ENG
Tutvu programmidega

13 ettevõtet lõpetasid Demo Day’ga edukalt inkubatsiooniprogrammi

Ettevõtlusinkubaatori kevadel startinud inkubatsiooniprogramm lõppes PoCo Elamuskeskuses Demo Dayga, kus programmi lõpetajad esitlesid oma äriarenduse tulemusi, uusi lahendusi ja tulevikuplaane.

Märtsist detsembrini toimunud programm pakkus osalejatele intensiivset tuge nii ärimentoritelt, valdkonna tippekspertidelt kui ka inkubaatori konsultantidelt. Lisaks said ettevõtjad osaleda koolitustel ja sündmustel, mis aitasid nende kasvustrateegiat ja äri fookust lihvida.

Demo Day’l hindasid ettevõtjate arengut ja esitlusi eksperdid Kari Maripuu, Margus Klaar, Helen Lang ja Krista Kink.

Programmi lõpetasid järgmised ettevõtted:

Loodame näha kõigi lõpetajate edasist kasvu ning nende lahenduste jõudmist nii kohalikele kui rahvusvahelistele turgudele.

Vilistlane QLR Disain: Peaehted oma elu kuningannadele

Tallinn Design House’i Artist Series projekt käis külas Ettevõtlusinkubaatori vilistlasel QLR Disain. QLR Disaini looja Kaie Kuuler jagas, millised disainid on talle loomuomased, kuidas ta kogu inspiratsiooni ja miks on ta otsustanud luua just peaehteid.

Kaie on tegutsenud moevaldkonnas kogu elu – peamiselt rätsepana teiste disainerite heaks. Ta on ka valmistanud aksessuaare moeshow’dele ning just sealt sai alguse tema armastus peakaunistuste vastu. „Ühel hetkel tuli äratundmine: kas nüüd või nüüd,“ kirjeldab ta hetke seitse aastat tagasi, kui aeg oli küps enda brändi loomiseks.

Kaie looming on mitmekülgne, pakkudes midagi igale maitsele ja meeleolule. Brändi valikust leiab nii klassikalisi kübaraid kui ka päris pööraseid pilkupüüdvaid peaehteid. „Mulle endale meeldib kalduda äärmusesse,“ ütleb Kaie. „Vahel tahan olla minimalistlik ja luua ääretult lihtsaid, klassikalisi peakaunistusi. Aga siis jälle tahan panna pähe roosast brokaadist lipsu ja olla pöörane beib,” ütleb ta lõbusalt. Just lai tootevalik teebki QLR Disaini ainulaadseks.

Mis sütitab loomeprotsessi?

Inspiratsioon jõuab Kaieni väga erinevaid teid pidi. Mõnikord tuleb see täiesti ootamatult, nagu siis, kui ta otsis keset talve üht teist kangast, kuid leidis hoopis rohelise kangatüki. „Ma teadsin täpselt, et maikuus teen sellest maikellukestega peavõru,“ meenutab ta. Kiirel tellimustööde perioodil maikuus tundis Kaie, et nüüd saab lõpuks karikas täis ja ta peab hetkeks aja maha võtma ning midagi enda jaoks tegema. „Panin kõik muu kõrvale ja tegin kaks päeva ainult seda peaehet. Olin mitu kuud selle mõtte käes mõnulenud, et millise ma teen ja kuidas ma teen. Tahtsin näha, kas see kõik tehniliselt ka töötab. Ja vot siis, kui see peavõru valmis sai, olin tõeliselt õnnelik.“

Loomeprotsess on Kaie jaoks osalt intuitiivne, osalt ka praktiline. Hooajalisus ja inimeste vajadused mängivad siin oma rolli. Näiteks jõulude paiku, mil domineerivad loomingus must, kuldne, hõbedane, valge ja kuuseroheline, täiendavad pidulikke tooteid ka säravad kivikesed ja litrid. Kevadised tooted on alati helgemad, värvilisemad. Kaie kogub materjale järk-järgult, et inspiratsiooni saabudes kohe tegutsema hakata. „Mul peab olema palju „õlgi ja sulgi“. Kui mõte tuleb, ei taha ma oodata nädalaid, kuni materjal kohale jõuab – siis läheb õhin üle,“ selgitab ta. Ta ei joonista kunagi ühtegi kavandit üles, selleks pole vajadust, sest kõik on peas olemas.

