaldada. “Inimesed tarbivad visuaali – kui inimestel on tunne, et nad on ekraanil kogu näituse ära tarbinud, siis nad ei tule näitusele” Raie toonitas ka kunstniku karjääri strateegilist lähenemist, rõhutades, et oma loometöösse tuleb suhtuda professionaalsusega ning mõelda pikemas perspektiivis.

Kokkuvõttes käsitles paneel laialt kunstniku karjääri kujundamise aspekte – alates teoste hinnastamisest ja näitustel osalemisest kuni koostöö olulisuseni. Kõik esinejad nõustusid, et kunstimaailmas edukaks olemiseks on vaja loominguliste oskuste kõrval ka tugevaid suhtlus- ja strateegiaid, et leida oma koht nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Vaata teisi sündmusi, mis Ettevõtlusinkubaatoris toimuvad.

Kuidas väiketootjana kiiremini toidulauale jõuda?

Paneelis vestlesid Ettevõtlusinkubaatori vilistlane Tanel Tang (Saaremaa Mahemuna), Caroline Aruoja (Nöösker Mead ) ja Andrean Razumovski (Mati Foods). Paneeli modereeris Tallinna Ettevõtlusinkubaatori mentor Paavo Pettai.

Ettevõtluspäeva paneelil rääkisid väiketootjad oma kogemustest ja väljakutsetest:

Tanel Tang, kes on alustanud mahemajoneesi toomist rõhutas, et mitmed aspektid on olnud keerulised just varasema sarnase kogemuse puudumise tõttu. „Väikeettevõtluses olemine on karm maailm,“ tõdes ta. Ta lisas, et suuremad tootmisstandardid muutuvad olulisemaks, kui ettevõte kasvab, kuid tarbijatele on endiselt tähtis ka toote taga olev lugu ja väärtused.

Nööskeri mõdu tootja Caroline Aruoja tõi välja, et peamine väljakutse on aja ja raha küsimus, viidates tootmismahtude kasvatamise keerukusele. Olulise reklaamkanalina tõi ta välja näiteks Maahommiku saate, mis tõi koheselt kaasa klientide huvi.

Seeneniidistikust liha alternatiive tootva Mati Foods esindaja Andrean Razumovski tõi esile, et tootmine ise pole olnud nii suur probleem kui näiteks pakendite märgistamise küsimused. Erinevate lubade saamine on suur kulu: “Load peavad olema samad, mis suurel tootjal. Peame tegema päris palju katsetusi, mis on lõpuks päris suur kulu ühe toote kohta.”

Aitäh oma kogemusi jagamast!

Visuaalne kaubandus: Kuidas luua meeldivat ostukogemust?

23. septembril toimus Ettevõtlusinkubaatoris visuaalse kaubanduse töötuba, mida viis läbi Daivi Kitsapea, kes on Sportland Eesti AS-i kaubandusjuht. Töötuba toimus Baltic2Hand projekti raames ning andis osalevatele ettevõtetele ülevaate, kuidas luua meeldejäävat ostukogemust kaubanduses ja seda peamiselt füüsilistes poodides.

Daivi Kitsapea on tegelenud klientide ja kaubandusega üle 20 aasta Sportland Eesti kauplustes. Ta on oma ala tõeline entusiast, kes otsib pidevalt uusi vaatenurki kaubandusele ja toodete esitlemisele. Järgnevalt on välja toodud mõned olulisemad mõtted, mis koolituselt kõlama jäid.

Visuaalne kaubandus on kaupade esitamine viisil, mis köidab klientide tähelepanu, loob inspireeriva atmosfääri ja toetab brändi äratuntavust. Tänapäeval, kus tarbijad saavad oma ostukogemusi sotsiaalmeedias jagada, on hästi läbimõeldud visuaalne kaubandus oluline osa füüsiliste ja veebipoodide edukusest.

Kaupluse atmosfäär ja asukoht

• Atmosfäär peab olema lõõgastav ja inspireeriv, et meelitada ostlejaid viibima poes kauem ja nautima ostlemist. Instagrami-sõbralikud kohad poodides on muutumas normiks.
• Asukoht on kriitiline: hästi nähtav, ligipääsetav ja eelistatult koos söögikohtadega, et pakkuda täielikku kogemust. Väikeste tänavakohvikute ja kaupluste lähedus aitab luua emotsionaalse sideme klientidega.

