ENG
Tutvu programmidega

13 ettevõtet lõpetasid Demo Day’ga edukalt inkubatsiooniprogrammi

Ettevõtlusinkubaatori kevadel startinud inkubatsiooniprogramm lõppes PoCo Elamuskeskuses Demo Dayga, kus programmi lõpetajad esitlesid oma äriarenduse tulemusi, uusi lahendusi ja tulevikuplaane.

Märtsist detsembrini toimunud programm pakkus osalejatele intensiivset tuge nii ärimentoritelt, valdkonna tippekspertidelt kui ka inkubaatori konsultantidelt. Lisaks said ettevõtjad osaleda koolitustel ja sündmustel, mis aitasid nende kasvustrateegiat ja äri fookust lihvida.

Demo Day’l hindasid ettevõtjate arengut ja esitlusi eksperdid Kari Maripuu, Margus Klaar, Helen Lang ja Krista Kink.

Programmi lõpetasid järgmised ettevõtted:

Loodame näha kõigi lõpetajate edasist kasvu ning nende lahenduste jõudmist nii kohalikele kui rahvusvahelistele turgudele.

LapaDuu on kaasanud mesilased pakendiärisse

Mesilasvahaga immutatud pakkematerjali tootja LapaDuu esindab Eestit septembris toimuval globaalsel võistlusel Creative Business Cup. Küsisime LapaDuu loojalt Andra Halmannilt kui oluline on talle võistlusele pääsemine, Ettevõtlusinkubaatoris osalemine ja millised on tulevikuplaanid.  
Esindate Eestit 14.-16. septembril Taanis toimuval Creative Business Cup võistlusel, kus osaleb kokku üke 80 riigi. Kui oluline on see teie ettevõtte jaoks? 

Jaa! Mulle langes tõesti sülle just säärane õnn. Milline võimalus see mu ettevõttele on selgub tegelikkuses ju alles hiljem. Kuid minu ootused on suured ja täis magusat ärevust. 

Loodan, et see võimalus aitab kaasa välisturgudele jõudmisele, silma jäämisele ja ehk õnnestub mul saada uusi LapaDuudesse armujaid ning ehk ka ise saada inspireeritud teistest loovatest ettevõtjatest. 

Väga loodan, et ehk saab sealt alguse mõni mõnus koostöö. Loodetavasti saab sellest suuremat sorti hüpe minu kasvuhoos.

Kui nüüd rääkida kellelegi, kes pole teist veel midagi kuulnud, siis kuidas ettevõtet tutvustate?

Teen keskkonnasõbralikke ja korduvkasutatavaid toidusäilituskangaid, mis on täielikult nulliks kulutatavad. Need on kätesoojuses vormuvad ning üdini naturaalsed. Loodan, et need lummavad ka neid, kes keskkonnahoiust suurt ei hooli. 

Tahan inimesi inspireerida, olla hell meie ilusa ja hinge kosutava looduse vastu nõnda, et see ei mõjuks ökosurvena vaid millegi atraktiivsena.

Silmale ilusad LapaDuud hoiavad meid kolmel viisil. Need hoiavad meie kaunist emakest maad, oma nulliks kulutatavusega ning kindlasti vähendavad LapaDuud ka plastreostust, sest toidukilet ega plastikarpe pole tegelikult üldse vaja.

Need hoiavad meie tervist olles tehtud vaid naturaalsetest koostisosadest. Toode koosneb sertifitseeritud puuvillasest kangast, mesilasvahast, männivaigust ja jojoobiõlist. Sealt ei leia ei mikroplasti ega raskemetall alumiiniumi.

Lisaks hoiavad need värskena toidu, vähendades toidu raiskamist. Nimelt on LapaDuud tänu mesilasvahale mustust hülgava ja antibakteriaalsete omadustega ning loodusliku koore kombel hingavad. Tänu sellele on poolik toit kaetud justkui naturaalse koorega, mis kaitseb seda kuivamise eest ja laseb toidul samal ajal hingata ja olla värske nagu õunakoor õunal. Ei mingit higistamist.

Kust sündis idee teha toode tekstiilijäätmetest ja mesilasvahast? 

Tegelikult sündis ettevõte täiesti kogemata. Tegime toidusäilituskangaid sõbrannaga kohvikute päevaks, et pisut reisiraha teenida. Mõned nädalad hiljem kirjutas meile aga Kaubamaja, et tahab meie vahariideid sisse osta. Meil polnud ettevõtetki. 

Olin öösel üleval, guugeldasin kuidas ettevõtet registreerida ja nii sündiski ettevõte, mis aastatega on kasvanud üsna märkimisväärseks.  

Lõpuks jäin seda küll üksi vedama aga küllap siis minu kirg ja õhin oli tugevam ja ellujäämisvõimelisem. Võin vabalt öelda, et ise ei tule midagi. Kõik tuleb ainult tööga. 

Arvan, et kasvada aitas kindlasti ka see, et ma tõesti kulutan ebamõistlikult palju aega kangaste valimisele ja komplektidesse sobitamisele. Seega võib öelda, et ma ei kasutangi kangajääke, sest inimesed armastavad lugusid rohkem. Pigem proovin igasse komplekti oma loo punuda. 

