Kuidas väärindada tekstiilijäätmeid?

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös korraldatav üritustesari “Disain kohtub Teadusega” keskendus seekord tekstiilidele, nende taaskasutusele ning uute toodete valmistamise võimalustele. Oma teadmisi ja kogemusi jagasid valdkonna eksperdid, pakkudes nii teaduslikku kui ka praktilist vaadet tekstiilijäätmete ringlussevõtu teemadele. Tegemist oli siiamaani ka sarja kõige populaarsema teemaga, mis näitab, et tegemist on olulise teemaga.

Esinejate seas olid Harri Moora (SEI Tallinna Keskuse rohe- ja ringmajanduse juht), kes tutvustas tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate viimase uuringu tulemusi, Tiia Plamus (TalTechi tekstiilitehnoloogia kaasprofessor), kes andis ülevaate tekstiilijäätmete töötlemise võimalustest ja TalTechi laborite tegemistest. Lisaks rääkis Mari-Helene Kaber (Humana infojuht) jätkusuutlikust tarbimisest, Liis Tiisvelt (KIUD kaasasutaja) tõi esile innovatiivseid praktilisi lahendusi tekstiilijäätmete kasutamisest, ning Ann Runnel (Reverse Resources asutaja) tutvustas tekstiilijääkide jälgimise ja kauplemise platvormi.

Sündmuse raames külastati ka TalTechi laboreid, kus osalejad said ülevaate, kuidas teadus ja innovatsioon saavad panustada ringmajandusse ning jätkusuutlikku tarbimisse.

Harri Moora sõnavõtt tõi esile Eesti tekstiilitarbimise ja jäätmekäitluse peamised probleemid. Ta esitles infot kõige viimase Kliimaministeeriumi tellitud uuringu „Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs“ põhjal. Uuringus toodud andmed on peamiselt 2022. aasta põhjal ning mõned peamised faktid, mis sealt selgus, oli näiteks, et Eestis tarbiti ligi 16,184 tonni uusi rõivaid ja tekstiile, mis tähendab, et iga inimene ostis keskmiselt 12,2 kg uusi tooteid. Kuigi see kogus on poole väiksem kui Euroopa keskmine, tekitati tarbijate poolt umbes 18,103 tonni tekstiilijäätmeid, millest suurem osa sattus segaolmejäätmete hulka ja lõpuks põletusse. Prügilatesse ladestumine on Eestis siiski vähenenud.

Korduskasutuseks koguti 4,094 tonni rõivaid ja kodutekstiile ehk 3,1 kg elaniku kohta. Kogutud ja reaalselt taaskasutatud kogused on enam-vähem võrdsed, kuid väiksemates piirkondades seisavad mitmed teise ringi poed raskuste ees, kuna järjest rohkem jäätmeid, mida ei saa korduskasutada, koormab kogumissüsteemi. Samal ajal pole Eestis kiirmoe ja massilise allahindluse mõju nii tugev kui mujal Euroopas, mistõttu rõivaste hinnad püsivad kõrgemad.

Suurimad väljakutsed on seotud jäätmekäitluse ja ringmajanduse rakendamisega. Kohalikud omavalitsused ei ole motiveeritud eraldi tekstiilijäätmete kogumiseks, kuna puudub selge plaan, mis kogutud materjaliga edasi teha. Samuti on probleemiks rõivaste ja tekstiilide disain, mis muudab materjalide ringlussevõtu keeruliseks ja kalliks. Loodetakse keemiliste ringlussevõtulahenduste, näiteks pürolüüsi, arengule, mille tulemusel saaks töödelda keerulisi segakiude. Lisaks vajab süsteem rahalist tuge nii kogumiseks kui ka inimeste teadlikkuse tõstmiseks.

Moora sõnul on tekstiilitööstuse ja -jäätmete probleemide lahendamisel võtmetähtsusega disain, tõhus kogumine ja uute tehnoloogiate arendamine, et suurendada ringlussevõtu võimekust ja vähendada keskkonnamõjusid.

TalTechi tekstiilitehnoloogia kaasprofessor Tiia Plamus keskendus oma ettekandes tekstiilijäätmete vähendamisele ja ringmajanduse võimalustele. Ta rõhutas sarnaselt Moorale, et kõik algab materjalide ja disainiga: tootearenduse faasis tehakse 80% otsustest, mis mõjutavad toote jätkusuutlikkust. Selleks, et jäätmeid ei tekiks, tuleb mõelda, kuidas hoida materjalid ja tooted võimalikult kaua ringluses.

Plamus rõhutas, et ringmajanduse keskne idee on vaadata jäätmeid kui ressursse. See tähendab teadlikke otsuseid disaini- ja tootmisfaasis ning efektiivseid meetodeid materjalide ümbertöötlemiseks. TalTechi laborites uuritakse eelkõige mehaanilise ümbertöötlemise võimalusi, sealhulgas tekstiilkiudude taaskasutust, mis on küll lühenemisohus, kuid sobivad teatud rakendusteks. Lisaks otsitakse näiteks lahendusi ka tekstiilitolmu kasutamiseks.

Mari-Helene Kaber, Humana infojuht, rõhutas oma sõnavõtus ülemaailmse tekstiilitööstuse ulatust ja väljakutseid, tuues esile ka Eesti konteksti. 2023. aastal toodeti maailmas 124 miljonit tonni kiude, millest puuvill moodustas vaid 20%. Aastas toodetakse iga inimese kohta keskmiselt 20 rõivaeset, eestlased ostavad aga keskmiselt 53 eset aastas, millest 11 pärineb second-hand poodidest.

Humana sorteerib Eestis aastas 6635 tonni riideid, kuid sellest ainult kolmandik jõuab korduskasutusse. Kaber tõi esile probleemi, et suur osa kogutud tekstiilist ei sobi korduskasutuseks ja vajab ümbertöötlemist. Samuti tõi ta välja, et kui uuest aastast kehtib tekstiilide liigiti kogumise kohtustus, siis Euroopa Liidu regulatsioonid näevad aga ette, et konteineritest kogutud tekstiil on jäätme staatuses, mistõttu peavad need jõudma jäätmekäitlusettevõtetesse, mitte otse korduskasutusorganisatsioonidesse nagu Humana.

Kaber käsitles ka Euroopa second-hand rõivaste eksporti Aafrikasse. Kuigi sealne turg loob miljoneid töökohti ja on majandusele oluline, tuleb eksportida vaid eelsorteeritud ja kohalike reeglitega vastavuses olevaid esemeid. Näiteks on teatud riikides keelatud aluspesu müük või kasukate eksport. Mari-Helene Kaberi sõnul tuleb süsteemis keskenduda eelkõige korduskasutuse ja ümbertöötlemise tõhustamisele, et tekstiilijäätmete voogusid paremini hallata ja vähendada keskkonnamõjusid.

Liis Tiisvelt, KIUD kaasasutaja, jagas oma teekonda innovaatiliste lahenduste loomisel tekstiilijäätmetest ja tutvustas, kuidas ideest sai reaalne toode. Tema ettevõte KIUD arendab ja toodab korduskasutatavaid pakendeid, mis on valmistatud tekstiilijääkidest. Tiisvelt rõhutas, et sellised lahendused on olulised, kuna igal aastal tekib maailmas 12,6 miljonit tonni tekstiilijäätmeid.

Ettevõtte algidee sündis häkatonil ning sai hoogu tänu ärimentorite toele. Tiisvelt otsis lahendust, mis oleks skaleeritav ja vastaks turu vajadustele, jõudes transpordipakenditeni. Euroopa Liidu sihid näevad ette, et 2040. aastaks peab 40% transpordipakenditest olema korduvkasutatavad. KIUD keskendub just sellele eesmärgile, pakkudes innovaatilisi rendipakendite lahendusi, mida on võimalik tagastada ja korduvalt kasutada.

Lisaks rendisüsteemile on KIUD välja töötanud hulgimüügi lahendused, mis võimaldavad klientidel pakendeid oma süsteemidesse integreerida. Näiteks pakutakse elektroonikapakendeid, kus sama pakendiga saab vana toote tagasi saata.

Tiisvelt tõi esile, et kuigi korduskasutatavate pakendite arendamine on keeruline, on KIUD teinud märkimisväärseid edusamme, sealhulgas võitnud „Ajujahi“ konkursi. Ettevõtte toormaterjal pärineb Viljandi ettevõttest Paragon Sleep, mis tagab kohaliku ja jätkusuutliku materjalitootmise. KIUDi innovatsioon näitab, kuidas tekstiilijäätmetest saab luua väärtust ja aidata kaasa ringmajanduse arengule.

Ann Runnel, Reverse Resources asutaja, tutvustas oma ettevõtte tegevust ja rõivajääkide ringlussevõtu väljakutseid. Reverse Resources on tarkvaraplatvorm, mis tegeleb rõivatööstuses lõikamise järel tekkinud jääkide kogumise ja suunamisega ettevõtetele, kellel on võimekus neid ümber töödelda. Ettevõte tegutseb peamiselt Kagu-Aasias, kus rõivatööstuse jääkide maht on märkimisväärne.

Runnel rõhutas, et kuigi sageli peetakse kangajääke jäätmeteks, on neil tegelikult olemas turg. Reverse Resources ühendab tarkvara abil tehased ja ümbertöötlejad, et tagada materjalide liikumine kõrgkvaliteetsetest jääkidest uutesse toodetesse. Ettevõte on teinud koostööd selliste brändidega nagu H&M, kellega viidi läbi pilootprojekt tööstusjääkide kasutamiseks, ning tänaseks töötab Reverse Resources 16 rahvusvahelise brändiga ja enam kui 800 tehasega.

Üheks väljakutseks on tarneahelate toimimise tagamine. Näiteks vajavad ümbertöötlemistehased regulaarselt suuri koguseid kvaliteetset materjali, näiteks 300 tonni puhast puuvilla kuus, kuid süsteemid jääkide kogumiseks ja töötlemiseks ei ole veel piisavalt arenenud. Lisaks on keeruline lahendada kiirmoe ärimudelist tulenevaid probleeme, kus materjalide pidev uuendamine ja madalad kulud on vastuolus ringmajanduse põhimõtetega.

Runnel rõhutas ka digitaliseerimise olulisust, et jälgida ja mõõta, kuidas materjalid liiguvad ning kuidas ringmajandus tegelikkuses toimib. Ta tõi välja, et Eestis on võimalus luua unikaalseid ja innovatiivseid lahendusi, mida teised riigid ei ole veel katsetanud. „Oleme nii väike riik, et ei peaks tegema seda, mida teised teevad, vaid tegema teistmoodi.” Reverse Resourcesi eesmärk on muuta rõivajäägid ressursiks, vähendades sellega prügisurvet ja edendades ringmajandust.

Üritus toimus osana Tallinna Ettevõtlusinkubaatori programmis Creative Circular Cities projekti raames. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast: Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI). Projekt kestab 01.11.2023–31.10.2026. Projekti rahastab 80% ulatuses EU Interreg Läänemere piirkonna programm ja kogueelarve on ligikaudu neli miljonit eurot.

Millised on jookide arenduse väljakutsed ja homsed innovatsiooni võimalused?

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös toimuv üritustesari “Disain kohtub teadusega” sukeldus seekord jookide arenduse ja innovatsiooni maailma. TalTech Mektorys toimunud sündmusel jagasid oma teadmisi ja kogemusi Kristel Vene (Tallinna Tehnikaülikool, Raw Edge), Lisli Pak (Kadarbiku Köögivili OÜ), Katrina Ahun (Öun Drinks), Tiina Kuuler (Valgejõe Veinivilla), Erik-Einar Heil (Peenjoogivabrik Nudist), Mart Rahkema (Atla Distillery) ja Caroline Aruoja (Nöösker Mead).

Esinejad rääkisid, kuidas teadus- ja loovlahendused aitavad joogitööstuses lahendada tänapäevaseid väljakutseid ja kujundada uusi trende. Lisaks avanes osalejatel võimalus külastada TalTechi toidulaborit ja maitsta ka esinejate jooke.

Üritus tõi kokku teadlased ja ettevõtjad, pakkudes inspireerivat arutelu ning avardades teadmisi sellest, kuidas teadus ja disain saavad ühiselt edendada joogitööstuse tulevikku

Kristel Vene, toidu lõhna- ja maitseteadlane, Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor ning Raw Edge kaasasutaja, rääkis oma ettekandes tootearenduse ja jätkusuutlikkuse olulisusest toidu- ja joogivaldkonnas. Raw Edge on tuntud fermenteeritud karastusjookide poolest, mis sisaldavad miljardeid häid baktereid, antioksüdante ja vitamiine, pakkudes tervislikku ja maitseküllast alternatiivi.

Vene tutvustas erinevaid uuringuid ja teadustööd, mida TalTechis tehakse – näiteks uuringuid Helicobacter pylori bakteri vastase probiootilise tüve arendamisest, mille eesmärk on ennetada maovähki, refluksi ja haavandeid ning vähendada antibiootikumide vajadust – saavutus, mida toiduga pole varem saavutatud. Lisaks tõi ta esile looduslike magusainete katsetused, mis pakuvad suhkrule tervislikku alternatiivi ja aitavad vältida tühje kaloreid.