Sisekujundus ja toote väljapanek

• Kaupluse paigutus peab suunama klientide liikumist ja hoidma nende tähelepanu. Populaarsed on ringtee paigutused (nt IKEA stiil), mis soodustavad ruumis sujuvat liikumist. Vaba vooluga ruumipaigutus sobib noortele klientidele, kellele meeldib avar ja kergelt navigeeritav ruum.
• Värvid ja valgus mängivad suurt rolli. Heledad ja külmad toonid loovad rahuliku atmosfääri, samas kui soojad toonid ja täpselt paigutatud valgustus tõstavad esile luksuslikke tooteid.

Klienditüübid ja nende mõjutamine

• Vajaduspõhised kliendid otsivad konkreetseid tooteid ning hindavad kiiret ja selget ülevaadet. Nende jaoks peab toode olema hõlpsasti leitav ning valik loogiline ja lihtne.
• Impulsiivsed kliendid teevad otsuseid hetke ajel ning reageerivad visuaalsetele stiimulitele. Nende tähelepanu köidavad eristuvad väljapanekud, kuid oluline on, et need ei tekitaks ülekuhjatud muljet.
• Analüütilised kliendid võtavad aega toodete võrdlemiseks. Nende jaoks on tähtis saada piisavalt teavet ning neil peab olema võimalus küsimustele vastuseid saada.
• Lojaalsed kliendid ja brändifännid hindavad head klienditeenindust ning ootavad kaupluse töötajatelt teadmisi uutest ja huvitavatest toodetest.

Visuaalse kaubanduse strateegiad

• Fookuspunktide loomine – võtmetoodete esiletõstmine spetsiaalsete väljapanekute abil juhib klientide tähelepanu. Oluline on luua selged tsoonid ja funktsionaalsed alad, näiteks proovikabiinid ja kassatsoonid.
• Toodete väljapanek – klassikaline väljapanek peaks hoidma tooted organiseeritud ja esteetiliselt meeldivana. Värvide segmenteerimine ja toodete paigutamine tasandite järgi aitavad luua korrastatud mulje.
• Mannekeenide kasutamine – need võivad olla paigutatud strateegiliselt kogu kaupluses, et näidata võtmetoodete kombinatsioone. Samuti võivad nad toimida brändi kuvandi edasiandjatena.

Jätkusuutlikkus ja tehnoloogia

Kaupmehed peavad keskenduma ka keskkonnateadlikkusele. Kuigi kaupluste sulgemine on kõige keskkonnasõbralikum lahendus, saavad ettevõtted siiski rakendada jätkusuutlikke praktikaid. E-kaubandus on samuti tulnud, et jääda, ja see peab olema osa igast kaasaegsest jaemüügi strateegiast.

Tulemuslikkuse mõõtmine

Visuaalne kaubandus ei piirdu ainult kaupade väljapanekuga; oluline on pidevalt analüüsida tulemusi ja klientide tagasisidet, et kohandada kaupluse kujundust ja pakkumisi vastavalt sihtgruppide muutuvatele vajadustele.

Järeldus
Visuaalse kaubanduse edu võti seisneb kaupluse atmosfääri loomises, mis on kooskõlas brändi kuvandi ja klientide vajadustega. Selleks tuleb kasutada värve, valgustust, ruumipaigutust ja toote väljapanekut targalt, et pakkuda meeldejäävat ostuelamust.

Töötuba korraldas projekt Baltic2Hand. Projekti rahastab Interreg Kesk-Läänemere programm 2021-2027, mida kaasrahastab Euroopa Liit. Projekti partnerid: Tallinna Ettevõtlusinkubaator, Laurea Rakenduskõrgkool, Läti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Turu Rakenduskõrgkool, Sustainability InnoCenter.

Suveakadeemia 2024: Kaks päeva täis teadmisi ja uusi kontakte

13.-14. augustil toimus Ojako puhkekeskuses kahepäevane Suveakadeemia, mis tõi kokku inkubaatorite ja teadusparkide tiimid ja nende programmides osalevad ettevõtjad üle Eesti. Kaks päeva oli täis põnevaid ettekandeid ja uusi kohtumisi.