Kaiele pakub suurt rõõmu ka keerukate insenertehniliste lahenduste väljamõtlemine. „Kas ma panen selle detaili siia kõrgele seisma? Kuidas ta seal püsib? Kuidas ma gravitatsiooni üle kavaldan? Ja ei ole midagi, mida natuke traati ja väike vägivald ei aitaks saavutada,“ naerab ta.

Peaehete arhitektuur

Kaie loominguline tööpõld on lai ning sama mitmekesine on ka tema materjalivalik. Talvekübarad sünnivad naturaalsest vildist, suvised aga looduslikust sisalist. Kõik muu jääb nende kahe vahele. „Ma kasutan litreid, sulgi, õlgi, sametit, võrku, kivikesi, pärleid… you name it,“ ütleb ta. „Kõik, millest midagi teha saab, võib kaubaks minna.“ Just see vabadus materjale kombineerida lubab Kaiel vormidega mängida ja luua nii klassikalisi kui ka fantaasiaküllaseid peaehted.

Kõigi nende võimaluste keskel on siiski üks materjal, mis tõmbab Kaie tähelepanu ikka ja jälle: suled. „Kui sa mõtled linnu peale, siis tal on nii erinevad suled: tiivasuled, udusuled kuni kõige jämedama sulerootsuni välja. Erinevatel lindudel on täiesti erinevad suled ja see on tohutult inspireeriv, selgitab ta. Sulgedes peitub tema sõnul lõputu variatsioonide võimalus ja loomulik ilu, mis teeb neist tänuväärse materjali.

Peaehete valmimisprotsess

Kaie naudib oma tööd sedavõrd, et ei vaata kunagi kella, kui kaua ühe peaehte valmimine aega võtab. „Alalõpmata küsitakse, kaua sul sellega läks. What difference does it make?“ ütleb ta. Mõned tööd on loomulikult ajakulukamad, kuid loomisrõõm kaalub ajamõõtmise üles. „Muidugi ma tean, et ajakulu ja tootehind peavad omavahel kooskõlas olema“ lisab ta naerdes. Tavaliselt on Kaiel pooleli mitu tööd korraga, mida ta vastavalt meeleolule ja tööetappidele vaheldumisi teeb.

„Hommikuti olen ma alati kõige produktiivsem, siis vormin tavaliselt kübaraid, mis on suhteliselt füüsiline töö “ räägib Kaie. Paari kolme vildi tõmbamine vormile võtab täiesti läbi, eriti kui on keerulise kujuga mudelid. Pärastlõunal eelistab ta rahulikumat nokitsemist, erinevaid käsitööetappe, mis vajavad peent näputööd ja kannatlikkust. Sageli teeb ta mitut projekti korraga, et aega võimalikult hästi kasutada. Samal ajal kui vormitud kübarad kuivavad, tegeleb ta teiste poolikute asjadega. „Ma olen täielik multitasker ja püüan iga minuti ära kasutada,“ naerab ta. Siiski on Kaie enda jaoks kehtestanud piiri. „Ükskõik kui hoos ma olen, kella viiest alates panen töö kõrvale, et mitte läbi põleda.“

Uued oskused toovad uued ideed

„Mu looming on ajas kindlasti muutunud, eelkõige tänu juurde tulnud oskustele,“ ütleb Kaie. Ta kuulub Australian Hat Academy’sse, kus liikmetele pakutakse iga kuu uut videokursust. „Ma õpin kogu aeg midagi juurde ja kui sul on oskusi, siis tulevad ka uued ideed. Võid avastada mõne materjali või töövõtte, mida sa varem pole kasutanud.“ Kui Kaie alustas lihtsatest peavõrudest ja -kaunistustest, siis nüüd on ta jõudnud ka kübarateni. „See on kindlasti suur edasiminek.“

Oskuste kasv on toonud kaasa ka loomingulise mitmekesisuse ja tänu veebikursustele on Kaie saanud õppida palju rohkem kui varem. „Tänu koroonale hakati hästi palju kursusi internetis tegema. Varem pidid selleks sõitma 2–3 päevaks Londonisse, aga kui oled käsitöö inimene, siis ei ole neti teel õppimine absoluutselt mingi probleem ega kuidagi viletsam, kui kohapeal õppimas käia.“

Kuigi areng on olnud suur, käib sellega kaasas ka väike loomehirm. „Mõnikord mõtlen, et äkki järgmisel korral ei tule ideed. Iga kord tuleb! Aga ikka kardad, et oled ennast tühjaks teinud,“ tunnistab ta.