Rõhutades jätkusuutlikkuse tähtsust, tõi Vene näiteks Raw Edge ettevõtte, kus hetkel uuritakse võimalust näiteks jaekettide ülejäänud porgandid fermenteerida uute toodete valmistamiseks, vähendades toidujäätmeid. „Kas meil on vaja järgmist Coca-Colat? Tulevik kuulub pigem lisandväärtuse loomisele,“ märkis ta, rõhutades, et vastutustundlik toidutootmine vajab lisaks tarbijate teadlikkusele ka riiklikku regulatsiooni. Raw Edge puhul said kokku teadus ja turundus. Kui mõelda, kuidas tervislikke tooteid turundatakse, siis need ei ole tihti kõige ahvatlevamad ja värvilisemad pakendid. Ja tarbijal tekib tunne, et ta nagu ohverdaks midagi. „Edukaks saavad need ettevõtjad, kes annavad lisandväärtuse sellele toodetud toidule.“

Lisli Pak, Kadarbiku Köögivili OÜ esindaja, tutvustas ettevõtte tegevust. Kadarbiku talu asub Harjumaal ning on spetsialiseerunud köögiviljade kasvatamisele ja töötlemisele. Ettevõtte tuntuimad tooted on köögiviljamahlad ja smuutid, mida toodetakse aastas üle miljoni liitri. Mahlad valmivad värskelt pressitud puu- ja köögiviljadest ning neid pastöriseeritakse õrnalt, et säilitada kõik kasulikud vitamiinid. Toodetele ei lisata säilitus-, värv- ega magusaineid.

Lisli Pak tõi ettekandes esile Kadarbiku turundus- ja müügistrateegiaid. Ettevõte panustab aktiivselt degusteerimistesse, sponsorlusse ja sotsiaalmeediasse, kus eriti TikToki loovad videod on saanud palju positiivset tagasisidet. Välisturgudest on peamised fookuses Läti ja Leedu, kus müük on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud – näiteks Läti turu mahtu on kolme aastaga suurendatud viiekordselt. Lätis ja Leedus müüakse Kadarbiku tooteid suurtes poekettides, nagu Rimi ja Maxima. „Sa võid teha igasuguseid ägedaid asju, aga oluline on, et jaeketid ise huvi tunneksid. Keeruline on saada kui initsiatiiv ainult sinu enda poolt tuleb.“

Ettekandes rõhutati ka kõige uuema toote kimchi edulugu. See unikaalne toode, mis loodi koostöös TFTAKiga, jõudis jaketti just tänu oma uuenduslikkusele. Kimchi võitis ka Eesti Parim Köögiviljatoode 2024 auhinna.

Katrina Ahun, Öun Drinks innovatsioonijuht, jagas oma ettekandes ettevõtte loomislugu ja ülevaadet, kuidas luuakse unikaalseid ja jätkusuutlikke tooteid. Saaremaal tegutsev Öun Drinks, mis tähistas hiljuti oma kümnendat sünnipäeva, alustas ideest kasutada üleliigseid õunu. Koostöös ülikooliga sündis esialgne siidriidee, kuid tänaseks on fookus nihkunud alkoholivabade vahujookide ja limonaadide loomisele.

Kõik Öun Drinks’i joogid põhinevad mahedal õunamahlal ja puhtal põhjamaise looduse inspiratsioonil. Koduaia viljade, nagu karusmarjade ja rabarberi, kombineerimine metsikute maitsetega, näiteks kuuse ja kadakaga, on loonud kordumatuid maitseelamusi.

Ettevõtte lai tootevalik hõlmab mahedaid limonaade, vahujooke ja funktsionaalseid jooke. Katrina tõi esile, et näiteks limonaad purgis sündis praktilisest soovist pakkuda eksportimiseks sobivat toodet. Täna on Öun Drinks esindatud kõigis Eesti jaekettides ning ekspordib Soome, Tšehhi ja Maltale, uurides samal ajal uusi turge.

Ahuni sõnul on nende tiim, mis küll pole täielikult pereettevõte, omavahel tihedalt seotud ja iga liige täidab mitmeid rolle. “Oleme trendide loojad ja töötame selle nimel, et meie tooted oleksid ainulaadsed ja jätkusuutlikud,” rõhutas ta.

Erik-Einar Heil, Peenjoogivabriku Nudist tootmisprotsesside juht, tutvustas ettekandes ettevõtte teekonda ja jookide arenduse põhimõtteid. Nudist, uue ajastu veinitehas, keskendub innovatiivsetele ja vahutavatele puuvilja-, marja- ning köögiviljaveinidele, olles samal ajal tuntud oma ainulaadse ja julge turunduskäekirja poolest.

Heil tõi esile, et nende populaarseim toode Rabarbara oli tegelikult kümnes arendatud toode, kinnitades tõdemust, et sageli saavutab edu vaid üks kümnest tootest. Just vahuveinide buumi ajastu aitas kaasa Rabarbara edule. Oma toodetes proovivad nad hoida naturaalseid tooraineid võimalikult olulisel kohal ning mitte kasutada a üleliigseid suhkruid. „Kunagi oli meil moto – töötlemata tooraine poolt ja üleliigse suhkru vastu.“

Nudist on täna pigem brändiettevõte, mis keskendub toote arendusele ja turundusele, tootmise nad täna hangivad väljast. Telliskivis asuvast ruumist on kujunenud edukas baar, kus ettevõte teeb tihedat koostööd ka teise joogitootja Punch Clubiga.

Heil rõhutas, et Nudist on sageli olnud jookide trendidest ees. Näiteks 2021. aastal alustasid nad hard seltzeri (alkoholiga maitsestatud soodavee) tootmist enne, kui see Eestis tuntuks sai. Ning see on mõjutanud ka toodete algset käima saamist, mis on tihti olnud raske.  

Tiina Kuuler, diplomeeritud sommeljee ja Valgejõe Veinivilla üks omanik, tutvustas ettekandes Eesti veinitootmise traditsioone ning toidu- ja joogitööstuse uuenduslikkuse tasakaalu. Valgejõe Veinivilla tooted on valmistatud Eesti pinnalt pärit puuvilja-, marja- ja viinamarjadest ning on vegan-friendly – kogu toote valmistamise protsessis ei ole kasutatud loomseid aineid. Veinivilla veine saab nautida Michelini tärniga restoranides Euroopas ja Eestis, mis kinnitab nende kvaliteedi ja auhindu pälvivate omaduste kõrget taset.

Tiina jagas oma kogemusi viinamarjaveinide traditsioonidest, rõhutades, et sellel valdkonnal on oma rangeid reegleid, mille järgimine on hädavajalik, et toodet tõesti veiniks nimetada. Eestis püütakse veinitootmises jääda võimalikult traditsioonilisteks, järgides vanade veinireeglite järgi toimetamist.

Kuuler tõi näite hiljutisest “sinisest veinist”, mis kuigi oli uudne, ei suutnud tarbijaskonna poolt täielikku heakskiitu pälvida. Samuti rääkis ta, et veinitootmises saab uuendada erinevaid aspekte, näiteks pärmitüvesid, kuid osa neist ei ole enam ELis lubatud.

Üks huvitav uuendus, mida ta jagas, on maitsetega innoveerimine. „Enamik taimi, millest saab teha taimeteed, saab lisada puuviljamarjaveinidele, aga mitte viinamarjaveinidele. Nendega saab uudseid ja põnevaid maitseid. Kuidas sobivus teada saada? Kõigepealt tuleb teha tugev tõmmis ja lisada veinile. Kui see maitse on hea, siis seda võib täitsa kasutada. Meil on valikus näiteks rabarberivein, kuhu on lisatud salveid maitsestamiseks. Või valge sõstra vein piparmündiga.“

Tiina rõhutas, et kogu innovatsioon ei pea alati olema revolutsiooniline – mõnikord on traditsioonide hoidmine ja aeglaselt uuendamine täpselt see, mis tarbijad ja veinindus vajavad. Täielik innovatsioon ei pruugi olla alati tarbijatele arusaadav ega vastuvõetav.

Mart Rahkema, Atla Distillery juhatuse liige, jagas oma teekonda alkohoolsete jookide tootmises, mille keskmes on innovatsioon ja traditsioonide rikkalik kasutamine. Pikaaegse teadustöö ja insenertehnilise taustaga Rahkema on juhtinud Atla Distilleryt kiire arenguni, kus on loodud mitmeid auhinnatud jooke, sealhulgas Eesti esimene õunabrändi “ATLA RESERVE” ning Eesti esimene odralinnastest valmistatud viski “ATLA WHISKEY”.

Rahkema tutvustas Atla Distillery loomingulist lähenemist, kus alkoholist kui kääritamise kõrvalsaadusest arendatakse kõrgekvaliteedilisi maitseelamusi. “Meie lähenemine on eriline, sest kõigepealt me mõtleme, et sellet maitsest tahaks toodet ja siis hakkame mõtlema, kuidas seda maitset saada.”me teadsime, et selle maitse juurde tahaks toodet ja hakkasime mõtlema, kuidas seda toodet saada.”

Ta rõhutas, et brändi maitse algab pärmi ja kääritusprotsessi õigest juhtimisest, kuna iga detail mängib rolli lõpptulemuse maitses. Tema sõnul on Atla lähenemine eriline, sest nad keskenduvad mitte ainult oma toodete loomisele, vaid aitavad ka teisi väiketootjaid, pakkudes neile tootmise tuge ja jagades oma teadmisi.

Atla Distillery tooted on saavutanud rahvusvahelist edu: näiteks “ATLA RESERVE” on võitnud kuldmedali Saksamaal Ciderfesti festivalil, ja “ATLA WHISKEY” tunnustati Craftspirits Berliini messil peaauhinnaga. Samuti tegeleb Mart Rahkema aktiivselt teadmiste jagamisega Olustvere koolis, kus ta õpetab kangete alkohoolsete jookide valmistamise kursust, aidates uutel tegijatel mõista maitse ja tootmise teaduslikke aluseid. Ettekandes rõhutas ta emotsiooni ja mõtte tähtsust igas joogis, tuues esile lugusid, nagu verivorsti ja kõrvitsaga sobiva joogi arendamine, kus kasutati hernest ja rabarberit maitse saamiseks. Lisaks tõi Rahkema välja, et iga nende toode on loodud sooviga anda oma panus Eesti joogikultuuri ja tutvustada seda ka rahvusvahelisel areenil.

Caroline Aruoja, üks Nöösker Meadi asutajatest ja omanikest, tutvustas Eesti keskel, Roosna-Allikul asuva mõdukoja uuenduslikku tegevust. Nöösker ühendab traditsioone ja loovust, kombineerides õlle- ja veinimeistrite tarkusi, et luua eristuvaid jooke, mille keskmes on Eesti mesi, kohalikud marjad ja puuviljad, vürtsitatud vahel ka eksootiliste lisanditega.

Ettekandes jagas Aruoja, kuidas nende teekond algas käsitööõllede valmistamisega. Esialgu toodeti õllesid hobikorras ja väikestes kogustes, katsetades julgete maitsetega, nagu kuusevõrsed. Aastate jooksul on nad loonud üle kümne õllesordi, kuid fookus nihkus mõdu arendamisele. Caroline rõhutas, et mõdu valmistamine on väljakutsuv, kuna kodus katsetatud retseptid ei pruugi suuremas mahus töötada. Sellele vaatamata on just katsetamine ja uute maitsete leidmine Nööskeri töö põhialuseks. Aastas suudavad nad hetkel toota 6-8 uut mõdu maitset.

Nöösker Meadi üks unikaalseid lähenemisi on koostöö teiste tootjatega, mida Caroline nimetas käsitööõllemaailmast kaasa võetud harjumuseks. Koos arendatud joogid annavad võimaluse jagada kogemusi ja leida uuenduslikke lahendusi. Caroline rõhutas, et ühised projektid on inspireerivad ja annavad olulisi teadmisi, kuidas tooteid edasi arendada ja täiustada.

Päeva lõpuks oli osalejatel võimalik ka jooke maitsta ning teha ringkäik TalTechi laborites.

CIAO: Naturaalne deodorant, mis päriselt toimib

Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi lõpetas kevadel CIAO, mis toodab ja müüb naturaalseid deodorante, mis on valmistatud kõrgeima kvaliteediga looduslikest koostisosadest. Lisaks on need pakitud keskkonnasõbralikesse pakenditesse. Ettevõtte asutaja Kaisa Orav-Kiil jagas, miks otsustas ettevõttega alustada ja miks peaks kasutama naturaalset deodoranti.

Milline on sinu enda taust ja kuidas otsustasid oma brändiga alustada?

Minu taust on tegelikult hoopis midagi muud – olen õppinud maksundust ja töötanud raamatupidajana. Idee oma brändi loomiseks tekkis siis, kui jäin lapseootele. Hakkasin mõtlema, et ei tahaks, et minu laps imetamise teel puutuks minu kaudu kokku kahjulike ainetega. Olin pikalt otsinud endale sobivat deodoranti, kuid ei leidnud ühtegi, mis päriselt toimiks, mistõttu otsustasin proovida sellist toodet ise valmistada.

Katse osutus edukaks ning sain väga positiivset tagasisidet, mis inspireeris mind jätkama. Esialgu ei olnud mul plaani sellega nii tõsiselt tegeleda, kuid toote edu ja vajadus puhta alternatiivi järele pani mind edasi liikuma.

Miks valisid oma ettevõttele sellise nime? Mida see nimi tähendab?

Nimi tuli minu armsa pereliikme ideest ja see kohe võlus mind. “CIAO” tähendab itaalia keeles nii “tere” kui ka “head aega”. Deodorandi kontekstis mõtlesin sellele kui “tere puhtam mina, puhtam loodus ja head aega ebameeldiv lõhn.” Kuna ma armastan väga Itaaliat, tahtsin lisada brändile Itaalia hõngu, päikest ja inimeste sõbralikku meelt. Ma väga usun, et positiivne meeleseisund aitab meil kauem terve olla. 

CIAO sümboliseerib minu jaoks parimat kehale, hingele ja loodusele ning mõjub väga positiivselt, julgustades inimesi vabalt oma käsi üles tõstma ja teistele lehvitama ning naeratama.