Esimese päeva esinejad pakkusid kuulajatele inspireerivaid mõtteid mitmesugustel teemadel. Georg Rute rääkis, kuidas satelliidiandmed võivad aidata vähendada elektrihindu, samal ajal kui Kuldar Leis jagas Tartu 2024 kultuuripealinna kulisside taguseid lugusid. Maris Väli-Täht ja Ene Viiard arutlesid Eesti toidusektori tuleviku üle, püüdes vastata küsimusele, kuidas muuta Eesti juhtivaks toiduinnovaatoriks Euroopas. Päeva lõpetas Indrek Seppo kaasahaarav ettekanne, mis andis ülevaate tehisintellekti kasutusvõimalustest.

Pärast ettekandeid said osalejad end proovile panna geopeituse mängus ning õhtu lõppes meeleoluka networking’u ja saunatamisega, kus jätkus lõbu hiliste tundideni.

Teine päev algas ronimisteemalise diskussiooniga, kus Eerik Hannus Ronimaast jagas tulevikuplaane seoses Pärnusse rajatava ronimiskeskusega. Seejärel jagas Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori enda arenguid ning ettekannete osa lõpetas Evelin Kori südamlik ettekanne MTÜ Me hoolime sinust tegemistest ja väljakutsetest. Seejärel jätkus vabas vormis ühine arutelu ning inkubaatorite uute plaanide tutvustus.

Suveakadeemiat korraldasid Tallinna Ettevõtlusinkubaator, Tehnopol, Tartu Loomemajanduskeskus, Tartu Biotehnoloogiapark, Sparkup Tartu Teaduspark, Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator ja Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaator.

Kummarduse fotonäitus on suvel avatud Tartus Antoniuse õuel

Estonian Fashion Festivali lisaprogrammi raames sai Tartus Antoniuse õuel avatud fotonäitus „Kummardus.“ Fotonäituse avamisel tutvustas projekti tagamaid ja kultuuripärandi mõju tänasele Eesti disainile projekti loovjuht Piret Puppart.

Sõna kummardus sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri. Tartus avatud “Kummarduse” fotonäituse vaatus on austusavaldus Eesti kultuuriliselt laetumate piirkondade pärandile, nagu Lõuna-Eesti ja saared ning tehes seda kohalike disainerite pilgu läbi. Pildid, mis on jäädvustatud Taevaskojast Muhu saareni, kõnelevad läbi mustrite, värvide ja lugude oma uut kaasaegset tõlgendust traditsioonilisest pärandist.

Avatud fotonäitusel saab kaasa elada Eesti disainerite inspiratsiooniallikatele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Kristina Viirpalu, Kaia Saarna, Aldo Järvsoo, Craftory, Samelin, Ellu Sallid, Amanjeda by Katrin Kuldma, Cervo Volante, Marit Ilison, Tanel Veenre, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais ja Eve Hanson.

Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Lisaks Muhumaale  on veel märgiliste paikadena esindatud näiteks Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest. „Kummardus“ esmaesitlus toimus Expo 2020 Dubai maailmanäitusel.

„Kummardus“ loovjuht on Piret Puppart; fotograafid Riina Varol ja Iris Kivisalu. Projekti produtsent ja tausta- ning loodusfotode autor on Anu Lõhmus.

Näitust on võimalik suve jooksul külastada Antoniuse õuel (Lutsu 3-5).

Tutvu KUMMARDUS projektiga lähemalt SIIN.

Loomeinkubaator lõpetas Demopäevaga 18. ärihooaja

10. juunil toimus ankruSAAL’is Loomeinkubaatori Demopäev, mis ühtlasi lõpetas ka 18. ärihooaja. Esmakordselt korraldatud Demopäeval esitlesid oma tegemisi ja tulevikuplaane 9 ettevõtet, kes sügisel esimestena 9-kuulises inkubatsiooniprogrammis startisid.

Kokku lõpetas Loomeinkubaatori 9-kuulise inkubatsiooniprogrammi 11 ettevõtet:

• CIAO– naturaalsed kehahooldustooted  
• Uitama–  lapsesõbralike matkaradade äpp
• Franz Raver– disainervormiriided ettevõtetele
• minu harjutused– füsioteraapia teenused
• FysioDoula– füsioteraapia ja doula teenused
• Disaini Elamus– vineerist dekoratsioonid
• T-Perfume– Eestis loodud nišiparfüümid
• PocoBit– koolitusmaterjalide gamification 
• IFKU– nahast aksessuaarid
• YumCha– bobatee kohvikud ja tooted
• Kratik– mänguasjad ja tegelustahvlid

Lõpetajad esitlesid oma ettevõtte arengut ja tulevikuplaane hindamiskomisjonile, kus osalesid Helen Lang, Kari Maripuu, Margus Alviste ja Ionel Lehari.

