Ettevõtlusinkubaatori mentorid Mikkin ja Klaar toovad välja vead, mille otsa algajad kõige rohkem komistavad
Ettevõtlusinkubaatori mentorid Kaarel Mikkin ja Margus Klaar on aastate jooksul nõustanud kümneid ettevõtteid ja kujundanud ümber ka Ettevõtlusinkubaatori enda teenuseid. Nende praktiline ja otsekohene lähenemine aitab alustavatel ettevõtjatel vältida valusaid vigu ning jõuda selgusele, kas see, mida nad teha oskavad ja tahavad, on ka kellegi jaoks vajalik, oluline ning väärtust loov ning kuidas sellega raha teenida oleks võimalik.
Kaarel ja Margus ei kaunista ega silu enda tehtavat tööd. Nende nõuanded tulevad otse kogemusest ja on vabad klišeedest. Nad on aidanud ettevõtjatel vältida ummikuid ja raisatud investeeringuid, olgu selleks siis läbimõtlematu bränd, skaleerimatu ärimudel või liigne lootus sõprade tagasisidele.
Ettevõtlusinkubaatoriga on mehed olnud seotud juba pikki aastaid. “See lugu algab tegelikult 2010.–2011. aastast, kui me Tallinna Loomeinkubaatoriga koostööd tegime ja aitasime nende inkubatsiooniprotsessi teenust kujundada paremaks. Oleme seda protsessi vähemalt kahel, kui mitte kolmel korral uuendanud,” meenutab Kaarel.
Aastast 2015 on Kaarel mentor ja koolitaja: “Mentorlus tekkis iseenesest valdavalt konverentside ja seminaride kaudu, kus inimesed ise tulid pärast esinemist rääkima ja soovitasid edasi.”
Margus toob välja, et nad on koos Kaarliga osalenud ka inkubaatori teenuste ümberdisainimises: “Sellest tekkisid kolm erinevat kliendigruppi: kasvuettevõtted, alustajad ja lihtsalt ideega inimesed. Sellest ajast alates oleme siis ka inkubaatori klientidele mentorlust ja koolitusi pakkunud.”
Kolm tüüpi ettevõtjaid, kes inspireerivad enim
Kaarel kirjeldab, et nende töö käigus kohtavad nad väga erinevaid inimesi ja ettevõtteid, keda võib laias laastus jagada kolmeks:
- Ettevalmistamata tulijad, kes ei tea, kuhu nad on sattunud, kes on mentor, mis teemal mentorlus käima hakkab. Nad ei oska midagi asjalikku küsida ega ka iseenda kohta rääkida.
- Uudishimulikud algajad, kellel on esimene äriidee ja nad on ettevalmistunud, aga puudub ettevõtluskogemus.
- Kogenud või karjääripöörde tegijad, kes on kõige huvitavamad. Näiteks mõni profisportlane, kes on nüüd loonud konsultatsioonifirma, oskab väga detaili minna ja mõtestada seda infot, mida mentorid annavad.
Margus lisab, et see mitmekesisus oligi üks põhjus, miks inkubatsiooniprogramm ümber disainiti. “Mõni ei tea, mida teeb, mõni on alustaja ja mõni juba väga pika ettevõtluskogemusega, alustades uut asja.”
Mis teeb ärimudeli koolituse väärtuslikuks?
Margus rõhutab, et tõeline väärtus luuakse paberil: “Eksi paberil, ära eksi päris äriga. See paar kuud, mil sa oma asja läbi mõtled, on palju odavam ja lihtsam kui hiljem tehas püsti panna ja avastada, et keegi seda toodet ei taha.”
Ta lisab, et paljud alustajad kipuvad liikuma liiga kiiresti vormi ehk logo, disaini, pakendi juurde, ilma et sisu oleks läbi mõeldud. “Kõigil on arvamusi, kui asi puutub vormistusse. Aga kui asi puudutab sisu, siis ei taheta kaasa mõelda. Tegelikult lood sa väärtust just sisu läbi mõtlemisega, kui sisu on paigas, on vormistamine lihtne,” tõdeb ta.
Kaarel täiendab seda mõtet, rõhutades sisulise mõtestamise järjekorda. “Asju õiges järjekorras tehes on võimalik säästa aega ja raha. See stardipingutus on alati suurem, ebamugavam ja tüütum, aga tagantjärele väljatagurdamine on topelt aja ja rahakulu.”
