Loomeinkubaatori 24-kuulise programmi lõpetab novembris Mari-Ann Lumeste ettevõte Korrastuskunst, kes on Eesti esimene KonMari konsultant. Mari-Ann jagas oma kogemus teenusettevõtte loomisest, turul teadlikkuse kasvatamisest ja telesaatest “Kord majja.”
Mari-Ann Lumeste, Korrastukunst
Millega sinu ettevõte tegeleb?
Mina olen Eesti esimene KonMari konsultant ja professionaalne organiseerija. Korrastuskunstiga aitan kõikidel teistelgi endale läbi KonMari korrastusmeetodi ja organiseerituse lihtsama, parema ja mugavama elu luua.
Milliseid erinevaid teenuseid pakud?
Viin läbi meeskonnakoolitusi, kus tutvustan KonMari meetodit ja räägin, miks on organiseeritus nii oluline. See, et oleme siis produktiivsemad, hoiame aega kokku ja see parandab meie und ja tervist, on alles algus! Soovijad saavad osaleda ka minu põhjalikul Korrastuskunsti Meistriklassi online kursusel või kutsuda mind endale külla eraviisilisele KonMari korrastussessioonile.
Lisaks on Korrastuskunstil e-pood, mis müüb purke, karpe, riidepuid ja silte – ehk siis kõiki kõige paremaid ja hoolega valitud tooteid organiseerimiseks.
Milline on sinu enda taust? Kust sai algust huvi luua oma teenusettevõte?
Mina olen tegelikult rahvusvahelise korporatsiooni ja kommertsõiguse magistrikraadiga jurist. Kuigi mu eelmine töö oli huvitav, siis pikalt kripeldas sees tunne, et see elulaad ei ole ikkagi mulle. Soovin elada oma reeglite järgi ja omas tempos ja teha midagi, millega saan otseselt inimeste elu paremaks teha, midagi, mille tulemust näen kohe.
Otsisin ennast ja seda oma asja tegelikult päris pikalt, kuniks täiesti juhuslikult, Netflixist seriaali „Tidying Up With Marie Kondo“ vaadates sattusin täiesti vaimustusse. KonMaritasin oma kodu ja elu ära ja rääkisin meetodist kõigile, kes ainult kuulata jaksasid. Täiesti juhuslikult avastasin siis, et seda asja saab ka täitsa tööna teha ja USAs ning UKs on tegu väga popika ärisuunaga.
Mis teeb KonMari meetodi teistest korrastamise meetoditest erinevaks?
KonMari meetod tähendab seda, et jätame oma ellu alles ainult asjad, mis valmistavad meile rõõmu. See on täitsa teistmoodi lähenemine. Alustame asjadest aga tegelikult saab nii üle vaadatud ja ümber korraldatud meie kogu elu(laad). See mõtteviis kandub üle tegelikult ka igasse muusse eluaspekti. See, et kapikesed ja sahtlid on korras, ei ole mitte lõpp-eesmärk, vaid üks lisaboonustest.
Mis sulle endale selle ettevõtte tegemiste juures kõige rohkem rõõmu valmistab?
Mitmekülgsus – tegelen nii paljude erinevate asjadega, et igav ei hakka kunagi. Palju enesearengut ja õppimist. Pole parimat tunnet kui see, kui näen, et olen inimestele tõesti abiks ja saan aidata kellegi elu paremuse poole muuta. Lisaboonus on muidugi ka see, et saan oma aega ise planeerida ja tööd teha vajadusel näiteks ka Brasiilias või Sri Lankal.
Hiljuti osalesid ka täitsa oma telesaates „KORD MAJJA“. Kuidas selleni jõudsid? Kas on tulemas veel uusi osasid?
Tõesti, suvel helistati mulle ja pakuti, kas sooviksin hakata tegema telesaadet „KORD MAJJA“ ja lausa Kanal2 ja prime-timel 20.30 kolmapäeva õhtul. Natukene mõtlesin aga sain aru, et see on vist asi, mille pean ära tegema. Esmalt filmisime 2 piloot-episoodi aga on lootust, et uuel aastal tulevad uued osad. Filmimine oli väga tore, kuigi ka pingeline protsess ja pean tunnistama, et ennast telekast vaadata ei ole mitte mugav. Aga jällegi väga tore ja huvitav projekt!
Millised on sinu kõige levinumad kliendid?
Enamasti on kliendid mingite eluliste muutuste lävel – kolimas, kolinud, mõni pereliige on välja kolinud vms. Suurim osa kliente on kindlasti noored lastega pered.
Kas on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt?
Üsna alguses, kui oma tegevusega alustasin, saatis üks klient mulle peale online koolitusel osalemist kuskil A4 pikkuse tänukirja. Sellest kirjast olen siiamaani liigutatud.
Mis on olnud siiani suurim väljakutse?
Suurim väljakutse oli ehk alustamine. Eestis on tegu täiesti ainulaadse teenusetüübi ja valdkonnaga. Esmalt läks ja nüüdki läheb võrdlemisi palju aega lihtsalt turu harimisele ja selgitamisele, millega ma tegelen ja miks see oluline on.
Tahaksin väga tänada oma konsultanti Monikat, kes selle kahe aasta jooksul alati kätt pulsil hoidnud. Olen selle kahe aasta ja mentorite abil saanud kindlasti enesekindlamaks ja Korrastuskunst on asunud enesekindlamalt oma sammu käima.
Ärni Blum, endise nimega NirgiWabrik, bränd disainib ja toodab eriilmelisi kudumeid. Uurisime Loomeinkubaatori programmis osaleva ettevõtte asutaja, Johanna Paiste käest, kuidas sai bränd alguse ja mis on uue brändinime sünnilugu.
Brändi asutaja Johanna Paiste
Milline on sinu enda taust? Kust sai alguse huvi kudumite vastu?
Käsitöö ja kudumise vastu on kirg olnud juba lapsest saati, seda suuresti tänu oma emale. Lähedastele ja tuttavatele kudusin mütse ning salle juba kooliajal. Käsitöö, konstrueerimise ja rõivadisaini vallas mul otsest kooliharidust tegelikult ette näidata ei ole. Hariduselt olen hoopis meditsiiniõde.
Kuidas otsustasid oma brändiga alustada?
Nagu juba mainisin, siis lähedastele ja tuttavatele kudusin juba kooliajal. Ühel hetkel hakkasid minu kudumite vastu huvi tundma ka võõrad inimesed ning siis otsustasin enda hobile teha sotsiaalmeedia konto. Toredal viisil huvilisi jagus. Kui sündis minu teine tütar, mõistsin, et ei saa enam üksinda kõigega hakkama. Leidsin abiks oma esimese kuduja, üsna pea tuli ka teine kuduja, siis esimene edasimüüja ja niimoodi see lumepall veerema hakkas.
NirgiWabrikust on saanud Ärni Blum – kuidas ja miks tulid välja uue nimega?
Alates 2017. aastast tegutsesime NirgiWabriku nime all. Tegu oli algselt minu pisikese mütsikudumise hobiga, millest sõbrannade tungival soovitusel sündis NirgiWabrik. NirgiWabriku nimi kujunes minu neiupõlvenimest Nirk ning suurest kudumispisikust, mis vuhistas kudumeid kui vabrik.
Algselt oli tegu minu isikliku hobikorras nokitsemisega, aga tänaseks on saanud ettevõttest minu südameasi. Tegu ei ole pelgalt enam hobiga. Oleme suuremaks kasvanud ja laienenud, põhirõhk on mütsidelt suundunud rõivastele, meil on töötajad, edasimüüjad, püsiklientuur. Ühel hetkel tundsime, et oleme NirgiWabriku kingadest välja kasvanud ja aeg on edasi liikuda.