„Ma jätan erinevate disainide vahele tavaliselt kaks-kolm aastat – ma ei tee samu asju järjest,“ ütleb Kaie. „Selle ajaga jõuavad tekkida täiesti uued mõtted. Ja vahel vaatan ka mõne vana, kunagi populaarse olnud toote üle ning teen sellele väikese värskenduse.“

Vastupidavus kui kvaliteedi märk

Oma rätsepataustale ja perfektsionismile toetudes peab Kaie oluliseks ka peaehete vastupidavust. „Alati võivad peakaunistused mõne õnnetu juhuse tõttu puruneda, aga kuna nad on siiski enamasti pidulikud, neid kantakse ühel õhtul ja pannakse tagasi karpi kuni järgmise korrani, siis nad liigselt ei kulu.” selgitab ta. Enamiku peavõrude karkassid on metallist, mis teeb need nii painutatavaks kui ka vastupidavaks.

Viltkübarad on rohkem igapäevased tarbeesemed, mis aja jooksul loomulikult kuluvad, kuid nende eluiga on siiski pikk. „Viltkübarat saab puhastada, aurutada ja uuesti vormida. Ta ärkab täitsa uuele elule ja kestab aastaid,“ ütleb Kaie.

Tulevikku vaadates

Tulevikku vaadates soovib Kaie oma brändi juures eelkõige laiendada kübarate valikut. „Kõik klassikalised mudelid võiksid olla esindatud,“ ütleb ta.

Samas unistab ta ka sellest, et leiaks igapäevase loometöö kõrvalt rohkem ettevõtlikkust ja oskusi oma brändi välismaal turundada. „Eesti on väga väike ja siinsete inimeste hulk on piiratud. Tahaksin, et mul oleks rohkem aega ja teadmisi jõuda klientideni ka mujal maailmas.“ Ta tõdeb ka, et ega välismaal sind keegi ei oota kogu selles tootekülluses tuleb ennast ise nähtavaks teha. Ometi on Kaie looming läbi veebipoe juba jõudnud Eestist kaugemale. „Just hiljuti osteti üks kübar Chicagost.“

Eestis jõuavad kliendid Kaieni eri radu pidi. „Kui nad stuudiosse tulevad, küsin alati, kuidas nad mind üles leidsid. Kes googeldas, kes sai tuttavalt soovituse.“ Kaie sõnul töötab suusõnaline soovitus aga alati kõige paremini.

Loe täispikka intervjuud Tallinn Deisgn House’i lehel.

Eesti disainerite õppereis Poola: Fast Textile 2025 kangamessile

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori eestvedamisel osalesid Eesti disainerid 17.–20. novembril rahvusvahelisel tekstiili- ja rõivamessil Fast Textile 2025 Poolas, Łódźis, mis seekord tõi kokku sajad kanga- ja masinatootjad üle maailma. Õppereisil osales neli Eesti disainerit: Eve Hanson (Eve Hanson), Tiia Orgna (Mithio), Eva Lotta Tarn (New Life Studio) ja Cärol Ott (Carolxott).

Messikülastuse eesmärgiks oli avastada uusi materjale ja masinaid ning leida uus kontakte tootjatega Euroopas ja väljaspool.

Messil olid laialdaselt esindatud Hiina kangatootjad, kuid samuti ka tootjad Türgist ja Poolast. Lisaks traditsioonilistele kangastele olid messil esindatud mitmed ettevõtted, kes pakuvad erinevaid masinaid rõivaste õmblemiseks, tekstiili trükkimiseks ja digitaalseks kujundamiseks (see muudab Fast Textile’i oluliseks rahvusvaheliseks platvormiks neile, kes tegelevad tekstiili- ja moedisainiga).

Mess ei olnud pelgalt kohtumispaik, see pakkus reaalset võimalust disaineritele minna otse tootjate juurde, tutvuda erinevate ja uute masinatega ning näha ja katsuda kangaid. Samuti loodi uusi kontakte, mis loodetavasti viivad edaspidiste koostööprojektideni.

Lisaks messile külastati ka tekstiilimuuseumit Łódźis – Central Museum of Textiles (CMwL). Muuseum asub ajaloolises valges tehases (“White Factory”), mis omal ajal oli osa linna suursugusest tekstiilitööstusest. Muuseumis on mitmekesine kollektsioon, seal on tuhandeid kangaid, tapeete, tööstuslikke kudumeid ja trükiseid erinevatest ajastutest, aga ka vanu masinaid: kangarullimis-, kudumis- ja trükkimismasinaid, mis jutustavad loo tekstiilitööstuse tõusust ja arengust.