Margus toob ka praktilise näite sellest, kuidas asjad lähevad viltu. “Mul on jube lahe toode, aga nüüd, kui ma peaks seda 10 000 korda rohkem tootma, siis kuidas ma seda teen? Kapitali on vaja, inimesi on vaja, protsesse on vaja. See ei ole enam hobiprojekt, see on äri. Ja kui see pole äriliselt jätkusuutlik, siis sellest ei saa ettevõtet.”
Ta rõhutab ka, et eriti väikeste, elustiiliettevõtete puhul, kus on üks-kaks inimest ja palju entusiasmi, võib kergesti juhtuda, et “midagi on valmis saanud, aga tegelikult see asi ei ole nagu jätkusuutlik selles vormis.”
Selle kõige taustal on ärimudeli koolitusel selge eesmärk: panna alustaja mõtlema pikemalt ette, visualiseerima tulevikku mitte ainult toote või teenuse, vaid kogu äriloogika vaates: kliendid, väärtuspakkumine, tulumudel, kulustruktuur, tegevused, partnerid. Alles seejärel saab ehitada tugevale vundamendile esteetika ja brändi.
Bränding ja teenusedisain on rohkem kui logo või ilus koduleht
Kaarel näeb, et ettevõtete arusaam brändingust on tihti moonutatud. Klassikaline on see, et mul on uut logo vaja või ilusat kodulehte. “Aga küsimus, et mida sa sinna kirjutad, kes peaks sinna jõudma, kuidas see info eristub konkurentidest, see jääb tähelepanuta,“ tõdeb ta.
Tema sõnul jõuavad kõik brändingu ja teenusedisaini teemad omavahel risti. Mõnel juhul on sisuline pool paigas, aga vorm ei toeta. “See on nagu väga hea toode väga koledas pakendis ja kontakti ei teki,” sõnab Kaarel.
Probleem on ka see, et ettevõtted tellivad sageli identiteeti, kas tuttavalt või teevad selle mõnel platvormil ise. “Pärast kahte aastat jooksevad nad ummikusse. Nad ei oska seda kasutada. Ta ei tööta. Ja keegi ei kuule,” tõdeb Kaarel.
Kuldne soovitus alustavale ettevõtjale?
“Ära tööta üksi,” ütleb Margus. “Kui sul pole kellegagi arutleda ja mõelda, kuidas me saaks paremini või huvitavamalt teha, siis sa lihtsalt ei jaksa. Juhul kui sa ei tee kunsti või midagi sellelaadset, mis on puhtalt autori töö, siis üksi tehes sa lõpuks jooksed vastu seina.”
Kaarel lisab, et teine oluline asi on FFF – family, friends, fools (toim.- perekond, sõbrad, hulljulged). “Hästi paljud alustavad oma mingist hobist või huvitegevusest ja nende esimesed kliendid ongi sõbrad. Siis nad üritavad sama asja ülejäänud sõpradele müüa.”
Ta rõhutab, et tegelikult peaks võimalikult vara sõbrad ja pere võrrandist välja lülitama ja mõtlema, et juhul kui ma teen seda ettevõttena ja mul ei ole mitte ühtegi kliendi telefoninumbrit sõprade näol telefonis, siis kuhu ma lähen? Kellele ma siis pakun ja kuidas mind jutule võetakse?
Selline vaatenurk sunnib ettevõtjat oma ideed ja positsioneerimist palju selgemalt sõnastama, vaatama peeglisse ja küsima: kas mu toode või teenus töötab ka võõrale inimesele, mitte ainult lähedase heakskiidul.
Kaarel toob lisaks välja, et paljud tahavad kasvada, aga ei taha inimesi juurde: “Nad jäävadki üksi toimetama ja pusima, aga sealt ei saa tulla ka sellist skaleeruvat kasvu. Sa pead suutma delegeerida ja sa pead mõtteid vahetama kellegi teisega.”
See soovitus ei ole lihtsalt “ära jää üksi”. See on üleskutse professionaalseks kasvamiseks: ära tee äri selle loogikaga, et “mu sõbrad juba küsivad ise” või “ma ei ole kunagi turundust teinud, aga kliendid tulevad”. Kui tahad, et sinu ettevõttel oleks potentsiaali kasvada, peab see töötama ka väljaspool tuttavate võrgustikku.
Varajase ja hilisema faasi erinevused?
Margus kirjeldab, et varajases faasis on entusiasm suur, ollakse nõus ilma palgata töötama. “Aga kui tahad palka saada ja teised ka, siis selgub, et eelarvesse pole tööaega arvestatud. Siis avastad, et oled kogu aeg poole hinnaga töötanud ja keegi ei taha hiljem juurde maksta,” tutvustab ta riske.