Ärni Blum oli minu kalli vanaisa nimi sündides, enne eestistamist. Ärni oli üks ütlemata šikk ja muhe, kaabu, punase kikilipsuga, sametist indigosinises rätsepaülikonnas kunstilembeline härrasmees, kes hindas loomingut, käsitööd, detaile, kvaliteeti, ilu, ajatut klassikat. Tundsin juba väikesena, et meil on vanaisaga üks hingamine ning olen temalt pärinud nii mõndagi. Pealekauba tuleneb minu käsitöölembus vanaisa suguvõsast – nimelt töötas minu vanavanaema kodumajanduskoolis käsitööõpetajana. Lisaks tundus vanaisa sünninimi mulle nii põnevana, et kasutasin lapsena kunstitunnis Ärni Blumi enda pseudonüümina. Seega, mis saaks veel parem nimi olla minu uuenenud brändile kui mitte ÄRNI BLUM?
Mis on Ärni Blumi brändile iseloomulik?
Meie kudumid on kootud hoole ja armastusega nobedate Saare naiste poolt ja need valmivad peamiselt tellimuse peale. See teeb ooteaja küll veidi pikemaks, kuid kudumi kindlasti erilisemaks. Meie tooted valmivad nii käsitsi varrastel kui ka hobikudujatele mõeldud käsikudumismasinal. Koome kudumid otse lõikesse, mistõttu saame öelda, et meie tooted on valminud nullkulu printsiibil. Paneme tugevalt rõhku jätkusuutlikkusele ja kasutame vaid orgaanilisi ning sertifitseeritud materjale. Kudumeid disainides on meie põhilisteks märksõnadeks kvaliteet, luksus, detailid, ajatu klassika ja kõige olulisem – mugavus. Meie kudumitega kogevad inimesed ideaalset kombinatsiooni stiilist, mugavusest, teadlikust moest ja paremast homsest!
Milliseid materjale kasutad?
Me ei kasuta ühte kindlat materjali. Mulle meeldib mängida erinevate lõngadega ning neid kokku segada. Olenevalt inspiratsioonist tellin toodete jaoks tihti täiesti erinevaid ja uusi lõngu, aga ka laojääke. Kuid meie lemmikuteks on extra fine meriinovill Itaaliast ning esmaklassiline siidmohäär Jaapanist. Olenevalt toodetest kasutame ka alpakavilla, puuvilla, kašmiiri, lambavilla. Kõik meie lõngad on hoolikalt valitud ning sertifitseeritud.
Milline on ühe kudumi valmimise protsess – käsitsi kudumine ja masinkudumine? Kus sinu kudumid täna valmivad?
Kõigepealt tuleb inspiratsioon, kritseldan ideed raamatusse. Siis mõtlen millisest materjalist antud kudum võiks olla. Edasi koome proovilapid, tihti võib tulla üllatus ja antud ideed ei annagi sellisena rakendada kui soovisin, kuna materjal ei hoia piisavalt hästi, masin ei koo antud kude sellise lõngaga jne. Siis proovime veel ja veel erinevate lõngade ning mustritega. Ühesõnaga, alguses on katsetamise aeg päris pikk protsess. Kui valminud on ideaalne proovilapp, siis mõõdame pikkuse, laiuse, loeme üle silmused ja read ning arvutame kõik ümber valmivaks kudumiks. Edasi hakkame kuduma kas siis käsitsi või masinal. Koome kõik tooted lõikesse. See tähendab et me ei koo valmis kangast ning hiljem ei lõika sealt lõiget välja. Kui tükid on valmis, silmame need kokku, õmbleme sildid, pressime aurutiga. Olenevalt tootest peseme ka kudumi enne müüki läbi, et tema tõeliselt pehme olemus välja tuleks. Käsitsi koome koduselt diivanil teleka ees mõnuledes, kas siis Tallinnas või Kuressaares. Käsikudumismasinaga tooted valmivad meie Kuressaares asuvas pisikeses kontoris.
Kust saad inspiratsiooni uute disainide jaoks? Kas mõni mudel on sündinud ka kliendi soovist?
Kuna olen tõeline kudumite sõltlane, siis üldiselt tekib mul soov endale midagi luua. Inspireeritud olen väga erinevalt kas kudumikoest, lõikest, värvist, materjalist, loodusest, inimestest, välismaahõngust.
Jah, tõepoolest, mõned tooted on sündinud ka klientide soovil. Aeg-ajalt üritan ikka vastu tulla ka eritellimustele ja nii on meil sündinud nii mõnigi uus ja populaarne toode.
Kas tunned ennast pigem ettevõtja või disainerina?
Nii üht kui teist. Suureks kireks on uute kudumite välja mõtlemine ja valmistamine. Kuid igapäevaelus tunnen end pigem ettevõtjana. Naudin väikeettevõtjana hunt kriimsilm olemist. Disain on vaid väike osa kõigest sellest.
Milline on täna kõige populaarsem toode? Milline on sinu enda lemmik?
Kõige populaarsemad on kindlasti Alpaka mütsid ning Lu kardiganid. Mulle endale on läbi aegade kõige südamelähedasem vist ikkagi laste Maša müts. Nostalgiline, armas, pehme – täielik komplimendimagnet. Olen seda ka täiskasvanutele müünud 🙂
Lu kardigan
Laste Maša müts
Lisaks soojadele kudumitele leiab sinu tootevalikust ka suvisemaid kollektsioone?
Meie klient on peamiselt 30+ vanuses naine, kes peab lugu ajatust disainist, käsitööst, kvaliteedist, luksusest ja eelkõige mugavusest. Keegi, kes hoolib jätkusuutlikkusest ja paremast homsest. Kindlasti oleme jõudnud paljude klientideni tänu oma kallitele edasimüüjatele. Ise oleme kõige aktiivsemad Instagramis ning paljud uued kliendid on jõudnud meieni ka läbi soovituste.
Kas on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt?
Tead, siinkohal ma ei oska välja tuua ühte näidet. Pean mainima, et Eesti inimesed on mind väga positiivselt üllatanud. Kuulen pidevalt, kuidas eestlaselt tagasiside saamine on pea võimatu ja kui üldse midagi saab, siis vaid negatiivset. Olen isiklikult üsna laisk tagasiside küsija, kuid ikka ja jälle kirjutavad mulle kliendid omal soovil kui õnnelikud ja rahul nad meie kudumite üle on. Kuidas meie kudumid panevad neil silmad särama ja komplimendid on garanteeritud tulema. Selline vabatahtlik tagasiside teeb südame lihtsalt niivõrd soojaks.
Mis on olnud siiani suurim väljakutse?
Võib-olla suurimaks väljakutseks pean aastaringset jätkusuutlikust. Kudumid on üldiselt hooaja toode ja isegi kui teeme suviseid kudumeid, ei anna nende käivet võrrelda talviste mütside ja kampsunite müügiga.
Mis on olnud suurim õnnestumine?
Pean üheks suureks õnnestumiseks seda, et meie tegemisi on niivõrd soojalt vastu võetud. Et meil jagub kliente, kellele meie kudumid meeldivad ja et mul lastakse tegeleda sellega, mida armastan. Muidugi pean suureks õnnestumiseks ka seda, et olen leidnud endale ustavad kudujad, kelleta ma ei saaks olla täna seal, kus olen. Uhkeks teeb ka fakt, et meil on tänaseks mitu edasimüüjat, töötav e-pood, pisikene kontor ning muidugi mis peamine, ustav püsiklientuur.
Kus näed brändi 5 aasta pärast? Millised on tulevikuplaanid?
Unistan enda isiklikust poekesest ning sooviksin väga tegelema hakata ekspordiga.
Kuidas on Loomeinkubaatoris läinud?
Ma ei ole õppinud ei ettevõtlust ega midagi sellega seonduvat ja tunnen, et Loomeinkubaator on mulle olnud tõesti suureks abiks. Olen saanud osaleda paljudel huvitavatel ja kasulikel koolitustel, lisaks saanud põnevat infot valdkonnas toimuva kohta, milleni ma ise ei oleks kuidagi osanud jõuda. Samuti olen tutvunud toredate uute inimestega, kellega oleme jaganud kogemusi, rõõme ja muresid. Ühesõnaga, ma olen äärmiselt rahul oma veedetud ajaga Loomeinkubaatoris!
Loomeinkubaatori programmis osaleb ettevõte Vintage Visual, mille eesmärk on tutvustada analoogfotograafiat ning teha see kättesaadavamaks laiemale publikule. Ettevõtte asutaja Arno Peever jagas ettevõtte loomise lugu ning samuti kõige uuemat toodet – AGO Film Protsessorit.
