Droonid liiguvad ehitussektoris katsetamisest igapäevaseks tööriistaks
TalTechis toimus koostöös Tallinna Ettevõtlusinkubaatori, Taltechi ning FinEst Targa Linna Tippkeskusega sündmuste sarja „Disain kohtub Teadusega“ 20. kohtumine, mis keskendus droonitehnoloogiate rollile ehitussektori digitaliseerimisel.
Sündmus tõi kokku teadlased, ettevõtjad ja valdkonna spetsialistid, et arutada, kuidas droonid aitavad muuta ehitust täpsemaks, tõhusamaks ja andmepõhisemaks. Päeva jooksul tutvustati nii teadusprojekte kui ka praktilisi lahendusi, mis on juba täna kasutusel ehitusplatsidel.
TalTechi digitaalehituse professor Ergo Pikas rõhutas, et ehitusvaldkond liigub üha enam digitaalse ja linnastunud tuleviku suunas „Ehitusplatsile jõudvad tehnoloogiad tulevad eelkõige eesmärgiga seirata erinevaid tegevusi ning koguda usaldusväärseid andmeid. Teaduslikud meetodid ei ole midagi keerulist – need aitavad teha paremaid otsuseid,“ ütles Pikas. Ta lisas, et tehisintellekt on ehitussektorisse tulnud selleks, et jääda. „Oleme uue tööstusrevolutsiooni lävel.“
TalTechi ehitusinfo professor Raido Puust tutvustas droonidega seotud teadus- ja arendusprojekte ning tõi esile, et droonitehnoloogiate areng ei piirdu üksnes kaitsetööstusega. Tema sõnul on oluline otsida rakendusi, mis loovad väärtust ka tsiviilehituses ja igapäevases taristuarenduses.
Praktilisest vaatenurgast rääkis Hades Geodeesia OÜ esindaja Vaiko Veeleid, kes selgitas, kuidas droonidega kogutud andmetest sünnivad reaalsed lahendused. Ta tutvustas erinevaid droonitüüpe ning rõhutas, et kaasaegne mõõdistamine toimub suures osas automaatselt – lennud planeeritakse ette ning operaator ei pea drooni käsitsi juhtima.
Veeleid selgitas ka fotogrammeetria ja fotograafia erinevust. „Fotogrammeetria ja fotograafia on peaaegu samad, kuid fotogrammeetria võimaldab pilte kasutada mõõdistamiseks, samas kui fotograafia tulemuseks on lihtsalt pilt.“
Rae Geodeesia esindaja Mart Rae keskendus georuumiliste andmete kasutamisele ning liitreaalsuse, tehisintellekti ja LiDAR-tehnoloogiate võimalustele. Tema hinnangul on vajalikud andmed Eestis suuresti olemas, kuid nende kättesaadavaks tegemine ja kasutamine on endiselt ajamahukas protsess. Samas ei ole tema sõnul vaja „jalgratast uuesti leiutada“ – Eestis on olemas head eeldused olemasolevatele lahendustele lisandväärtuse loomiseks.
Meridein Grupp OÜ ja droon.ee esindaja Nemo Vunk andis ülevaate droonituru arengust ning tõdes, et viimastel aastatel ei ole toimunud revolutsioonilisi tehnoloogilisi hüppeid. „Droonid on täna küps tehnoloogia – need lendavad ise. Innovatsiooni suurimaks piduriks ei ole enam tehnoloogia, vaid seadusandlus,“ märkis ta.
Vunk rääkis ka Euroopa tootjate väljakutsetest globaalsel turul. Tema sõnul kasutatakse Hiina komponente eelkõige seetõttu, et paljudes valdkondades puuduvad konkurentsivõimelised alternatiivid. „Kui alternatiive ei ole, siis ei saa arutada, kumba kasutada. Meie saame Eestis sellele tehnoloogiale lisandväärtust luua ja seda edasi arendada,“ sõnas ta. Samuti tõi ta välja, et ettevõte testib uusi lahendusi sageli Soomes ja Leedus, kus regulatsioonid võimaldavad kiiremini katsetada.
Päeva lõpetasid praktilised droonidemonstratsioonid, kus tutvustati Sindi–Lodja silla droonijaama reaalaja lahendust ning viidi läbi TalTechi linnaku mõõdistamise demonstratsioon.
Sündmus kinnitas, et droonid ei ole enam tulevikutehnoloogia, vaid muutumas ehitussektori tavapäraseks töövahendiks. Edasine areng sõltub üha enam sellest, kui kiiresti suudavad regulatsioonid ja andmekasutuse praktikad tehnoloogia arenguga sammu pidada.