Lisaks lõpetanutele, ühinesid möödunud hooajal Loomeinkubaatoriga veel jaanuaris alustanud kasvuprogrammiga 12 ettevõtjat ja kevadel alustas inkubatsiooniprogrammis 15 ettevõtjat. Kokku oli sellel hooajal liitumisavaldusi inkubaatoriga liitumiseks 130. Sügisel lõpetas 4 ettevõtet 24-kuulise inkubatsiooniprogrammi Korrastuskunst, Fibami, Lengu ja Paul Berg. Hetkel on programmis koos juunis lõpetajatega 47 ettevõtet.  Lisaks toimus sellel hooajal mitmeid erinevaid sündmusi – koolitused, seminarid, kogemuslugude jagamised, disain kohtub disainiga üritustesari, koostöös TalTechiga disain kohtub teadusega üritustesari, kogukonnaüritused. Kokku toimus 18. ärihooaja 81 erinevat sündmust. Sündmusi külastas kokku ligi 2300 osalist. Inkubandid osalesid aktiivselt kohtumistel oma konsultantidega ja sellel hooajal toimus kokku 320 konsultatsiooni. Aktiivsed olid ka meie mentorid ning nendega toimus kohtumisi kokku 205.

Uue hooaja sündmuste ja inkubatsiooniga liitumise võimaluste info juba õige pea!

Antoniuse õuel avatakse Eesti disaini tutvustav näitus KUMMARDUS

Eesti disaini tutvustav fotonäitus KUMMARDUS rändab sel suvel Tartusse. Näitus avatakse 7. juunil kell 18 Antoniuse õuel (Lutsu 3-5, Tartu) osana Estonian Fashion Festivali lisaprogrammist. Avamisel tutvustavad projekti tagamaid loovjuht Piret Puppart ja produtsent Anu Lõhmus.

Kummarduse fotolugu räägib Eesti disaini juurtest ja selle sidemetest pärandkultuuriga. Sõna kummardus sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.

Avatud fotonäitusel saab kaasa elada Eesti disainerite inspiratsiooniallikatele. Fotonäitusel on Eesti disaineritest esindatud Kristina Viirpalu, Kaia Saarna, Aldo Järvsoo, Craftory, Samelin, Ellu Sallid, Amanjeda by Katrin Kuldma, Cervo Volante, Marit Ilison, Tanel Veenre, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Stella Soomlais ja Eve Hanson.

Fotoprojekti looja on Tallinn Design House, loovjuht Piret Puppart, fotograafid Iris Kivisalu ja Riina Varol, produtsent Anu Lõhmus.

Foto- ja videoprojekti „Kummardus“ tulemusena valmis kahe aasta jooksul kokku 150 fotot ja 6 videolugu. Märgiliste paikadena on esindatud näiteks Setomaa, Saaremaa, Soomaa, Sibulatee, Kõrvemaa, Matsalu jpt. Kokku läbiti 26 erinevat asukohta ja esindatud on enam kui 50 disaineri looming. Fotod jagunevad viiest aastaajast lähtuvasse kollektsiooni, mis lisaks loomingule ja loodusele kasutab terviku moodustamiseks traditsioonidest laenatud motiive, olgu selleks siis vanad paikkondlikud jutustused, sümbolid, värvide tähendused või read kollektiivmälust – rahvaluulest.

Greenful loob tekstiilijäätmetest rohelisemat tulevikku

Tallinna Loomeinkubaator korraldas projekti BALTIC2HAND raames veebiseminari, kus Greenful Group´i tegevjuht Toomas Allikas rääkis ettevõtte teekonnast ning avas ülemaailmse tekstiilijäätmete probleemi uskumatuna näivat suurust.  

Sissejuhatuseks andis Toomas kriisist jahmatava ülevaate: „Maailmas toodetakse 92 miljonit tonni tekstiilijäätmeid, Euroopas tekib neid ligikaudu 12 miljonit tonni. Igas sekundis ladestatakse või põletatakse üks prügiautotäis tekstiilijäätmeid.” Hinnanguliselt kasvab kiirmood järgmise kolme aasta jooksul 300%, mis lisab veelgi õli tulle. Praegu võetakse ringlusse vaid umbes üks protsent tekstiilijäätmetest, prognooside kohaselt võib see ulatuda kümne protsendini tulevikus. Kuigi silmapiiril on tootjavastutuse laiendamine, jääb selle mõju kaudseks. 