Millega ettevõte Vinatge Visual tegeleb?
Vintage Visual eesmärk on tutvustada analoogfotograafiat inimestele ning teha seda kättesaadavamaks. Viimased kaks aastat oleme arendanud elektroonilist seadet nimega AGO Filmi Protsessor. AGO eesmärk on pakkuda analoogfotograafidele seade, mis on soodne ja lihtsustab märgatavalt ilmutusprotsessi neile, kes teevad seda kodus.
Kuidas sellele ideele tulid?
Idee sai alguse umbes viis aastat tagasi, kui ma võtsin analoogkaamera kaasa ja sõitsin Austraaliasse rändama. Seal viibitud pooleteise aasta jooksul, jäädvustades enda erinevaid hetki filmilindile, tõmbas see mind aina rohkem analoogfotograafia poole. Tagasi koju tulles oli mul vaja lõpetada magistriõpingud ja kirjutada TTÜ/EKA Disain ja Tehnoloogia Tulevik õppekaval lõputöö. See oli suurepärane võimalus kokku viia enda hobi – soov lahendada analoogfotograafia kogukonna probleeme ning saada magistrikraad.
Milline on sinu varasem taust?
Haridusel olen masinaehitus insener ja disainer. Tööalaselt olen dekaadi jooksul disaininud erinevaid seadmeid enamasti rasketööstusele – metallkonstruktsioonidest kuni juhtimissüsteemideni. Samuti olen tegelenud usinalt motospordiga ning reisimisega erinevates maailma nurkades, kus avaldub minu pildistamiskirg ka vast kõige rohkem.
Mida AGO Filmi Protsessor täpsemalt võimaldab teha?
AGO on tööriist, mis hõlbustab filmi ilmutusprotsessi kodukasutajatele. Tavapäraselt kodustes tingimustes tehakse seda käsitsi, mis on ajamahukas, kohati raskesti teostatav ning nõuab sellega alustades teadmisi erinevatest nüanssidest. AGO eesmärk on anda fotograafidele tööriist mis suurel määral automatiseerib selle protsessi, ehk muudab ilmutamise vähem ajamahukaks ning tagab ilmutuskvaliteedi olenemata filmi tüübist.
Kuidas sinu toode konkurentidest erineb?
AGO sarnaneb oma olemuselt turul 10 korda kallimate ning mõõtmetelt suuremate ilmutusprotsessoritega. Et seda saavutada, ühildub AGO maailma populaarseima Patersoni ilmutustankiga, mis on juba paljudel kodus olemas. Ning AGO sisaldab innovaatilist aja kompenseerimise funktsiooni. Kui konkurentide tooted tekivad ühtlase temperatuuriga keskkonnas kasutades suurt veemahutit, siis AGO kasutab sama eesmärgi täitmiseks temperatuuri sensorit ja algoritmi, mis juhib protsessi aega. Kokkuvõttes need kaks eripära võimaldavad teha seadme, mis sobib hinnalt ja mahult märkimisväärselt suuremale hulgale inimestest.
Oled välja tulemas ka ühisrahastuskampaaniaga. Millal see täpselt välja tulemas on ja kas saad juba selle kohta lähemalt rääkida?
Täpselt nii, senine tagasiside erinevalt osapooltelt on olnud päris positiivne. Ehk on tekkinud arusaam, et toode on miski, mida inimesed soovivad ja omab potentsiaali ülemaailmseks läbilöögiks. Hetkel töötan selle nimel, et leida turundusinimesi, kellega teha ühisrahastuskampaania IndieGoGo platvormil oktoobris 2023.
Kui populaarne on täna analoogfotograafia? Ja miks sellega tegeletakse?
Alates 2015. aastast on analoogfotograafia taas tõusuteel, kasvades 5-10% aastas. Mitte ainult vanema põlvkonna fotograafid ei tule tagasi, vaid ka uus põlvkond on avastanud selle kui huvitava alternatiivi digifotograafiale. Erinevate uuringute põhjal tegeleb sellega vähegi tõsisemal määral umbkaudu 900 000 inimest üle maailma.
Põhjuseid on mitmeid, miks sellega tegeletakse. Esmalt analoogfoto näeb kohe hea välja peale pildistamist, ehk ei vaja üldiselt väga järeltöötlus. Tuleb vaid valida film, mis endale meeldib. Aga põhiline, miks inimestele meeldib analoogfotograafia, on kogu see protsess ise. Kuna iga kaader on arvel, siis paneb see tõsisemalt vaatama, kas see mida sa pildistad on seda väärt. Seeläbi loob see suurema kontakti subjektiga ning kokkuvõttes parema tulemuse, mille üle rõõmu tunda. Samuti tekib põnev ootusärevus – mis nendest piltidest välja tuleb peale ilmutamist. Üldiselt peidab analoogfotograafia endas mitmeid avastamise võimalusi: erinevad kaamerad ja formaadid, tehnikad mida kasutada või võimalus võtta enda negatiivid ja suurendada neid fotopaberile punase valgusega ruumis(pimikus) nagu kunagi tehti.
Millised on eesmärgid tulevikuks?
Vintage Visual’i eesmärk on lähitulevikus tulla edukalt turule AGO’ga ning kasvatada müüki Euroopa ning USA turul. Pikemas perspektiivis on eesmärk lahendada suurem filmiilmutuse probleem, s.t et jääks inimestel võimalus tegeleda analoogfotograafiaga ka kümne ja kahekümne aasta pärast.
Mis on olnud ettevõtte puhul suurim väljakutse?
Väljakutseid on olnud erinevaid. Suuremad on seotud rahastamisega ning inimestega.
Päris keeruline on leida üles need õiged inimesed, kes n.ö ostavad ära selle idee ja seavad selle ka enda eesmärgiks. Samuti tuleb olla kannatlik, sest asjad ei juhtu üleöö. Aga kui sihikindlalt tööd teha eesmärgi nimel, siis elu on näidanud, et ka vähe optimistlikumad plaanid mingil kujul lähevad täide.
Loomeinkubaator on mitmel puhul õpetlik olnud ja tulnud abiks erinevate keeruliste olukordade lahendamisel. Asjaolu, et saad enda konsultandiga nõu pidada ja vajadusel mentoreid kaasata on olnud väga kasulik.
Loomeinkubaatori 24-kuulise programmi on lõpetanud Erika Sõstra, kes pakub omanimelise brändi alt elustiiliteenuseid: reisi- ja personaalassistenditeenuseid eraklientidele ja äriklientidele. Teenus, mis hõlmab mitmeid eri valdkondi, millega inimese elu igapäevaselt seotud on ning kellel jääb puudu ajast. Uurisime, kuidas Erika sellise teenuse idee peale tuli ja mida tähendab luksuskliendile teenuste pakkumine?
Milline on Sinu taust ja kuidas sa selle teenuse juurde jõudsid?
Olen olnud pikalt seotud turismisektoriga ja seda just luksusturismi valdkonnas. Pandeemia ajal reisida ei saanud ning siis oli vaja midagi välja mõelda. Eelnevalt olen ettevõtetes teinud ka administratiivsed tegevusi, ürituste korraldamist ning muid asjaajamisi. Tegelikult on administratiivset osa ka klientidele reiside ja sündmuste korraldamisel üsnagi palju. Iga reis ja sündmus on erineva eesmärgiga ning sellest tulenevalt ka vajaduspõhised korraldusteenused – sünnipäevad, kingitused, elamusekskursioonid, gurmeereisid jne. Samuti sai juba reisiklientidele lahendatud lisaks muid elulisi teemasid – lapsehoidjad, koduabilised, arstiajad – kõike seda, mida peredes igapäevaselt korraldada vaja oli.
Sealt sai alguse mõte hakata seda teenust pakkuma omaette teenusena – personaalassistendi teenusena, mis sellel hetkel tundus Eesti turul täielikult puudu olevat. Selle valdkonna rahvusvaheliste teenusepakkujatega olin varasemalt kokku puutunud väljaspool Eestit. Nüüdseks, peale pandeemiat, on personaalassistenditeenus täienenud reisiteenusega ning nimetuski teenusel elustiiliteenused.