Kaarel näeb, et paljudel puudub arusaam ettevõtte juhtimisest: “Sageli keskendutakse tootearendusele ja turundusele. Aga mida tähendab rahavoogude planeerimine, maksude maksmine, inimeste palkamine ja juhtimine? Neid oskusi pole.”
Ta toob välja, et paljud ettevõtjad ei julge inimesi palgata ega ka lahti lasta, kui vaja: “Ütlevad, et ta on mul tuttav. See on see, mis juhtub, kui alustad ettevõtet sõbraga. Parem saada äripartneriga sõbraks, kui sõbraga äripartneriks.”
Mentorite tagasiside võiks olla laialdasem
Margus tunnistab, et koolitaja rollis jääb harva keegi pikemalt meelde: “Päevas räägid kümne või viiekümne inimesega. Ettevõtteid on palju. Kui keegi väga eredalt meelde jääb, siis peab see olema hästi eriline inimene ja hästi eriline juhtum.”
Ta selgitab, et koolitaja positsioonilt on see paratamatu. “Koolitaja jääb meelde, sest ta on üks. Aga saalis on 50 inimest, kõik räägivad midagi. Parimal juhul üritad sina mingit tarkust edasi anda, aga kes sulle meelde jääb?”
Mehi endid inspireerib…
“Koolitamine on kõige parem viis õppida,” ütleb Margus. Tema jaoks pole ükski koolitus kunagi täiesti identne eelnevaga, kuna ta muudab pidevalt sisu ja lähenemist, hoidmaks nii iseennast kui ka kuulajaid vaimselt erksana.
“Ma ei saaks öelda, et ma lähen kunagi täpselt sama koolitusega kaks korda. Ma timmin ja parandan koguaeg esiteks juba selleks, et endal oleks huvitav ja teiseks, et näited ja teemad oleksid asja- ja ajakohased,” kirjeldab Margus.
Samas rõhutab ta, et koolitamine ei ole ainult teistele õpetamine, see on ka iseenda proovilepanek, nagu ajutrenn või võistlus. “Sul on tund aega ja sa pead olema kasulik. Kui sa ei oska asja lihtsalt selgitada, siis sa ei tea seda piisavalt hästi, nagu Einstein ütles.”
Mentorlus, ütleb Kaarel, pakub veidi teistsugust, aga sama köitvat kogemust, lisades, et talle meeldib selle juures spontaansus. “Ma ei pea liiga palju ette valmistama, vaatan lähteülesannet, võib-olla heidan pilgu ettevõtte kodulehele, ja juba saabki kohtumise alustada.”
Suurim väärtus tuleb tema sõnul sellest, et kohtutakse inimestega väga erinevatest eluvaldkondadest. “See, kui sa satud rääkima kellegagi täiesti teistsugusest maailmast, näiteks endine tippsportlane, kes nüüd nõustab teisi sportlasi või arendab oma äri, see on inspireeriv. See paneb mõtlema ja kaasa elama, sest maailmavaade on hoopis teine,” tõdeb Kaarel.
Ta märgib, et mõnikord piisab vaid mõnest praktilisest soovitusest, et ettevõtja saaks “kännu tagant liikuma”. See teadmine, et sa päriselt aitasid kellegi ettevõtte pöördelisel hetkel, ongi Kaarli hinnangul suurim motivatsioon. “Vahel ütled midagi, mis võib sulle endale tunduda tavapärane, aga teisele inimesele on see just see, mis aitas tal selgusele jõuda. See ongi kõige lahedam hetk.”
„Ole hea ja mõtle läbi, kellele sinu toode tegelikult korda läheb.” Kari Maripuu soovitused algajale ettevõtjatele
Ettevõtlusinkubaatoriga liituda soovijaid hindava hindamiskomisjoni liige ja mentor Kari Maripuu jagab oma kogemusi ja soovitusi ettevõtjatele, kes soovivad saada tuge ja juhendamist oma ideede elluviimiseks. Maripuu sõnul on inkubaatorisse pääsemiseks vajalikud pühendumine ja ambitsioon, mis näitavad, et ettevõte ei piirdu lihtsalt töökoha loomisega, vaid püüdleb tõelise kasvu poole.
Eduvõimaluse aluseks on ambitsioon ja eristuv toode
“Oluline on ettevõtja ambitsioon. Soovin näha ettevõtjas soovi kasvada, mitte ainult tekitada endale töökohta,” rõhutab Maripuu, kirjeldades peamisi kriteeriume, mille alusel ettevõtteid hinnatakse. Ta rõhutab, et toode või teenus peaks erinema vähemalt kümne protsendi ulatuses turul pakutavatest lahendustest, sest turul konkureerimiseks on vajalik pakkuda unikaalset väärtust.
