Tekstiilide taaskasutusel on tohutu potentsiaal – väljakutseks on muuta see lihtsaks, atraktiivseks ja kättesaadavaks
Tekstiilide taaskasutus on tarbimisviis, mis on populaarsust kogumas ja millel on mitmeid positiivseid mõjusid. Siiski esineb tekstiilide taaskasutusega seotud väljakutseid, näiteks ajakulu või kättesaadavusprobleemid. Tihti valib tarbija lihtsama ja kiirema tee, et ebavajalikest tekstiilidest vabaneda või uusi osta.
Tekstiilitööstus toodab üha enam jäätmeid, kuna tekstiilide tarbimine kasvab pidevalt ning samal ajal raisatakse väärtuslikke ressursse ja materjale (Arnould jt 2023, 35). Tekstiilijäätmeid saab ennekõike vähendada, kui tarbijad ostavad riideid ja muid tekstiile mõistlikus koguses ning hoiavad neid kasutuses võimalikult kaua.
Tekstiilide kasutusea pikendamine on leitud olevat kõige otsesem viis tekstiilitööstuse keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Mida kauem tekstiilid ringluses püsivad, seda vähem ostetakse uusi (Arnould jt 2023, 35). Tekstiilide taaskasutus tähendab, et toodet või selle osa kasutatakse uuesti selleks otstarbeks, milleks see algselt loodud (Suomen Tekstiili ja Muoti n.d).
Praegu taaskasutatakse vaid umbes 2% tarbekaupadest, kuigi rahvusvahelise uuringu kohaselt on potentsiaaliks 10–20%, mõnel juhul isegi kuni 50%, olenevalt tootest. Lausa 66% rõivastest seisab kasutult kappides. Taaskasutust ja selle potentsiaali ei ole ühiskondlikus arengus piisavalt arvestatud. Jäätmekäitluses on palju enam panustatud energia taaskasutusse ja materjalide ringlussevõtu korraldamisse (Circwaste 2022).
Taaskasutuse mitmekesised eelised
Lisaks keskkonnamõjudele toob taaskasutus kaasa ka muid positiivseid tulemusi. See aitab leevendada vaesust ja ebavõrdsust – majanduslikult vähem kindlustatud leibkondade jaoks võib taaskasutus olla oluline tegur igapäevases elatuses. Vajalikud esemed saab osta oluliselt odavamalt kui uued (Circwaste 2022).
Taaskasutus loob ka rohkesti töökohti. Euroopa taaskasutusettevõtete võrgustiku RREUSE andmetel loob taaskasutus 70 töökohta 1000 tonni materjali kohta. Töökohti on erinevaid – nii lihtsamaid kui ka kõrget pädevust nõudvaid. Pikemaajalistel töötutel on võimalik leida tööd just taaskasutuse valdkonnas. Soomes on taaskasutus ja ringlus üks olulisemaid valdkondi, kus on võimalik leida tööd toetatud töötamise kaudu (Circwaste 2022).
Taaskasutuse kasvu aeglustavad tegurid ja väljakutsed
Ühe lõputöö raames (link soome keelsele lõputööle) viidi läbi küsitlus tekstiilide taaskasutuse teemal, mis tõi esile nii taaskasutusega seotud väljakutsed kui ka õnnestumised. Tekstiilide taaskasutus on mingil moel osa pea iga soomlase elust – mõnele tähendab see ebavajalike tekstiilide müümist, mõnele nende annetust heategevuseks või kasutatud riiete ostmist kirbuturult.
Küsitluse põhjal selgus, et tarbijaid motiveerib taaskasutuse puhul eelkõige selle lihtsus. Tekstiilid viiakse sinna, kuhu neid on kõige lihtsam viia, ja ostetakse sealt, kust neid on kõige lihtsam leida. Seega saaks taaskasutust kõige paremini suurendada, kui teenused oleksid tarbijatele lihtsalt kättesaadavad – näiteks kauplustes või kaubanduskeskustes.
Küsitluse järgi ostetakse teatud tüüpi rõivaid, näiteks pidulikke riideid, harva ning põhjuseks võib olla nende piiratud saadavus või keeruline leidmine. On raske teada, millisesse poodi minna, et leida sobiv ja õiges suuruses pidulik kleit. Lihtsam on minna tavapoodi, kust teatakse, et vajalik asi on saadaval. Lihtsa valiku tegemise üheks põhjuseks on ka ajakasutuse probleemid – nii kasutatud kui ka uute rõivaste ostmine või müümine võtab aega. Selle lihtsustamine ja teema teadvustamine on olulised sammud taaskasutuse suurendamiseks.