Kuidas omandasid vajalikud oskused ja teadmised sellise teenuse pakkumiseks?
Enne kui teenusega turule tulin, siis kõigepealt lugesin väga palju selle valdkonna kohta. Mismoodi ja kellele seda pakutakse mujal maailmas, mida üldse pakutakse, milline on klientide tagasiside, mida kirjutab ajakirjandus ja meedia, kuidas seda kommunikeeritakse. Seda eeltööd tegin ma hästi palju ja mitte ainult seetõttu, et aru saada teenuse meie turule sobivusest, vaid tunnetamiseks, kas see teenus on üldse sobiv minu ja minu pere elukorraldusega. Olen väga tänulik oma abikaasale ja tütrele, kes on olnud selle idee suured toetajad. Ja oma õele, kelle tugi ning põhjalikkus sotsiaalmeedia valdkonnas on äärmiselt tänuväärne.
Mida rohkem ma valdkonnaga tutvusin, siis seda rohkem hakkasin ma seda teemat päriselt tunnetama. Sain aru, et see kõik sobib väga hästi minu persooniga – kombinatsioon erinevatest teenustest ja valdkondadest, mis ei lase rutiinil tekkida ning mis samuti oluline – arendab ka mind isiksusena. Sain ka aru sellest, et need on teenused, mida inimene päriselt oma elus vajab ning tarbib ja mille jaoks tegelikult me kulutame ja investeerime väga, väga palju aega.
Kuid ega see õppeprotsess ei lõpe – ei ole nii nagu kooli või kursusega, et on algus ja lõpp. On küll algus ja lõpp, aga sellisel juhul tähendab lõpp tegevuse lõpetamist. Muus osas on selles teenuses enese täiendamine ja õppimine elukestev ja toimub klientidega koos. Püüan hoida ennast kursis, mida teevad sama valdkonna teenusepakkujad üle maailma. Olen nendega kohtunud ja püüan ka edaspidi kohtuda erinevatel üritustel. On olemas ka erinevad online kursused, mis toetavad ning arendavad maailmavaadet selles valdkonnas – kuidas võiks see teenus edasi areneda, mida tänane klient vajab ja millised on tegelikult need ootused, kuidas teda peaks teenindama.
Erinevates kultuurides ja erinevates riikides on see vägagi erinev – sellepärast et kliendi iseloom ja persoon juba kultuurilises taustas on väga-väga erinev ja üks-ühele see igal pool samamoodi ei saa olla. Aga siis tulebki need teadmised oma ettevõtte jaoks kohandada- vastavalt igale kliendile ja pakutavale teenusele.
Mida luksus Sinu enda jaoks tähendab?
Olles hõivatud erinevate asjadega, siis luksus tähendabki minu jaoks täpselt sedasama, mis on minu ettevõtte slogan: Rohkem Aega.
Aeg on see, mida me poest juurde ei osta ja aeg iseendale peegeldub tihtipeale ka enda tervises ja meie suhete tervises meie lähedastega, perega. Aeg on luksus ja selle maksimaalne võimalik õigesti kasutamine loob meile väärtust, mille mõistmiseni jõuame me ükskord kõik – kes varem, kes hiljem. Kuid varem on reeglina tervislikum
Mis on Sinu teenuse puhul kõige olulisem?
Olles selle teenusega olnud turul juba üle kahe aasta, siis kõige olulisem on kliendi mõistmine, diskreetsus, konfidentsiaalsus ja operatiivsus. On kliente, kes vajavad 24/7 olemasolu ja selleks on meil olemas liikmelisusel põhinev teenus. See tähendabki seda, et kliendi kõnele või sõnumile vastatakse kiireloomuliste olukordade puhul ka kell 12 südaöösel või kell 5 varahommikul. Mul ei ole telefonil vaikset režiimi – telefon heliseb, piiksub kogu aeg.
Sellist asja ei saa ma endale lubada, et kaheks päevaks panen e-mailile automaatse teate. Telefon on alati juures ja priority liikmelisuse klientidele ma alati vastan või siis äärmisel juhul helistan tagasi. See nüanss on minu hinnangul premium kliendile reisi- ja personaalassistenditeenust pakkudes väga oluline.
Teiseks on arusaam, et see teenus ei ole kunagi valmis. Ehk teenus areneb ja muutub eluliselt kogu aeg vastavalt turu nõudlusele. On oluline olla avatud erinevatele mõtetele ja ideedele, mida näed ja kuuled. Mitte ainult siis, kui klient sinu poole pöördub, vaid ka siis, kui lihtsalt inimestega suhtled. Kõike ei pea kohe enda teenusesse sisse tooma, vaid lihtsalt tulevikuks talletada on ka hea. Vastavalt sellele võib tegelikult teenusest saada hoopis midagi muud, kui algselt planeeritud – ehk siis klient ongi ju tegelikult teenuse parim arendaja.
Koostöö ja selle võimaluse nägemine on oluline. Ei tasu karta koostöövõimalusi, kus justkui keegi teine teeb sama asja. Võibki ju tegevuse nimeliselt olla, et tuttav või sõber teeb sama valdkonda ja teenust, kuid kuna persoonidena ollakse erinevad, siis tegelikult on tegemist täiesti erineva teenusega ja brändiga. Hea toimiv näide selles küsimuses on meil täiesti olemas: Embassy of Fashion – mitu väga professionaalset ja imelist disainerit, kõik oma brändiga, aga toimetavad koos, toetades üksteist. Mina alati imetlen nende kooslust ja toetust üksteisele!
Millise väljakutsete või sooviga täna kliendid Sinu poole peamiselt pöörduvad?
Tänane meedia pakub erinevates vormides hästi palju infot – kui midagi otsid, siis leiad palju infot, teenusepakkujaid, korraldajaid, kohti. Seda on väga palju ja selle põhjal on raske otsustada mis oleks sobivaim. Minu poole pöördutaksegi, et seda otsimisele ja niiöelda surfamisele kulutatud aega kokku hoida. Klient küll maksab minule minu aja eest, aga tegelikult hoiab ta oluliselt rohkem kokku enda aega ja raha. Näiteks reisi planeerides info otsimine – leida hotelle, lennuühendusi, transporditeenuse pakkujaid, restorane, kuhu minna, mida teha, või üldse mingite tegevuste ideid – see võtab tegelikult väga palju aega. Ja selles infokülluses ei suudagi otsustada, mis võiks päriselt hea olla.
Ühel kliendil, kes Eestis ise püsivalt ei viibi, aitasin suvila kerge uuenduse teha. Sellisel juhul on ju samuti erinevaid teenusepakkujaid, kellega suhelda – alates ehitusprügi ära viimisest kuni seinade ja põranda puhastamise või haljastamisteenuseni. Sobivate teenusepakkujate leidmiseks läheb arvestatav ajakulu.
On olnud mitmeid väiksemat sorti eraüritusi. Lisaks reisiteemadele, on see tegelikult üks mu lemmikteema. Selles on samuti loomingulist poolt, kuid samas palju asjaajamist ning nõudlikkuse ja detailide taga ajamist. Võib ju tunduda lihtne tellida catering, kuid tegelikkuses sobivat ja premium tasemel cateringi leida on väga keeruline, kui mitte ütelda võimatu.
Ja siin seisabki klient olukorra ees, kus tunneb, et tema jaoks iga olulise detaili läbi käimine cateringi või muu teenuse pakkujaga, võib tunduda teenuse pakkujale tüütu ja ebaoluline. Pigem minnakse ikka seda teed, et pakutakse keskmist teenuse ja teeninduse taset. Tihti jääb see ka selle taha, et puudub teadmine ja kogemus päris premium ja luksuskliendiga töötamisel. Siin tulengi mina appi ja olen kliendi jaoks inimene, kes seisab selle eest, et saada päriselt selline teenus, mida soovitakse – olgu see siis toitude väljanägemine, teenindajate kehahoiak, kontsade kõrgus või huulepulga, küünelaki värvus või pluusi nööbid! Kui klient seda soovib, siis minu jaoks on see piisav, et seda selliselt korraldada.