Greenful pakub tekstiilijäätmete taaskasutamise küsimusele praktilist lahendust. Nad toodavad tekstiilijäätmetest erinevaid keskkonnasõbralikke ja taaskasutatavaid tooteid: ehituspaneele, SIP-paneele, sillutustelliseid, katusekive, jpm. Üks Greenfuli tehas on u 30 000 ruutmeetri suurune, annab tööd ligi 100 inimesele ja töötleb aastas ümber 35 000 tonni tekstiilijäätmeid. 

Greenfuli loomisel lähtus Toomas suuresti ühe oma mentori nõuandest: “Kui tahad jäätmete ümbertöötlemise valdkonnas läbi lüüa, pead meeles pidama ühte reeglit – alusta oma äri sellise suurusega, et homme on sinu probleem ka valitsuse probleem.” 

Greenful Group´i missioon on ambitsioonikas. Toomas rõhutas ettevõtte strateegiat jäätmete vastu võitlemisel: „See tähendab standardiseeritud ärimudeliga laiahaardeliste lahenduste leidmist, mida saab üheaegselt rakendada üle kogu Euroopa.” Ta nentis väljakutse keerukust ent pakkus ühtlasi realistliku lahenduse: “Euroopa 5,2 miljoni tonnise tekstiilijäätmete probleemi lahendamiseks on vaja 148 Greenfuli tehast. Kuid kui Euroopa valitsused valiksid välja umbes 20 erinevat mõjusat lahendust, mida nad seejärel täielikult rahastaksid, kuluks viie aasta jooksul Euroopas tekstiilijäätmete probleemi lahendamiseks iga lahenduse kohta umbes seitse tehast.” 

Greenful Group’i toodete loomise põhimõtted on läbipaistvad ja kindlalt paigas „Esiteks peavad kõik tooted olema valmistatud taaskasutatud jäätmetest. Meie paneelides ei kasutata ühtegi saastavat kemikaali ja kõik materjalid on oma eluea lõpus taaskasutatavad. Need kolm reeglit on kõige aluseks,” rääkis Toomas. 

Toodete lipulaev Greenful Panel on nende kolme põhimõtte tunnistuseks, pakkudes jätkusuutlikku alternatiivi traditsioonilistele materjalidele. „See on 100% taaskasutatav ja kandev ehitusmaterjal, mida saab kasutada nii siseruumides, väitingimustes, vee all, ükskõik kus. See on tugevam kui vineer,” sõnas Toomas. „Praegu tegeleme suurte ehitusklotsidega – kutsume neid segaplastijäätmetest valmistatud legoklotsideks. Meil ​​on katusekivid, sillutusklotsid, peagi on tulemas heliisolatsioonipaneelid ja veel mitmeid innovaatilisi tooteid,” tutvustas Toomas uuendusi ja tulevikuplaane. 

Greenful Group´i pühendumine keskkonnale on märkimisväärne. „Iga müüdud kuupmeeter Greenful’i paneele säästab keskkonnale 353 kg CO2-te. Greenfuli uusim toode, Greenful SIP-paneel, on üks esimesi ehitusmaterjale, mis vastab täielikult ELi rohelise kokkuleppe nõuetele.”  

Toomas tõi välja ka ärilisi väljakutseid, millega ta on kokku puutunud, sealhulgas õigete partnerite valiku olulisuse ja raha kogumise keerukuse üle. Greenful Group on need väljakutsed ületanud, meelitades ligi rahvusvahelisi kliente, mis näitab märkimisväärset turuhuvi jätkusuutlike materjalide vastu. Ta jagas oma kogemusi partnerite otsimisel: „Enam kui viiekümnest saadetud taotlusest, otsustas meiega edasi minna vaid kolm ja ainult ühel partneril see lõpuks õnnestus.” See näitab kui oluline on selles valdkonnas olla järjekindel. 