Küsitluse põhjal on müümine ja annetamine populaarsemad kui kasutatud riiete ostmine. Ideaalis peaksid need olema tasakaalus, kuid küsitluse andmetel müüakse ja annetatakse tooteid märksa rohkem kui neid ostetakse, mis tekitab turul tasakaalutust.
Heategevuseks annetamine on populaarne viis rõivaste ringlusse suunamiseks. Üheks põhjuseks on kindlasti teenuse kättesaadavus ja lihtsus — heategevuslikud kogumispunktid on kättesaadavad kogu Soomes. See võiks olla eeskujuks ka teistele taaskasutusteenustele. Parandades teenuste kättesaadavust ja kasutusmugavust, saaks rõivaste hulka erinevate teenuste vahel paremini hajutada.
Tulevikus tuleks taaskasutust igati toetada ja lihtsustada
Parim viis seda saavutada on muuta teenused lihtsamaks ja parandada nende kättesaadavust. Tarbijate panus taaskasutuse suurendamisse on võtmetähtsusega. Tõstes teadlikkust ja julgustades tarbijaid nii müüma kui ka ostma kasutatud tooteid, saab taaskasutusest võtta kogu kasu.
Allikad:
Lehtinen, E. 2024. Tekstiilien uudelleenkäyttö Suomessa: kuluttajatutkimus vaatteiden, jalkineiden ja asusteiden uudelleenkäytöstä – Theseus, Turun ammattikorkeakoulun opinnäytetyö. https://www.theseus.fi/handle/10024/863762
Arnould, E.; Berg, A.; Frisk, M.; Heiskanen, E.; Korsunova, A.; Kuure, S.; Laakso, S.; Lammi, M.; Matschoss, K.; Mykkänen, J.; Myllärniemi, J.; Posti, M.; Repo, P.; Rinkinen, J.; Råberg, M.; Shove, E. & Uusitalo, O. 2023. Kuluttajat kiertotaloudessa. Ympäristöministeriön julkaisuja 2023:5. Ympäristöministeriö. Viitattu 2.6.2024. https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/164630
Suomen tekstiili & muoti n.d. Kiertotalouden termi tutuiksi. Viitattu 2.6.2024 https://www.stjm.fi/palvelut-ja-tietoa-yrityksille/tekstiilien-kiertotalous/kiertotalouden-termit-tutuiksi/
Circwaste. 2022. Uudelleenkäytössä piilee valtava potentiaali. Viitattu 2.6.2024 https://www.circwaste.fi/fi-FI/Ajankohtaista/Uutiset/Uudelleenkaytossa_piilee_valtava_potenti(64149)
Autor:
Elina Lehtinen
Energia- ja keskkonnatehnika üliõpilane
See tekst ilmus esmakordselt soome keeles Turu Rakenduskõrgkooli üliõpilasportaalis.
Need materjalid on loodud projekti Baltic2Hand raames, mis on osa Interreg Kesk-Läänemere Programmist 2021–2027 ja mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Baltic2Hand töötubade inspireerivad ettekanded – nüüd ka veebis vaadatavad
Baltic2Hand projekti raames oleme korraldanud mitmeid töötubasid, kus einesid mitmed erinevad eksperdid, ettevõtjad ja tekstiilitööstuse huvilised. Töötoad pakkusid värskeid mõtteid, uusi vaatenurki ning inspireerivaid ettekandeid teemadel, mis on olulised ringmajanduse ja tekstiilitööstuse tuleviku seisukohalt.
Nüüd on need inspireerivad esitlused kõigile kättesaadavad! Kui soovid saada uusi teadmisi, ammutada ideid või uurida, millised võimalused peituvad taaskasutuses ja digitaliseerimises, tasub need videod kindlasti läbi vaadata.
1. Läbipaistvuse tulevik: Digitaalne tootepass
Esineja: Satu-Marja Mäkelä, VTT
Satu-Marja Mäkelä rääkis digitaalsest tootepassist – tööriistast, mis võib muuta viisi, kuidas jälgime tooteid ja materjale nende elutsükli jooksul. Digitaalne tootepass aitab suurendada läbipaistvust, toetab ringmajandust ning annab nii ettevõtetele kui ka tarbijatele olulist infot toodete kohta.
2. Väärtusahela ümbermõtestamine taaskasutuse vaatenurgast
Esineja: Rudrajeet Pal, Rootsi Tekstiilikool
Rudrajeet Pal keskendus sellele, kuidas muuta väärtusahelaid nii, et need toetaksid taaskasutust ja ringmajandust. Tema ettekandes kõlab üleskutse mõelda senistest ärimudelitest väljapoole, et luua uusi võimalusi ja vähendada tekstiilitööstuse jäätmeteket.