Milliseid lugusid kangastega jutustad?

Püüan oma LapaDuusid luua nii, et igaüks leiaks valikust midagi just tema hinge puudutavat. Nii on inimesel ehk kergem neid ka toidukile asemel armastama hakata. 

Käin näiteks reisimas Itaalias või Indias, armun elamustesse ja püüan need tunded ja emotsioonid siis LapaDuudeks komplekteerida. Või mõtlen, kuidas saaks jõulutunde LapaDuudesse panna, kasvõi talveteemalisi kangaid kuusekujuliselt pakkides. Või kuidas panna LapaDuudesse sõbrapäev, lihavõtted, Eestimaa, lavendlipõld, suvetunne, roosa romantika, hipi hing jne. 

Teen seda tõesti väga suure kire ja armastusega. Proovin teha nii, et see kirg oleks selline, mida ise maailmas näha ja tunda tahaksin. Küllap see selle õitsengu ka põhjustanud. On südantsoojendav näha, kuidas inimesed oma loo leiavad. 

On ka neid, kes on heas mõttes lausa hulluks läinud ja muudkui ostavad minu tooteid veel ja veel. Olgu see siis kasvõi kingiks kõikidele oma sõpradele. 

Muidugi rõhutan alati, et juba kulunud kangastele saab anda uue elu. Propageerin inimesi oma olemasolevaid kangaid taas üle vahatama ja pakun ka vajadusel ise seda teenust. 

Millist kasu saite Ettevõtlusinkubaatori programmist? 

Tegelikult väga palju. Sinna minnes tundsin, et olen ummikus, kust ei oska enam edasi minna.  Olen kõik teinud nii hästi kui oskan, aga tekkis küsimus, kuidas edasi. Ja kas saabki kuidagi edasi minna. 

Inkubaator aitas mõtteid paika logistada, uusi perspektiive näha, vajalikke kontakte leida. Lisaks ka mõttelaadi muuta ning avardada.  

Kui enne sinna minekut oli tunne, et “Oo, olen nii tubli olnud”, siis seal avastasin,et suurem ehitustöö on alles ees ja nii palju on veel teha ning muuta, et asi täiuslik saaks. Tegelikult olen alles lapsekingades, mitte mingi vana kala. 

Kindlasti sain ka uut jõudu ja motivatsiooni edasi minna. Ma tõesti armastasin inkubaatorit ning tänu neile on mul nüüd teisi ettevõtjatest sõpru, kellega on väga hea vahel mõtteid ja muresid põrgatada ja uusi vaatenurki avastada. Ka teiste teekonda on äge jälgida. 

Inkubaator lihtsalt teeb su tublimaks kui sa tegelikult oled. Ärgem unustagem ka erinevaid võimalusi, mida programmis olles sain. Business Creative Cup võit tuli just tänu inkubaatorile, samuti sain osaleda MELT Innovatsioonifoorumi demoalal ja neid võimalusi oli veel. 

Meeldis ka see, et loenguid andsid päris ettevõtjad, kes on maadelnud samade muredega nagu meie ja nende nõuannetest ning lugudest on olnud mulle väga palju kasu. 

Kellele soovitaksite programmis osalemist? 

Just neile, kes on ehk alustanud suure hoo ja kirega, kuid siis on tulnud see raske koht, kus ainult kirest enam ei piisa. Ka sellest kohast on võimalik edasi saada. Inkubaator aitabki selle tee leida. 

Kindlasti ka neil, kellel on suur tahe miskit luua aga ei tea täpselt kuidas ja kellele. Usun, et inkubaator aitab väga hästi selle õige suuna ja viisi leida ning näha vaatenurki, milleni üksi poleks jõudnud. 

Kindlasti motiveerib ka see kui kohtad seal ettevõtjaid, kes on mingi näiliselt tühise asjaga suureks kasvanud. Näiteks nagu Nurme kosmeetika, kes alustas vannitoas küünalde vorpimisest ja vaadakem teda nüüd. 

Kui oluline on, et väikeettevõtetele pakutakse mentorlusi ja erinevaid programme? 

Väga oluline. Enamik väikeettevõtjad on ju tavalised inimesed, kes kuidagi kohmerdades ehk ka pisut ebakindlalt oma kire najal miskit teevad ja loovad. See teekond tundub kohati nagu oleks koguaeg kusagil lõksus ja liivaterad muudkui satuvad edukaks saamise masinat seiskama. 

Eriti üksi pusides on lihtne mõelda, et võib-olla see ikka pole minu jaoks, või piisavalt hea idee, või ma pole siiski ettevõtte veduriks loodud. Siis on lihtne lasta ligi mõtet, et parem viskan selle kõik nurka. 

Ettevõtlusinkubaator aga just aitab oma mentorlustega neid ettekäändeid eemaldada ja lõksudest mööda põigelda. Nad aitavad märgata vigu, mida ise ei näe. Lisaks aitavad nad kasvatada eneseusku, et oledki nüüd päris ettevõtja, mitte enam katsetaja. Nende abiga leiab suuna oma murede lahenduseks. Eks ettevõtja teekond ongi konarlik aga põnev. 