Lisaks pakun ka ürituse koordineerimise teenust, ehk kui kliendil on ise juba kõik teenused kokku lepitud ja tellitud, siis olen üritusel kohal ja hoolitsen selle eest, et kõik ka päriselt selliselt toimib nagu oli tellitud. Vajadusel lahendan jooksvalt tekkinud olukordi ja abistan külalisi. Klient aga saab täiesti rahulikult nautida aega oma külalistega!
Kas premium kliendid otsivad reiside puhul pigem luksust või kogemust?
Pigem otsitakse seda kahte ühes, aga väga erinevas mõistes. Luksus võib olla väga väike asi, lihtne majutus lihtsas kohas, aga teisest küljest võib see olla täis kulda, karda ja kõike seda. See on väga personaalne. Vastavalt inimese persoonile on luksuse mõiste erinev ja ma nimetaks seda pigem personaalseks luksuseks.
Üks ühine joon on hetkel autentne reisisihtkoht – ehk sihtkoht kus sõbrad, tuttavad pole veel käinud. Praegu tegelen näiteks Saudi Araabia reisikava kokku panemisega – sihtkoht, mis avas ennast turistidele vaid mõned aastad tagasi.
Milline on Sinu tänaste klientide profiil?
Reeglina on ta ettevõtja või ennast mitmete tegevustega sidunud inimene. Ta on hõivatud erinevate kohustuste või rõõmudega. Ta ei soovi oma aega panna igapäevaste asjaajamistele. Kõikidel tegevustel, millega ta on hõivatud, on mingisugune administratiivne või korralduslik pool, millega tuleks tegeleda ja kokkuvõttes kuluks sellele arvestatav osa tema ajast.
Teine pool on klient, kes ise ei asu Eestis, aga ta on kuidagi seotud Eestiga. Neil on lihtsam, kui mina siin teatud asju nende peredele või ettevõtmistele korraldan, kui ise pidevalt Eestisse reisida – ma olen neile siin silmad, kõrvad ja käed.
Kolmas klient on rahvusvaheline klient, kellele osutan peamiselt reisikorralduslikke teenuseid
Kas klient pigem küsib ise abi erinevate küsimustega või pakud ka ise välja?
See tuleb enamasti välja suhtluses kliendiga ja oleneb väga paljuski sellest, mis parasjagu kliendi elus või ettevõtmistes toimub. On oluline klienti kuulata ja ennast ise pakkuda. Kuid oluline on seda teha kliendile sobivas vormis, viisil või kanali kaudu. Me küll arvame, et inimesed oskavad küsida ja reeglina nad oskavad, aga kui nende mõtetes on nii palju muid asju, siis nad lihtsalt ei tule selle peale.
Mina julgustan igal juhul kõiki ettevõtjaid, eriti alustavaid ettevõtjaid, ennast ise tutvustama ja teenuseid välja pakkuma. Tuleb olla julge ja tulla arvuti tagant välja päris maailma suhtlema. See on uskumatu, kui palju infot ja mitte ainult infot, aga kui palju seda positiivset energiat ja mõtlemapanevat sisendit sa saad tegelikult sellistest päriselt inimestega suhtlemistest! See suhtlus on suur väärtus omaette! Oluline on tarbida ka ise teenuseid, mida sa kliendile pakuks. Muidu ei ole ju tegelikult võimalik päriselt mõista, mida kliendile pakkuda. Mitte kõikidele klientidele ei sobi sama lahendus, teenus või toode. Kuigi küsimus või olukord on justkui sama. Sellepärast ma püüangi reisida ja tutvuda erinevate hotellidega, külastan restorane, kontserte, ostan mingeid kingitusi endale ja oma perele ning sõpradele. Ma teen teadlikult neid valikud, et saaksin rohkem teada toodetest ja teenustest, mida ma saaksin ja võiksin oma ettevõtluses kasutada. Mida tasub kindlasti meeles pidada – isiklik kogemus on väga oluline kogemus ja seda usaldatakse.
Ka minu kliendid jõuavad reeglina minuni läbi soovituste – keegi on minu teenust proovinud, talle on see sobinud ja siis ta soovitab edasi. See on väärtus, mis ületab googeldamise – me usaldame seda inimest, keda me tunneme.
Kas Sul on täna pigem korduvad ja pikaajalised kliendid?
On uusi kliente, on pikaajalisi kliente ja on selliseid kliente, kes on perioodilised – mingil ajal nad vajavad teenuseid intensiivsemalt, siis ei vaja üldse ja siis jälle vajavad mingis osas. Üldkokkuvõttena võib öelda, et klientide aktiivsus vastab täitsa nende elurütmile ja ma tegelikult juba enam-vähem tean, et nii hakkabki selle teenuse puhul olema. Aga on ka kliente, kes vajavad täiesti igakuiselt ja iganädalaselt teenust.
Milline on Eesti teeninduskulutuur?
On kohati head teenindust, üliharva väga head teenindust, aga seda on vähe. Enamus teenindustase on keskpärane või siis lausa kehva, hoolimatu. Ehk siis tegelikult ei teata ning kohati lausa ei tahetagi aru saada kliendikesksest teenindusest, et paremat teenindust osutada. Tihti näen hoiakut, et nii nagu on, ongi hästi. Ja ma ei pea silmas siinkohal mitte ainult teenusest ja teenindusest premium kliendile, aga ka täiesti teeninduse aluseid silmas pidades. Ei saada aru sellest, mida peaks tegema, et kliendikogemus oleks eriline mitte tavaline, ning et klient päriselt ka niiöelda majja raha jätaks. Läbiv joon on, et kliendiga tegeletakse siis, kui aega on, mitte siis kui klient seda vajab. Kahjuks kohtab sellist hoiakut tihti väga mitmetes premium kliendile suunatud keskmisest kõrgetasemeliste hindadega kohtades.
Erakordsest teenindusest arusaamine on Eestis väga nõrk ja ma saan aru, kus on see põhjus, miks ei ole teenindajad motiveeritud. Töötasu. Põhjus, et ei saa maksta töötajatele väärilist töötasu on täiesti jama jutt. Saab ja peab maksma. Minu jaoks tähendab see seda, et ettevõtjal ei ole väärtushinnangud paigas – ei hinnata oma töötajat ega samamoodi ei hinnata klienti, kes alamotiveeritud töötaja käest teeninduse saab. Ning teenindajaid tuleb koolitada või pigem nimetaks ma seda juhendamiseks – kuidas klienti päriselt teenindada ja pakkuda talle lisaväärtustega elamust, mis on päriselt selle kliendi ootuste ja vajadustega vastavuses. Täna isegi niinimetatud 5* teenusepakkujad Eestis ja ka Baltikumis ei suuda seda taset teeninduses tegelikult pakkuda. Ja ma usun, et see jääb kinni ainult töötasusse – töö tellija materjalist! Nii lihtne see ongi!
Kui mõni hotell, restoran või muu teenusepakkuja soovib oma teenusele tagasisidet, siis võib minuga lahkesti ühendust võtta – hea meelega pakun teenuse hindamist, mille käigus tuvastan detailselt hetkeolukorra ning teen ettepanekud selle parendamiseks. Lisan ka tähelepanekud interjööri, hubasuse, aroomi ja muude detailide osas (lilled, sildid jms).
Kas Sul on näide, kus oled kogenud väga head teenindust?
Üks eredalt meelde jäänud näide on. Käisime abikaasaga Vilniuses ja peatusime paar ööd Kempinski hotellis. Seal oli tõesti kõik suurepärane. Iseenesest hotell on juba väga ilus ja kõik detailid on paigas – näiteks tervitused saabumisel, tervitusjoogid. Kui me lahkusime ja maja ees autosse olime minemas, siis sel hetkel tuli välja hotelli general manager isklikult meid tänama ja head aega soovima. Imeline!