Milliseid erinevaid tooteid sinu ettevõte pakub?

CIAO põhitoode on deodorant, mis neutraliseerib ebameeldiva lõhna ja annab värske tunde ilma tervisele kahjulike kõrvalmõjudeta. See on suunatud terviseteadlikele inimestele, kes otsivad looduslikku alternatiivi.

Hetkel on meie tootevalikus kreemdeodorant kahes erinevas pakendis: suurem variant klaaspurgis ja väiksem deodorant, mis sobib hästi inimestele, kes soovivad toodet esmalt proovida või reisile kaasa võtta.

Lisaks on meil nüüd saadaval ka tahke pulkdeodorant alumiiniumist ümbrises. See pakend on taaskasutatav ning deodorandi täitesisud on vahetatavad, muutes toote väga jätkusuutlikuks ja keskkonnasõbralikuks.  Pakendi valikuga oleme algusest peale tegelenud väga hoolikalt, sest plastiku vältimine oli meie jaoks põhimõtteline otsus. Lisaks deodorantidele oleme turule toonud näoõli, mida kasutan ka ise ja millesse siiralt usun.

Miks on olnud keeruline leida sobivaid pakendeid?

Sobivate pakendite leidmine on keeruline, sest mul on kindel nägemus, milline toode peaks välja nägema. Toote visuaal on minu jaoks väga oluline. Plastikut ma ei soovi kasutada ja papist pakend ei ole pikaajaliselt hea lahendus. Lõpuks otsustasin metallist pakendi kasuks, mis on vastupidavam ja näeb ka esteetiliselt meeldiv välja.

Milline oli sinu toote väljatöötamise protsess? Sa tegid koostööd ka ülikoolidega – kuidas see koostöö kulges?

Kuna mul endal puudus keemiku taust, leidsin, et toote loomisel on hädavajalik kaasata spetsialist, kes tunneb valdkonda põhjalikumalt. Seetõttu pöördusin Tallinna Ülikooli poole ja koostöö nendega oli väga meeldiv ja sujuv. Nad võtsid mind hästi vastu ning koos arendasime välja tahke deodorandi. Mul oli küll juba eelnevalt baasretsept olemas, aga õige konsistentsi saamiseks vajasin abi. Samuti veendumaks, et kõik koostisained on ikka ohutud. Kuna aga tol ajal ei olnud veel sobivat plastikuvaba pakendit tahke deodorandi jaoks, arendasin sellest esmasest prototüübist kreemdeodorandi ja tulin esialgu turule sellega. 

Kui pikk tootearenduse protsess on olnud?

Idee tekkis juba viis aastat tagasi, kuigi oli perioode, kus ma ei tegelenud sellega aktiivselt. Aktiivselt töötasin selle kallal umbes kaks aastat. Esimesed katsetused olid viis aastat tagasi, kui olin lastega kodus ja mul oli rohkem aega.

Miks peaks kasutama naturaalseid deodorante ning millised on nende eelised tavapäraste deodorantide ees?

Paljud tavapärased deodorandid ja antiperspirandid, mida kauplustes müüakse, sisaldavad alumiiniumi, parabeene ja teisi kemikaale. Üha enam teadlaseid usub, et need ained ei ole pikaajalisel kasutusel meie kehale ohutud. 

CIAO deodorant sisaldab ainult puhtaid ja naturaalseid koostisosasid – efektiivsuse tagavad peamiselt söögisooda, magneesiumhüdroksiid, maisitärklis ja erinevad vahad ja õlid. Nad ei sisalda alumiiniumit, parabeene, kunstlikke lõhna- ega värvaineid. Meie tooted on testitud ja teaduspõhiselt välja töötatud, mistõttu võin kinnitada nende efektiivsust. Eeliseks on ka keskkonnasõbralik pakend, mida enamasti tootmises palju ei kasutata.

Rääkides alumiiniumist, kas alumiiniumist pakend mõjutab kuidagi toote sisu?

Ei mõjuta. Meie deodorandi puhul ei puutu toode otseselt pakendiga kokku, kuna metallpakendi sees on papist ümbris, mille sees on deodorant. Isegi kui kokkupuude alumiiniumiga oleks olemas, on metallidel enamasti kaitsekihid, mis väldivad ainete tootesse eraldumist. Ja kui pakend oleks puhtast alumiiniumist ja puutuks tootega otseselt kokku, siis ei oleks see ikka ohtlik, sest alumiinium hakkab reageerima ja aineid eraldama alles väga kõrgetel temperatuuridel, palju kõrgematel kui tavapärased hoiutingimused nõuaksid. 

Kuidas murda müüti, et looduslikud deodorandid ei toimi?

See on tõepoolest keeruline väljakutse. Esiteks peab inimene mõistma, miks kasutada looduslikku deodoranti. Siin ongi minu roll – see ei seisne ainult müümises, vaid ka inimeste harimises ja teadlikkuse tõstmises. Paljud ei mõtle, et kõik, mida me oma nahale paneme, pääseb meie kehasse. Õnneks on teadlikkus pidevalt kasvamas, mis aitab sellele kaasa.

Teiseks on oluline katsetamine – kui inimene otsustab loobuda tavapärastest deodorantidest või antiperspirantidest, peab ta proovima uusi alternatiive. Mõistan, et selles osas on palju skeptitsismi, ka minus endas oli, aga täna ma tean, et looduslik deodorant võib olla efektiivne. Tuleb lihtsalt katsetada, varuda aega ja kannatust. Kui alguses on üleminek võib olla natuke vaevaline, siis tulemus on ülimalt positiivne – mitmed meie kliendid on märganud, et pärast CIAO toote kasutamist higistavad nad palju vähem.

Kuidas mõjutavad CIAO koostisosad seda, kuidas deodorant higistamisega käitub?

Alumiinium, mis on kasutuses tavapärastes deodorantides ja antiperspirantides on peamine koostisosa, mis blokeerib higinäärmete tööd. Need tooted ei keskendu ebameeldivate lõhnade neutraliseerimisele, vaid püüavad hoopis higistamist täielikult peatada. CIAO deodorant aga normaliseerib higistamist. Higi on tegelikult lõhnatu, kuid ebameeldiv lõhn tekib, kui bakterid hakkavad higi lagundama. Seetõttu keskendun ma nende bakteritega võitlemisele, et vältida ebameeldivat lõhna, ilma et higistamine täielikult peatuks.

Kes on sinu peamised kliendid?

Praegu näen, et meie peamine klient on 30+ vanuses naine, kes hoolib oma tervisest ja huvitub tervislikust eluviisist, kuid üha rohkem on hakanud ka mehed meie toodet avastama.

Kui kaua kestab üks deodorant?

Deodorant klaaspurgis kestab keskmiselt kaks kuni kolm kuud. Mul on ka kliente, kes ütlevad, et nende deodorant kestab kuni kuus kuud. Pulkdeodorandi ühest sisust jagub 1-2 kuuks.

Kas sul on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt?

Olen saanud palju positiivset tagasisidet, mis on ka põhjus, miks ma täna siin olen. Kõige meeldejäävam tagasiside on tulnud klientidelt, kes on öelnud, et minu toode on muutnud nende elu. Nad on kogenud tõsiseid higistamisprobleeme ja on öelnud, et isegi tugevamad kemikaale sisaldavad deodorandid või antiperspirandid ei aidanud, kuid minu toode tõesti toimis. Nende õnnelikud sõnumid on erakordselt meeldejäävad ja seda ei osanud ka niimoodi oodata. 

Mis sulle ettevõtte juhtimise juures kõige rohkem rõõmu valmistab?

Mulle valmistab rõõmu see, et saan motiveerida inimesi hoolitsema oma tervise eest, aga samas ka keskkonna eest. Seeläbi loon päriselt väärtust. Ma kahtlen, kas ma jätkaks ettevõttega, kui see ei edendaks selliseid väärtusi. Tervise väärtustamine ja haiguste ennetamine on alati olnud mulle väga südamelähedane teema. Kui ma suudan muuta inimeste tarbimisharjumusi ja aidata neil teha isegi väikese muudatuse nagu antiperspirandi asendamine loodusliku deodorandiga, siis see pakub suurt rahulolu. 

Mis on olnud suurim väljakutse, millega oled silmitsi seisnud?

Suurim väljakutse on olnud jätkamine ja õigete rahaliste otsuste tegemine. Mida ise teha, millist teenust sisse osta, mida prioritiseerida, sest kõik on ju oluline. 

Vahel ikka tekkis kahtlus, kas ma saan seda edasi teha ja jätkata. Aga siis tuleb jälle mõni positiivne tagasiside ja ikka jätkad. Suureks väljakutseks on olnud ka sobiva keskkonnasõbraliku pakendi leidmine. 

Mis on seni olnud su suurim õnnestumine?

Minu suurim õnnestumine on see, et CIAO on niivõrd hästi vastu võetud ja tagasiside on olnud ülimalt positiivne. Ei ole ju toodet, mis kõigile sobiks, kuid see toode on üllatuslikult hästi omaks võetud.

Kas sul on olnud ka korduvaid kliente?

Jah, neid on tänaseks päris palju, kuid alati võiks rohkem olla. Olen aru saanud, et armastus toote vastu tekib tihti teise või kolmanda purgiga. Alguses vajab inimestel harjumist, sest kreemdeodorandi peale kandmine võib esialgu olla ebamugav, kuna inimesed on harjunud kasutama traditsioonilisi deodorante. Õnneks on tänaseks ka pulkdeodorant olemas – küll üsna värskelt, seega selle tulemustest on natukene vara rääkida. Lõppkokkuvõttes usun, et inimesed siiski hindavad seda, et naturaalset deodoranti kasutades nad hoiavad oma tervist ja keskkonda. 

Kus sa näed oma ettevõtet viie aasta pärast? Millised on tulevikuplaanid?

Viie aasta pärast soovin, et minu toode oleks esindatud ka välisturgudel ning et seal oleks sama soe vastuvõtt nagu Eestis. Plaanin laieneda mitmesse riiki, sest Eesti turg on väike. Lisaks tahan arendada uusi tooteid, et pakkuda klientidele rohkem valikuid. Loodan, et enamik inimesi, kes on harjunud kasutama traditsioonilisi deodorante, proovivad minu toodet ja jäävad selle juurde.

Kuidas sul läks Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammis?

Programmis läks hästi, sattusin toredasse seltskonda. Sain palju kasulikke kogemusi ja mentorlust, mis on aidanud mind rasketest hetkedest läbi. Nende inimestega suhtlemine, kes on seda rada juba läbi teinud, on hästi oluline. Kuigi mõned koolitused tundusid mulle juba tuttavad, on paljud olnud väga kasulikud ning need on mind motiveerinud edasi liikuma.

Kui ma mingitel hetkedel ei tahtnud enam ettevõttega edasi liikuda, siis kõik need koolitused ja mentorlused motiveerisid edasi tegutsema. Ikka aitab see, kui sa kuhugi kuulud.

Tutvu CIAO toodetega kodulehel siin.

Jälgi CIAO’d ka Facebookis @CIAO natural cosmetics ja Instagramis @ciao_natural

Uitama: Lapsesõbralike tegevuste leidmine looduses on nüüd imelihtne

Ettevõtlusinkubaatori 9-kuulise inkubatsiooniprogrammi lõpetas kevadel Uitama, kes loob mängulist ja harivat matkaäppi lastega peredele, et parandada nende vaimset ja füüsilist tervist ja edendada nende loovust. Ettevõtte asutaja Karolin Nummert jagas, miks peaks lastega looduses käima ja milliseid võimalusi Uitama äpp selleks pakub.

Milline on sinu taust ja kuidas sündis idee oma ettevõtte loomiseks?

Minu taust on seotud kunstimaailmaga, olen lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna. Õpingute kõrvalt hakkasin tööle turismivaldkonnas, olles reisikonsultant ja giid, viies läbi bussireise näiteks Tšehhi, Austriasse, Ungarisse ja Itaaliasse. Kuid peagi tõmbas hing mind tagasi kunsti poole. Töötasin Londonis kaasaegse kunsti galerii assistendina ning pärast naasmist Eestisse olin viis aastat Tallinna Kunstihoone projektijuht. Londonis korraldasime ka Eesti kunsti pop-up näitusi. Seega on minu taust tugevasti seotud kunstiga.

Kõige selle kõrval on looduses matkamine ja liikumine alati olnud minu meelistegevus. Saades kuus aastat tagasi lapsevanemaks, arvasin, et jätkan matkamist samamoodi nagu varem, kuid tegelikkus oli teine. Lapsega matkamine erinevas vanuseastmes nõuab palju rohkem planeerimist: näiteks, kas rada on lapsevankriga läbitav, kas sõiduaeg matka alguspunkti sobib tema uneaegadega, kas juba ise liikuval lapsel on rajal ka midagi põnevat avastada või teha, et see tema jaoks põnev seiklus oleks jne. Kõikidele neile erinevatele aspektidele vastuse otsimine osutus aeganõudvaks ja keeruliseks, ning tekkis mõte luua kaasaegne ja lihtne lahendus – nii sündiski Uitama äpp.

Matkamine lapsega on minu arvates erilisel moel ühendav kogemus. Looduses viibides on argimured tagaplaanile jäänud ja loovus hakkab tööle. Seepärast soovin, et Uitama äpp motiveeriks ka teisi peresid loodusesse minema.

Millist infot saab Uitama äpist?