Tegelikult on see nii hea, kui on koht kust abi küsida ja hulk targemaid, kes sinu asja paremaks teha aitavad. Tean ka, et näiteks tänu Ettevõtlusinkubaatorile aitas Tallinn Design House paljudele Eesti disaini tegevatel inkubantidel esimesed head müügid teha ja võimalusi oli seal veel.

Millised on LapaDuu edasised plaanid? 

Enne Ettevõtlusinkubaatorisse minekut ma ei teadnudki, kuidas edasi. Nüüd on mul plaane tegelikult palju. On väiksemad ja suuremad eesmärgid. Olen kindel, et küll neid eesmärke sünnib veelgi ja võib ka muutusi ette tulla – selline see ettevõtlus kord juba on. 

Inkubatsiooni ajal sündisid uued tooted: toidusäilituskotid, mida luua oli tõeline pähkel, aga sain palju abi ja nüüd on need mul olemas.  

Samuti soovin luua ka eksklusiivseid disaine, mida on vähe ja mis on tõeliselt erilised. Kindlasti on mu eesmärk luua oma disainidega kangaid terviklike teemadega. 

Lisaks on mul kohe valmimas pakend. Seda suuresti tänu Ettevõtlusinkubaatori mentorlustele. Täiusliku pakendi loomine on olnud üks pikk teekond, sest selle ülesanne on seletada mu toode lahti, samas ei tohi see varjata LapaDuude ilu. 

See uus, kohe-kohe valmiv pakend aitab mul LapaDuusid ka ehk mujal müüa. Seega hakkan  juba varsti edasimüüjaid otsima. Samuti on mul soov ärikliente leida ja ettevõtetega koostööd teha.  

Millalgi, kui Eesti on selleks rohkem valmis, soovin ka kangajääkidest hakata taskukohasemaid vahariideid valmistama, mida saaksid kasutada näiteks koolisööklad, lasteaiad ja teised toitlus- või majutusasutused. Olen nii põnevil tulevikust, kohtadest, kus käin. Lisaks lasen eluilul end inspireerida ja mõtlen, kuidas et see tunne, silmailu kogemus LapaDuu komplekti panna. 

Võib-olla kunagi on mul ka oma salong. Sinna tulevad inimesed, kes armastavad näiteks päikeseloojanguid, tuulepuudutusi või taluelu romantikat ja siis ulatangi neile uhke ja täpselt õige, eksklusiivse komplekti, kus see kõik olemas on. Nii loodan inspireerida vähem raiskama ja rohkem meie kaunist emakest Maad hoidma.

Tutvu LapaDuu toodetega siin.

Inkubatsiooniprogrammi kandideerimine avatud kuni 28.09!

Loe edasi

Birico: lnkubatsioon aitas mul oma sihti oluliselt selgemaks mõelda

Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi lõpetas juunis Birico, kes toodab ja disainib erinevaid siidist tooteid. Uurisime asutaja Birgit Usina käest, kuidas ettevõte alguse sai, mis teeb siidi eriliseks ja mis on tulevikuplaanid.

Millega Birico tegeleb?

Birico loob siidist funktsionaalseid tooteid. Sõna „funktsionaalne“ võib kõlada veidi segadusttekitavalt, aga selle all pean silmas tooteid, mis muudavad meie igapäevaelu paremaks, mugavamaks ja stiilsemaks. Ma ei loo küll Mona Lisat, aga loon näiteks hommikumantli, mis paneb sind end tundma naiselikuna ja hästi. Ja samal ajal, kui sa seda kannad, hoolitseb see ka su naha eest.

Milline on su enda taust ja kuidas sa jõudsid siidist toodete tegemiseni?

Ma olen täielik hunt Kriimsilm. Olen õppinud rahvusvahelisi suhteid, aga teinud kõikvõimalikke töid. Olen olnud julgestaja lennujaamas, töötanud kuus aastat Coca-Colas raamatupidajana. Alates 2010. aastast olen rohkemal või vähemal määral olnud seotud ürituskorraldusega.

Kui tuli COVID ja üritusi enam korraldada ei saanud, sattusin ettevõtlusesse. Tegelikult olen alati tahtnud ettevõtjaks saada, aga alati jäi natuke puudu. Näiteks oli mul hirm turvatunde kadumise ees, et enam ei tule palka kindlal kuupäeval. Kui sain töölt koondatud, hakkasin esialgu Ukrainast looduskosmeetikat maale tooma.

Aasta hiljem, kui Ukrainas algas sõda, muutus see tegevus keeruliseks. Vahel jäi kaup piiri taha, vahel varastati see autost ära. Laos tekkisid augud, aga klientidele oli vaja midagi pakkuda. Samal ajal kogesin tugevat stressi ja ärevust, mis tõi kaasa uneprobleemid.

Nii need kaks olukorda – vajadus uute toodete järele ja isiklik uneprobleem – viisid mind siidini. Mitmest kohast hakkas tulema infot, et siidist juuksekummid kaitsevad juukseid ja siidist padjapüürid aitavad paremini magada. Kuna ma juba müüsin šampoone, sobis see juuste teema hästi mu olemasolevasse valikusse. Leidsin ühe toreda pereettevõtte Hiinast, kes oli nõus tegema mulle väikese partii tooteid minu disaini ja soovide järgi. Kui tooted Eestisse jõudsid oli inimeste huvi suur.