Ringmajandussektoris alustavatele idufirmadele ja noortele ettevõtjatele soovitab ta osaleda erinevates kiirendites ja inkubaatorites. „Reklaami on vaja, et sind kuulda võetaks, seega osale konkurssidel ja inkubaatorites ning ole nähtav. Teine asi, mida meeles pidada on see, et enamik brände ei taha olla jätkusuutlikud. Isegi kui sul on parim lahendus, on see ettevõtjate jaoks kulukas ja nad lükkavad sinuga koostöö mitu korda tagasi. Aga sina mine ikka edasi. See on väljakutseterohke teekond, aga samas huvitav.” 

Lisaks ülevaatele Greenful Group´i teekonnast, tõi Toomas näiteid uuenduslikkusest ja järjekindlusest. Ta rõhutas, et Euroopa tohutu tekstiilijäätmete probleemiga tõhusaks tegelemiseks on vaja suuremahulisi lahendusi. „See on puhas matemaatika. Jah, selleks on vaja suuremahulisi vahendeid, kuid see on täiesti teostatav.”  

Veebiseminari korraldas Tallinna Loomeinkubaator projekti BALTI2HAND raames. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit Interreg Kesk-Läänemere 2021-2027 programmist. Projekti partnerid: Tallinna Loomeinkubaator, Laurea Rakenduskõrgkool, Läti Kaubandus-Tööstuskoda, Turu Rakenduskõrgkool, Sustainability InnoCenter. 

Disain kohtub Disainiga: Tallinn Dolls

Seekordse „Disain kohtub Disainiga“ ürituse raames jagas oma kogemuslugu Tallinn Dolls’i juht ja asutaja Mari Martin.

Oma brändiga alustas Mari 15 aastat tagasi ning esialgu oligi mõte teha seda lihtsalt fun´i pärast ja hobi korras, teadmata, kuhu ettevõtmine viib. Päris alguses disainis ta ekstravagantsemaid esemeid ning tooted olid mõeldud väikesele sihtgrupile. „Nähtavuse loomine võttis meil viis aastat. Ühel hetkel saime aru, et kasumlikult toimimiseks peame ka kliendi soove kuulama ja aru saama, mida klient tahab. See kliendikeskne lähenemine tõi tõelise kasvuhüppe“

Lahenduseks mõtles Mari EAS-i projekti raames välja jätkusuutliku ettetellimise süsteemi. Ärimudeli, millesse ta moetööstuse puhul usub, kuna see annab selgust, mis kliendile tegelikult meeldib ja mida on mõtet tootmisesse panna. „Ettetellimise süsteemiga on kliendil valik, kas ta on valmis 1- 3 kuud ootama ja saama selle eest toote 50% soodustusega või mitte.“ Kuna IT-lahenduse loomine süsteemile oli esialgu finantsiliselt mõeldamatu, siis turundas Mari uut ettetellimissüsteemi Facebookis. „Selle asemel, et hakata midagi keerulist tegema, leia leidlikke lahendusi. Esmalt on vaja aru saada, kas tegevusel üldse on pointi ja siis hakata seda efektiivsemaks tegema. Seega hakkasime ettetellimist tegema Facebookis, küsime inimestelt, mida nad soovivad tellida. Kliendid, kes olid valmis uut mudelit ootama, said suure soodustuse.“

Täna on iga uus disain ettetellimisega ja mitte keegi ei tohi seda reeglit muuta. „Algul mõtlesime, kas saame sotsiaalmeedia like´ide pealt lugeda infot tootmiseks. Siis saime aru, et tooted, mis müüvad edukalt, ei kogu eriti palju like. Inimesed vaatavad – jah tavaline, sellega ma käin, siin pole midagi erilist, mida siin ikka like´ida. Like´ide pealt järeldusi tootmisotsusteks teha ei tohi. Kui disain on juba mitu korda tootmises olnud, on data olemas ja selle järgi saab toota. Aga ühtegi tootmisotsust me ei võta ilma data´ta vastu. Kunagi ajaloos oleme teinud paar korda erandeid ja need mõlemad lõppesid väga halvasti. Kuigi sisetunne oli väga suur, et disainidel hakkab hästi minema aga ei läinud.“