Uitama äpist leiab lapsesõbralikke matkaradu, kus sisu on kirjutatud lapsevanemalt lapsevanemale – milliseid põnevaid tegevusi saab just koos lastega teha. Äpi filtrid muudavad planeerimise lihtsaks: näiteks saad valida, kas rada on sobilik lapsevankriga liikumiseks või kas seal on ujumisvõimalus, ja näed, kui kaugel ajaliselt see sinu asukoha suhtes asub. Tulevikus soovime lisada äppi harivaid ja loovaid mänge, et muuta matkarajad lastele veelgi põnevamaks. Kui mõni rada võib olla loomu poolest ei olegi huvitav, siis teha seda huvitavamaks. Et lapsi motiveerida, tahaksime, et äpp ainult ei juhataks peresid loodusrajale, vaid pakuks põnevaid seiklusi loovate ülesannete lahendamise abil.

Millist infot kogute lapsesõbralike matkaradade kohta?

Ligipääsetavus on üks olulisemaid aspekte, eriti väikeste lastega matkates. Kas rada on lapsevankriga läbitav? Kas lähedal on ujumiskoht? Olen ise koos lapsega testinud sadu matkaradu ja loonud malli, mida matkajuhid või kogukonna liikmed saavad tulevikus teekonna planeerimisel jälgida: kas laudtee on piisavalt lai, kas rajal on juurikaid, kas lähedal on ronimiskive või kiikesid jne. Sellised mängulised elemendid teevad raja lapse jaoks huvitavamaks.

Eesmärk on anda võimalikult palju infot ja nii on igaühel lihtsam valida just enda perele sobiv matkarada.

Miks on oluline lapsed loodusesse viia?

Inimeste harjumused kujunevad suuresti enne kaheteistkümnendat eluaastat, mistõttu on äärmiselt oluline, mida me lastele õpetame. Miks nad peaksid looduses viibima? Sellel on tohutult palju kasu nende tervisele – eriti vaimsele ja füüsilisele heaolule.

Me kõik teame, et looduses liikumine on kasulik, kuid uuringud näitavad, et juba 15 minutit looduses viibimist võib stressitaset poole võrra vähendada. See on väärtuslik tööriist, mida saame lastele anda – looduses käimine on üks viis ennast maandada. Praegused statistilised näitajad on murettekitavad: 75 protsenti lastest ei ole piisavalt aktiivsed ja iga seitsmes 10-19 aastane noor kogeb vaimse tervise probleeme. Tänased vanemad saavad oma laste heaks juba palju ära teha ning tulevased põlvkonnad peaksid tegema sama. Kui me probleemi ignoreerime, siis kuhu me üldse suundume?

Lisaks tuleb arvestada, et tehisintellekt areneb kiiresti, ja tasub mõelda, mis on inimese roll selle kõrval. Tundub, et pidevalt on vaja olla produktiivsem ja kiirem. Võib-olla lõpuks laseme sellest võidujooksust lahti, sest AI teeb osa tööd meie eest. See aga tõstatab järgmise küsimuse: millised on meie tugevused? Kriitiline mõtlemine ja loovus on valdkonnad, milles meil on endiselt AI ees eelis.

Uuringud on näidanud, et looduses viibimine ja „molutamine“, on hädavajalik meie ajule loovuse ja kognitiivsete võimete arendamiseks. Just seetõttu usun, et lapsi peab loodusesse viima. See on oluline nii tervise kui ka keskkonnahoiu seisukohalt. Kui lapsed looduses ei käi, siis ei teki neil sellega isiklikku suhet ega paraku ka soovi seda kaitsta ja hoida.

Kas looduses liikumise trend on pigem tõusuteel?

Sageli arvatakse, et lapsed saavad piisavalt liikumist, sest nad jooksevad ringi ja mängivad, kuid tegelikult on seda tihti liiga vähe. Oluline on pidev ja pikemalt kestev liikumine, näiteks matkamine, kus liigud ühtlaselt ja pikema aja vältel. See on hoopis midagi muud.

Ideaalis peaks iga päev vähemalt tund aega jalutama, või vähemalt kord nädalas võiks veeta looduses kolm tundi järjest. Mida kauem looduses viibid, seda parem. Stress on paratamatu osa elust, aga me saame õppida, kuidas seda tasakaalustada ja leevendada – looduses olemine on selleks suurepärane viis.

Tegelikult võiksid seda äppi kasutada ka näiteks õpetajad tegevuste planeerimisel?

Jah. Meil on ka mõte neid hariduslikke mänge koostöös hariduspedagoogidega välja mõelda. On universaalsed õpioskused, mida peaks omandama erinevas vanuses. Kui see oleks selline programmi osa, siis saab öelda, et matkamisega samal ajal toimus ka õppetöö. Siis on nende motivatsioon kindlasti suurem, sest niikuinii on see klassiga kuhugi väljasõidule minemine eraldi suur ettevõtmine. Samas olen kuulnud, et mõni õpetaja kasutab äppi juba praegu, et lihtsalt avastada kohti kuhu õpilastega minna. 

Kes on täna peamised kliendid? 

Üldiselt oleme märganud, et need on lapsevanemad vanuses 25–45, kellel on lapsed vanuses 0–12. Haridusprogrammid tuleksid vanusele 3–12. Reaalsus on see, et äppi kasutavad ka lapsevanemad, kelle lapsed on juba suured või ka mõned täiskasvanud, kellel ei ole lapsi. Ma olen üritanud sinna valida ka kohti matkamiseks, mida kõik ei tea. 

Mis sulle endale ettevõtte tegemise juures rõõmu valmistab?

Mulle meeldib see, et ma saan ellu viia missiooni, mis mind ennast kõnetab ja kõnetab ka teisi. See on oluline edasiviiv jõud. 

Kas on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt?

See on tõeliselt südantsoojendav, kui näen sotsiaalmeedias jagatud videoid, kus inimesed räägivad, kuidas nad selle äpi abil jalutamas käisid, ja emotsioonid paistavad selgelt välja. Või kui saadetakse pilte perega matkamast. See on nii oluline ja lihtsalt nii lahe – sa näed, et see pole lihtsalt äpp, mida sa lood, vaid see mõjutab ka reaalselt inimeste elu. Inimesed võtavad aega, et koos perega looduses olla ja luua erilisi hetki.

Mida sa ütleksid neile, kes ei ole seda äppi veel kasutanud?

See ei võta ju midagi ära, kui proovid. Võid ise vaadata ja otsustada, kas see sulle sobib. Võib-olla leiad ka mõne teise lapsevanema kommentaari, kes on juba käinud ja see võib sind inspireerida.

Ma arvan, et proovida ja katsetada tasub alati. Olen sellesse äppi tõesti palju armastust pannud ja mõelnud, et need soovitused, mida annan, oleksid sellised, mis pakuvad ägedaid elamusi ka siis, kui varem pole käinud.

Kuigi me räägime laste viimisest loodusesse, siis tegelikult on asjasse segatud ka alati täiskasvanuid. See puudutab mõlemaid osapooli. Mulle meeldib lapsega looduses käia, sest saan ka ise sellest super emotsiooni. Loomulikult võib lapsevanemana olla tore näiteks mänguväljaku ääres, kui laps mängib, aga seal ei saa ise nii aktiivselt kaasa lüüa. Looduses liigume mõlemad ja meil tekivad nii vahvad vestlused oma lapsega.

Loodusesse minek lõdvestab sind ja loob erilise sideme lapsega, aidates argielust väljuda ja tõelise kohaloluga erilisi mäletusi luua.

Mis on olnud siiani suurim väljakutse?

See on alustava ettevõtja jaoks klassikaline väljakutse – ressursse on vähe, kuid ideed suured. Tahaks suuremat meeskonda, kuid vahendeid selleks pole veel piisavalt. Nii tuleb endal olla nagu „hunt kriimsilm“, kes tegeleb kõigega, kuid samas mõistad, et see ei ole jätkusuutlik lahendus. Üks inimene ei suuda kõiki teemasid korraga hallata.

Suurim väljakutse ongi leida viis sellest olukorrast välja murda, et jõuda ressurssideni, millega saab näiteks suurema meeskonna kokku panna. See võimaldaks mul rohkem keskenduda sellele, mida ma tõeliselt naudin – tootearendusele ja kasutajatele parima kogemuse pakkumisele. Kuid praegu tuleb samal ajal nii kogukonda üles ehitada, toodet arendada, klientidega vestelda kui ka rahastust leida.

Ja selle kõige juures on alati kuskil keegi, kes peab ootama, kuni ma ühe asjaga valmis saan, et edasi liikuda.

Mida pead kõige suuremaks õnnestumiseks?

Üks õnnestumine oli näiteks teles käimine, mille tagajärjel kohe huviliste hulk tõusis. Samuti see, et inimesed kasutavad seda äppi. Nad juba kirjutavad sinna kommentaare ja annavad hinnanguid nendele radadele. Ma näen, et see läheb inimestele korda. See vist ikkagi kõige suurem õnnestumine.

Kus sa näed ettevõtet viie aasta pärast ja millised on tulevikuplaanid?

Minu visioon on luua peresõbralik platvorm, mis poleks populaarne ainult Eesti lastega perede seas, vaid ka rahvusvaheliselt. Suurelt unistades tahaks loota, et viie aasta pärast oleme vähemalt Norras juba kanda kinnitanud. 

Lõppkokkuvõttes soovin, et platvorm areneks iseseisvalt, kus inimesed saavad ise sisu lisada. Nii saaks see kasvada ilma, et ma peaksin pidevalt sisu kirjutamisse panistama. Eesmärk on luua lapsevanemate kogukond, kes inspireerivad ja motiveerivad üksteist rohkem looduses olema. See aitaks parandada nii vaimset kui ka füüsilist tervist ning tõsta teadlikkust ja armastust looduskeskkonna vastu.

Samuti saaksid lapsevanemad oma lapsi harida, aidates neil mõista, miks on oluline näiteks kasutada pakendeid ringluses, mitte loodust reostada ning prügi maha visata ja üldse rohkem keskkonda hoida. Selline kogukond looks väärtusi, mis kestavad põlvkondi.

Kuidas Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammis läks?

Nagu ma ütlesin programmi lõpetamise Demo Day’l, siis see kogemus oli nagu tõeline sõit Ameerika mägedel. Üles-alla, katsetad ühtepidi ja kui ei õnnestu, siis proovid teistpidi. Minu arvates on Ettevõtlusinkubaator tõeline kiirendi, mis tõesti kiirendab protsesse. Näiteks ma ei oleks ise ilmselt kunagi pitching-võistlusele läinud, aga programmis olles tekib mõtteviis, et peab maksimaalselt ära kasutama kõik võimalused. Kuigi need asjad võivad alguses tunduda hirmutavad, mõistsin, et ma tulin siia selleks, et ennast proovile panna, oma mugavustsoonist välja astuda ja ületada oma piire.

Erinevatel võistlustel osalemine ja tagasiside saamine aitas mul paremini mõista oma nõrku kohti. Kui pead pidevalt selgitama, mida teed, kes on su sihtgrupp ja kuidas nendeni jõuad, siis sõnastad ja mõtled selle kõik põhjalikult läbi. Sa hakkad aru saama, mis on sinu ettevõtte tuum.

Need üheksa kuud lähevad tegelikult päris kiiresti mööda. Alguses on intensiivsed koolitused, ja hiljem tuleb kõike õpitut oma töös rakendada. Kui aktiivselt koolitustel osaleda, siis on parajalt keeruline leida aega töö ja pereelu kõrvalt, eriti kui lisanduvad veel kodused ülesanded. See teeb kogemuse üsna intensiivseks.

Lõppkokkuvõttes on kõik sinu enda kätes. Sa võid programmist läbi libiseda, ilma midagi saavutamata, või võtta sihiks, et sa tõesti proovid, katsetad ja küsid nõu, kuidas paremini teha. Mentoritega kohtumised on samuti väga väärtuslikud, eriti kui sul on juba konkreetsed küsimused või teemad, millele soovid praktilist lahendust. Mulle meeldisid kõige rohkem just sellised kohtumised, kus keskenduti konkreetsele probleemile minu ettevõtte kontekstis. See oli nagu saada eksperdi pilk ja näha, kuidas edasi liikuda oma valdkonnas.

Jälgi Uitama tegemisi: 

Kodulehel

Instagramis

Facebookis

Vaata ka Uitama Facebooki kogukonda

Kristiina Ploom: Ma ei lahku enne stuudiost kui ehe on viimistletud perfektsuseni

Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi just lõpetanud Kristiina Ploom on omanimelise ehtebrändi Kristiina Ploom Jewellery asutaja. Tema käe all valmivad kvaliteetsed ehted nii kullast kui ka hõbedast. Uurisime, kuidas jõudis ta ehtedisaini juurde ja milline on tema brändi eripära.

Milline on sinu taust?

Olen olnud kunstiga seotud väga pikalt. Noorena osalesin mitmes kunstiringis, lisaks käisin keskkooli ajal ka kunstikoolis. Kui oli aeg ülikooli minna, siis ma teadsin üpris kindlalt, et tahan õppida kunsti või disaini erialal.

Siiski ei olnud eriala valikus ainult ehtekunst – kaalusin ka klaasikunsti või tarbekunsti erialasid. Teadsin, et soovin minna õppima Inglismaale, kus kandideerisin erinevatele erialadele ja saingi mitmesse sisse. Tegin valiku tarbekunsti kasuks, mille õppekavas olid nii klaasi-, keraamika- kui ka metallikunst.

Ülikoolis katsetasime esialgu erinevate materjalidega, aga ühel hetkel tuli valida põhimaterjal, millele õpingute ajal keskenduda. Mina valisin metalli. Eelnevalt olin katsetanud ehete valmistamist klaasist, aga selle juures häiris, et ma ei saanud kontrollida täielikult lõpptoote kvaliteeti ning ka välimust. Tihti pidin kinnitama enda tehtud klaasist ehtele valmis toodetud taguse, mis piiras oluliselt kogu ehte disaini. Tekkis tunne, et tahan ehte juures kõik osad ikka ise teha. Ülikoolis spetsialiseerusingi väärismetallist ehetele, ning kombineerisin töödesse ka eri tehnikates valmistatud klaasist detaile.