3. Kuidas leida äriväärtust tekstiilitööstuses digitaliseerimise kaudu
Esineja: Ann Runnel, Reverse Resources
Ann Runnel rääkis digitaliseerimisest kui võimalusest luua uusi ärivõimalusi, eriti seoses ressursside juhtimise ja tarneahelate tõhustamisega. Tema ettekandest saab kuulda praktilisi näiteid, kuidas andmepõhised lahendused aitavad luua nii majanduslikku kui ka keskkonnaalast väärtust.
4. Ringmajanduse väärtusahelad
Esineja: Mikko Siukosaari, Ninyes Inc
Mikko Siukosaari keskendus oma ettekandes sellele, kuidas kujundada ärimudeleid ja väärtusahelaid, mis toetavad ringmajandust. Ta arutleb, millised võimalused ja väljakutsed kaasnevad ringluspõhiste väärtusahelatega ning kuidas neid ettevõtluses rakendada.
5. Ringmajanduse lahendused erinevates tööstusharudes
Esineja: Nani Pajunen, Turku University of Applied Sciences
Nani Pajunen räägib ringmajanduse lahendustest laiemalt, hõlmates mitmeid erinevaid tööstusharusid. Tema ettekandes saab ülevaate sellest, kuidas ringmajanduse põhimõtted ja praktikad aitavad erinevates sektorites luua keskkonnasõbralikke ja majanduslikult tõhusaid lahendusi.
6. Koostöö ja ettevõtete toetamine ringmajandusele üleminekul
Esineja: Ilari Puputti, Posti Grupp
Ilari Puputti räägib oma ettekandes, kuidas koostöö ja ettevõtete toetamine aitavad neil liikuda ringmajanduslike ärimudelite suunas. Ta jagab praktilisi näiteid ja lähenemisviise, kuidas ettevõtted saavad üheskoos jätkusuutlikkuse eesmärke saavutada.
Baltic2Hand on Interreg Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 projekt ja kaas-rahastatud Euroopa Liidu poolt.
Teise ringi kliendipersoonad – Baltic2Hand projekti vaatenurk
Baltic2Hand projekti raames loodi kolm kliendipersoonat, tuginedes projekti käigus tehtud uurimistööle. Need persoonad pakuvad väärtuslikke sisendeid ettevõtetele, kes soovivad arendada või täiustada oma teise ringi rõivaste pakkumisi. Need aitavad mõista, kuidas erinevaid kliendigruppe paremini teenindada ja mis võiks neid motiveerida sagedamini teise ringi rõivaid ostma.
Allpool tutvustame kolme tarbijapersoonat: mugavuse otsija, klassikaline riietuja ja stiili individualist.
Mugavuse otsija
Mugavuse otsija teab, et keskkonnateadlikud valikud on olulised, ja tunneb, et peaks ostma rohkem teise ringi rõivaid. Praktikas eelistab ta siiski sageli mugavust ning valib uued riided, sest nende hinna ja kvaliteedi suhe on hea ning sobiva suuruse leidmine on lihtsam. Samas ostab ta teise ringi rõivaid oma lastele sagedamini. Mugavuse otsija kaaluks teise ringi ostmist rohkem, kui sobivaid poode oleks lähemal või kui veebipoodidest ostmine oleks lihtsam ja kasutajasõbralikum.
Ettevõtted saavad Mugavuse otsija vajadusi paremini täita, pakkudes võimalikult lihtsat ja mugavat ostukogemust, tagades laia suuruste valiku ning ostuprotsessi sujuvuse.
Klassikaline riietuja
Klassikaline riietuja hindab teatud brände ja ajatuid, kvaliteetseid rõivaid. Teise ringi ostmine ei kuulu tema tavapäraste harjumuste hulka, kuna ta seostab kasutatud rõivaid ebameeldiva lõhna ja hügieeniprobleemidega. Kuigi ta väärtustab ökoloogilisi põhimõtteid, ei kajastu see sageli tema ostuotsustes. Ta hoolitseb oma rõivaste eest hoolikalt ja eelistab minimalistlikku garderoobi, kus kõik esemed omavahel sobivad.
Klassikaline riietuja võiks olla valmis ostma rohkem teise ringi rõivaid, kui need oleksid puhtad, kvaliteetsed ja kui neid oleks lihtne tagastada. Selle sihtrühma jaoks peaksid ettevõtted rõhutama kvaliteedikontrolli, puhtust ning pakkuma riskivaba ja usaldusväärset ostukogemust.