Kuna Ukrainaga muutus suhtlus järjest keerulisemaks, siis kaks aastat tagasi tegin otsuse luua oma bränd. Alguses ma ei teadnud täpselt, mida tegema hakkan, aga üks mu tuttav prantslanna, kes on coach, ütles: alusta sellest, mis sul juba olemas on. Ja mul oli juba siid.

Esimeste toodete, brändingu ja nime väljatöötamine võttis aega peaaegu kaks aastat. Ainuüksi nime leidmisele kulus kuus kuud. Ja siin ma täna olen.

Aga kust tuleb brändi nimi Birico?

Mul oli kunagi kass, kes väga armastas siidist padjapüüre, aga kes kahjuks ei ole enam meie seas. Temast inspireerituna tahtsin alguses natuke nimega mängida, midagi stiilis silk cat. Aga selgus, et sellise nime oli juba üks betoonifirma ära võtnud.

Tahtsin nimesse tuua ka natuke põhjamaist tunnet – näiteks midagi nagu cold frost –, aga ilmselgelt on sellised veebiaadressid juba suurte rahade eest ära ostetud.

Minu elus on olnud väga-väga oluline inimene minu vanaisa. Ühel õhtul, kui koos kaaslasega voodis pikutasin, ütlesin, et tahaksin selle brändi kuidagi vanaisaga siduda. Vanaisa hüüdis mind Biri’ks. See nimi üksinda ei kõla minu meelest eriti, aga siis mõne minuti pärast ütles mu kaaslane: aga Birico?

See kõlas kohe õigesti. Biri – need on minu juured, minu lugu, minu ajalugu. Co – see on kõik need inimesed, kes on minu selja taga, kes mind toetavad. Ja see kõik kokku moodustabki Birico.

Ma tahtsin kindlasti, et nimes oleks ka natuke välismaist kõla. Hakkasin uurima, kuidas vanasti, 1940ndatel USAs, brändidele nimesid pandi – võeti tükke erinevatest allikatest ja pandi need kokku. 1940ndad olid ka naiste ärkamise aeg, pin-up ajastu. Ja siis ma mõtlesin: see on märk. See ongi see õige nimi.

Miks on siid nii hea materjal ja millist siidi sa kasutad?

Maailmas on üle 20 erineva siidiliigi. Kui tegu on loodusliku siidiga, siis tuleneb selle nimi sellest, mida siidiussikesed söövad. Või siis sellest, millega siid on kokku segatud. India siidil on näiteks mitmeid sorte, aga seal on päris siidi tegelikult vaid väike protsent. On ka siide, mida tehakse näiteks ämblikuvõrgust, kuid need on muidugi ülikallid.

Mina kasutan Mulberry siidi. See on oma nime saanud sellest, et siidiussid söövad Mulberry puu lehti. See on üks maailma luksuslikumaid ja mõnusamaid siide.

Tegelikult siid materjalina teebki juba 70% tööst minu eest ära. Mulberry siid on väga hea, sest see on väga libe. Biricol on 99% toodetest valmistatud kõrgläikega siidist. Kui sa paned pea padjale, siis siidiga on hõõrdumine 60% väiksem kui näiteks puuvillase padjapüüriga. Puuvillane padjapüür mõjutab näonahka igal ööl mikro tasandil, muutes seda järk-järgult õhemaks. Ja mida õhem nahk, seda kiiremini tekivad kortsud, tumedad silmaalused ja muud nahaprobleemid.

Me mõtleme tihti kreemidele ja toonikutele, aga unustame, et nägu puutub padjapüüriga kokku ligi kaheksa tundi järjest. Samas ei pese me padjapüüre kuigi tihti – tegelikult peaks tavalist padjapüüri pesema minimaalselt kord nädalas. Siidiga on lihtsam: see ei ima baktereid, tolmu ega seeni, mistõttu sobib hästi ka allergikutele ja näiteks tolmuallergia puhul. Akne puhul peaks padjapüüri lausa iga päev vahetama, et vältida tsüklit, kus bakterid kanduvad padjapüürilt tagasi näole. Siidiga seda probleemi ei ole.

Minu lemmikomadus Mulberry siidi juures on aga see, et ta reguleerib temperatuuri. Kui toas on palav, siis siid tundub jahedam, ja kui külm, siis hoiab ta kehasoojust. Üks minu uneprobleemide põhjustest oligi see, et kui olin ärev, läks padi kiiresti soojaks ja ma ärkasin tihti üles. Siidist padjapüüriga ma peaaegu ei vaheta enam padja poolt – see on kogu öö sama mõnus.

Lisaks on meil ka erinevat tüüpi siidist unemaske, mis aitavad näiteks silmade kuivuse puhul. Olen ise läbi teinud mitu silmaoperatsiooni ja tänu siidile on mul vähem kuivust ja parem silmaümbruse naha seisund. Uuringud näitavad, et unemaskiga magamine aitab kiiremini uinuda, tagab sügavama une ja maandab ärevust. Siid lisab sinna juurde naha hoolduse ja luksuslikkuse. On isegi mõõdetud, et inimesed magavad unemaskiga 68% paremini – ja kui see on veel siidist, siis lisaks 30% paremini.