Maripuu usub, et ettevõtte eduvõimalus kasvab, kui ettevõtja on valmis oma ärile täielikult pühenduma. “Suurema edulooga on need ettevõtted, kus ettevõtja otsustab pühenduda oma tootele või teenusele sajaprotsendiliselt,” ütleb ta. Tema sõnul suurendab pühendumuse puudumine riski, et raskustesse sattudes loobub ettevõtja oma ärist ja naaseb mugavustsooni.
Levinud vead: turu tundmatus ja toetuse eesmärk
Kandideerimisel paistab tihti silma, kui ettevõtjad pole põhjalikult läbi mõelnud, kellele nende toode vajalik on, ega ole tutvunud konkurentsiolukorraga. “On kohe aru saada, kui tullakse inkubaatorisse vaid tehnilisel põhjusel, et saada toetuseks raha,” selgitab Maripuu.
Inkubaatori eesmärk on siiski toetada neid, kes on valmis oma äritegevusse tõsiselt panustama ja kes mõistavad oma toote väärtust sihtrühma jaoks.
Suurim väljakutse – stabiilne tuluvoog
Just seetõttu peabki Maripuu üheks suurimaks väljakutseks alustavate ettevõtete jaoks stabiilse tuluvoo loomist, mis tagaks ellujäämise ja edasise arengu. “Kui ettevõte suudab teenida püsivalt üle 5000 euro käivet, siis on ellujäämise tõenäosus juba palju kõrgem,” märgib ta.
Lisaks selgitab Maripuu, et paljud alustavad ettevõtjad ei oska prognoosida suuremaid tuluvooge, kui nad on seni palgatööst harjunud teenima. “Palgatööl olev inimene ei oska mõelda summades, mis ületavad tema palgatööl teenitavat summat, mistõttu puudub prognoosides sageli see vajalik ambitsioon ja kasvukõver.”
Trendikad valdkonnad: taaskasutus ja SaaS-teenused
Aastate jooksul on inkubaatorisse kandideerivate ettevõtete seas olnud populaarseks mitmesugused füüsilised tooted, kuid Maripuu sõnul on viimasel ajal esile kerkinud ka taaskasutusele keskenduvad algatused.
“Viimasel ajal on rohkem ilmunud ettevõtteid, kes üritavad toota tootmisjääkidest – suuresti seetõttu, et jääkmaterjal on peaaegu tasuta käes,” kirjeldab ta. Lisaks näeb Maripuu sageli kandideerimas SaaS-tarkvara teenuseid ja sisekujundusvaldkonna tooteid, mis on samuti üha populaarsemaks muutunud.
Oluline on tunda numbreid ja mõista eelarvet
Maripuu toonitab, et ettevõtja edukuse aluseks on oskus oma ärimudelit numbrites väljendada ja tuleviku jaoks realistlik eelarve koostada. “Kasuks tuleb läbimõeldud ärimudel ja lähima kahe aasta eelarve, mille järgi liikuda,” märgib ta. Kui ettevõte on oskuslikult arvutanud, millised on kulud ja tulud, võimaldab see hinnata oma edasist arengut ja vajadusel rohkem panustada.
Mõtle enne, kui tegutsed!
Inkubaatorisse kandideerijatele soovitab Maripuu kõigepealt põhjalikult läbi mõelda, kellele nende toode või teenus suunatud on, ning teha kindlaks, kui suur see turg on. „Ole hea ja mõtle läbi, kellele sinu toode tegelikult korda läheb,” rõhutab ta. Samuti julgustab ta ettevõtjaid lisama oma äriplaanidesse nägemuse, kuidas nad saavad kasvatada oma ettevõtet niivõrd, et see võimaldaks pakkuda tööd vähemalt kahele palgatööl olevale inimesele.
Maripuu meenutab mitmeid edukaid ettevõtteid, mis on inkubaatori toel oma kasvu ja stabiilsuse saavutanud. Eriti eredalt on tal meeles ettevõte nimega Historiart, mille omanik suutis oma kultuuritrükiste äri kasumlikuks muuta.
“Historiart oli üks huvitavamaid ettevõtteid, kus USA päritolu ettevõtja suutis oma äri viia arvestatavale tasemele,” meenutab ta. Sellised lood näitavad Maripuu sõnul selgelt, kuidas selge visiooni ja tugeva äriplaaniga ettevõtted suudavad saavutada oma eesmärke ja ellu jääda ka konkurentsitihedas keskkonnas.