Stiili individualist
Stiili individualisti jaoks on ökoloogilised väärtused tõeliseks motivaatoriks ka ostuotsustes. Ta on harjunud ostma teise ringi tekstiile ning peab riietumist eneseväljenduse vormiks. Talle pakub rõõmu unikaalsete esemete leidmine ning ka sotsiaalne kogemus, mida teise ringi ostlemine sageli pakub. Stiili individualist oleks valmis ostma ja müüma veelgi enam teise ringi rõivaid, kui sobivate toodete leidmine oleks lihtsam ja tõhusam.
Ettevõtted saavad Stiili individualisti kõnetada, pakkudes teenuseid, mis muudavad toodete otsimise lihtsamaks ja aitavad leida ainulaadseid, eneseväljendust toetavaid esemeid. Samuti võiksid nad luua platvorme, mis soodustavad kogukonnatunnet ja sotsiaalset suhtlust.
Kuidas arendada teenuseid vastavalt tarbijate ootustele?
Nende kliendipersoonade mõistmine on oluline ettevõtetele, kes soovivad aidata kaasa rõivatööstuse jätkusuutlikule muutumisele. Teenuste ja ärimudelite arendamine, mis vastavad nende persoonade erinevatele vajadustele – olgu need seotud mugavuse, kvaliteedi või eneseväljendusega – aitab suunata tööstust vastutustundlikumate ja ringmajanduse põhimõtteid toetavate lahenduste poole.
Need materjalid on loodud Baltic2Hand projekti raames, mis on osa Interreg Central Baltic 2021–2027 programmist ja mida kaasrahastab Euroopa Liit.
CreativeGPS: Kasvamise, koostöö ja karjääriplaneerimise teekond
Ettevõtlusinkubaatori osalusel toimunud CreativeGPS projekt on ametlikult lõppenud, lõpetades inspireeriva teekonna, mis oli täidetud eakaaslastelt õppimise, oskuste arendamise ja sisuka piiriülese koostööga. Projekti raames loodi programm loomevaldkonna professionaalide jaoks, kes tegutsevad tänapäeva tööjõuturul sageli ettearvamatus reaalsuses. Programm tõi kokku üle 60 osaleja Lätist, Eestist ja Soomest ning pakkus toetavat keskkonda kasvamiseks ja uut kontaktide loomiseks.
Koolitusprogramm töötati välja loomeinimeste karjääriarengu vajadusi silmas pidades ning 7-nädalase perioodi jooksul sisaldas see nii kohapealseid kui ka veebipõhiseid töötubasid, mida juhtisid oma ala eksperdid. Õppetegevused algasid samaaegselt Tallinnas, Helsingis ja Riias ning kulmineerusid rahvusvahelise eakaaslaste kogunemisega – intensiivse bootcamp’iga Tallinnas. Kahe päeva jooksul sukeldusid osalejad sügavamalt võrgustike loomisesse, ettevõtlusesse, karjääristrateegiasse ja koostöö mõtteviisi, töötades nii individuaalselt kui ka meeskondadena.
Koolitusprogramm töötati välja loomeinimeste karjääriarengu vajadusi silmas pidades ning 7-nädalase perioodi jooksul sisaldas see nii kohapealseid kui ka veebipõhiseid töötubasid, mida juhtisid oma ala eksperdid. Õppetegevus algas samaaegselt Tallinnas, Helsingis ja Riias ning kulmineerus kõikide riikide osalejate kogunemisega intensiivses bootcamp’is Tallinnas. Kahe päeva jooksul sukeldusid osalejad sügavamalt võrgustike loomisesse, ettevõtlusesse, karjääristrateegiasse ja koostöö mõtteviisi, töötades nii individuaalselt kui ka meeskondadena.
CreativeGPS programm sündis enam kui 15 eksperdi panusel, kes keskendusid väärtuspõhise karjääri võimekuse kasvatamisele kunsti-, kultuuri- ja loomevaldkonnas. Mitmekülgsete ja kasulike teadmiste ühendamise kaudu loodi kaasahaarav õpikeskkond, mis tõstis enesekindlust, sütitas uusi arutelusid eri loomevaldkondade vahel ning pani aluse püsivatele rahvusvahelistele võrgustikele.
Lisaks töötubade ja veebiseminaride jaoks loodud ulatuslikele materjalidele sündis projekti käigus selle kõige kestlikum tulemus: CreativeGPS töövihik.
Karjääri kompass loomeinimestele: Avasta CreativeGPS töövihik!