Nüüdseks on brändil lisaks ettetellimislahendusele oma tootearendusplatvorm, et saada mudeleid kiiremini ettetellimisse. „Tootearendusplatvormil saab luua disaine 3D-s“ Lisaks on oma tootmislahendusplatvorm, mis on integreeritud tootearendusplatvormi ja müügiplatvormiga, et toote ettevalmistus tootmiseks oleks automatiseeritud ja kiire. Demand prediction platvorm aitab hinnata kui palju on mõtet tooteid toota, mis tooted on edukad ja mis mitte. „Täna lisame igal nädalal ettetellimisse ligikaudu 10 uut näidist. Süsteem annab täpse info, milliste toodete nõudlus on kõrge ja mida tasub toota. Enda arvamuse pealt me enam otsuseid vastu ei võta. Kui nõudlust ei ole, siis lõpetame tootmise.“

Lisaks tehnoloogia arengule on bränd läinud täielikult online usku. Kui alguses vaadati edasimüüjate poole, siis täna ei ole Maril edasimüügi vastu enam mingit huvi ja jaekaubandusse ta ei panusta. „Stuudios käivad inimesed enamasti veebitellimustel järgi, ostmas käib alla 10% klientidest. Stuudios on müügil näidised ja tooted, mis on jäänud ettetellimisel müümata.“

Persoonade osas on Tallinn Dolls´il peamiselt kaks suunda: natuke „nunnum“ suund ja siis nii-öelda „puhas“ suund. „Ühele üks ja teisele teine. Me oleme nagu Spice Girls, meil on ka oma dolls´i tüübid.“ Aja jooksul on Tallinn Dolls pugenud paljude eestlaste hinge ning täna on brändil fännide poolt asutatud Facebooki järelturu grupp ligi 20 000 kasutajaga.

„Facebookis on  tekkinud iseseisev Tallinn Dolls’i kogukond. Me oleme nii tänulikud, et see grupp on olemas. Saame seal ise klientidelt tagasisidet küsida ja nad saavad seda ka ise anda. Meie klient on hästi emotsionaalne ja tahab oma emotsioone jagada. Olen Facebooki grupi kaudu teinud nii  Skype kõnesid kui käinud inimestega lõunal, et kuulda nende muljeid. Me saame ju aru, et kui meil klienti ei ole, siis meil ei ole mitte midagi ja me suhtleme nendega väga suure heameelega.“

Viimasel paaril aastal on brändi suurimaks väljakutseks olnud „Le Tribe“ nimelise äpi loomine, kus kasutajad saavad järelturul müüa ja osta nii Tallinn Dolls´i kui ka teiste brändide rõivaid. Samuti saab äpis oma garderoobi digitaalselt hallata, rõivaid kokku sobitada. „Äpi loomine on omaette pusimine ja tuletab meelde võlud ja valud, mis kaasnevad millegi loomisega nullist. Ettetellimisega tootmist oleme seni juba teinud ja järelturg, millega toodete eluiga pikendada on minu jaoks hästi loomulik osa jätkusuutlikkust mõtteviisist. Idee säärast äppi teha oli meil Tallinn Dolls´i asutamisest saati, aga tegudeni jõudsime paar aastat tagasi,“ rääkis Mari. Äpi lansseerimiseni kulus umbes 9 kuud, sellest veel kolm kuud, et korrastada ja parandada esialgseid vigu. Parandamisprotsess kestab senimaani.

Täna on Mari oma brändiga sealmaal, kus tehnilised süsteemid on juba päris head ja küsimus on, kuidas saada volüümi juurde. Mari vaatab uute turgude poole. Kõige rohkem on huvi pakkunud USA turg. „Aga siin ma näen, et see on nii suur turg, et seda tuleb väga ettevatlikult teha. Läbi mõelda, et mis on see, mis annaks edumaa. Klassikalise strateegiaga ei suudaks sinna elu sees siseneda“ nendib Mari.

Suured tänud inspireeriva ja põneva kogemusloo eest!

Edu ja kõrget lendu Tallinn Dolls’ile!

Plast – rohelisemaks või uuele ringile?

Kuidas tuua kokku ettevõtted ja teadlased, et saaksid sündida uudsed ja innovaatilised ärid ja ideed? Loomeinkubaator on koostöös TalTech’iga alustanud üritustesarja Disain kohtub Teadusega, eesmärgiga just seda teha. Sarja teise ürituse raames oli materjalina fookuses plast.

Kogemuslugu ja teadmisi jagasid TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi kaasprofessor Andres Krumme, Dagöplast AS pikajaline tööstusjuht Kulvo Pendra ja Neular juht Ilo Rannu. Andres Krumme juhtimisel oli osalejatel võimalus külastada ka TalTechi biopolümeeride laborit.