Pärast ülikooli olen juurde õppinud kullasepa tehnikaid erinevate praktikate käigus. Olen osalenud praktikatel Inglismaal, Hispaanias ja Eestis. Hetkel tegutsen jagatud kullasepa stuudios Tallinnas, mis annab mulle võimaluse eri tehnikate kohta nõu küsida ja juurde õppida. See on hästi tehniline ala ning õpin senimaani iga päev midagi uut.

Kuidas sa jõudsid oma brändi alustamise juurde?

Pärast Eestisse tagasi kolimist leidsin siin kullasepa kursuse, mida olin kaua otsinud. Sealt tuli ka see “kick“, et nüüd peab ikka oma brändi ära tegema ja tutvustama oma loomingut laiemale publikule. Kõige esimesed väärismetallist ehted valmisid ülikoolis juba 2014. aastal, aga 2021. aasta novembris tulin välja oma brändiga.

Tahtsin brändiga alustades olla ette valmistunud ja soovisin, et mul oleks kollektsioon, millega välja tulla ning mida nii oma e-poes kui ka valitud edasimüüjate juures esitleda. Varasemalt olin teinud üksiktellimusi ning brändiga alustades tegin aasta aega kollektsioonide kallal tööd, et oleks piisavalt ehteid, mida inimestele näidata.

Ma arvan, et üldiselt on kaks asja brändi loomist mõjutanud – lisaks kullasepa õppele ka see, et läbisin ettevõtluskoolituse, mille käigus mõtlesin põhjalikult läbi, kuidas oma tooteid kõige paremini esitleda ja turustada. Selleks on mitmeid võimalusi. Mina soovisin keskenduda unikaalehetele, väikekollektsioonidele ning näituse töödele.

Pärast brändi loomist hakkas pall vaikselt veerema. 2022. aasta suvel osalesin Londonis üritusel New Designers, mis on selline stepping stone alustavale professionaalsele kunstnikule. 2022. aasta sügisel liitusin Tallinna Loomeinkubaatori programmiga ning 2023. aasta kevadel olid minu tööd näitusel Madridis.

Tallinnas saab hetkel minu töödega tutvuda Tallinn Design House’is ja minu stuudios. Samuti on valik ehteid esindatud ühes Eesti ja ühes rahvusvahelises online galeriis.

Oled õppinud ja elanud Inglismaal – kas see on sulle midagi huvitavat õpetanud, mida mujal ei oleks omandanud?

Inglismaale kolimine pakkus vaheldust ja väljakutseid – kolisin sinna üksinda, uued sõbrad, uued tutvused, uus eriala. Ma ei oska öelda, kas on midagi sellist, mida ma ei oleks mujal saanud õppida. Teadsin pärast keskkooli, et tahan teha midagi teistsugust, kuskile minna – Tallinnas oleksin jäänud võib-olla liialt mugavustsooni. Siis mõtlesingi, et kas ma lähen reisima või lähen otse ülikooli. Otsustasin kaks ühendada – läksin Inglismaale ülikooli.

Inglismaa valisin sellepärast, et seal pakutud erialad tundusid huvitavad, välisüliõpilasena tundus sinna lihtsam õppima asuda ja ingliskeelne keskkond kergemini mõistetav. Kogu kogemus oli minu jaoks väga positiivne, sain katsetada ja õppida palju erinevaid asju. Osalesin ülikoolis ka näiteks filmifotograafia kursusel ja teisel aastal korraldasin praktika raames tarbekunsti näituse, kus osalesid nii tudengid kui ka profesionaalsed kunstnikud. Seal oli ka kunstikogukond hästi tore, toimus palju ühisüritusi ja väljasõite.

Sa oled töötanud ka kullassepa käe all – kui oluline selline praktika ehtekunstnikule on? Kas sa näed, et see on ka sinu käekirja kunstnikuna mõjutanud?

Ehtekunstnik võib töötada väga erinevate materjalidega. Mina töötan väärismetallidega ja olen ehtekunstnikuna kahes rollis – disainer ja ehte valmistaja. Ülikoolis oli palju mõttetööd, kirjutamist ning palju materjalidega ja vormidega katsetamist, aga soovisin arendada rohkem ka tehnilist poolt. Sellepärast viivitasin ehk natukene oma brändi loomisega, sest ma otsisin teadlikult võimalusi, et juurde õppida. Kullasepa oskusi saabki tavaliselt õppida meistri käe all. Nii on see Inglismaal kui ka Eestis ja nii õpib kõige paremini. Kui ülikoolis õppisime käsitlema paljusid erinevaid materjale, siis kullaga töötamise kogemus tuligi suuresti siin Eestis kullassepa stuudios õppides.

Õppisin kullasepa käe all ka erinevaid kiviseade tehnikaid, mis on samuti mu käekirja mõjutanud. See on avardanud mu portfooliot ning võimaldanud paremini realiseerida uusi ja juba varasemalt mõttes olnud disaine. Iga kiviseade nõuab palju keskendumist ja mõnikord tuleb isegi mikroskoop appi võtta.

Samuti on aidanud kullasepa õpe mõista täpsemalt, millised ehted on kandjale mugavad. Hõbeda ja kullaga töötamisel on ka näiteks kaalulimiidid. Metallist kõrvarõngaga ei saagi väga suureks minna, sest seda on siis ebamugav kanda.

Mis on sinu brändile, Kristiina Ploom Jewellery, iseloomulik?

Minu looming on kaasaegselt minimalistliku joonega, särav ja silmapaistev aga samas ajatu disainiga. Iga ehte disain on läbimõeldud, keskendudes lisaks välimusele ka kvaliteedile, ning ei lahku enne stuudiost kui on viimistletud perfektsuseni. Kristiina Ploom Jewellery ehted valmivad taaskasutatud hõbedast ja kullast, ainueksemplaride või väikeseeriatena. Eritellimusel valmistatud tööd aitavad väljendada iga kliendi unikaalset stiili just tema jaoks loodud erilise ehtega.

Mis sulle inspiratsiooni pakub?

Mind inspireerib palju modernistlik ja ka kaasaegne arhitektuur, lihtsad skulptuursed vormid ning kujundid. Mõned ehted on valminud ajendatuna ka sisekujunduslikest disainielementidest. Pildistan palju erinevaid hooneid ja nende detaile, mis mind kõnetavad. See ei tähenda, et mõni ehe on ühe konkreetse hoone vormi koopia, vaid tihti inspireerib mind mõni detail siit või sealt ja ehe sünnib mitmest väiksest inspiratsiooni-killust.

Kindlasti annab uusi ideid ning inspiratsiooni reisimine ja uues keskkonnas elamine. Kui elasin Hispaanias, siis olin ümbritsetud rikkalikest värvidest ja mustritest. Pärast seda kasutan rohkem värve ka oma töödes, mis väljendub ehete puhul vääriskivide näol.

Tihti tuleb meelde mingi fragment või eelnevalt loodud töö ja selle ajendil sünnib uus disain. Vahel juhtub ka nii, et tuleb mõte ja teen osa sellest valmis, aga disain jääb kõrvale, sest midagi selle juures ei tundu õige. Siis ma panen projekti ajutiselt pausile ja naasen selle mõtte juurde hiljem. Mõnikord tekib hiljem mingi uus idee või lähen kuidagi teistmoodi disainiga edasi ning tuleb hoopis huvitavam tulemus.

Milline on sinu ehte valmimise tööprotsess?

Esmase idee ja lõppprodukti vahel võib minna aega nädalast kuni poole aastani või isegi mitu aastat. Kui mul tuleb idee, siis vahel visandan täpsema joonise, vahel teen ainult kiire kavandi. Seejärel hakkan katsetama ja ehet looma. Kõik ehted valmivad käsitööna minu stuudios.

Tehnilise poole pealt algab ehte tööprotsess enamasti väärismetalli sulatamisest ja sellele traadi kuju andmisest. See hõlmab töötamist gaasipõletiga, kemikaalidega ja mitmete käsi – ning elektritööriistadega.

Traati tuleb seejärel painutada, vormida ja viilida, et selle kuju oleks täpselt selline, nagu vaja. Iga töö puhul tuleb ühendada erinevaid väärismetallist osasid läbi jootmise. Sellele järgneb viimistlus ja poleerimine. Igale ehtele kannan ka oma meistrimärgi ja väärismetalli proovi.

Kui ehtele tuleb seada ka vääriskivi, siis teen seda pärast poleerimist. Kivi seadmine nõuab omajagu aega ja tähelepanu.

Kas sul on endal mõni ehe oma loomingust, mis kõige rohkem meeldib?

Mulle väga meeldivad sõrmused – meeldib neid luua ja samuti kanda. Tooksin välja sõrmuse Contempo kollektsioonist. Selle puhul meeldib mulle kohe mitu asja – kulla-hõbeda kombinatsioon, skulptuurne erikujuline vorm ja ka kiviseade kollaste safiiridega. Contempo on ka selline aeglane kollektsioon, kuhu lisan tooteid aja möödudes. Üks ehe korraga ja siis hakkan järgmist looma.

Oled osalenud palju erinevatel näitustel – viimatine Madriidis. Kas on tulevikus mõni näitus või koht, kus tahaksid kindlasti oma loominguga väljas olla?

Jah, viimati olid mu tööd näitusel Madriidis ja sellel näituselt osteti ka üks mu ehe. Käisin samuti ise avamisel kohal. Eelnevalt olen osalenud näitustel Inglismaal.

Tulevikus tahan osaleda veel Ühendkuningriigi näitustel, millest mõned on juba mulle ka silma jäänud. Lisaks jälgin ka aeg-ajalt teisi Euroopa näitusi, kuhu minu looming samuti hästi sobida võiks.

Keda sa täna oma kliendina peamiselt näed?

Näen oma peamise kliendina naisterahvast, kes on eneseteadlik, hindab kvaliteetsust ja ainulaadsust. Talle meeldib minimalistlik, aga ajatu stiil, mis ei karda ka silmapaistvate detalidega mängida. Minu klient hindab kvaliteetseid materjale ja ka seda, et ehe on jätkusuutlikult valmistatud siinsamas Tallinnas ning see on kestva kvaliteediga.

Osa klientidest on ka mehed, kes on otsimas oma kaaslasele kõige kaunimat kihlasõrmust. Koos vaatame ja arutame erinevaid variante ning valime välja parima lahenduse. Need on alati hästi toredad ja veidi emotsionaalsemad tööd, eriti kui pärast jagatakse tagasisidet kuidas ja kus abieluettepanek tehti. Eks tegelikult on ka nende puhul lõppklient ikka lõpuks naine.

Mis on olnud siiani suurim väljakutse?

Liikuda mõne üksiku tellimuse juurest kogu brändi ja ettevõtlusega kaasneva juurde oli suur samm. Juurde tuli omandada mitmeid uusi teadmisi. Ettevõtjana pean järjepidevalt tegelema paljude lisategevustega, näiteks veebilehe ja sotsiaalmeedia haldusega, finantsprognooside ja aruandlusega, kliendipäringute ning tootefotode tellimisega.

Mis on olnud suurim õnnestumine?

Kui ma olen ehted valmis saanud, siis kliendi vahetu emotsiooni nägemine pakub ka mulle rõõmu. Just see emotsioon, kui klient näeb oma uut ehet esmakordselt ja see tõesti meeldib talle. Saada positiivset tagasisidet ja näha, et inimesed investeerivad minu loomingusse ja hindavad seda – see on suur kompliment.

Kindlasti on suur õnnestumine ka see, et ma saan igapäevaselt töötada alal, mis on huvitav ja meeldib mulle. Valitud eriala pakub ka parajal määral väljakutseid ja võimalusi areneda, ilma milleta oleks ilmselt igav.

Kas on olnud mõni huvitav või meeldejääv tagasiside?

Ühel suvel olin ma Londonis üritusel, kus öeldi, et mul on väga Skandinaavialik minimalistlik stiil. Samas Eestis toimunud üritusel sain tagasisidet, et minu loodud ehetel on välismaine ning julge stiil. Igaüks näeb erinevalt.

Olen saanud anda ka autogrammi. Osalesin Pärnus ehtekunsti pop-up üritusel. Pärast minu töödega tutvumist küsis üks inimene minult ka autogrammi – et kindlasti on tulevikus vaja.

Kus sa näed oma brändi 5 aasta pärast?

Ilmselt arenen brändina edasi samm-sammult. Plaanin kindlasti jätkata erinäoliste tellimustööde loomist, osaleda näitustel ning jätkata limiteeritud kollektsioonide edasiarendusega. Üheks eesmärgiks on osaleda üritustel-näitustel ka väljaspool Euroopat.

Lõpetasid just Loomeinkubaatori programmi. Kuidas läks?

Ma mõtlesin, et mis olid minu ootused liitudes. Üks ootus oli leida koostööprojekte ja uusi tutvusi loomemajanduse ettevõtjate seas. Lisaks soovisin leida toetava keskkonna, et arendada nii oma brändi kui ka jätkusuutlikku ettevõtet.

Need ootused ka täitusid. Tutvusin väga paljude huvitavate inimestega ning tegin koostööd teiste programmi ettevõtjatega, näiteks korraldasime möödunud aastal Tallinn Design House’is eriväljapaneku. Loomeinkubaatoris on toetav keskkond – tegutsen üksi, seega oli tore, et keegi elas kaasa ja sai koos nii muresid kui õnnestumisi arutada. Samuti sain uusi teadmisi koguda oma eriala ekspertidelt Loomeinkubaatori koolitustel ja mentorkohtumistel. Saadud teadmisi ja oskusi saan veel pikka aega rakendada.