See oli tõeliselt südantsoojendav. Loomulikult me jätsime sinna raha – restorani, ostsime sealt veinipoest mõned veinid samuti kaasa. Aga me tundsime ennast seal väga hästi just sellepärast, et meie eest hoolitseti kogu peatumise ajal väga-väga hästi ja tähelepanelikult. Aga see, et general manager tuli meid isiklikult tänama, oli muidugi nn kirss tordil. Eks mul neid kogemusi on olnud erinevates kohtades üle maailma, aga see Vilniuse kogemus on mul siiani meeles. Veelkord – personaalsus kliendisuhtluses on oluline.
Mida pead siiamaani suurimaks õnnestumiseks?
Praegu on minu kõige suuremaks õnnestumiseks see, et olen pannud aluse kahele brändile Erika Sõstra Elustiiliteenused ja Itaalia gurmeetoodete e-pood Armastusega Itaaliast. Ja ma olen seda teinud oma pere heaks. Ehk siis nendest brändidest on aja jooksul välja kasvamas pereettevõte.
Minu unistus on olnud kogu aeg, et ma teen ettevõtlust, mis läheb edasi pereettevõttena järgnevatele põlvedele. Selle julgustuse ja selgema teadmise, miks sellega edasi minna, sain ma tegelikult siis, kui ma liitusin paari aasta eest Eesti Pereettevõtjate Liiduga, mis on minu meelest ühele pereettevõtte väärtustega ettevõttele ainuõige koht. Sealt saab väga palju teadmisi ning kuulda teiste pereettevõtjate kogemusi ettevõtlusteekonnal ja seda just läbi põlvkondade.
Kuidas otsustasid Loomeinkubaatoriga liituda ja kuidas programm möödus?
Loomeinkubaatoriga liitudes ei saanud alguses vedama ja nüüd ei saa pidama. Aga mulle väga meeldis. Minu jaoks muutus väga palju sellest hetkest, kui Nelest sai minu konsultant. Ta avas minu jaoks Loomeinkubaatoris päris palju uksi. Ma teadsin Loomeinkubaatorist väga palju, aga ma ei osanud neid niinimetatud tööriistu kasutada. Oluline on konsultandi ja ettevõtte omavaheline sobivus.
Minu meelest me liikusime päris ilusti edasi ja olen saanud palju abi ja minu mõtlemine on muutunud. Olen muutunud oma ettevõtlusega kindlasti julgemaks ja enesekindlamaks.
“Disain kohtub disainiga” üritussarja raames külastasime seekord Loomeinkubaatori vilistlase Ellen Richardi uhiuut stuudiot Kalarannas.
Loomeinkubaatori programmis osalevatele ettevõtjatele ja Tallinn Design House’i disaineritele jagas oma ettevõtlusteekonda Ellen Richardi asutaja Kristi Pärn.
Samuti jagas Alpaka tegevjuht Peeter Pappel kogemust ekspordist Kanadesse ja praeguseks enam kui 40-l messil osalemisega seotud väljakutseid.
Tallinn Design House’i Artist Series külastas seekord Loomeinkubaatori vilistlast Miurio’d. Miurio brändi taga on disainerid Rita Assor ja Viktoria Braginskaja. Brändi tegevus on kahesuunaline – aksessuaarid ja sisustustooted.
Miurio stuudio
Miurio avas oma stuudio 2018. aasta märtsis. See oli osa Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammist, kus sai selgeks stuudio vajadus. Samas otsus ei sündinud kergelt. „Suure osa ajast veedan täna endiselt kodus, kus teen tööd arvuti taga. Stuudios käin kohtumas klientidega, teeme töötubasid ja pildistamisi,“ kirjeldab Rita.
Kuna brändi tegevus jaguneb kaheks, tekkis ka mõte stuudioruum kaheks jagada. Ühel pool on tapeedid ja sisutustooted. Teisel pool on põnev kontrastne sein, kus saab näha siidirätikute näidiseid ja villaseid salle.
Stuudio seinal olev granaatõunte tapeet on vägagi sümboolne, mis on Miurio tegevust alati inspireerinud. Seda sümbolit kasutas Rita esimest korda Kunstiakadeemias siiditrüki puhul. „Need tähistavad väga paljudes kultuurides eluenergiat – fertiilsust, elupaljusust ja elujõulisust.“ Sellest sündis ka granaatõuna kollektsioon, mis esimese kollektsioonina võttis terviklikult kokku tapeedid, diivanipadjad ja vaibad.
Mis on Miurio loomingule iseloomulik?
Miurio põhiväärtused on naiselikkus, eneseväljendusvabadus ja elurõõmu välja elamine. Lihtsalt see pidu, et olen olemas. See on kõige rohkem aksessuaaride poolel, aga kajastub ka sisustuspoolel.
„Kui ma kümme aastat tagasi tegevusega alustasin, siis värvid ei olnud populaarsed. Inimesed olid pigem tagasihoidlikud selles, kuidas nad ennast väljendasid sisekujunduses ja rõivastuses. Kui sa oled alustav disainer, siis tahad sa olla ekspressiivne. Mina tegin ka alguses hästi julgeid disaine, aga aja möödudes saad aru, et inimene tahab kodus rohkem puhata ning kõik võiks olla pigem loomulik, orgaaniline, harmooniline. Kui ma hakkasin fotograafiaga tegelema, siis minu stiil oli see, et mulle meeldis palju järeltöötlust teha – lisada filtreid ja tekstuure. Täna olen rohkem liikunud naturaalse pildi juurde,“ kirjeldab Rita.
Samas leiab Rita, et viimase aasta jooksul on olnud palju katsumusi ja sellest on inimestel tulnud ka julgus, et kaotada pole midagi – tahaks olla õnnelik, tahaks ennast väljendada, tahaks värve välja näidata. “Meie juures käib palju naisi, kes väärtustavad selles loomeprotsessis olevat hingetööd, mis seal taga on ja neid värve. Minu jaoks on värvid nii loomulik osa ja ma üldse ei karda neid kombineerida. Nad annavad eluvärvi ja vitamiini, mis on tohutult oluline.”
Soovitused disainerile, kes on samuti pikalt tegutsenud?
„Kõige olulisem on vaadata oma rahavoogudele otsa. See on ikkagi see põhi – kui sinna aastate jooksul midagi ei kogune, siis on väga raske inspiratsiooni ja motivatsiooni põhjal edasi tegutseda. Leida see nišš toodete ja teenuste osas, kus on võimalik raha teenida. Kui on kaks või kolm aastat möödas, siis on see eksistentsiaalne küsimus, millele on vaja leida vastus. Loomevaldkond on keeruline ja entusiasmil põhinev. Kuna viimased aastad on olnud keerulised siis ka meie oleme olnud ettevaatlikud. Samas peab julgema teha plaane ja koostöö on oluline märksõna,“ soovitab Rita.
Milline on Eesti disainimaastik?
„Loovus on Eestis niivõrd arenenud ja moedisain on väga kvaliteetne. Iseloomulik on töökus ja järjepidevus. Kõik moedisainerid on nii tublid – nemad teevad päriselt kollektsioone. Aksessuaaridega on mõnevõrra lihtsam. Ehted ja moedisain on kindlasti tugevuseks,“ sõnab Rita.
Hiljuti lõpetas Loomeinkubaatori 24-kuulise inkubatsiooniprogrammi ettevõte Älly Scandic, kes loob funktsionaalseid kotte lapsevanematele. Ettevõtte asutaja Silja Lipp jagas oma ettevõtlusteekonda ning plaane edasiseks. Samuti jagas Silja Milanos Lineapelle messil osalemise kogemust.
Ettevõtte asutaja Silja Lipp
Mida Älly Scandic ettevõte teeb?
Älly Scandic pakub lastevanematele nutikate lahendustega kotte. Tänaseks oleme suuresti spetsialiseerunud seljakottidele. Meie eristuvus on välimus koos funktsionaalsusega – seljakotid on ilusad ja stiilsed, ning neile on lisatud vajalikud ja nutikad lahendused, mis on olulised just emadele-isadele.
Need lahendused muudavad beebi ja väikese lapsega toimetamise lihtsamaks. Samas on võimalik kotti hiljem näiteks trennikotina või reisides kasutada.
Kottide idee sündis just oma pere kogemustest ning vajadustest ja disainimisel oleme arvesse võtnud just Eesti lastevanemate kogemused.