Pealkirjaga „CreativeGPS: Õpi navigeerima tugevama karjääri suunas“ töövihik sisaldab kuut põhiteemat: eksperdi brändi loomine, tööotsimisvõimaluste suurendamine, ettevõtluse võimaluste mõistmine, sotsiaalmeedia strateegiline kasutamine, võrgustike loomine ja koostöö üle piiride – kõik kohandatud loomeinimeste karjääriteekonna toetamiseks.
See tasuta ligipääsuga ressurss on kasutusvalmis ning täidetud praktiliste harjutuste, ekspertide teadmiste, mallide ja videoloengute linkidega praktiliseks õppimiseks.
Töövihikut katsetati esmalt koolitusprogrammi osalejatega ning seda täiustati väärtusliku tagasiside põhjal – kaasates olulised õppetunnid, parimad praktikad ja ideed, mis kõnetasid loomeinimesi kogu kogemuse vältel. Nüüd peegeldab see kõige mõjusamaid tööriistu ja strateegiaid, toetades loomeinimesi enesekindlamate ja kestlikumate karjääriradade kujundamisel üle eri distsipliinide.
Töövihik on avaldatud neljas keeles – eesti, läti, soome ja inglise – ning on suunatud mitte ainult loomeprofessionaalidele, vaid ka õpetajatele, mentoritele ja koolitajatele, kes töötavad kunstide, kultuuri ja loomesektori uue talentide põlvkonnaga.
Saadaval nii interaktiivse PDF-ina kui ka trükivalmis versioonina, on töövihik mõeldud paindlikuks kasutamiseks ning sisaldab illustratsioone läti kunstnikult Mārtiņš Zutis’elt. Seda võib kasutada individuaalselt või grupiarutelude tööriistana – see soodustab eneseanalüüsi, kogemuste jagamist ja strateegilist tegutsemist.
Töövihiku saab alla laadida siit: https://ndpculture.org/news/creativegps-introducing-a-multilingual-workbook-for-a-stronger-creative-career-eng-lv-ee-fi/
Projekti kaasrahastab 80% Interreg Central Baltic programm, ülejäänud 20% rahastavad projektipartnerid. CreativeGPS-i projektipartnerid on Northern Dimension Partnership on Culture (NDPC), Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja Trade Union for Art and Culture Professionals TAKU.
Lisateavet projekti kohta leiate siit.
CCC projekti partnerid osalesid ELi rohenädala üritusel Riias
16.–17. juunil kogunesid Creative Circular Cities (CCC) projekti partnerid Riias, et jagada uuendusi, uurida ühistegevusi ja tutvuda kohalike ringmajanduse algatustega. Kohtumise oluliseks osaks oli ELi rohenädala partnerüritus – ringmajanduse hommikusöök, kus osalesid kohalike organisatsioonide esindajad. Üritus toimus Sadarbnīca’s – hiljuti avatud kogukonnakeskuses ja töökojas, kus inimesed saavad parandada või valmistada esemeid ning teha koostööd kestlike ideede nimel.
REA rahvusvaheline projektikoordinaator Ieva Kalniņa tutvustas kohta ja selgitas, et ringmajandus ei seisne ainult materjalide taaskasutamises – oluline on ka väärtuse lisamine esemetele, mis muidu läheksid prügimäele. Ta rõhutas, et loomesektoril võib selles protsessis olla tähtis roll. Sadarbnīca on hea näide: see toob esile loovad ringmajanduslikud lahendused. Disaini- ja arhitektuuritudengite Kārlis Jaunromānsi ja Alīna Beitane (Tandeems) abiga renoveeriti ruum ringdisaini põhimõtteid järgides. Koos kunstnikega loodi ainulaadseid esemeid – näiteks heegeldati vanadest juhtmetest värvikas ruumijagaja ning vanadest kummist ja tekstiilist tuletõrjevoolikutest valmistati padjad ja vastupidav mööbel.
Rihards Gāle Läti Rahvusteatrist tutvustas Greenstage’i projekti – uut algatust, mis edendab kestlikkust etenduskunstide vallas. Arutati ka ühe võtmeteemana võimalust, et teatrid võiksid jagada lavakujundusi ja kostüüme, mis aitaks vähendada keskkonnamõju. Rahvusteater on juba katsetanud peaaegu nulljäätmetega lavastust, kasutades lavakujunduses ja kostüümides ainult oma olemasolevat varu.
Evija Ozola-Ozoliņa organisatsioonist Zero Waste Latvija lõpetas ürituse ettekandega veebiplatvormist LietoVelreiz.lv, mis aitab kasutajatel hõlpsasti leida kohti, kus annetada, parandada, laenata või osta kasutatud esemeid.