Põnev oli Machines in Motion väljapanekul näha töötamas ajaloolisi kangamasinaid, mille kõrvulukustav müra ja liikumine andsid värvikalt edasi kunagise tekstiilivabriku igapäeva. Näitusel töötavad 19.–20. sajandi vahetuse kangasteljed näitasid, kui oskuslikku ja pingelist tööd kudujad tegid ning kui suur oli inimkäte roll enne moodsate masinate tulekut.

(See vaatepilt ajaloolisest tekstiilitööstusest annab selge kontrasti kaasaegse messi- ja tootmismaailmaga – samas kui Euroopas paljud traditsioonilised tekstiiltehased on hääbunud, näitab muuseum, kui oluline ja rikkalik on olnud tekstiiliroll minevikus. See kogemus on eriti väärtuslik disaineritele, kes püüavad ühendada ajaloo, käsitöö ja kaasaegse disaini).

Eve Hanson võttis kogemuse kokku sõnadega: „Peamine väärtus oli, et sain teada, milline mess on Fast Textile. Sain mõned kontaktid firmadega, kellega loodetavasti saab edaspidi koostööd teha. Łódź on olnud suur ja uhke tekstiilitööstuse linn ja inspireeriv oli tutvuda tekstiilitööstuse ajalooga selles linnas. Tekstiilitööstuse hääbumine Euroopas on mõtlemapanev. Selliste reiside tore boonus on mõtte- ja infovahetused teiste disaineritega.”

Tiia Orgna Mithio brändist: “Sain uusi kontakte, millest loodetavasti tuleb kasu edaspidi, peale näidiste ja hinnapakkumiste saamist. Sain inspiratsiooni kudumite uute tehnikate ja võimaluste osas.”

Cärol Ott Carolxott brändist: “Antud Poola külastus oli hea võimalus tutvuda eriala ettevõtjatega meie lähiregioonis. Enamasti on suunatud tähelepanu Pariisi/Itaalia messidele, mis võivad meie jaoks mõne projekti puhul kaugeks jääda. Oli soov tutvuda kohalike võimaluste ja tootjatega. Tekstiilide osas jäi mess pisut nõrgaks, väga palju oli Hiina/Türgi kaubitsejaid, mille puhul jäävad kogused liiga suureks väikeettevõtjale. See eest printide ja muu taolise osas oli valik üsnagi lai.”

Õppereisi Poola kaasrahastati Euroopa Liidu vahenditest ning Ettevõtlusinkubaatori projektist “Tallinna Loomeinkubaatori tugiteenused loomeettevõtjatele jätkusuutlikuks arenguks ja ekspordivõimekuse kasvuks.”

Moekunstnikud saavad kandideerida Estonian Fashion Festivalile

Estonian Fashion Festival (EFF) avas disainerite konkursi järgmise aasta festivalile, mis toimub 10.-12. juunil 2026 Tartus ja Viljandis. Kandideerima on oodatud moedisainerid ja -brändid, kes väärtustavad jätkusuutlikku ja teadlikku moeloomet ning soovivad oma töödega jõuda laiema publikuni.

Järgmise aasta juunis toimuv festival leiab aset juba üheksandat korda ning toob kokku kolm erinäolist etendust – Antoniuse Moeetendus, Mood-Performance-Tants ja OmaMood. Need etendused annavad disaineritele võimaluse näidata moelavadel nii eksperimentaalseid kui igapäevaselt kantavaid kollektsioone kui ka pärandist ja käsitöötraditsioonidest inspireeritud disaine.

EFF ootab kandideerima disainereid, kes kasutavad oma töös kestlikke moepraktikaid nagu näiteks taaskasutus, eetilised tootmisviisid või uuenduslikud materjalilahendused. Festivali juht Key Külaots rääkis, et tänaseks on EFFi lavadel oma loomingut tutvustanud 255 disainerit. „See on muljetavaldav kogus disainereid, kes on oma töösse põiminud jätkusuutliku mõtteviisi ja aidanud sedasi tõsta Eesti moekunsti kvaliteeti,“ rääkis Külaots. „Kuna disainerite tase ja teadlikkus kasvavad iga aastaga, saame ka meie tõsta nõuete lati pisut kõrgemale,” lisas Külaots.