Tänaseks olete tegutsenud juba kaks aastat, mis on selle aja jooksul muutunud?
Suures pildis see plaan, mis meil oli – seda oleme üsna täpselt järginud. Meie mõte oli tulla Eestis turule ja keskenduda oma toote analüüsimisele ja arendamisele- kuidas meie tooteid vastu võetakse ja kuidas neid kasutatakse, mida peaks muutma.
Oleme nüüd kaks aastat tooteid turul testinud. Hästi palju oleme suhelnud kasutajate ja klientidega. Teinud toodetele ka arendusi ja uusi nüansse lisanud ja arendanud niipalju edasi, et oleks ideaalilähedane toode. Oleme toonud turule ka uusi tooteid. Oleme selle ajaga aru saanud, milline on meie põhitoode ja ise oleme sellega väga rahul.
Nüüd ongi plaan edasi liikuda ja siseneda uutele turgudele. Oleme saanud piisavalt palju kasutajate/klientide sisendit, et nüüd julgelt bränd lendu lasta. See oli alguses ka plaan ja tänaseks me siin ka oleme.
Just hiljuti kolisime oma kodu-stuudio uutesse ruumidesse Tabasalu Keskuses ning toimetame seal. See on andnud ka hoopis uue hingamise.
Kuidas on kliendid toote vastu võtnud?
Väga hästi on vastu võtnud. Pakume just selliseid tooteid, mida meie sihtgrupp väga vajab.
Ma ikka veel üllatun kui avatud eestlased on. Alguses kartsime, et saame tagasisidet vaid siis, kui midagi on halvasti. Aga tegelikult kirjutatakse väga palju just positiivse tagasisidega. Eks me ise ka küsime aktiivselt tagasisidet ja sealt oleme saanud ka sisendit, kuidas toodet edasi arendada. Viimases arenduses lisasime näiteks seljakotile sülearvutitasku – see soov tuli otse klientidelt, kes jagasid oma kogemust, et kannavad kotis ka sülearvutit ja sellel võiks eraldi tasku olla.
Kui on olnud ka väiksemaid murekohti, siis oleme hästi paindlikud ja need ära lahendanud ning ka kliendid on rahule jäänud. Personaalne teenindus on see, mida Eestis meilt kindlasti oodatakse ja kui sa suudad seda pakkuda, siis on väga hästi.
Kas tänased kliendid on lapsevanemad, kelle jaoks on see funktsionaalsus oluline või olete ka laiemalt silma jäänud?
Ma arvan, et umbes 90% on kindlasti see väga kitsas sihtgrupp, kellel on juba beebi kodus olemas või on beebiootel. Sinna me oma turundust ka fokusseerime.
Kuna esimesed tooted on olnud kasutuses kaks aastat, siis näeme, et kliendid, kes ostsid seljakoti beebi sündides, on selle kasutusse jätnud ka tavalise kotina. Näiteks saab vankririhmad kotilt eemaldada kui neid enam vaja ei ole. Kindlasti soovitamegi kotti selle eluea lõpuni kasutada. Esialgu on ta hea beebikott ja siis juba reisikott, seljakott, trennikott. Soovime, et oleks pika elueaga toode ja ühe inimese käes mitmete funktsioonidega. Seetõttu liigub Älly kotte ka järelturul üsna vähe.
Ehk meie fookus jääb hetkel just lapsevanematele, kelle jaoks need erilised funktsionaalsused on disainitud. Ma leian, et pigem on alati hea sihtida kitsalt kui laialt, sest siis ei sihi lõpuks mitte kedagi.
Kohe alustades kasutasime hästi palju turundamiseks Instagrami ja ka trükimeediat. Samuti tegime koostööd influenceritega. Nüüd näeme, et info levib hästi ka suusõnaliselt – keegi kasutab ja siis soovitab. Oleme sellele ka ise kaasa aidanud. Näiteks jaganud klientidele järgmise ostu sooritamiseks sooduskoodi. Tihti näeme, et seda on kellelegi teisele edasi jagatud. See näitab tootega rahulolu, sest inimesed soovitavad edasi ja on kasutusega rahul.
Mida pead suurimaks õnnestumiseks?
Ma arvan, et meie põhitoote ehk seljakottide disain ja nende Eesti turule toomine, mis sai ülimalt positiivse vastuvõtu. Ning klientide kinnitus, et toode päriselt aitab inimesi – see ongi suurim õnnestumine. Kõige alus on eristuv ja vajalik toode ning selle ümber kõige muu tekitamine, on juba oluliselt lihtsam.
Mis on olnud suurim väljakutse?
Väljakutsed on seotud suure pildiga. Tulime turule pandeemia tipphetkel ja eelmisel aastal alanud sõjast tingitud mõjud on ka meile valusalt tunda andnud. Väljakutse ongi see, et võid planeerida ja mõelda läbi nii hästi kui oskad, aga siis tuleb mõni ootamatus ja kõik plaanid ei saagi teostuda.
Kogu tootmise, transpordi ja materjalide kallinemine ning logistika viivitused on mõjutanud ka meid. Nõudlus on olnud isegi suurem kui me vahepeal pakkuda suutsime. Põhitoode oli meil tihti välja müüdud, mis on ärilise poole pealt väga halb.
Kas Älly Scandic tooted on väljas ka edasimüüjate juures?
Ja, me oleme Tallinnas Solarise keskuses Levis ja Tartus Babyshopi poes. See on olnud täitsa teadlik valik, et edasimüüjaid meil vähe, kuid kahes suuremas linnas oleme ikka esindatud. On inimesi, kes tahavad käia, katsuda, vaadata ja osta ka kohapealt.
Kes on tänaseks tiimis?
Täna toimetan igapäevaselt vaid mina, aga olen kaasanud lisainimesi teenusepõhiselt – erinevad partnerid näiteks turunduses ja tootmises.
Alustava ettevõtjana on ühest küljest hea palju alguses ise teha, sest siis saad aru, mida partneritelt/töötajatelt küsida. Täna olemegi palju rõhku pannud sellele, et tekitada ettevõte tööprotsessides mingid süsteemid. Sellel aastal loodame juba ka tiimi kasvatada ning seetõttu on oluline süsteemid paika saada, et ka lisanduvatel inimestel oleks lihtsam.
Mis on edasised plaanid brändiga?
Meie fookus on kindlasti minna välisturgudele, kuna esmase testi oleme koduturul läbinud. Samuti on mõte vaikselt tooteportfelli kasvatada. Oleme päris mitut disaini testinud ja näidiseid teinud. Plaan on hetkel hoida põhifookus seljakottide, kuid laiendada värvitoonide valikut. Just hiljuti tõime turule uue mudeli, mis on väga hästi vastu võetud.
Plaan on liikuda välisturgudele, sest Eesti turg on paratamatult piiratud ja brändi jaoks on vajalik edasi areneda ja mahtu kasvatada.
Millist välisturgu ekspordivaatest plaanite?
Täna mõtleme Läti peale. Alguses mõtlesime ja uurisime Soomet, aga see tundus ikkagi esimeseks liiga suur amps ja nõuab palju ressursse, et sinna edukalt minna. Leidsime, et kõigepealt peaks võtma uue turu ka testimiseks – saame oma õppetunnid väiksemal turul kätte ja siis vaatame edasi. Vaadata, kas saame sarnast taktikat turule sisenemisel kasutada, nagu Eestis.
Ma arvan, et Läti on selleks hea variant – see on piisavalt lähedal ja transpordivõrgustik ka toimib.
Külastasid ka hiljuti Milanos Lineapelle messi? Kuidas see kogemus oli ja kellele antud messi soovitaksid?
Ja, käisime Milanos Lineapelle messil ja tegime valiku puhtalt selle järgi, kus on Eestist sarnases valdkonnas tegutsevad ettevõtjad käinud. Teadsin, et Stella Soomlais on seal käinud ja mõned teised on ka seda messi soovitanud. Kui ma enne arvasin, et tore minna, ringi vaadata ja silmaringi laiendada, siis tegelikult oli hoopis praktilisem ja kasulikum kui lootsin.