Maripuu sõnul ei ole ettevõtlus lihtsalt töökoht, vaid võimalus kasvada ja luua midagi suuremat. Inkubaatori toetusele kandideerivad ettevõtjad, kellel on selge pühendumus, ambitsioon ning põhjalikult läbimõeldud äriplaan, on need, kes suudavad oma ideed realiseerida ja ellu viia.
Tegutsevatele ettevõtjatele suunatud Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi on kandideerimine avatud 10. detsembrini. Lisainfo: https://inkubaator.tallinn.ee/program/kasvuprogramm/
Ettevõtlusinkubaatori mentor Kadi Oja annab nõu, kuidas oma veebilehti korras hoida
Tallinna Ettevõtlusinkubaator pakub toote- ja teenusepõhistele ettevõtetele tuge ja juhendamist kasvu ning arengu teekonnal. Üheks oluliseks valdkonnaks on ka veebilehtede kasutajakogemus. Siin tuleb ettevõtetele appi mentor Kadi Oja.
Kadi Oja on Ettevõtlusinkubaatori UX/UI mentor, kes aitab ettevõtetel parandada oma veebilehtede kasutajakogemust. UX/UI viitab kasutajakogemuse (User Experience – UX) ja kasutajaliidese (User Interface – UI) disainile, mis on olulised veebilehtede ja rakenduste loomisprotsessis.
UX keskendub sellele, kuidas kasutajad veebilehte või rakendust kogevad ja kui lihtne on neil soovitud tegevusi sooritada. UI tegeleb veebilehe või rakenduse visuaalse poolega – disainielementide, värvide ja paigutuse kujundamisega, et muuta kasutajate suhtlemine digitaalse keskkonnaga võimalikult intuitiivseks ja meeldivaks.
Teie nõustate paljusid ettevõtteid UX/UI teemal. Millised on peamised väljakutsed, mis teie nõustatavatel ettevõtetel tekivad?
Peamised väljakutsed, millega ettevõtted UX/UI vallas silmitsi seisavad, on seotud vähese arusaamaga, mis täpselt on kasutajakogemus ja mida see endas hõlmab. Kiputakse keskenduma rohkem visuaalsele esteetikale ja brändingule, kuid kasutajakogemuse vundament on selge ja struktureeritud ülesehitus, informatsiooni kriitilisus, ligipääsetavus ja lehe eesmärk.
Mis on levinumad vead ja kuidas neid vältida?
Mentorlustes näen tihti, et ettevõte on pannud aega ja vaeva, et ehitada endale veebileht, kuid jätnud selle valmimise järel unarusse. Info on vananenud, ilmnevad tehnilised vead või on sisse sattunud palju kirjavigu. Sageli alahinnatakse veebilehe rolli brändi kuvandis – see on ettevõtte digitaalne visiitkaart.
Kui veebileht on logisev ja hooldamata, jätab see ka ettevõttest kehvema esmamulje. Et seda vältida, soovitan igal ettevõttel planeerida kuu jooksul üks päev, kus pühendutakse ainult veebilehe uuendamisele ja kontrollimisele. See võib olla rahulik ja loov protsess – tass kohvi, muusika mängima ja kõik lehed kriitilise pilguga üle vaadata.
Teiseks näen tihti, et leht on ülekoormatud liiga rohke infoga. Sageli tahavad ettevõtted edasi anda kõikvõimalikku infot, mis neile on oluline, kuid unustavad, et kasutajad soovivad leida kiirelt ja lihtsalt vajalikku teavet. Sellistes olukordades tuleks sisu struktureerida võimalikult selgelt ja keskenduda peamistele punktidele, mis aitavad kasutajatel kiiresti vajalikku leida. Pikemad jutud ja lisainfo võib alati suunata blogisse. Samuti peab olema sõnum selgelt sihtgrupile kohandatud.
Üks sage viga, mida ettevõtjad teevad, on enda suhtes liiga karm olemine. On täiesti arusaadav, et igal ettevõttel pole alustamisfaasis võimalik kohe disainerit palgata. Tihti kuulen mentorlustes ettevõtetelt imestust stiilis: “Kuidas ma küll ise seda ei märganud?”.
See on aga täiesti loomulik. Isegi professionaalsetel disaineritel jääb enda loodud disainide puhul mitmeid vigu märkamata, kuna tekib nn “disainipimedus.” Just seetõttu on kasulik aeg-ajalt kutsuda spetsialist, kes vaatab teie veebilehe värske pilguga üle ja oskab anda objektiivset tagasisidet.
Millised on olnud huvitavamad seigad mentorluse juures? Kirjeldage mõnda neist.