Kas oled mõelnud ka mõne teise materjali kasutamise peale?

Kusjuures ei ole. Maailmas ja ka Eestis on väga palju ägedaid disainereid, ja ma usun, et just see võikski olla minu eristumise koht. Keskenduda ainult siidile ja leida sellele võimalikult palju erinevaid kasutusviise.

See materjal ise teeb juba nii palju tööd ära. Tal on pikk ajalugu ja ta on mänginud olulist rolli ka majanduse arengus – mõtleme kasvõi siiditeedele. Seetõttu ei ole ma teistele materjalidele isegi mõelnud.

Kust sa saad inspiratsiooni uute toodete tegemiseks?

Väga tihti tuleb inspiratsioon isiklikust vajadusest. Samas on minu ellu sattunud ka palju inspireerivaid naisi – seega pärineb suur osa ideedest teiste naiste vajadustest.

Näiteks hommikumantli puhul kuulsin, kuidas mu sõbranna, kolme lapse ema, ütles, et tal on kogu aeg hommikumantli vöö kadunud. Ta armastab siidi, aga ei taha olla laste ees poolpaljas. Või et hommikumantlid on tihti liiga lühikesed ja ei kata piisavalt, nii et sa ei tunne end turvaliselt. Sellised hetked panevadki minu peas visuaali tööle.

Ma olen hästi visuaalne inimene. Kuigi lõpetasin reaalklassi ja olen töötanud reaalaladel, on loovus ja visuaalne pool minus väga tugevalt olemas. Kui mul tekib mingi visioon, siis ma ei saa enne rahu, kui olen selle kas kirja pannud või üles joonistanud ning sellest hakkabki toode sündima.

Mul on ka loodusega väga tugev side. Meie kodus on elanud neli põlvkonda tugevaid naisi, kes kõik on olnud seotud kas õmblemise, loomise või käsitööga. Vahel piisab lihtsalt juurte juurde tagasi minemisest ja ideed hakkavad jälle tulema.

Milline on su tööprotsess ideest toote valmimiseni?

See sõltub toote keerukusest. Tailor-made tüüpi keerukamate toodete puhul võib arendus võtta üle aasta. Näiteks hommikumantli puhul võttiski kogu protsess aega umbes aasta. Esimene mõte oli, et tahan luua hommikumantli, mis on naiselik, paitab kõiki kurve, paneb sind end hästi tundma ja on samal ajal ka praktiline.

Sellest visioonist sündis väike sketch, mille ma ühel hetkel paberile kritseldasin. Seejärel kirjeldasin oma tootmispartnerile, kuidas see peaks välja nägema. Nemad lõid selle põhjal visuaali ja me hakkasime seda koos kohandama. Tavaliselt on mul detailid peas millimeetri täpsusega – selle koha pealt olen natuke perfektsionist ja minuga on keeruline töötada.

Kui visuaal oli paigas, siis tuli järg materjali- ja värvivalikule. Siidi on erineva paksuse ja läikega ning igal väiksel detailil on roll. Vahepeal jäi projekt pausile, sest alustava disainerina ei ole ressursse just ülearu. Kui olime natuke kasvanud, tulin selle teema juurde tagasi. Siis hakkasime tegelema ka lõigetega. Neljas hommikumantel, mis valmis, oli lõpuks täpselt see õige.

Lihtsamate toodete puhul, nagu näiteks peavõrud või juukseaksessuaarid, on protsess kiirem, sest materjalikulu on väiksem ja toorikute tegemine lihtsam. Juukseklambrite arendus võttis aega umbes kuu, alates ideest kuni esimese toorikuni.

Peavõrudega läks veidi rohkem aega, sest testisime erinevaid sisutoorikuid. Mõni metallist variant surus ebamugavalt, mõni plastik tahtis puruneda. Lõpuks leidsime sellise plastikpeavõru, mis kohandub pea kujuga, ei suru ega pigista ja seda on kerge kanda.

Minu majast ei lahku ükski toode enne, kui olen selle ise üle vaadanud ja testinud. Kontrollin kõik tikandid, õmblused ja liimikohad isiklikult üle.

Kas sa tunned ennast pigem disaineri või ettevõtjana?

See on minu jaoks umbes 50/50. Hetkel positsioneerin end pigem ettevõtjana, aga iga päevaga tunnen järjest rohkem, et minus kasvab ka disaineripool.

Lapsena õmblesin nukkudele riideid, mõtlesin ise rõivaid välja. Kuigi oskan õmmelda, olid minu ema ja vanaema selles alati tugevamad. Mina joonistasin ja kirjeldasin ning vanaema õmbles nende visioonide järgi mulle riideid. Ometi ei ole ma kunagi end disaineriks pidanud – püüdsin pigem minna reaalala suunas.

Ka täna tundub mulle, et ma lihtsalt teen asjad ära, ma ei mõtle, et see võrdub disainiga. Aga siis kõik ütlevad: „Aga sa ju mõtled ise välja, sa lood midagi.“ Ja kui sain oma esimese kirja Tallinn Design House’ilt, mis algas „Tere, disainer“, oli see minu jaoks täiesti uus tunne. Ma ei olnud kunagi end nii defineerinud.