Oma ettekandes tõi Andres Krumme näiteid, milliseid erinevaid teadustöid plastide teemal TalTechis tehakse. Näiteks on tegeletud põlevkivi tuha kasutamisega plasti täiteainena ning katsetatud on selle kasutust ka just kiletoodete valmistamiseks. Teine sarnane töö oli tekstiilijäätmete kasutamine plasti täiteainena, kus olid materjaliks peamiselt lühikesed kiud. Üheks teemaks, millele tähelepanu tuua, oli ka bioplastid, kus on Andrese sõnul palju arusaamatust, mis materjalid sinna alla täpselt käivad. Üheks variandiks on näiteks tselluloosist bioplastide arendus, mida ka TalTechis tehakse.

Skandinaavia ja Baltikumi ainsa, segaplastjäätmete väärindamisega tegeleva ettevõtte Neular, eestvedaja Ilo Rannu jagatud kogemuslugu avardas kuulajate arusaamu plasti väärtusest. Neular taaskasutab kodumajapidamises tekkivaid plastjäätmeid ja valmistab loodavast materjalist erinevaid profiile. Materjali kasutatakse terrasside, aedade, müraseinte, paadisildade ehitamiseks ning pika kestustt vajavate objektide rajamisel.

Oma ettekandes julgustas Ilo Rannu laiemalt mõtlema. “Innovatsiooni ringmajanduses ei saa me teha selle põlvkonna pealt, kus me ise oleme. Innovatsioon on põlvkondadeülene ja globaalne.” Ta tõi välja, et on vähe kasu, kui me Euroopas teeme ühtemoodi ja ülejäänud maailm teeb teisiti. “Nii satume me oma doteeritud ärilahendustega ühesuunapiletiga muuseumisse.”

“Neulari loodava materjali eelistamine tugineb kindlatel omadustel. Vaid taaskasutatud materjaliloomest ei piisa. Tootetestide pōhjal on loodud materjalides mōjusaid füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi, mida segaplasti väärindamine vōimaldab. Lisaks on hind konkurentsivōimeline ning loob hooldusvabale tootele vōimalused. Kui me võtame esmasest plastist toote, siis see oleks 3-4 korda kallim kui Neulari toode, mis on tehtud segaplastist.” Suurim väljakutse ongi täna see, et ei teata, kus seda materjali on veel võimalik kasutada. “Panustame potentsiaali leidmisesse läbi mitmete kogukondade ning ettevōtluskeskkondade.”

Lisaks pööras Ilo osalejate tähelepanu sellele, et küsimus ei ole, kas plast on paha, vaid selles, kuidas me esmasplasti variatiivselt ja targalt järelkasutame. “Ärge imetlege probleemi. Plast ei ole probleem. See on võimalus, otsime inseneritarkust väärindamiseks ja hübriidtehnoloogiate koosloomeks.”

Kogemuslugu jagas ka Dagoplast AS Ttööstusjuht Kulvo Pendra. Dagoplast loob traditsioonilisest-, taaskasutatud- ja biolagunevast plastist erinevaid kilelahendusi. Tehases töödeldakse ümber nii enda kui ka teiste jäägid. Kui võrrelda biolagunevaid ja ümbertöödeldavaid plastjäätmeid, siis tõi Kulvo Pedra välja, et „Meie jaoks on mõlemad ausad valikud. Ümbertöötlemine on siis mõttekas kui plasti on palju kasutatud. Tavaliselt ongi lihtsam ümber töödelda tööstusest tulevat plasti. Kodumajapidamisest tulev plasti on vaja kindlasti eelnevalt pesta.“ Kuulaja küsimusele, kas biolagunev ikka laguneb kui ei ole õiged tingimused, vastas Kulvo: “Ta lihtsalt laguneb aeglasemini kui ei ole õigeid tingimusi. Plast ja kile ei ole bakteri lemmiktoit. Ta sööb seda koos teiste ainetega.”

Kui vaadata plasti probleemi laiemalt, siis jäi Kulvo esitlusest kõlama mõte, et nutikam tarbimine on see, mis aitab seda probleemi lahendada. “Massid ei tule keskkonnahoidliku käitumisega kaasa kui see on ebamugav, ebapopulaarne ja ebaselge. Selleks, et maailma muuta, peavad massid kaasa tulema.”

Lisainfo tulevaste sündmuste kohta Loomeinkubaatori kodulehe kalendris.