Mentorluse käigus olen tihti näinud, kuidas inkubandid on alguses veidi murelikult ja segaduses mentorlusse tulnud, kuid tunni lõpus lahkuvad hoopis teise energiaga. Minu mentorlused on tavaliselt tempokad ja täis praktilisi nõuandeid.
Minu eesmärk on pakkuda võimalikult palju kasulikku infot lühikese aja jooksul. Pärast seanssi näen sageli, et inkubandid on teinud mitu lehekülge märkmeid, aga mis veelgi olulisem – neil on tekkinud kindel siht ja motivatsioon oma veebilehe kallal edasi töötada.
Silmade sära ja elevus, mida näen pärast mentorlust, on alati rõõmustav. Üks huvitav seik on ka see, et mentorluse käigus saan ise sageli inspiratsiooni ja uut perspektiivi ning leian, et see protsess annab mulle endale palju tagasi.
Kuidas aitab mentor oma nõu ja jõuga ettevõtteid arengus edasi?
Sageli ei näe ettevõtted oma igapäevaste tegevuste keerises suurt pilti ega tea, millised sammud viiksid efektiivsema tulemuse poole. Siin tulebki appi mentor, pakkudes objektiivset ülevaadet, nippe ning tuues välja kitsaskohad, mida ettevõte ise ei pruugi märgata.
Nagu ütleb vanasõna: “Kui tahad kiiresti minna, mine üksi. Kui tahad kaugele jõuda, mine koos.”
Kui oluline on teie hinnangul mentorlus?
Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammides on ligipääs suurele valikule praktiseerivatele spetsialistidele. Lisaks sellele aitab personaalne konsultant suunata nendele mentorlustele, mille peale ettevõte ise ei pruugi tulla. Enda mentorluste puhul näen, kui palju inkubandid sellest tunnist kasu saavad. Väikeettevõtetel pole sageli võimalust ega ka mõistlik pöörduda disainiagentuuri poole.
Disainimentorlus annab kohe rakendatavaid juhiseid, kuidas kasutajakogemust paremaks muuta.
Küsin ka alati inkubantidelt tagasisidet ja tean, et mentorlus on neid päriselt aidanud. See teadmine annab mulle suurt rõõmu. Kutsun Ettevõtlusinkubaatori mentorlusi hellitavalt oma rõõmuprojektiks ja olen usalduse eest südamest tänulik.
Mentor Priit Kallas: kui võtad kümme veebilehte ette, siis põhimõtteliselt on neil kõigil samad vead
Tallinna Ettevõtlusinkubaatori programmides osalevad ettevõtted saavad mentoritelt nõu küsida enam kui 50 valdkonnas. Üheks valdkonnaks on digiturundus, kus on mentoriks 28-aastase digiturunduse kogemusega Priit Kallas. Tema eesmärk on aidata ettevõtetel müüa veebi kaudu rohkem.
Kallas, kes teeb mentorsessioone paar korda kuus, kus ta koos ettevõtjatega analüüsib veebilehtede kasutatavust ja müügitekstide mõju. “Vaatan nende veebilehed üle, vaatan kasutatavust ja müügitekstide vettpidavust,” selgitab Kallas, kes on pühendunud standardsete, kuid tihti tähelepanuta jäävate probleemide lahendamisele. Lisaks personaalsele mentorlusele on Ettevõtlusinkubaatori programmi ettevõtjate seas väga populaarne grupimentorluse formaat, kus Priit Kallas analüüsib grupis ettevõtjate veebilehti ja tagasisidestab. See on hea võimalus koos vigadest õppida.
“Kui sa võtad 10 veebilehte ette, siis põhimõtteliselt on neil kõigil samad vead.”
Millised on siis need sagedased vead? Kallas toob välja lihtsad ja levinud probleemid, näiteks umbisikuline kõne. “”Ettevõte pakub oma klientidele kaupa” – see on liiga üldine. Selle asemel võiks öelda: “Meie pakume sulle”. See on väike, aga oluline psühholoogiline element, mis muudab kasutajakogemuse personaalsemaks,” õpetab Kallas.
Veebileht kui digiturunduse alustala
Üks levinud probleem on ka toodete nähtavus veebilehel. “Kui e-poe avalehel pole tooteid ja on ainult viide “mine poodi”, siis see on selge probleem. Need on väikesed asjad, mida leiab ükskõik milliselt veebilehelt, kui see lahti võtta,” lisab Kallas. Samuti rõhutab ta, et mõnikord on need probleemid jäetud lahendamata kas teadmatusest või ajapuuduse tõttu.