Koosoleku esimesel päeval toimusid partneritel ka kaks pikemat tööseanssi konkreetsetel teemadel: eelhange (pre-Commercial procurement) ning Starter Kiti koostamine – see on veebipõhine kogumik projekti käigus loodud dokumentidest ja infomaterjalidest. Ürituse raames külastati ka Creative Factory Veldze’t – endist limonaadivabrikut – ning hiljuti kestlikkuse põhimõtete järgi renoveeritud Riia Tsirkust.
Creative Circular Cities projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm 2021–2027. Eesmärk on edendada kohalikul tasandil ringmajanduse üleminekut, kaasates kultuuri- ja loomesektori.
Time for (S)Heroes visuaalse identiteedi lõi AKU
Tallinna Ettevõtlusinkubaator osaleb rahvusvahelises projektis”Time for (S) Heroes,” mis on valmis saanud uue visuaalse identiteediga. Viusaalse identiteedi lõi AKU agentuur.
Time for (S) Heroes puhul on tegemist platvormiga, mis toetab tõusvaid moedisainereid, kostüümiloojaid ja installatsioonikunstnikke, kes töötavad kestliku, kaasava ja koostööl põhineva disainipraktika nimel.
Identiteedi keskmes on “sulgude” mõiste – sümbol kasvule, muutumisele ja arengule. See raamib, ühendab ja areneb, täpselt nagu disainerid ja nende loometee. Visuaalne keel tugineb modulaarsetele, ligipääsetavatele elementidele, mis toimivad järjepidevalt nii digitaalses kui ka füüsilises keskkonnas.
Projekti uus identiteet peegeldab:
- Kestlikku disaini ja selle eest seismist
- Kaasav disain ja võimekuse suurendamine
- Kaasavaid narratiive ja autentseid hääli
- Kogukonna juhitud ja korduvat disainiprotsessi
Peagi on valmimas ka projekti veebileht!
Projekt on kaasrahastatud Creative Europe, European Education and Culture Executive Agency programmist ja kestab 01.10.2024–30.9.2028. Projekti kogueelarve on 1425788 € ja projekti partnerid on Tallinna Ettevõtlusinkubaator, South-Eastern Finland University of Applied Sciences, Espronceda- Institute of Art & Culture, Latvian Technological Centre (LTC), Nurogames GMBH, The Northern Dimension Partnership on Culture (NDPC).
Time for (S)heroes projekti töötuba tõi Saaremaale draamapedagoogika ja kestliku moedisaini tulevikunägemused
10.–11. juunil osalesid Kuressaare Ametikooli õpilased rahvusvahelise projekti Time for (S)heroes töötoas, et uurida kestliku kangelaslikkuse tähendust draamapedagoogika kaudu. Ettevõtlusinkubaatori osalusel toimuv Time for (S)heroes projekti eesmärk on arendada kestlikke ja koostööpõhiseid tööviise moedisaini ja kostüümikunsti valdkonnas.
Töötoa viisid läbi kogenud draama- ja kunstipõhise õpetamise eksperdid Heini Haapaniemi, Kati Viljakainen ja Matti Halén Kagu-Soome Rakendusteaduste Ülikoolist (Xamk). Time for (S)heroes töötuba kasutas draama- ja kunstipõhiseid õppemeetodeid, mis toetuvad kogemuslikule ja koostööl põhinevale õppimisele. Tegemist oli loova protsessiga, kus osalejad uurisid identiteeti, väärtusi ja disaineri rolli läbi liikumise, kujundi, sõna ja tegevuse. Igaüht julgustati osalema just sealt, kus ta parasjagu on – eesmärgiga luua turvaline ruum, kus katsetada, peegeldada ja õppida üksteiselt. Juhendajad toetasid protsessi küsimuste, suunavate impulsside ja ühise rütmi leidmise kaudu, ilma etteantud vastuseid pakkumata.
Loovus, identiteet ja kangelased
Kahepäevase töötoa jooksul uuriti mitmekesiseid teemasid: alates disaineri isiklikust identiteedist ja loovast eneseväljendusest kuni koostöö, kangelase mõiste ja ühiskondliku mõjuvõime arutelu ning harjutusteni. Osalejad said kogeda, kuidas isiklikud väärtused ja maailmavaade võivad läbi kunsti, moe ja kostüümi avalduda ning muutuda nähtavaks vormi, värvi ja materjalide kaudu.