EFF on osalevatele disaineritele enamat kui võimalus näidata oma loomingut – see on arenguprogramm, mis pakub koolitusi, mentorlust ja ekspertide tagasisidet. Lisaks tunnustatakse festivali lõpus silmapaistvaid moeloojaid ka auhindadega ning parim neist saab võimaluse näidata oma jätkusuutlikku kollektsiooni Berliini Moenädala raames.

Moefestival on olnud hüppelauaks mitmele tunnustatud disainerile – teiste seas on tuule tiibadesse saanud näiteks Karl-Kristoph Rebane, Cärol Ott ja Hannes Rüütel. Hiljutisel moefestivalil osalenud disainer Alice Pärtelpoeg tõdes, et kogemus aitas kaasa ta professionaalsele arengule ning lisaks sai ta kinnitust oma tulevikusuuna osas. “Estonian Fashion Festival on hea platvorm alustavatele disaineritele – see aitab tõsta kindlasti nähtavust, luua väärtuslikke kontakte ning annab hoogu oma ideede elluviimiseks,” rääkis Pärtelpoeg.

Moedisainerid saavad esitada kandidatuuri EFFi kodulehel kuni 9. veebruarini 2026. Lisaks on kõik huvilised oodatud ka 20. novembril veebis toimuvale infotundi. Rohkem infot leiab lehelt fashionfestival.ee.

Estonian Fashion Festival on Eesti suurim jätkusuutlikule moele keskenduv festival, mis ühendab Kõrgema Kunstikooli Pallas moeetenduse Mood-Performance-Tants, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia moeetenduse OmaMood ja Tartu Loomemajanduskeskuse Antoniuse Moeetenduse. Aastal 2025 pälvis festival oma korralduse eest jätkusuutlike ürituste A Greener Future sertifikaadi ning aastal 2024 kuulus festival Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi.

Disain kohtub Teadusega sündmusel otsiti lahendusi ehitussektori jätkusuutlikule tulevikule

Seekordsel Disain kohtub Teadusega sarja sündmusel „Ringse ehituse võimalikkusest“ arutleti, kuidas rakendada ringmajanduse põhimõtteid ehitussektoris, kus surve keskkonnateadlikkuseks, toormete nappus ja kliimaeesmärgid sunnivad valdkonda muutuma kiiremini kui kunagi varem.

Sündmusel otsiti vastuseid küsimusele, kuidas muuta hoonete planeerimine, ehitamine ja renoveerimine selliseks, et materjalid kestaksid kauem, liiguksid ringluses ja vähendaksid keskkonnajalajälge.

Tööstuse vaade: materjalide ringlusesse suunamine pole veel majanduslikult lihtne

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Marina Vaganova tõi esile, et kuigi paljud materjalid on teoreetiliselt taaskasutatavad, on praktikas mitmeid takistusi. Näiteks on penoplast ohtlik ja raske eraldada teistest materjalidest – ümbertöötlemiseks oleks vaja väga suuri koguseid ning lähim tehas asub Poolas, mistõttu muutub määravaks transpordikulu ja maht.

Sarnane olukord on ka kivivilla ja klaasvillaga – ringlusse suunamine on keeruline. Samas peitub suurim potentsiaal killustikus, mis tekib suurtes kogustes, kuid mille puhul on suurimaks hinnakomponendiks just vedu. Teras on seevastu „pea lõputult ümbertöödeldav materjal“ ja betooni osas on Eestis olemas juba pilootprojekte.

Peamiste väljakutsetena nimetas Vaganova, et:

Lahendusena pakuti vajadust selgete reeglite, materjalipankade ja tugevama koostöö järele, kus tootjad, ehitajad ja lammutajad oleksid kaasatud juba varajases etapis ning materjalid kavandataks tulevikus lihtsamini lahti monteeritavatena.

Tallinna linn: 95% hoonetest peavad olema ringseid põhimõtteid arvestavad

Rein Kalle, Tallinna Ringmajanduskeskuse juhataja, tutvustas Tallinna ringmajanduse arengukava, mille eesmärk on, et 10 aasta pärast oleks 95% Tallinna linna hoonetest ehitatud ringseid põhimõtteid järgides. Mõõtmine hakkab toimuma projekteerimishangete kaudu alates 2026. aastast.

Olulise näitena tõi ta esile Lasnamäe ringmajanduskeskuse, mis rajatakse teadlikult linna südamesse – ligipääsetavana jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga, et siduda see 15 minuti linna kontseptsiooniga. Hoone ehitatakse puidust ning on kavandatud nii, et seda saaks 50 aasta pärast hõlpsasti demonteerida. Fassaadis kasutatakse ringluspuitu, mis on pärit näiteks Tallinna vangla korvpallisaalist. Lisaks on kasutusel silikaattellise ja teiste materjalide ringkasutus.