Fotod: Tallinn Design House, Artist Series

Tutvu Kristiina Ploom Jewellery toodetega kodulehel SIIN.

Jälgi Facebooki @KristiinaPloomJewellerypage

Jälgi Instagramis @kristiinaploomjewellery

Piret Tamm: Minuharjutused aitab vigastustest taastuda ja neid ennetada

Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi lõpetas ettevõte minuharjutused.ee, kes loob erinevaid õppevideoid, mis aitavad inimestel eelkõige hoida järjepidevust vigastustest taastumisel. Lisaks on võimalik pöörduda füsioterapeudi konsultatsioonile. Ettevõtte asutaja Piret Tamm jagas, miks on füsioteraapia oluline ja kuidas seda teadmist inimesteni viia.

Piret Tamm

Milline on sinu enda taust ja kuidas sa jõudsid enda ettevõtte loomise juurde? 

Ma olen umbes 10 aastat töötanud füsioterapeudina ja selle aja jooksul läbi teinud mitu enese ja professionaalse arengu tsüklit. Arendades esmalt iseennast, siis olen tiimi juhtinud ning teinud erinevaid arendusprojekte koostöös näiteks Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumiga.  Kuni jõudis kätte hetk, kus ma tundsin, et ma olen tagasi nullis ja tahaks jälle panna fookuse enda arendamisele. Ettevõtte loomine tundus ainuõige otsus, et sealt edasi minna. 

Füsioteraapia või üldse paljud sellised meditsiini erialad on sellised, kus karjääri tegemine ei ole lineaarne. Neid samme, kuidas edasi areneda, ei ole nii, nagu mõnel traditsioonilisemal erialal – oled kõrgel, siis veel kõrgemal jne. Piirid tulevad suhteliselt ruttu ette. Siis pead ise hakkama loominguliselt lähenema sellele tööle, kui soovid veel pikalt olla säravate silmadega rõõmus füsioterapeut, kes teeb tööd, mis talle endale kõige rohkem meeldib.

Seetõttu oli ettevõtte loomine loogiline samm, et endale enesearengu väljundit luua. Umbes aasta tagasi kuulutasin ma ametlikult välja, et ma hakkan sellega tegelema. 

Kellele on sinu loodud õppevideod loodud ja kes peaks neid vaatama?

Ja ma mõtlen ka nende peale, kes vajavad lihtsalt sellist vastutus-partnerlust – paned selle video tööle ja sa tead, et sa pead neid harjutusi tegema. Sa tead, et need aitavad, sest sul on see kogemus juba olemas. Sul on see nii-öelda kaaslane, kellega koos neid harjutusi kodus iseseisvalt jätkata.

Millised on kõige levinumad probleemid, millega sinu poole pöördutakse?

Kui on huvi, siis kas videod on juba vaatamiseks üleval?

Alguses ma olin vist natuke naiivne ja mõtlesin, et mis see siis ära ei ole. Kaamerat ma oskan enam-vähem kasutada, ma olen varem veidi fotograafiaga tegelenud. Paned selle kaamera tööle ja siis lähed sinna ette ja räägib sedasama juttu, mis ma iga päev räägin.

Aga tegelikult oli see paras väljakutse. Alates juba sellest, kuidas valida neid harjutusi või milliseid probleeme üldse adresseerida kuni tehniliste jamadeni välja.

Esimese valiku tegin mõeldes teatud patsientide vajadustele, aga ma ei teinud statistikat, mis on kõige populaarsem probleem. Pigem kõhutunde ja hetkeprobleemide ning vajaduse järgi. Alati saab juurde toota. Sisu valik tulebki sellest, et oleksid tõesti sellised baasasjad olemas, mida päevast päeva oma patsientidele õpetan.

Lisaks videotele pakud ka individuaalset konsultatsiooni?

Lisaks harjutusvideotele ma olen ikkagi füsioterapeut, ehk siis minu töö igapäevaselt on üks-ühele inimestega töötamine ja nende eesmärkide poole aitamine. Selles osas ongi kaks nii-öelda võimalust minuga ühendust saada. Esimene selline traditsioonilisem – tulla mulle teraapiakeskusesesse koha peale. Vajadusel saan ma hinnata ja aidata kaasa diagnoosi täpsustamisele ning anda individuaalsemaid harjutusi või soovitusi.

Ja teine variant on teha seda kõike läbi video. Ehk siis mõeldes ka kõigi nende inimeste peale, kes ei ela Tallinnas või isegi Eestis. Umbes 70% tööst saan ma ära teha ka läbi video, aga selles osas, kas videokonsultatsioon sobib antud probleemi hindamiseks või lahendamiseks, peaks eelnevalt siiski kokku leppima.

Kuidas inimesed sinuni jõuavad? Kuidas jõutakse teadmiseni, et võiks külastada füsioterapeuti?

Samuti on abiks meedia, sotsiaalmeedia ning ka inimeste tuttavate lood. Teadlikkus, et selline tegelane võib sind aidata ja mitte ainult taastumisel, vaid tegelikult ka ennetamisel. Sul ei pea alati olema midagi “täiesti pekkis,“ et tulla füsioterapeudi juurde. Minu juurde võib tulla ka siis kui on näiteks õlavöötme pinged ja ei taha, et asi hullemaks läheks. 

Kas sul on mõni meeldejääv tagasiside kliendilt, mida oled saanud?

Nendega on niimoodi, et neid on aastate jooksul kogunenud väga-väga palju. Selles mõttes on füsioterapeudi töö maailma parim, sest sa saad iga päev elada kaasa väga suurtele muutustele inimeste elus. Tagasiside on hästi suur osa sellest tööst. Mõnikord võib tunduda küll, et ma olen väike mutrike, aga seda arengut on töö tagajärjel väga lihtne mõõta.

Ma mingit konkreetset lugu ei tookski, aga mul endal lähevad kõige rohkem silmad särama siis, kui ma tean, et see patsient oli alguses üsna skeptiline. Väga tihti tullakse jutuga, et arst suunas ja täpselt ei teagi, miks ma siin olen. Aga kui sa saad õigetele nuppudele pihta ja inimene tabab ära enda rolli selles protsessis. Nii palju saab enda jaoks ära teha ja kõik need piirangud, mis inimene on endale pandud aastate jooksul – ei tohi seda teha, sinna minna või lapselapsega jalgpalli mängida. Kui nad hakkavad lahti murdma nendest ja saavad elurõõmu tagasi. Saades aru, et nende elu on kvaliteetne isegi siis, kui vahepeal natukene valutab. See on võib-olla kõige suurem ja parem tagasiside.

Kas sulle endale meeldib pigem olla füsioterapeut või ettevõtja?

Ma olen õnneks need kaks asja kokku pannud. Ma arvan, et Loomeinkubaatori käigus on üks suurimaid mõtteviisi muutusi on olnud see, et endast üldse mõelda kui ettevõtjast. 

Täna ma ütleks, et mulle ilmselt meeldib olla ikkagi rohkem füsioterapeut. Aga ma arvan, et see vaikselt liigub sinnapoole, et saaks öelda, et mulle tegelikult väga meeldib olla ka ettevõtja.

Mis on olnud siiamaani suurim väljakutse?

Enda juhtimine. Kõige suurem takistus ja kõige suurem edasiviiv jõud, on minu ülemus nimega Piret Tamm. Temaga on vahel raske koostööd teha, aga ta on tegelikult muutunud ajaga ainult paremaks.

See on selline eneseõppimise protsess. Sa saad aru, kuidas see üldse töötab kui keegi ei ole sul kogu aeg kuklas. Vaid see ongi täpselt nii sinu teha – teed siis kui tahad. Ja leida tasakaal selle tundega, et ära tõmble aga tee järjepidevalt, rahulikult.

Mida pead suurimaks õnnestumiseks?

Ma mõtlesin selle küsimuse peale eelnevalt vist kõige pikemalt, mille läbi seda õnnestumist defineerida. Ma arvan, et mul on endale nagu kõige rohkem rõõmu teinud kogukond. Tunne, et ma olen osa millestki. Saan ennast defineerida läbi ettevõtjate. Mul on tekkinud ellu rohkem inimesi, kes tegelevad sama valdkonnaga või, kes seisavad sageli silmitsi sarnaste probleemidega.  Ja erialaselt ka. See, et ma olen seda ka välja öelnud, et mis asja ma teen, on mu ellu toonud häid koostööpartnereid – alates arstidest kuni treeneriteni. Selline võrgustiku süsteem, millel tervishoid võiks aina rohkem baseeruda. 

Ja tõesti selline soe tunne, et inimesed elavad kaasa. Nii mõnigi on tegelikult öelnud, et ta on saanud inspiratsiooni, et ise hakata pihta või ka Loomeinkubaatorisse kandideerida. 

Mis sulle ettevõtte juures kõige rohkem rõõmu valmistab?

Mulle valmistab kõige rohkem rõõmu see, et ma saan nagu kogeda seda flow tunnet nii palju rohkem kui tavaliselt. Mul on praegu niimoodi graafik tehtud, et ma teen neli päeva nädalas oma tavavastuvõtte ja üks päev on mul nii-öelda ettevõtte päev, kus ma siis filmin, monteerin, uurin, kirjutan. Tabada ennast sellelt mõttelt, et mul on justkui vaba päev, aga ma olen väga  elevil sellest, mida ma saan sellel päeval teha. Saan teha seda, mida tõeliselt fännan – tuhnida teaduskirjanduses, teha mingeid kokkuvõtteid, teadmisi edasi anda, selle põhjal koostada video, see üles filmida, ära monteerida, üles panna ja siis pärast rattaga sõitma minna. See tekitabki laheda illusiooni, et me kõik saame luua elu või sellise töö, mida me tahame päriselt teha.

Millised on tulevikuplaanid?

Ma tahan väga, et sellest ressursirohkest hobiettevõttest kasvab välja minu põhiline sissetulekuallikas. Et see üleminek oleks järjest kiirem ja osakaal liiguks aina enam ettevõtte alla. Peamine fookus on aina rohkem ennast läbi selle ettevõtte rakendada. 

Kas füsioteraapia on ka selline valdkond, kus on vaja iseennast pidevalt harida ja olla kursis uute arengutega?

See on kindlasti nii, et teraapia ja üldse meditsiin – ta areneb nii kiiresti ja täna ei jää ka meie puutumata näiteks AI arengutest. Maailm muutubki nii kiirelt, et sa peadki olema järje peal. 

Mina enda tegemistes pean hästi oluliseks seda, et ma olen tõenduspõhine. See tähendab, et ma pean ennast ikkagi kursis hoidma sellega, mis teadusmaailmas toimub. Ja teisest küljest ma väga hindan just seda innovatsiooni – igasugustest digiasjadest ja videotest, kaugvisiitidest rääkimine on täiega minu teema. Aga see tähendab, et ma pean ka ise palju panustama, et sellega kaasas käia.

Oled lõpetanud Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammi. Kuidas on läinud?

Tegelikult on hästi kiiresti läinud ja ütleme niimoodi, et mitu etappi on olnud. See algus oli hästi intensiivne kui toimusid baaskursused ja koolitused. Võrreldes sellega, et kui inimesed lähevad näiteks näitlejaks õppima, siis võetakse ta tükkideks lahti. Sa tuled mingi teadmisega, mis sa oled ja mis sa teed. Siis sa läbi koolitused ja saad aru, et see ei pruugi üldse nii olla. Võib-olla see ei ole üldse see, mida klient ootab või vajab. 

On väga tore oma asja ajada, aga selleks, et saavutada edu, on neid tegureid rohkem. Ja siis toimubki enda uuesti kokku panemine – alates sellest, mis bränd sa oled, keda sa siis esindad ja mida sa teha tahad. Kuni siis vaiksema perioodini kui ma sain aru, et need koolitused on läbi ja ma saan aru, et nüüd ei ole midagi teha – ma ei saa järgmisi samme teha enne, kui ma asju ära ei tee. Kuni siis selleni välja, et start on olemas ja ma olen valmis järgmisi samme tegema. Siis ongi päriselt vaja neid mentorlusi praktiliselt üks-ühele ja mitte enam teoreetiliselt. 

Vahepeal selles maailmas nii sees olles, tekib ikka täitsa hullu tunne, et sa oled kõigeks võimeline ja sa võiksid päevapealt selle palgatöö jätta ja ettevõtjaks hakata. On see siis mentor Kari Maripuu, kes paberi peal näitab, et siin ei ole midagi teha, hakka pihta. Või siis keegi teine, kes sinusse niivõrd palju usub.

Olles seal pilvedes ja tulles siis vahepeal maa peale tagasi ning mõtled, et äkki ei peaks nii palju riske võtma. Aga äge, et inimesed usuvad ja teoorias kõik need suured unistused ongi võimalikud. Need unistused koosnevad lihtsalt paljude väga pisikeste probleemide ületamisest. Siin on olnud supervõimalus koos teiste inkubantide, mentorite või konsultandiga abiga leida nendele lahendusi koos. Koos on ikka kergem küll.

Tutvu minuharjutused tegemiste ja õppevideotega tema kodulehel SIIN.

Jälgi tegemisi ka Instagramis @minuharjutused

Hiigelmullid: Kui ma midagi teen, siis põhjalikult ja teisiti

Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammis osaleb ettevõte Hiiglemullid, kelle peamiseks tegevuseks on emotsioonidega hangeldamine. Nende kõige siiramate – laste omadega. Mida see täpsemalt tähendab, jagas ettevõtte asutaja Andres Mürk.

Millega ettevõte tegeleb?

Hiigelmullid hangeldab emotsioonidega. Nende kõige siiramate – laste omadega. Toodame, vahendame, müüme, rendime ja käime kohapeal veendumas, et kõike seda ilu täie rauaga kasutataks.