Eriline rõhk oli mõtestatud kohalolul ja ühisloomel: näiteks arutleti, milline on „kangelase hääl“ tehisaru ajastul ja kuidas iga disainer saab oma töö kaudu kujundada tähenduslikumat ning kestlikumat tulevikku. Töötoa ülesehitus julgustas katsetama, peegeldama ja mõtlema kastist välja – mitte pelgalt teadmisi kogudes, vaid neid koos läbi elades.
Uurimistöö ja rahvusvaheline koostöö
Töötoaga kaasnes ka teaduslik mõõde: Aalto Ülikooli doktorant Heini Haapaniemi viis samaaegselt läbi uurimistööd, mis keskendub draamapedagoogika rakendamisele loovhariduses. Uuring hõlmab töötubade vaatlusi, osalejate vastuseid veebiküsitlustele ja kvalitatiivset andmeanalüüsi. Uurimistöö eesmärk on kaardistada, kuidas kogemuslik ja koostööpõhine õpe toetab noorte disainerite arengut ja identiteedi kujunemist.
Time for (S)heroes projekt kestab aastatel 2024–2028 ning hõlmab töötube, residentuure ja uurimustegevust mitmes Euroopa riigis. Projektis osaleb Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja seda juhib South-Eastern Finland University of Applied Sciences – Xamk, koostöös erinevate teiste kunstikõrgkoolide ja loovsektori organisatsioonidega.
Muutuste disain: Genova Ülikool ja Genova BeDesign Week
Ettevõtlusinkubaator osaleb CiD Innovation Alliance rahvusvahelises projektis, mille raames toimus Muutuste disaini konverents. Konverents toimus Genova Ülikoolis ja Genova BeDesign Weeki raames, tuues kokku disaini, teaduse ja arhitektuuri juhtivad esindajad, et uurida uuenduslikke lähenemisviise jätkusuutlikkusele ja ringmajandusele disainis. Üritusel rõhutati disainerite rolli jätkusuutlikuma tuleviku kujundamisel, eriti materjalide innovatsiooni, süsteemsete muutuste ja interdistsiplinaarse koostöö kaudu.
Põhiettekannetel esinesid silmapaistvad esinejad, nagu Emma van der Leest, kes uuris biodisaini potentsiaali; Davide Crippa, kes arutles arhitektuuri muutuva rolli üle jätkusuutlikkuses; ja Laura Brun Isola Designist, kes rõhutas kogu tööstusharu hõlmavaid nihkeid ringmajanduse suunas. Järgnes elav ümarlauaarutelu, mis võimaldas osalejatel esinejatega nendel olulistel teemadel otse suhelda.
Pärastlõunal tutvustati dünaamilises PechaKucha stiilis posterite sessioonis uusi uuringuid kogu Euroopast. Teemad ulatusid vetikapõhistest materjalidest ja katastroofijärgsest varjualuste disainist kuni jätkusuutlike materjalide sensoorse analüüsi ja biotootmiseni. Need sisutihedad ettekanded peegeldasid disaini ja keskkonnavastutuse ristumiskohas toimuvate eksperimentide laia mitmekesisust.
UniGe kureeritud viimasel näitusel esitleti käegakatsutavaid disainiuuendusi – nagu biolagunevad komposiidid ja ümbermõeldud looduslikud materjalid –, rõhutades teemat „disainerid tegutsemas“.
Konverentsi teine päev keskendus ringdisaini väljakutsetele, kus CiD Erasmus+ projekti partnerid esitlesid oma ühiseid jõupingutusi süsteemsete muutuste edendamiseks hariduse ja kohaliku tegevuse kaudu. Märkimisväärsed põhiettekanded käsitlesid materjaliinnovatsiooni ja ringmajanduse arhitektuurilisi tagajärgi, lõpetades tulevikku suunatud ja inspireeriva ürituse.
CiD projekti juhivad 11 partnerit üle Euroopa, et arendada innovatsiooni teadus- ja koolitustegevuses urbanismi, arhitektuuri ning toote- ja teenustedisaini alal. Peamised teemad on uus nägemus ringmajanduse disainist, linnamuutus kliimaneutraalsuse suunas ja bioinnovatsioon renoveerimislaine jaoks. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusagentuuri EACEA kaudu toetuslepingu nr 101111686 alusel.
Time for (S)heroes: kestlikuma moetuleviku nimel
Ettevõtlusinkubaator osaleb rahvusvahelises projektis Time for (S)heroes, mis ühendab moedisaini, kostüümikunsti ja kunstilised installatsioonid, et edendada kestlikku tulevikku, nulljäätmeid, digitaalseid protsesse ja kaasloomet.