Renoveerimine kui kõige kestlikum valik

Säästva Renoveerimise Infokeskuse juht Tarmo A. Elvisto rõhutas, et „kõige parem hoone on vana hoone, mis korda teha“. Tema sõnul ei tohi materjalide korduskasutusest rääkides unustada, et esimene samm on olemasoleva säilitamine ja taastamine. Hästi hooldatud traditsiooniline puituks on alati parandatav, vana palk teisest hoonest võib olla kõige keskkonnasõbralikum valik ning sageli saab vanadest materjalidest luua hoopis uusi ja innovatiivseid tooteid.

Näidetena mainiti ka Ringrenoveeri.ee platvormi ja praktikaid, kus juba 25 aastat tagasi kasutati ehituses teadlikult taaskasutatavaid materjale.

Teadus: vastupidavus ja demonteeritavus kui tuleviku norm

TalTechi vanemlektor Simo Ilomets tõi välja, et tänapäeval on üheks olulisemaks nõudeks ehitistele vastupidavus. Ta rõhutas, et vanadest hoonetest demonteeritud materjale võiks kasutada mitte tingimata uutes, vaid järgmiste põlvkondade hoonetes. Samuti tõi ta esile vajaduse teadvustada, kust tulevad meie ressursid ja kuhu me tegelikult uut ehitatud keskkonda loome – näiteks Mustamäe planeeriti kunagi vaid 50 aastaks, kuid seisab tänaseni.

Ringne ehitus praktikas

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhatuse liige Anu Lõhmus tutvustas uue inkubaatorihoone renoveerimist ajaloolises paekivihoones, mis saab ringmajanduse põhimõtteid järgides uue elu, ning tõi esile sellega seotud väljakutsed ja protsessi eripärad.

Pärast ettekandeid said kõik osalejad võimaluse külastada ka erinevaid TalTechi laboreid.

Kas ringne ehitus Eestis on võimalik?

Sündmuse ühisarutelus jäi kõlama, et ringne ehitus on võimalik, kuid on alles “lastekingades”. Loosungitest ei piisa – vaja on süsteemset muutust, selgeid reegleid, riigi otsustavat suunda ja toimivat koostööd kõigi osapoolte vahel.

Disain kohtub Teadusega on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös toimuv üritustesari, mille eesmärk on tuua kokku teadlased ja ettevõtjad, tutvustada teadustöid ning luua uusi koostöövõimalusi kestliku ja innovaatilise tuleviku nimel.

Ettevõtlusinkubaator korraldab sündmust „Creative Circular Cities“ projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm ja mille eesmärk on edendada ringmajanduse üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorit ning -tööstusi.

Creative Circular Cities on välja kuulutanud hanke, et lahendada linnade ringmajanduse väljakutseid

Creative Circular Cities (CCC) projekt otsib huvitatud ettevõtjaid, iduettevõtteid ning teisi innovaatilisi ja loovaid mõtlejaid, et aidata lahendada Projektis osalevate linnade ringmajanduse küsimusi.

Vastuseks vajadusele võtta kasutusele rohkem ringseid eluviise on CCC linnad käivitanud eelkommertshanke (Pre-Commercial Procurement – PCP) protsessi, et leida, arendada ja testida innovaatilisi lahendusi, mis edendavad ringlust loovuse kaudu. Selle PCP eesmärk on lahendada pakiline vajadus süsteemsete, kaasavate ja loovate lähenemiste järele kohalikus ringmajandusele üleminekus. Tuginedes ulatuslikule koostööle kodanikuühiskonna ning era- ja avaliku sektori vahel, on osalevad linnad tuvastanud peamised väljakutsed, kus CCSI (loomemajanduse ja kultuurisektori) kaasamine võib olla murranguline – alates ringse eluviisi omaksvõtust ja kogukondade kaasamisest kuni ettevõtluse inkubatsiooniprogrammide ja jäätmetekke ennetamiseni.

Ühise hankeprotsessi käivitamisega soovivad CCC linnad stimuleerida uute toodete, teenuste ja lahenduste arendamist, mis aitavad kaasa ringse eluviisi omaksvõtule ning mida saab testida ja rakendada kohalikul tasandil, kuid mis on samas kohandatavad ja laiendatavad kogu Läänemere piirkonnas. Need lahendused on mõeldud toimima linnaosa või linna tasandil ning peavad olema loodud töötama reaalsetes linnakeskkondades.