Milliseid erinevaid tooteid ja teenuseid pakud?

Hiigelmullide tegemise varustus ja -vedelik täienes juba mõni aasta tagasi suhkruvati masinate ning värvilise suhkruga. Ajasime eelmisel aastal asja veel õhulisemaks ning liitsime värvilised vahupeod. Võibki öelda, et need on meie põhitegevusalad. Suhkruvati osas oleme kasvanud Eesti suurimaks ning kiikame piiri tahagi. Meie tootevalikust leiab veel hiigelsuuri õhupalle, erinevaid funfoodi kategooria masinaid ning tarvikuid ja pika nimekirja meelelahutusteenuseid pidudel.

Milline on sinu enda taust? 

Taust on kõrbekuiv – paberitega jurist. See ei takistanud mul õnneks 25 aastat kindlustusseltsis äri arendada. See tähendas nii uusi tooteid, protsesse kui süsteeme. Olin sild patsiga poiste ning rahatuusade vahel. Servapidi tegelen sellega senimaani edasi.

Kuidas otsustasid oma ettevõttega alustada? 

Ehitasin oma äri mullist üles. Sellest esimesest, mida lastega Barcelonas reisides tänaval nägin. Õige mitu laste pere tahtsid meelelahutust ning pärast asjasse saba ja sarvedega sukeldumist, tuletasin täitsa toimiva, Eesti kliimassegi sobiva mullivedeliku retsepti. Kõik mullitamisvahendid, mida toodame, on tekkinud maailmas ringirännates märgatud ideekildudest. Esialgne vahendite müük Kalamaja päevadel salaja ja nurga taga (aasta oli siis 2016 vist) oli üle ootuste edukas. Töölt see mind ära veel ei vedanud, kuid andis usku teemaga edasi tegeleda. Suhkur ja kõik muu tekkis kõrvad kikkis klientide tagasisidet kuulates. Tundub, et kuulsime õiget asja!

Kes on sinu klient? Kuidas sa nendeni jõuad? 

Anul (31) on kolm last (tütred: 4 ja 6, 8) ja ta elab Raplas. Töötab personaliosakonnas ja on tüdinenud batuudisünnadest. Mõned aastad tagasi avastas ta laadal promoüritusel mullid ja sellest saati on meie mullikomplektid olnud vahelduva eduga tema sünnipäevadel esindatud. Kuna komplekti on hea lihtne tellida ning tuleb soodsam, võttis ta eelmine aasta ka meie teistmoodi suhkruvatimasina ning aurumullidisko vanima lapse sünnale.

Noja siis nägi seda (mullid ei tunne piire – panevad üle tarade putku!) maal vanaema juures venna sünnipäeva tähistanud Anneli (42), kes töötab Tallinna linnaosavalitsuses laste üritustega. Pabahh – helistas ta esmaspäeval Anult saadud numbrilt ning oligi perepäeva põhiatraktsioon paigas. Seal sattus oma maimukesega olema üritusturundusagentuuri projektijuht Artur (35). Küsis ka kontakti. Mina andsin ja mainisin, et oleme igal pool sotsiaalmeedias ning e-poest saab meid paari klikiga omale lunastada.

Kas on ka teisi sarnaseid teenusepakkujaid ja kuidas esitute?

Meil on lai ampluaa. Seega on loomulikult õnneks ka konkurente. On kellega benchmarkida. Minu mõlemad kaubamärgid – Eestisse suunatud Hiigelmullid.ee ja piiri taha liikuv Bubblos on minu erilist nägu. Mulle ei meeldi “tavaline”. Kui ma midagi teen, siis põhjalikult ja teisiti. Olen selline habemega Pipi. Kui suhkruvatt, siis poolemeetrine rummiga kera, mis on tehtud kommidest. Kui vahupidu, siis värviline ja veepüssidega. Ilmselt mu oma isikupära loeb ka.

Meie uus, peagi avalikkuse ette vupsav kaubamärk – Bubblos – on saanud endale keskseks teemaks Wana Tsirkuse. Seda nii visuaalides, toodetes, kui läbivas stilistika keeles. Mulle meeldib konkurents. Liikumapanev jõud! Teine ja mitte väheoluline eelis konkurentide ees – me niivõrd ei esine, vaid integreerime lapsed tegevustesse. Lapsed ikka ise teevad mullitrikke, tõstavad üksteist mulli sisse, keerutavad suhkruvatti. Teevad käega suure linna.

Millistel erinevatel üritustel oled oma teenuseid pakkunud? 

Laste sünnipäevad, kooli- ja lasteiapeod on loomulikult sagedased sihtkohad. Käin päris palju täiskasvanute pidudel: meie alkosuhkruvatilett, mullikomplektid ja vahumasinad on käinud suvepäevadel, laatadel, festivalidel, seminaridel, kontsertidel, jaanipäevadel, laevapidudel jne.

Kui on soov veel kevadel mõnele üritusele Hiiglemulle saada, siis kui kiiresti peaks juba praegu reageerima?

Maikuuga saan reeglina hooaega jäävad nädalavahetused teenustega kaetud. Aga mai ju alles algas! Teisalt (mida sageli peljatakse) – rendi ja ostukomplektid toovad mullid igal ajal kohale ja JAH, sellega saab hakkama ise, ilma meieta! Ja JAH, kõik kolmeaastased suudavad intuitiivselt, valehäbita võluda mitmemeetriseid mulle. Reeglina ei pea neid isegi õpetama. Erinevalt veidi suurematest sisemistest lastest….

Kas on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt? Või mõni äge sündmuse/ürituse kogemus?

Toredad on need tagasisided, mis tulevad ilma küsimata. Neid ei tule Eestis sageli aga kui nad meilipostkasti vupsavad, on küll kohe eriline tunne. Sündmustest meenub PÖFFi aftekas, kus hiliste öötundideni oma stiilileti taga läbisegi klientidega suhkruvatiga tantsurütmis eksperimenteeritud sai.  Ka kõik Gardesti aianduskeskuses toimunud peod on hämmastavalt populaarsed olnud.

Mis on olnud siiani suurim väljakutse? 

Aastaajad. No tõsiselt! Kogu seda ilu peab hoidma stardivalmis 12 kuud, aga reeglina soovivad kliendid meid näha vaid aprillist septembrini. Pakkudes detsembris kellelegi 75% soodustusega laojääkidest mullikraami, vaadatakse sind tuima hullulehmapilguga. Nagu püüaks juunis kuuseehteid ärida. Tegelikult saab teha talvel mullidest ägedaid kristallkerasid lumele, aga me pole veel leidnud selles osas Anu, Anneli ja Arturiga ühist keelt.

Mis on olnud suurim õnnestumine? 

Suurim õnnestumine oli müüa esimene mullikomplekt 2016, aastal Kalamaja päevadel:). Ilma selleta poleks seda äri praegu olemas. Ja siis on veel igal kevade olnud suur õnnestumine äriga kõigest hoolimata jätkata. Teate küll – kraamite oma hobiprojekti märtsis garaažis tolmu alt välja, mõtlete ilusaks, tellite hoolduse ja sõidate ikkagi ka sel aastal näitusele.

Millised on tulevikuplaanid?

Bubblos kaubamärk võtab välismaal mõned valdkonnad oma ülemvõimu alla, laieneb veel, leiab oma talvise spunki ja hakkab tasapisi kasvama. Loodetavasti saavad kõik mu neli last ka tulevikus ettevõtte tegemistes kaasa teha ja kunagi võtavad selle tsirkuse oma õlgadele.

Kuidas on Loomeinkubaatoris läinud?

Tõhusalt. Teadmisi on tulnud palju. Kohtumisi mentoritega on samuti olnud parasjagu. Kui ainult oleks võimalik (mitte teoorias, vaid praktikas) hankida inkubaatorist päriselt enda jaoks vajalikku aega juurde, saaks selle ideaalse teooria ka praktikasse üle kanda.

Tutvu Hiigelmullide toodetega kodulehel SIIN.

Jälgi Facebookis: @hiigelmullid

Disain kohtub Disainiga: Tallinn Dolls

Seekordse „Disain kohtub Disainiga“ ürituse raames jagas oma kogemuslugu Tallinn Dolls’i juht ja asutaja Mari Martin.

Oma brändiga alustas Mari 15 aastat tagasi ning esialgu oligi mõte teha seda lihtsalt fun´i pärast ja hobi korras, teadmata, kuhu ettevõtmine viib. Päris alguses disainis ta ekstravagantsemaid esemeid ning tooted olid mõeldud väikesele sihtgrupile. „Nähtavuse loomine võttis meil viis aastat. Ühel hetkel saime aru, et kasumlikult toimimiseks peame ka kliendi soove kuulama ja aru saama, mida klient tahab. See kliendikeskne lähenemine tõi tõelise kasvuhüppe“

Lahenduseks mõtles Mari EAS-i projekti raames välja jätkusuutliku ettetellimise süsteemi. Ärimudeli, millesse ta moetööstuse puhul usub, kuna see annab selgust, mis kliendile tegelikult meeldib ja mida on mõtet tootmisesse panna. „Ettetellimise süsteemiga on kliendil valik, kas ta on valmis 1- 3 kuud ootama ja saama selle eest toote 50% soodustusega või mitte.“ Kuna IT-lahenduse loomine süsteemile oli esialgu finantsiliselt mõeldamatu, siis turundas Mari uut ettetellimissüsteemi Facebookis. „Selle asemel, et hakata midagi keerulist tegema, leia leidlikke lahendusi. Esmalt on vaja aru saada, kas tegevusel üldse on pointi ja siis hakata seda efektiivsemaks tegema. Seega hakkasime ettetellimist tegema Facebookis, küsime inimestelt, mida nad soovivad tellida. Kliendid, kes olid valmis uut mudelit ootama, said suure soodustuse.“

Täna on iga uus disain ettetellimisega ja mitte keegi ei tohi seda reeglit muuta. „Algul mõtlesime, kas saame sotsiaalmeedia like´ide pealt lugeda infot tootmiseks. Siis saime aru, et tooted, mis müüvad edukalt, ei kogu eriti palju like. Inimesed vaatavad – jah tavaline, sellega ma käin, siin pole midagi erilist, mida siin ikka like´ida. Like´ide pealt järeldusi tootmisotsusteks teha ei tohi. Kui disain on juba mitu korda tootmises olnud, on data olemas ja selle järgi saab toota. Aga ühtegi tootmisotsust me ei võta ilma data´ta vastu. Kunagi ajaloos oleme teinud paar korda erandeid ja need mõlemad lõppesid väga halvasti. Kuigi sisetunne oli väga suur, et disainidel hakkab hästi minema aga ei läinud.“

Nüüdseks on brändil lisaks ettetellimislahendusele oma tootearendusplatvorm, et saada mudeleid kiiremini ettetellimisse. „Tootearendusplatvormil saab luua disaine 3D-s“ Lisaks on oma tootmislahendusplatvorm, mis on integreeritud tootearendusplatvormi ja müügiplatvormiga, et toote ettevalmistus tootmiseks oleks automatiseeritud ja kiire. Demand prediction platvorm aitab hinnata kui palju on mõtet tooteid toota, mis tooted on edukad ja mis mitte. „Täna lisame igal nädalal ettetellimisse ligikaudu 10 uut näidist. Süsteem annab täpse info, milliste toodete nõudlus on kõrge ja mida tasub toota. Enda arvamuse pealt me enam otsuseid vastu ei võta. Kui nõudlust ei ole, siis lõpetame tootmise.“

Lisaks tehnoloogia arengule on bränd läinud täielikult online usku. Kui alguses vaadati edasimüüjate poole, siis täna ei ole Maril edasimüügi vastu enam mingit huvi ja jaekaubandusse ta ei panusta. „Stuudios käivad inimesed enamasti veebitellimustel järgi, ostmas käib alla 10% klientidest. Stuudios on müügil näidised ja tooted, mis on jäänud ettetellimisel müümata.“

Persoonade osas on Tallinn Dolls´il peamiselt kaks suunda: natuke „nunnum“ suund ja siis nii-öelda „puhas“ suund. „Ühele üks ja teisele teine. Me oleme nagu Spice Girls, meil on ka oma dolls´i tüübid.“ Aja jooksul on Tallinn Dolls pugenud paljude eestlaste hinge ning täna on brändil fännide poolt asutatud Facebooki järelturu grupp ligi 20 000 kasutajaga.

„Facebookis on  tekkinud iseseisev Tallinn Dolls’i kogukond. Me oleme nii tänulikud, et see grupp on olemas. Saame seal ise klientidelt tagasisidet küsida ja nad saavad seda ka ise anda. Meie klient on hästi emotsionaalne ja tahab oma emotsioone jagada. Olen Facebooki grupi kaudu teinud nii  Skype kõnesid kui käinud inimestega lõunal, et kuulda nende muljeid. Me saame ju aru, et kui meil klienti ei ole, siis meil ei ole mitte midagi ja me suhtleme nendega väga suure heameelega.“

Viimasel paaril aastal on brändi suurimaks väljakutseks olnud „Le Tribe“ nimelise äpi loomine, kus kasutajad saavad järelturul müüa ja osta nii Tallinn Dolls´i kui ka teiste brändide rõivaid. Samuti saab äpis oma garderoobi digitaalselt hallata, rõivaid kokku sobitada. „Äpi loomine on omaette pusimine ja tuletab meelde võlud ja valud, mis kaasnevad millegi loomisega nullist. Ettetellimisega tootmist oleme seni juba teinud ja järelturg, millega toodete eluiga pikendada on minu jaoks hästi loomulik osa jätkusuutlikkust mõtteviisist. Idee säärast äppi teha oli meil Tallinn Dolls´i asutamisest saati, aga tegudeni jõudsime paar aastat tagasi,“ rääkis Mari. Äpi lansseerimiseni kulus umbes 9 kuud, sellest veel kolm kuud, et korrastada ja parandada esialgseid vigu. Parandamisprotsess kestab senimaani.