Veebilehtede korrastamise juures toob ta näiteks kütusepaagi allegooria: “Kui sul on tühja kütusepaagiga auto, siis sa ei hakka ju mõtlema, miks see ei sõida. Sama kehtib ka veebilehtede puhul – kui ise ei oska või ei jõua, tuleb leida ekspert, kes selle töö ära teeb.”
Tulemuste jälgimine on edu võti
Kallas rõhutab, et veebilehe edukuse mõõtmisel on oluline jälgida, kui palju külastajatest muutub ostjateks. “Kui standardseid asju õigesti teha, saab rohkem külastajaid klientideks,” märgib ta.
Isegi väike protsentuaalne kasv ostjates võib märkimisväärselt tõsta ettevõtte käivet. “Põhimõõdik on ju see, et mitu protsenti külastajatest muutub tehingu tegijaks. E-poe puhul võib see tavaliselt olla üks-kaks protsenti, aga see võib tähendada juba, et käive tõuseb 25 protsenti. Loomulikult on erinevatel kuudel külastatavus erinev ja sõltub ka kampaaniatest, aga tehingute protsent on kõige täpsem mõõdik, mida alati jälgida.”
Alustavad ettevõtted vajavad tihti tuge
Mentorina on Kallas kohanud ka ettevõtteid, kelle veebilehed on veel pooleli ja vajavad palju parandusi. “On sattunud ikka selliseid mentorlust vajavaid ettevõtteid, kes lehte näidates ütlevad, et teavad, et neil on vead ja leht on pooleli või varsti tuleb uuendus. Näha on, et keegi on natuke asjaga tegelenud, mingi lävend on ületatud ja kõik,” kirjeldab Kallas.
Enamik neist ettevõtetest on väiksemad, ühe- või kahemehefirmad, kes on alles alustamas oma teekonda. Neile pakub Ettevõtlusinkubaator tuge, pakkudes nii Kallase kui ka teiste mentorite teadmisi ja juhendamist, et nad saaksid oma ettevõtetega jõuda järgmisele tasemele.
Tutvu ka teiste mentoritega, kellega on võimalik Ettevõtlusinkubaatori programmis osaledes mentorlust saada: https://inkubaator.tallinn.ee/mentorid/
Priit Kallase kolm nõuannet veebilehte tegevale ettevõtjale:
Tee avaleht korda
Avaleht on sageli esimene koht, kuhu külastaja satub. Hoia see puhas ja fokuseeritud.
Kui näitad inimesele tänavalt oma avalehe kerimata vaadet, siis peab ta olema võimeline vastama selgelt küsimusele, mida seal pakutakse ja mida temalt järgmise sammuna oodatakse.
Enamasti on see üleskutse sinu toodete või teenuste lähemaks uurimiseks.
Lisa konkreetne ja selge üleskutse (CTA, call-to-action)
Iga turundustekst, igas kanalis peab lõppema üleskutsega järgmist sammu tegema. Üleskutse peab olema ka päriselt järgmine tegevus.
Kui e-poe kategoorialehel on tooted, siis ei ole üleskutse “osta kohe” vaid “vaata lähemalt.”
Tootelehel ei ole “osta kohe”, vaid “lisa korvi”.
Korvilehel ei ole “osta kohe” vaid “vormista tellimus” ja lõpuks “mine maksma”.
Nii jõuad sobivate sammudega tehinguni ütlemata kordagi “osta.” Veendu, et üleskutse oleks lehel teistest elementidest eristuv.
Kirjuta kogu sisu otse kliendile
Tihti on veebilehtede tekst kirjutatud umbisikuliselt. “Meie jalgrattad on hea valik igale ratturile, kes tahab liikuda, metsas või tänaval”.
Tee selgeks, kes on su klient ja kirjuta otse sellele inimesele, too välja spetsiifilised väärtused sellele kliendile. “Pakume sulle elektrirattaid linnas igapäeva sõitude tegemiseks, meie valikus on rattad, mis sobivad sulle tööl ja poes käimiseks, ning sõbra juurde sõitmiseks”.
Täpselt sihitud ja konkreetne sõnum võidab alati üldsõnalise mulli.
USUTLUS Loomeinkubaatori juht Anu Lõhmus räägib selle aasta plaanidest
Tallinna Loomeinkubaator on viimasel ajal teinud palju uuendusi, et aidata alustavatel ja juba tegutsevatel ettevõtetel hoomata paremini ärimaastikku. Loomeinkubaatori juht Anu Lõhmus tutvustab lähemalt tänavusi plaane ja avaldab, milline tuleb nende oma maja.
Uus aasta on hooga käima läinud. Milline on Loomeinkubaatori visioon, suuremad eesmärgid ja plaanid lähiajal?