PCP maksimaalne eelarve on 233 000 eurot (koos käibemaksuga), millest kuni 100 000 eurot on ette nähtud 1. faasile ning kuni 133 000 eurot 2. faasile, jaotatuna pakettide ja osalejate vahel.

Vaata allolevaid PCP dokumente, et saada teada, kuidas hankes osaleda. Osalemise tähtaeg on 30.12.2025.

Hankedokumendid

Vormid

Loe projekti kohta: https://interreg-baltic.eu/project/ccc/

Ettevõtlusinkubaator otsib Poldri 3/1 hoonesse koristajat

Tallinn Design House ootab tiimiga liituma turundajat

Tallinn Design House (TDH) on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori arenduskeskus ja Eesti disainerbrändidele ühisturundus- ning ekspordiplatvorm. TDH toob kokku kohalikud disainihuvilised ja turistid, disainerid ja kaubanduspartnerid, väliskülalised ja -delegatsioonid, kultuuri- ja kunstisündmused. TDH esinduspood asub Rotermanni 14.

TURUNDAJA, anna endast märku!

Kas sind kõnetab Eesti disain ja tunned, et tahad panustada selle nähtavuse kasvatamisesse? Otsime Tallinn Design House’i tiimi tegusat turundajat, kes tunneb end kindlalt nii sisuloomes, kampaaniate haldamises kui ka visuaalide loomises.

Ootused kandidaadile:

Pakume:

Kui tundsid ennast ära ja oled valmis uuteks ning põnevateks väljakutseteks, siis saada oma CV ja motivatsioonikiri koos palgasooviga info@tallinndesignhouse.com hiljemalt 26.11.2025. Kasuks tuleb, kui esitad ka oma nägemuse Tallinn Design House’i visuaalsest identiteedist.

Vilistlane Stella Soomlais ja Reet Aus avasid ühise stuudiopoe

Kaks Eesti ringdisaini eestkõnelejat – Reet Aus ja Ettevõtlusinkubaatori kasvuprogrammi vilistlane Stella Soomlais – avasid uue disainerite kompleksi, kus ühinevad nii füüsiline ruum kui loomingulised väärtused. 

Telliskivi Loomelinnaku uutes ruumides paiknevad mõlema disaineri stuudiod, mille vahel asub ühine disainipood. Tegemist ei ole pelgalt müügipinnaga, vaid tervikliku kogemusega, kus disaini kaudu tutvustatakse ringmajanduslikku mõtteviisi ja läbipaistvat tootmist. Poe valikusse kuuluvad Reeda ja Stella enda looming ning valitud Eesti disainerite tooted – näiteks Patrick Soome ehted, Maarit Pööra tekid, Cervo Volante jalanõud ja Tarmo Luisu valgustid. 

Reet: “Oleme Stellaga ühes ruumis juba teist korda – kunagi jagasime stuudiot Kalasadama 8, kust sai ka alguse Eesti Disaini Maja. Ühist poodi pole me samas kunagi vedanud, kuid see samm on hästi loogiline, sest suuresti on meil sarnane klientuur.”

Stuudiopood avas uksed novembris aadressil Telliskivi 60a/5 – uus arendus asub F-hoonest diagonaalis üle väljaku endises alajaamas. 

Stella: “Oleme uut ruumi oodanud juba mitu aastat, kuid eks kõik head asjad võtavad aega – nüüdne keskkond on palju avaram ja moodsam kui varasem, mis võimaldab pakkuda ka parema kvaliteediga poeelamust ning töötada taas n-ö kultuurikeskuse ideega, kus lisaks poepidamisele hakkame korraldama ka erinevaid disaini ja kultuuriga seotud üritusi”.

Disainerid külastasid Hollandi Disaininädalat, et ammutada inspiratsiooni jätkusuutlikust innovatsioonist

19.–22. oktoobril osales 18 disainerit Eestist, Lätist, Poolast, Soomes ja Taanist ühel Euroopa suurimal disainiüritusel – Hollandi Disaininädalal (Dutch Design Week, DDW) Eindhovenis. Hollandi Disaininädal on tuntud kui eksperimentaalsete materjalide ja ringdisaini põhimõtteid edendava innovatsiooni kasvulava. Õppereis toimus rahvusvahelise projekti Creative Circular Cities raames ja seda korraldas Tallinna Ettevõtlusinkubaator.