Mis sulle ettevõtte tegemise juures kõige rohkem rõõmu valmistab?

Eks ikka need väikesed võidud. Alguses paned endale hästi palju suuri eesmärke ja töötad nende nimel, aga kuskil poole peal sead juba uue sihi ja ei märkagi, mida vahepeal ära oled teinud. Kui tuli sõda ja sellega kaasnevad tagasilöögid, siis tegin teadliku otsuse, et pean hakkama märkama ka neid väikeseid võite. Ja just need valmistavadki kõige rohkem rõõmu.

Näiteks see, kui tuled välja uue tootega ja saad esimese tellimuse. Kui tuli esimene hommikumantli tellimus, olin nagu väike tüdruk, keksisin mööda tuba ringi. Või kui klient annab ägedat tagasisidet. Üks naine, kes soovis hiljem suurust vahetada, ütles, et see on kõige ilusam hommikumantel, mida ta näinud on. Sellised hetked lihtsalt paitavad hinge.

Me tihti unustame endale pai teha, sest kogu aeg on tunne, et peab edasi liikuma ja järgmise asja ära tegema. Aga kui keegi päriselt hindab su tööd, see tähendab palju.

Ja muidugi suuremad tunnustused ka – näiteks see, et oleme võitnud kaks Buduaari ilulemmiku tiitlit. See teeb hinge soojaks.

Mis on olnud siiamaani suurim väljakutse ettevõtte juhtimise juures?

Kõige suurem väljakutse on olnud praegune majanduslik olukord. Ma ei ole tegutsenud ettevõtjana ajal, kus majandus kasvas ja inimestel oli ostujulgust. Alustasin ettevõttega Covidi ajal, mil maailm oli justkui pea peale keeratud. Sellele järgnes sõda ning nüüdseks on jõudnud kätte aeg, kus inimesed ei tee enam nii kergelt kulutusi asjadele, mis ei ole eluliselt vajalikud.

Kui isegi toidutarbimine on vähenenud, siis luksustooteid ostetakse veelgi vähem. Eriti Eestis, kus meid on niigi vähe. Tegelikult, minu toode ju võistlebki ka vorstiga. Ja see teebki olukorra keeruliseks.

Sellises majanduskeskkonnas ellu jäämine nõuab pidevat paindlikkust ja avatust, valmisolekut erinevateks koostöödeks ja ettepanekuteks, et pildil püsida ja inimesteni jõuda.

On olnud kordi, kus olen mõelnud, et äkki peaks minema tagasi palgatööle. Sest siis on vähemalt kindel sissetulek, juhul kui sind ära ei koondata. Aga ettevõtlusmaik on nii tugevalt suus, et kui see mõte tekib, tuleb kohe järele teine: „Ei. Sa leiad selle lahenduse.“

Millised on su tulevikuplaanid, hoolimata keerulisest majanduskeskkonnast?

Olen alati arvanud, et nii nišitootega nagu siidist padjapüürid ja hommikumantlid meie väikeses armsas Eestis kaugele ei jõua. Meil on lihtsalt nii väike turg, kus tööealisi inimesi on umbes 400 000 ja mitut padjapüüri või hommikumantlit inimene ikka vajab, eriti kui nende eluiga on umbes 20 aastat. See tähendab, et turg küllastub üsna kiiresti.

Septembri alguses kolin Inglismaale ja soovin seal oma toodete müüki kasvatada. Minu unistus on avada seal oma väike butiik ning tuua sinna kaasa ka teisi ägedaid Eesti brände. Tahaksin olla justkui spokeperson – inimene, kes räägib meie lugusid ja tutvustab Eesti disaini. Mul on visioon armsast poekesest, kuhu inimesed tänavalt sisse astuvad, saavad tooteid katsuda, näha ja tunda.

Kuidas sa näed Eesti disaini- või ettevõtlusmaastikku disaini valdkonnas?

Meil on Eestis väga palju ägedaid tegijaid. Olen maailmas üsna palju ringi reisinud ja mulle on alati silma jäänud, kui eriline meie disain on. Käisin hiljuti Ettevõtlusinkubaatoriga õppereisil Taanis, kus disain on kas väga minimalistlik või väga värvikas. Eesti on suutnud need kaks stiili omavahel kombineerida. Meil on midagi ainulaadset – natuke ekstravagantsust, natuke minimalismi.

Aga kahjuks oleme ikka veel nagu lihvimata teemant, kellest maailm palju ei tea. Näiteks Lady Gaga on kandnud Eesti disaineri tehtud jakki, aga need nimed ei ole veel nii suured, et jõuaksid laiemalt teadvusesse.

Ma väga loodan, et ühel päeval on Eesti disain maailmas paremini tuntud. Meil on siin nii inspireerivaid lugusid ja loojad, kes on täiesti võrdsed suurte brändidega. Võib-olla saangi ise natukene kaasa aidata, et Eesti disain jõuaks rohkemate inimesteni – eriti nüüd, kui kolin Inglismaale.

Lõpetasid just ka Ettevõtlusinkubaatori 9-kuulise inkubatsiooniprogrammi alustavatele ettevõtjatele. Miks sa otsustasid liituda?