Üldiselt võib öelda, et fookus on muutumas ja suuname tegevusi ka laiemalt kui ainult loomevaldkonnale. Vastavalt ümbritseva ärikeskkonna muutustele, on meie programmid läbi teinud uuendused. Teenuse disaini protsessis võtsime luubi alla sellele, mida ootavad meilt meie kliendid, ettevõtjad ja milline on majandus- ja ettevõtluskeskkond täna.
Me lükkasime Loomeinkubaatoris uue inkubatsiooni käima juba eelmise aasta sügisel, täna soovitakse kõike saada kiiremini, ka ettevõtjad soovivad senisest intensiivsemat programmi. Kui me varem pakkusime kuni 24 kuulist inkubatsiooni, siis nüüd on meie programmid 6-9 kuu pikkused. Lisaks segmenteerime täpsemalt kliendirühmasid. Lihtsustatult tähendab see, et me ei pane enam kõiki kokku ühte klassiruumi.
Meil on alustavatele ettevõtjatele, kes alles lükkavad oma ettevõtet käima, mõeldud eraldi inkubatsiooniprogramm. Juba tegutsevad ettevõtted, kes otsivad kasvuhoobasid või tahavad ettevõtet struktureerida ja näiteks uutele turgudele siseneda, saavad osaleda meie kasvuprogrammis. Esimeses kasvuprogrammis osaleb sellel kevadel 12 ambitsioonikat ettevõtet.
Kevadel saavad uued ettevõtjad liituda ka meie põhikavaga, mis kestab üheksa kuud. Sinna kandideerimine on veel avatud. Kõigi osalejate jaoks lõppevad programmid demopäevaga, kus oma ettevõtet esitletakse ja kus žürii valib välja parimatest parimad. Juba juunis on võimalik esimesi ettevõtjaid avalikul demopäeval kuulata. Lisaks korraldame mitmeid muid põnevaid sündmusi ettevõtjatele.
See kõik kõlab väga põnevalt, aga on teil juba paigas ka mingisugused konkreetsemad koolitused ja plaanid, mida sel aastal kindlasti ette võetakse?
Jaa, kuna võitsime EAS-i hanke loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumiseks, on plaanis korraldada palju koolitusi, pakkuda tegevusi ja tulla välja hulga erinevate sündmustega. Seni oleme korraldanud igal aastal keskmiselt 50 sündmust ja selle tempoga kavatseme jätkata ka tänavu.
Loomulikult saavad inkubaatori koolitustel ja seminaridel osaleda ka need ettevõtjad, kes ei osale meie programmides. Üks, mis kindel, on see, et ka tänavu on tulemas Innovatsioonifoorum MELT. Lisaks toome esile väga palju erinevate ettevõtete kogemuslugusid ja külastusi.
Jätkame koostööd kõrgkoolidega, eelkõige EBS-i ja TalTechiga. EBS-i tudengid lahendavad näiteks Loomeinkubaatori ettevõtjate väljakutseid ja aitavad neil nende päris muredele lahendusi leida. Ma leian, et see on win-win-situatsioon: tudeng saab tõhusa praktika ja ettevõtja saab katsetada toimivaid lahendusi.
Koostöös TalTechiga otsime võimalusi, kuidas ettevõtjad saaksid kasu seal tehtavast teadustööst materjalide vallas. Praegusel hetkel on ettevõtjatel aina olulisem leida uusi materjale, millel on uudsed funktsioonid, mis on innovatiivsed ja väiksema tootmise ja kasutamise jalajäljega.
Ühiskülastused ja õppereisid on sel aastal suunatud eelkõige väiketootjatele. Käime Euroopas messidel, nagu näiteks Habitare, Blickfang, Maison et Objet. Meil on kavas neid nii külastada kui ka väljapanekuga osaleda.
Üks väga oluline uudis sel aastal on, et alustame oma maja ehitamist. Praegu oleme ehituslepingu sõlmimise faasis ja uue hoone tahame valmis saada pooleteise aastaga.
Uude majja on projekteeritud hästi palju avalikku ruumi: ekspositsioonipind, kohtumiste ja koolituste ruume, et me saaksime pakkuda võimalust teha meie majas väikese ja keskmise suurusega sündmusi, nii saame oma tegevustes tulla ettevõtjate kogukonnale veelgi lähemale.
Juba lähiajal jagab Anu Lõhmus lähemalt plaane ühest Loomeinkubaatori fookusteemast, milleks on ringmajandus, ja räägib trendidest ja väljakutsetest ettevõtluses.