Tegelikult Tegijaks: Kuidas murda huumoriga pingeid mitte suhteid?
31. märtsil toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja Tallinna Ülikooli korraldatud sarja „Tegelikult Tegijaks“ teine sündmus, kus arutleti huumori rolli üle konfliktides. Paneeldiskussioonis osalesid püstijalakoomik Daniel Veinbergs, Tabasco loovjuht Alvar Lonks ning strateegilise kommunikatsiooni ekspert ja Miltton Grupi Baltikumi tegevjuht Annika Arras. Arutelu modereeris BFM-i projektijuht Elari Lend.
Fookuses olid küsimused, millal aitab huumor pingeid maandada ja suhteid tugevdada ning millal võib see hoopis olukorda teravdada. Arutelust jäi kõlama selge arusaam: huumor ei ole kunagi neutraalne – selle mõju sõltub kontekstist, sihtrühmast ja ajastusest.
Annika Arras rõhutas, et kommunikatsioonis tuleb arvestada väärtuskonfliktidega ning hinnata pidevalt olukorra tundlikkust. Tema sõnul ei taga isegi hea kavatsus seda, et nali mõjub soovitud viisil. „Tuleb mõista, millal on aeg nalja teha ja millal mitte.“
Ta lisas, et huumor võib olla korraga nii ühendav kui ka lõhestav: „Huumor võib olla pingeid maandav tööriist, aga sama lihtsalt ka konfliktide eskaleerija. Kõik sõltub kontekstist, võimusuhetest ja vastuvõtjast.“
Koomik Daniel Veinbergs kirjeldas huumori kasutamist kui pidevat tasakaalu otsimist. Tema sõnul sarnaneb stand-up miiniväljaga, kus oluline ei ole piiri ületamine, vaid selle tunnetamine: „Hea koomiku ülesanne ei ole minna üle piiri, vaid leida see piir ja kõndida publikuga koos selle ääres.“
Samas tõi ta esile, et huumor on sügavalt isiklik ning publiku reaktsioonid võivad olla ettearvamatud „Sageli solvuvad inimesed naljade peale, mille puhul ma ei osanud seda üldse oodata“ lisas Daniel.
Arutelus rõhutati ka vaikiva kokkuleppe olemasolu publiku ja esineja vahel – see annab küll vabaduse, kuid ei vabasta vastutusest. Iga nali jõuab kuulajani läbi tema enda kogemuse ja tundlikkuse.
Turunduse vaates tõi Alvar Lonks esile, et huumor on küll tõhus viis keeruliste teemade käsitlemiseks, kuid tuleb arvestada, et sellega kaasneb paratamatult ka kriitika – ühiskondlike valupunktide puudutamisel tekib alati erinevaid reaktsioone. „Alati on keegi, kes ütleb, et läksite üle piiri. See on paratamatu.“
Lonks rõhutas, et suurim väljakutse ei ole ideede puudumine, vaid nende elluviimine viisil, mis töötab nii loovalt kui ka vastutustundlikult. „Soorituspinge Pakendikeskuse kommunikatsioonis tegelikult puudub – ideid on, tuleb mõelda kuidas need ideed reaalseks teha.”
Panelistid arutlesid ka selle üle, kas huumor võib konflikte lahendada. Leiti, et õigesti kasutatuna võib see aidata pingeid maandada ja vestlust edasi viia, kuid eeldab head kontekstitaju ja empaatiat. Arras märkis, et solvavale huumorile saab vahel vastata huumoriga, mis aitab pinget leevendada, kuid oluline on mõista, et kõik ei pruugi nalja ühtmoodi tajuda.
Arutelus puudutati ka huumori rolli digiajastul, kus humoorikas sisu levib kiiresti ja mõjutab avalikku arvamust. Veinbergs tõi esile, et humoorikas lähenemine aitab inimestega paremini kontakti luua kui pelgalt tõsine sõnum. „See, kes oskab vallutada sotsiaalmeedia algoritme naljaka sisuga, siis selle käes on ka parlament.”
Läbiva joonena jäi kõlama, et huumor ei ole pelgalt meelelahutus, vaid teadlikult kasutatav tööriist ning mõjus kasutamine eeldab oskust lugeda olukorda, mõista sihtrühma ning valida õige toon ja ajastus. Nagu Arras arutelus kokku võttis: „Tuleb treenida kompetentsi – kuidas, millal ja mida öelda.“
„Tegelikult Tegijaks“ sari jätkab tulevikuoskuste avamist, pakkudes praktilisi teadmisi ja aruteluruumi nii ettevõtjatele kui ka tudengitele. Seekordne sündmus kinnitas, et huumor võib olla tugev sillalooja, kuid ainult siis, kui seda kasutatakse läbimõeldult ja vastutustundlikult.
„Tegelikult Tegijaks“ sarja järgmine üritus, mille fookuses on teema “Kuidas luua ja hoida suhteid”, leiab aset 11. Mail Tallinna Ülikoolis kell 13:00-15:00. Lisainfo ja registreerimine Tallinna Ettevõtlusinkubaatori kodulehel.