Tegelikult sattusin inkubaatorisse üsna juhuslikult. Ma ausalt öeldes ei olnud varem sellest midagi kuulnud – ja vabandan selle eest inkubaatori ees (naerab – toim. märkus).

Kui ma tulin Biricoga avalikult välja 2024. aasta septembris, ütles mu sõbranna, et toimub üks brändingukoolitus ja kutsus mind kaasa. Mõtlesin, et okei, panen end kirja – tol hetkel polnud mu koduleht veel lansseeritud ja see tundus hea võimalus midagi uut õppida.

Sõbranna ise koolitusele kohale ei jõudnud ja mina jäin liiklusummikusse kinni. Lõpuks jõudsin küll üritusele, aga ausalt öeldes ei mäleta ma sealt väga palju – peale selle, et alguses räägiti inkubatsiooniprogrammist. Et see aitab, on äge ja toetav.

Lõpus haarasin sabast Teelel, kellest sai hiljem minu konsultant, ja küsisin, kas ma üldse sobin kandideerima. Ta ütles, et võimalus on olemas – kandideeri. Aega oli vaid paar nädalat ja mul polnud just palju vabu hetki kandideerimiseks vajalike materjalide kokku panemiseks, aga tundus, et kui selline võimalus antakse, siis tuleb seda proovida.

Ma tahtsin kasvada, ja see programm tundus väga hea väärtusega – eriti kui arvestada, et keegi meist ettevõtjatest ei ole ju väga rikas. Osalustasu on täpselt selline, mille saab ära katta, aga vastu saad kordades rohkem.

Nüüd, kus olen selle läbinud, võin öelda: see on täpselt nii kasulik, kui palju sa ise sellest välja võtad. Kui pingutad, õpid väga palju. Kohtud paljude inimestega, maailmapilt laieneb ja tekivad uued võimalused.

Minu jaoks oli see täpselt õigel ajal, õiges kohas ja õige asi. Midagi, mis pidi juhtuma.

Mis on kõige olulisem väärtus, mida inkubatsioonist oma ettevõtte jaoks õppisid?

Kindlasti kinnitas inkubatsioon mulle seda, et ma olen õigel teel. Seda tunnet tugevdasid nii mentorid kui ka minu konsultant, kes oli tõesti väga toetav ja professionaalne.

Programm aitas mul oma sihti oluliselt selgemaks mõelda. Kuhu suunas liikuda ja millele keskenduda. Fookus sai palju konkreetsemaks. Inkubatsiooni alguses tahtsin näiteks laieneda Poola turule, aga kogu see plaan muutus täielikult, sest protsessi käigus tuli mängu hoopis Inglismaa.

Kõik prognoosid, mille ma alguses koostasin, on täna täiesti teistsugused. See näitab, kui palju pilt selgines ja kui oluline on kohaneda. Inkubatsioon aitas mul Inglismaale kolimise mõtet ja sellega kaasnevat ebakindlust märksa paremini läbi töötada.

Ma arvan, et sain igast valdkonnast midagi: mõnes kinnituse, mõnes täiesti uue teadmise. Aga kõige suurem väärtus oli see, et mu fookus läks palju selgemaks. Kui alguses panin rohkem rõhku voodipesule, siis nüüd on fookus nihkunud disainile ja just juukseaksessuaaridele.

Ka programmi raames tehtud mentorlus Kaubamaja kaubandusjuhiga tõi selle välja – et see valdkond on väga tugev ja seda tasub kasvatada.

Kas sul on endal veel midagi hingel, millest tahaksid rääkida?

Kui sa mõtled, et tahaks midagi ära teha või midagi uut õppida, siis ma soovitan kindlasti inkubatsiooni proovida. See on üliäge kogemus. Mul on nüüd 22 uut kolleegi, kellel on samad valud ja rõõmud. Need on inimesed, kes saavad päriselt aru, mida sa läbi elad. Kui mul tekib mõni küsimus, võin kellelegi neist kirjutada ja ma tean, et nad mõistavad, sest nad on ise samas protsessis.

Selle programmiga kaasneb palju ägedaid võimalusi. Ja lõpuks – kui sa ei unista suurelt, siis sa ei võida ka suurelt. Kes ei riski, see šampust ei joo.

Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab? Tegelikult pole asi üldse nii hull. Aga mis on kõige suurem asi, mis juhtuda saab? Kosmos on lagi.

Fotod: Sirje Sinisooo, Tallinn Design House Artist Series

Tutvu Birico toodetega kodulehel siin.

Inkubatsiooniprogrammi on võimalik kandideerida 28. septembrini!

Loe edasi

19 ettevõtet lõpetas edukalt Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi

12. juunil toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi Demo Day, kus oma arengut programmi jooksul ning tulevikuplaane tutvustas 19 ettevõtet. Sellega lõppes ühtlasi inkubaatori 19. ärihooaeg. Demo Day’l hindas osalisi hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Kari Maripuu, Ionel Lehari, Helen Lang ja Krista Kink.

Seekordset lendu iseloomustas aktiivne osalus nii programmisiseselt – sündmustel, mentorlustel ja konsultatsioonides – kui ka väljaspool seda. Näiteks korraldati koos väljapanek Tallinn Design House’is ning kaks ettevõtet osales ühisel Ettevõtlusinkubaatori Startup Day demoala väljapanekul. Lisaks võitis Creative Business Cup Eesti vooru lennu ettevõte LapaDuu, kes esindab Eestit rahvusvahelisel võistlusel Taanis.