Projekti eesmärk
Projekti eesmärk on toetada tulevasi moedisainereid ja kostüümikunstnikke, pakkudes neile võimalusi arendada oma oskusi ja teadmisi kestlikkuse valdkonnas. Projekti kaudu saavad disainerid ja kunstnikud koos kujundada nii digitaalseid kui ka füüsilisi moekollektsioone, keskendudes keskkonnasõbralikele lahendustele ja materjalide taaskasutusele.
Loovad meetodid ja kaasamine
Projektis kasutatakse erinevaid loovaid meetodeid, sealhulgas draamapedagoogikat, kunstilisi installatsioone ja kaasavat disaini, et edendada ökoloogilist ja mitmekesist tulevikku. Disainerid ja kunstnikud kutsutakse üles mõtestama ümber kangelaste narratiive, keskendudes kliimamuutustega võitlemisele ja kestlikkuse edendamisele.
Osalemisvõimalused
Projekti raames pakutakse mitmeid osalemisvõimalusi:
- Digitaalne portaal: Platvorm, kus disainerid saavad osaleda disainiväljakutsetes, moodustada meeskondi ja saada juhendamist.
- Töötoad ja sündmused: Interdistsiplinaarsed töötoad ja üritused, mis soodustavad koostööd ja teadmiste jagamist.
- Residentuurid ja ärikiirendid: Võimalus osaleda rahvusvahelistes residentuurides ja ärikiirendiprogrammides, et arendada ja turustada oma disainilahendusi.
- Näitus ja demonstratsioonid: Valminud disainitööd esitletakse rahvusvahelistel näitustel ja demonstratsioonidel, et tutvustada kestlikke moelahendusi laiemale publikule.
Õppematerjalid ja juhised
Projekti käigus koostatakse juhised ja õppematerjalid, mis käsitlevad kestlikku ja ringdisaini, kaasavat disainimudelit ning kollektiivse mõttemaailma kujundamist kestlikkuse edendamiseks. Need materjalid tehakse kättesaadavaks avatud platvormil, et toetada interdistsiplinaarset kasutust ja teadmiste levikut.
Projekti partnerid
Projekti veab Kaakkois-Suomen ammattikorkeakoulu (Xamk) koostöös järgmiste partneritega:
- Tallinna Ettevõtlusinkubaator (TBI): Pakub disaineritele ärikiirendiprogrammi, mis toetab ärimudelite arendamist.
- The Northern Dimension Partnership on Culture (NDPC): Vastutab kommunikatsiooni, levitamise ja võimekuse tõstmise eest.
- ESPRONCEDA – Institute of Art & Culture: Toetab kunsti, kultuuri, teaduse ja ühiskonna ühendamist, hõlbustades disaini loomist eriti residentuuride raames.
- Nurogames: Vastutab digitaalse portaali veebidisaini ja turunduskommunikatsiooni sisu tootmise eest.
- The Latvian Technological Center : Juhtib Design Wave festivali planeerimist ja elluviimist.
Projekt kestab: 1. oktoober 2024 – 30. september 2028
Kogueelarve on 1 425 788 €, millest Euroopa Liidu osa on 998 051 €
Rahastaja: Creative Europe, European Education and Culture Executive Agency
Uppsala töötoas keskendus Baltic2Hand meeskond Rootsi pilootide ringsetele lahendustele
Mai alguses kogunesime Rootsis Uppsalas koos Baltic2Hand projektipartnerite ning tekstiili- ja ärimudeli innovatsiooni ekspertidega. Kohtumise käigus vaatasime üle projekti planeeritud tegevused ning töötubade raames keskendusime süvitsi Rootsis arendatavate pilootprojektide täiustamisele.
Ühises töötoas sai kaardistatud Rootsi pilootprojektide tegevusi ning välja töötatud mitmeid põnevaid ideid – alates loovatest rahvusvahelistest turundusvõtetest kuni täiesti uute, ringmajandusel põhinevate tuluallikateni. Töötoas osalesid ka ettevõtjad, kes piloote on välja arendamas: Lena Almström ja Emanuela D’Asdia.
Suur tänu ka meie välistele ekspertidele säästva moe ja ettevõtluse vallas – Ursula O’Connor, Anna Calzolaio ja Sonali Phadke – kelle panus rikastas arutelu märkimisväärselt.
Meiega liitus ka Central Baltic programmi projektijuht Normunds Strautmanis, kes jagas väärtuslikke soovitusi ja nõuandeid, mis on abiks projekti viimases etapis.
📅 Jääge kuuldele – jagame töötuba puudutavaid tulemusi ja uusi teadmisi juba Insight Sharing Session’il 11. juunil!
Baltic2Hand on Interreg Central Baltic Programme 2021–2027 projekt, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