Täna on Mari oma brändiga sealmaal, kus tehnilised süsteemid on juba päris head ja küsimus on, kuidas saada volüümi juurde. Mari vaatab uute turgude poole. Kõige rohkem on huvi pakkunud USA turg. „Aga siin ma näen, et see on nii suur turg, et seda tuleb väga ettevatlikult teha. Läbi mõelda, et mis on see, mis annaks edumaa. Klassikalise strateegiaga ei suudaks sinna elu sees siseneda“ nendib Mari.

Suured tänud inspireeriva ja põneva kogemusloo eest!

Edu ja kõrget lendu Tallinn Dolls’ile!

Kuidas saavad üliõpilased ja ettevõtjad üksteisele kasulikud olla?

Loomeinkubaator on teinud järjepidevat koostööd Estonian Business School’iga (EBS), mille raames saavad äritudengid lahendada ettevõtete ärilisi väljakutseid. Milles täpselt koostöö seisneb?Küsimustele vastasid Marge Täks, Estonian Business School’i mõjuettevõtluse bakalaureuseprogrammi kuraator ja Nele Plutus, Tallinna Loomeinkubaatori programmijuht.

Milline on koostöö eesmärk?

Alustavad ettevõtjad pole enamasti ettevõtlust õppinud ning tihti jääb neil vajaka meetoditest, et oma väljakutsetele ja arenguplaanidele süsteemselt läheneda. Sellele lisaks on neil enamasti puudus ajast ja kvalifitseeritud tööjõust, et laienemisega kaasnevat eeltööd ise ära teha.

Loomeinkubaatori eesmärgiks oli leida viis, kuidas ettevõtjaid sellises olukorras toetada ja koostöö tudengitega tundus olevat sobiv võimalus.

Tudengitel on seevastu palju teoreetilisi teadmisi äri arendamisest, kuid puudub praktika. EBS-i eesmärk on pakkuda tudengitele kogemusi reaalsetest probleemidest, mida alustavad ettevõtjad igapäevaselt lahendavad.

Kuidas koostöö välja näeb?

Loomeinkubaatori ettevõtjad teevad ettekanded oma ettevõtetest, praegustest tegevussuundadest ja ülesannetest, mida nad tudengitele lahendada soovivad anda. Seejärel on tudengitel 2–3 nädalat aega ettevõtte püsitatud ülesandeid täita ja selle perioodi jooksul on nad ettevõtetega pidevas kontaktis. Tööperioodi lõpus esitlevad tudengid oma töid ja lahendusi auditooriumi ees. Tööprotsessi jooksul toetavad tudengeid ka EBS-i õppejõud.

Koostöö tudengitega on andnud alustavatele ettevõtjatele võimaluse näha, kuidas on võimalik nende väljakutseid metoodiliselt lahendada. Lisaks on see hea võimalus oma potentsiaalset sihtgruppi tundma õppida. Noored näevad maailma teisiti ja omavad teisi kogemusi. Omavaheline koostöö anab võimaluse üksteist paremini tundma õppida.

Kuidas oli koostöö kasulik Loomeinkubaatori programmis osalevatele ettevõtjatele?

Ülikoolidel on alatasa vaja leida äritudengitele näidisjuhtumeid, mida lahendada. Kui tavalises olukorras lahendavad tudengid juhtumeid, kus puudub ettevõtte tellimus, siis seekord oli tudengitel võimalus oma tööga reaalselt ettevõtte käekäiku mõjutada.

Loomeinkubaatori programmi ettevõtetest on koostöös osalenud näiteks WorkBite Recruiting, kes pakub renditööjõudu ja värbamisteenuseid. „Meie jaoks oli koostöö EBS’i tudengitega välisturgude uurimiseks väga vajalik. Vastavalt meie püstitatud ülesandele, tegid tudengid meile Hispaania ja Soome turuanalüüsid. Tudengid olid väga pühendunud ning tõesti soovisid meid aidata. Ise võtsid initsiatiivi ja helistasid isegi konkurente hinnastamise osas läbi. Täna tuleb nende tehtud töö meile kasuks, sest osaleme hetkel veel ka NorthBound Scaleups programmis, kus uurime samuti välisturgude võimalusi. Oleme saanud palju kasutada juba eelnevalt tudengite poolt tehtud tööd,“ kirjeldavad WorkBite Recruiting asutajad Kreete Juurak ja Kaspar Evardson.

Tudengitega koostöö sujus ettevõttes nii hästi, et üks tudengitest viis nende juures läbi ka oma praktika ning üks välistudengitest leidis võimaluse teha WorkBite Recruiting teenuse kaudu tööampse erinevates hotellides.

Mida õpilased sellest õppisid?

Tudengid said võimaluse oma teoreetilisi teadmisi praktiseerida ja ettevõtjaid nõustada. Mitmed ülesanded, mida ettevõtted püstitasid, olid seotud rahvusvahelise laienemisega ja see andis tudengitele hea võimaluse proovida kätt turgude uurimisel, koostööpartnerite otsimisel ja palju muuga.

Tudengid olid tihedas kontaktis ettevõtjatega ja töötasid meeskonnana. Väga paljud ärikoolis käsitletud teemad ja case study-d on enamasti tehtud suuremate ettevõtjate põhjal. Väiksemate ettevõtetega töötades said tudengid parema tunnetuse sellest, mida tähendab ettevõtlusega alustamine ja millised on väikeettevõtte igapäevased väljakutsed.

Loomeinkubaator tegeleb iga päev alustavate ettevõtjatega, kes peavad lühikese aja jooksul õppima orienteeruma ettevõtte toimimise erinevates tahkudes. Suur osa alustavatest ettevõtjatest pole kunagi ärikoolis käinud ja seepärast on EBS-i tudengite metoodiline lähenemine neile kasulik. Kasu on sellisest koostööst Loomeinkubaatori ja Estonian Business School’i vahel olnud kõigile osalistele. Isegi suurem, kui oskame ilmselt praegu näha.

Loomeinkubaatori programmis osalevad ettevõtted, kes on koostöös tudengitega uusi lahendusi välja töötanud: PaulBerg, Ringkarp, Fibami, Raiku, Sisiflow, Eventeamly, Ärni Blum Workbite, Kirbel, Luste, Lengu.

Tallinna Loomeinkubaatori ja Estonian Business Schooli koostöö leidis äramärkimise ka EduTegu ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumikus.

Lisainfo Loomeinkubaatori kohta kodulehel. Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammiga on võimalus liituda 25. veebruarini!

Katrin Valgemäe: Looming, kus on ohtralt elustiili maanilist paroodiat

Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammis osaleb Katrin Valgemäe, kes on maalikunstnik. Lisaks lõuendile ja keraamikale loodud maalidele, leiab tema loomingut ka trükitoodetel, nagu näiteks põlled ja pajalapid. Uurisime Katrini käest, mis teda maalimise juures inspireerib ja millistel põnevatel näitusel on võimalus tema teoseid näha.

Katrin Valgemäe, foto: Iris Kivisalu

Milline on sinu enda taust? Kust sai alguse huvi kunsti vastu? 

Olen lõpetanud EKA maalikateedri ja täiendanud ennast Läti Kunstiakadeemias maali erialal ja EKA-s keraamika erialal. Joonistama hakkasin lapsena – tegin sugulastest ühe joonega saržilikke portreid, kui nad meil külas pika laua taga istusid. 16-aastaselt lõpetasin Kevade tänava kunstikooli.

Kuidas sa endale omapärase stiili juurde jõudsid?

Ma hiljuti taasavastasin ühe oma lapsepõlve lemmikraamatu, mis on kahtlemata minu kunststiili alustala. See raamat on ll maailmasõja aegne natsivastane vene propagandakunst, mis koosneb suuresti Hitleri ja Goebbelsi teemalistest saržidest. Visuaalselt väga jõhker raamat, kuid samas ülihea Vene akadeemiline kunst. Lapsena olin selle külge nagu naelutatud.

Mis sind inspireerib?

Mind inspireerib inimese olemus ja inimese, eelkõige just naise, kultuururiruumiline käitumine. Mõtestan seeläbi iseennast ja oma elu.

„Kaosekuningannad“

Kas on olnud mõni eriline teos, mis on sinu enda jaoks eriti tähendusrikas? 

Ehk võiks esile tuua „Pärast kolmandat Proseccot,“ mis minu jaoks sümboliseerib kihte, mida me kõik kanname. Pealtpoolt väljapeetud konservatiivsus, aga mida sügavamale, seda lihtsam ja labasem loomus lööb välja. Alkohol on hea sellise protsessi käivitaja. Et siis antud teose puhul, kuidas väljapeetud daamid peale kolmandat Prosecco pudelit omavahel kähmlema lähevad. See on minu jaoks lihtsalt väga koomiline ja ega ma olen ise ka ikka paras kakleja olnud.

„Pärast kolmandat Proseccot“ maaliga

Lisaks kunstile leiab sinu loomingut ka erinevatelt aksessuaaridelt – kus sai alguse mõte teha oma kunstiga põllesid, pajalappe? 

Kunagi üks muusik kommenteeris, et mina ei saa teist kunstnikest aru, loote teose ja siis müüte selle maha, mina oman oma muusikat surmani. See jäi mulle sisse idanema. Tõepoolest, mul on oma lemmikteosed ja mulle meeldib, kui need jäävad reprona elu lõpuni minu kasutusse ja lihtsalt ei kao kuhugi kellegi koju ära. Vaid jõuavad paljudesse kodudesse näiteks pajalapina. Ning kuna ma maalin alates lapse saamisest siiani nö “kööginurgas,” siis mul tekkiski selline iroonilise twist’iga põlle ja pajalapi idee. Ma usun, et kõige populaarsemad, on need viimased tooteseeriad „After Third Prosecco“, „Chick in Moschino“ ja „Meta-Absinthe“.

Lisaks maalid ka keraamikale – kuidas selleni jõudsid ja kuidas see erineb tavapärasest loomeprotsessist? 

EKA magistrantuuri ajal võtsin vabaainena glasuurialuse maali, nii juhuslikult, tundus huvitav. Ja see on minu elu üks parimaid leide – glasuurialune maal. Pärast läksin aastaks keraamikaosakonda vahetusõpilaseks. Selle aja jooksul tegin ka ise portselanserviisi ja lisaks katsetasin läbi portselanmaali, mis käib glasuuri peale. Tegelikult minu taldrikud tulevadki kõige paremad glasuurialust ja -pealset maali kombineerides. Lisaks avastasin selle, et kunst mõjub taldrikul hoopis teisiti kui lõuendil. Minu loodud taldrikud ei ole tarbekunst vaid ikka sama kunst, mis lõuendil. Ja hoopis tarbitav kunst, see tähendab, et nende pealt võib süüa ja neid võib nõudepesumasinas pesta. Oma viimasel näitusel Helsingis, saidki külalised avamisel kunstipealt süüa.

Sul on käimas näitus Soomes – mis on näituse idee ja kuidas sinu looming sinna jõudis?

Näituse teema on „Queens of Chaos“ ja eks see peategelane olen ikka mina ise. Muidugi on see kõik üks mäng ja ma lihtsalt lõbustan ennast nende piltide tegemisel, aga samas ma analüüsin pidevalt oma elu ja lapsepõlve. Selle näitusega oligi nii, et kui ma seda 2,5 aastat tagasi planeerima hakkasin, mõtisklesin kohe lapsepõlve ja Soome TV peale. Seal jooksid seriaalid ja eelkõige reklaamid, mis mina, väikese lapsena, nagu käsn enda sisse tõmbasin ja justkui enda identiteedi osaks tegin. „Queens of Chaos“ ongi eelkõige elustiili maaniline paroodia.

Millistel näitustel on sinu teosed veel olnud esindatud?

Mul on olnud kokku 8 isikunäitust ja palju ühisnäituseid. Minu keraamikat saab praegu osta KUMU poest ja TEKE keraamikast, põlled ja pajalapid on müügil Tallinn Design House’is ja Levi Disainipoes Solarise keskuses. 21. detsembril on avatud minu galerii, mille kohta saab täpsemat infot leida Facebookis.

Hetkel on käimas ka Katrin Valgemäe tööde oksjon, millega saab tutvuda SIIN.

Helsingis esitletava Katrin Valgemäe näituse kuraator Ramiro Camelo soovitab Valgemäe lõuenditele hoolikamalt vaadata. Ta on näituse kirjelduseks sõnanud: „Mind köitis Valgemäe maalide juures algusest peale see, et need on teostatud sihilikult toretseva maneeriga, mis muudab tema stiili pisut kapriisseks ja omapäraseks. Seda tehes loob ta veidralt õndsa visuaalse meeleolu. Pean rõhutama, et ärge võtke tema maale nominalväärtusega, Valgemäe pildiline maneer on tegelikult nii kõrgelt kvalifitseeritud kui ka tehniliselt targem, kui esmapilgul võib tunduda.” Näituse täpsema infoga on võimalik tutvuda SIIN. 

Märkimisväärse osa Soome näitusest moodustabki õhtusöögilaud, mis kutsub osa saama, olgu see siis tõeline või kujuteldav. 

Tutvu Katrin Valgemäe loominguga tema kodulehel SIIN.

Jälgi Katrini tegemisi sotsiaalmeedias:

Facebookis: @katrinvalgemaeartist

Instagram’is: @katrinvalgemae

Pinterestis: @katrinvalgemae