Reisi eesmärk oli julgustada disainereid ja innovaatoreid integreerima ringmajanduse põhimõtteid oma töösse, tugevdada olemasolevaid jätkusuutlikke tavasid ning edendada rahvusvahelist koostööd loomevaldkonnas. Üheks reisi tipphetkeks oli 21. oktoobril toimunud paneeldiskussioon ja võrgustumisüritus, mille korraldas DAE Lectures koostöös CCC projekti partneritega. Arutelul keskenduti sellele, kuidas loovad lähenemised saavad kiirendada ringmajanduse üleminekut linnakeskkonnas. Külalisesinejate seas olid Studio Sarmīte, Studio Method, Gigi Totaro ja Ivan Stefkovic.

Lisaks said osalejad külastada mitmeid näitusi ja installatsioone Eindhovenis, tutvuda kohalike disaineritega ning avastada innovaatilisi materjali- ja tootearenduslahendusi.

Eestist osalesid ettevõtjad Johanna Paiste (ÄRNI BLUM), Riina Õun (Riina O), Siim Karro (MYCEEN), Lisandra Türkson (Stella Soomlais) ja Raili Keiv (Raili Keiv). Ning Ettevõtlusinkubaatori poolt korraldasid Monika Pärnsalu ja Kristel Mõistus.

Lisandra Türkson (Stella Soomlais): “Kogu reis oli väga inspireeriv kogemus ning andis uut indu ja värskeid mõtteid, kuidas teiste loomeinimestega koostööd teha. Reis avas ka Hollandi disainimaastiku uuest küljest. Eriliselt jäi meelde männikoorest valmistatud biomaterjal (Studio Sarmīte), mida saaks potentsiaalselt kasutada naha alternatiivina ning tulevikus ehk mõni koostöö- ja erikollektsioon teha. Oli tore näha ka eksperimentaalseid materjalilahendusi, kus näiteks bakterite ja mikroorganismide abil loodi sädelust või pakuti alternatiive traditsioonillisele värvimisele.

Klokgenbouw ja Microstadt Graduation Show alal oli näha mitmeid nutikaid viise, kuidas materjali väärindada ja toote eluiga pikendada. Näiteks modulaarseid jalanõusid, mille kokkupanemisel ei kasutatud liimi, põimetehnikas parandamisviise ning näiteks aiavoolikutest valmistatud kiikesid. Väga põnev oli ka näha esimesi näiteid digitaalsest tootepassist, mis üsna pea Euroopa üleselt kasutusele võetakse.”

Siim Karro (MYCEEN): “Lootustandev oli näha üliõpilaste kriitilist lähenemist ja otsinguid tänapäeva nii sotsiaalsete kui materjali probleemide lahendamiseks. Samas oli ka väga häid näitusi, kus kontseptuaalne oli leidnud vormi. See kombinatsioon disaininädala üleselt mõjus väga inspireerivalt.”

Riina Õun (Riina O): “Hollandi Disaininädal oli täis inspiratsiooni! Oli meeldiv märgata, et biodisain ja biomaterjalide kasutamine on nii laialt levinud – seda nii tudengitöödes kui ka juba väljakujunenud ettevõtetes. Samuti jäi silma laialdane AI integreerimine disainiprotsessi, mis avas uusi mõtlemissuundi tulevikulahenduste loomisel.

Üheks eredaimaks elamuseks oli installatsioon, mis keskendus puhkuse olulisusele – muusikaga sünkroniseeritud vibreeriv võrkkiik lõi sügavalt lõõgastava meeleelamusliku kogemuse. Väga kõnekas oli ka näitus, mis uuris looduse ja tehisintellekti kokkupuutepunkte VR-kogemuse kaudu, pakkudes uusi vaatenurki tehnoloogia ja keskkonna omavahelisele suhtele. See kogemus pani mind mõtlema sensoorse disaini potentsiaalile ning sellele, kuidas tehisintellekt võib potentsiaalselt olla abiks looduse paremaks mõtestamiseks. 

Rohked disaininädala näitused tekitasid mõtteid oma loomingulise tegevuse järgmisteks sammudeks, eriti seoses ringmajanduse põhimõtete tugevama integreerimisega ja regeneratiivse, hooliva disainiga. Nähtu ja kogetu annab mulle kindlasti inspiratsiooni tulevaste projektide arendamisel.”



Õppereis toimus „Creative Circular Cities“ projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm ja mille eesmärk on edendada ringmajanduse üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorit ning -tööstusi.