Enne minekut mõtlesin, et kõigepealt vaatame, kes messil osalevad ja otsime nende kohta võimalikult palju infot. Äkki saame juba eelkohtumisi kokku leppida. Paar kuud enne messi tekkis nimekiri 4000 osalejast, kes seal pidid olema, aga need ei olnud kuidagi kategoriseeritud. Ei olnud isegi kodulehte, vaid nimi ja boksinumber. Suutsin 50 nime läbi töötada ja siis sain aru, et see on täiesti mõttetu. Alguses olin natuke pettunud – kuidas me läheme messile lihtsalt vaatama. Tahaks minna nii, et on juba mingisugused kontaktid ees, aga selle messi puhul me seda ei saanud teha.
Võtsime siis plaani, et kaks päeva oleme kohal ja vaatame. Esimesel päeval käisime lihtsalt kõik läbi ja suhtlesime palju. Selle päeva lõpus tegime enda jaoks kokkuvõtte – mis me nägime ja kellega kohtusime. Selle põhjal valisime välja 4-5 materjalide tootjat, kellega kohtusime uuesti järgmisel päeval. Nendest kolmega tegime pikema 1:1 vestluse. Kui esimesel päeval tutvustasime brändi ja nemad näitasid materjale, siis teisel päeval saime juba rääkida kogustest, mahtudest, hinnast, ajast. Kõigest sellest, mida esimesel kohtumisel väga ei jagata.
Nii leidsimegi kolm partnerit, kellega me täna igapäevaselt suhtleme, et koos edasi liikuda. Just see 1:1 suhtlus oli hästi oluline.
Meeletult oli materjalide pakkujaid, aga kuna me ei kasuta naturaalset loomanahka, vaid kasutame vegannahka, siis neid pakkujaid ei olnud seal niipalju. Kui otsid naturaalse naha pakkujat, siis on neid kordades rohkem. Edaspidiseks ongi teadmine, et kaks päeva peab kindlasti kohapeal olema. Ideaalne oleks olnud veel ka kolmas päev, et mitteametlikum kohtumine peale messi ka teha.
Läksime eesmärgiga, et leida uusi materjale. Tänaseks oleme oma toodete jaoks saanud juba päris head materjalid – kõik toimivad ja on kvaliteetsed. Aga me tahtsime just vaadata rohkem taaskasutatud materjale ja näiteks erinevaid lukudetaile. Põhimõtteliselt on selleks kontaktid ja näidised olemas ja räägime juba kogustest ning tarneaegadest.
Mis oli veel huvitav ja mida teistele soovitaks, siis kui sellisele messile minna tuleb olla hästi avatud. Me läksime ka kindlate soovidega, aga tegelikult analüüsisime ka selliseid materjale, mis meie toodetele praegu ei sobi. Rääkisime tootjatega, kes seletasid miks ei sobi, aga samas võiks neid tulevikus hoopis millegi muu jaoks kasutada. Tihtipeale teiste kogemustest on ka jäänud kõrvu see, et tuleb vaadata pigem kitsalt kui on palju pakkujaid. Aga meil juhtus, et kuna olime avatud, siis saime ka seda infot, mida kohe ei ole vaja, aga millest arenevad ehk uued mõtted ja ideed täiesti uuteks toodeteks.
Tänaseks oled lõpetanud Loomeinkubaatori 24-kuulise inkubatsiooniprogrammi. Kuidas see möödus?
Väga äge on olnud. Ma arvan, et nendest koolitustest ja mentoritest on väga palju abi olnud. Enne kui ma ettevõtlusesse hüppasin, olin ma viisteist aastat avalikus sektoris töötanud. Hoopis teine maailm – ja siis järsku pead sa Instagram’iga tegelema.
Kui sa üksi toimetad, siis aegajalt on hea kellegagi läbi rääkida. Konsultandiga oli ka hea kontakt selles mõttes. Tihtipeale sa tead kõiki vastuseid, aga kui sa põrgatad mingeid teemasid kellegagi, siis sa saad kinnitust ja liigud kiiremini edasi.
Mida sa soovitaksid alustavale ettevõtjale, mida oleksid tahtnud ehk ise teada?
Mida ma tegelikult iga päev üritan meeles pidada, et lihtsalt hakka pihta, tee ära. Kasvõi üks väike samm korraga. Paljud inimesed, nii nagu ka mina, tahavad enne kõik detailideni läbi mõelda- liiga põhjalikult ja liiga detailideni. Hakka lihtsalt tegema. Kui sul on äriidee, siis mõtle välja näiteks viis punkti, mida pead tegema, et edasi liikuda.
Mul endal oli ka see idee tegelikult juba kuus aastat tagasi. Ja siis see lihtsalt jäi soiku. Õnneks tuli see idee uuesti pildile ja siis tuli ära teha. Kui sa juba midagi teed ja oled alustav bränd, siis ma paljuski tunnen, et kuna pead kõike ise tegema, siis tahad kõiges olla spetsialist. Tegelikult õpid töö käigus kõige paremini. Tuleb lihtsalt teha, mitte oodata, et saad kõik teadmised enne pihta hakkamist. Ära koolita ennast üle, õpi praktika käigus.
Me ka enne turule tulekut poolteist aastat testisime tooteid. See oli väga õige, aga tegelikult turul olles sa jätkad seda. Sa ei saa toodet ja protsesse kunagi ideaalseks – küll sa õpid ja samm-sammult teed üha paremini. Muidu lihtsalt aeg kaob ja ei liigugi edasi.
Tallinn Design House’i Artist Series külastas seekord Lisa Kroeberi stuudiot Viljandis, kus ta on olnud alates 2022. aasta kevadest. Lisaks oma stuudiole on plaanis kõrvale luua stuudiod ka teistele kohalikele loomeettevõtjatele – omamoodi loomehoov.
Lisa Kroeberi brändi loomise teekond
Lisa Kroeberi brändi teekond algas juba 12 aastat tagasi Eestis.
Pärast keskkooli Saksamaal ei olnud tal kindlat plaani, mida täpselt tegema hakata. Kindel soov oli aga teha midagi käelist ja seetõttu alustas ta aastast praktikat kullassepa meistri juures. „Seal tegin esimest korda metallist ehteid, mis mulle väga meeldis. Sain kiirelt aru, et tahan teha oma disaini ja ehteid.“ Seejärel õppis ta Saksamaal ehte- ja kalliskividisaini. „Hakkasin tegema ka autoriehteid, aga sain aru, et soovin luua igapäevaselt kantavaid ehteid. Siis kolisin Eestisse ja hakkasin oma brändi looma.“
Kõige suuremaks väljakutseks brändi loomise teekonnal peab Lisa Kroeber keeleküsimust. „See oli ikka kõige raskem, sest alguses ei osanud üldse eesti keelt.“
Tänaseks on ettevõte kuus aastat vana ja tiimis on peale Lisa veel abikaasa Viljar ning Hanna ja Maarja. Lisa teeb ise kõik disainid ja samuti vastutab veebipoe eest. „Ning lisaks kõike muud olenevalt vajadusest.“ Maarja aitab tooteid teha ja Hanna teeb sotsiaalmeediat. Viljar teeb tema ehete valmistamise protsessis tööd suuremate masinatega. Lisa ise peab ennast numbrites väga halvaks ja pigem hoiab Viljar kohati mõne idee puhul tagasi. „Vahel tahan midagi teha, mis majanduslikult ei ole kõige mõistlikum.“
Kliendid Eestis ja välismaal
Lisa peab enda klientideks naisi, kes on iseseisvad, ilusad ja stiilsed. Tänaseks leiavad kliendid tema loomingu üles nii Eestis kui ka välismaal. „Eksport on kasvanud just viimasel kahel aastal. Meil on edasimüüjad Saksamaal – näiteks Berliinis, Münchenis, Leipzigis, Heidelbergis ja Winningenis. Nüüd tuleb neid järjest ka juurde. Ka teistes Euroopa riikides on mõned poed, mis müüvad meie ehteid – näiteks Norras, Islandil, Hollandis. See on olnud ka meie eesmärk, kuna Eesti on väike ja kui tahame kasvada, siis peame laienema. Oleme väga palju juba viimased kaks aastat jõudnud ja proovime veel.“