Programmi lõpetas kokku 19 ettevõtet:

Kui vaadata tagasi möödunud 19. ärihooajale, siis kokku võtsime erinevatesse programmidesse vastu 49 ettevõtet. Sellel hooajal toimus meil ka mitmeid erinevaid sündmusi – koolitused, seminarid, kogemuslugude jagamised, kogukonnaüritused. Kokku toimus sellel hooajal 130 erinevat sündmust. Sündmusi külastas enam kui 3300 osalist. Inkubandid osalesid aktiivselt ka kohtumistel oma konsultantidega ja sellel hooajal toimus kokku 350 konsultatsiooni. Aktiivsed olid ka meie mentorid – mentorkohtumisi toimus kokku 245. Ning lisaks toimus 78 grupimentorlust

Suvel jätkub aktiivne töö inkubantidega konsultatsioonide ja mentorkohtumiste näol, samuti on 12.-13. august toimumas traditsiooniline Suveakadeemia.

Suur tänu kõigile mentoritele, partneritele ja meeskonnale, kes on selle lennu teekonda toetanud. Eriti suur tänu ettevõtjatele, kes olid pühendunud, uudishimulikud ja valmis kasvama. Loodame, et programm andis kindlama jalgealuse, väärtuslikke kontakte ja uusi vaatenurki.

Tutvu inkubatsiooniprogrammiga

Järgmine programm algab juba oktoobris 2025

Loe edasi

Vilistlane ja Créa asutaja Susanna Aleksandra Veldi: loovus ei ole luksus, vaid strateegiline oskus

Ettevõtte Créa asutaja ja Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi vilistlane Susanna Aleksandra Veldi teekond professionaalsest lauljast ja õpetajast ettevõtjaks näitab veenvalt, et loomingulisus võib olla ärimaailma edukuse võti. Tema lugu innustab ka teisi vaatama loovusele kui väärtuslikule ärilisele ressursile.

Susanna teekond algas pärast pikki õpinguid Soomes ja USA-s, mille järel naasis ta Eestisse sooviga jagada oma rahvusvahelist kogemust. “Märkasin, et siinsel turul puudub terviklik süsteem, mis ühendaks teadmised anatoomiast, vokaaltehnikast, muusika tõlgendamisest ja esinemisoskustest,” selgitab Susanna. Selleks lõi ta koolituse, mis tõstis kümnete professionaalsete lauljate ja õpetajate oskusi.

Loovusest kui strateegilisest oskusest

“Minu veendumus on, et loovus ei ole luksus, vaid strateegiline oskus, mis aitab tugevdada suhtlemist, koostööd, vaimset vastupidavust ja innovatsiooni,” rõhutab Susanna.

Just õpetamistöö käigus sai Susanna aru, et loovusel on palju enamat pakkuda kui vaid kunstiline väljendus. “Elu laval ja vabakutselise artistina on andnud mulle sügava kogemuse muutustega kohanemisest, koostööst, otsustusjulgusest ja visiooni elluviimisest – oskustest, mis on üha olulisemad ka ärikeskkonnas,” märgib ta.

Sellest arusaamast sündis agentuur Créa, mille eesmärk on tuua loovuse tööriistad meeskondade ja ettevõtete arengusse.

Kuidas Ettevõtlusinkubaatorist tuge leida?

Susanna kandideeris Ettevõtlusinkubaatorisse selge eesmärgiga: “Mul oli tugev sisu ja visioon, aga vajasin tuge, et viia see äriliselt toimiva mudelini.” Inkubaator andis talle just selle, mida vaja. 

“Minu esialgne idee oli pigem abstraktne, kuid tänu programmis antud raamistikule ja ülesannetele suutsin selle selgemalt läbi mõelda ja vormida äriliselt toimivaks kontseptsiooniks,” rõhutab Susanna. 

Eriti väärtuslikuks peab ta ülesannet intervjueerida potentsiaalseid kliente. “See lükkas mind mugavustsoonist välja – pidin minema oma peast “tänavale”, et kuulda otse ettevõtetelt, millised on nende väljakutsed ja kuidas Créa võiks neid toetada.”

Julgus katsetada

Inkubaatorist saadud finantskoolitus ning brändistrateegia mentorlussessioonid aitasid Susannal mõista ka seda, kuidas oma tegevust reaalselt kasumlikuks muuta. Varajane testimine kandis vilja juba eelmise aasta juunis, kui ta juhendas Soomes ettevõtte KONE juhtkonda ja insenere pop-up kooris. 

“Ma ei olnud kindel, kas täiesti muusikakauged inimesed on valmis laulma… ja seda veel nautima? Tagasiside oli suurepärane,” meenutab ta.

Kõige olulisemaks peab Susanna siiski kogukonda. “Lõpuks oli tohutult väärtuslik ka inkubaatori kogukond – teised loojad, ettevõtjad ja arendajad, kellega sai ideid põrgatada, koos kasvada ja julgust koguda. See andis mulle tunde, et ma ei ehita seda ettevõtet üksi.”

Prioriteedid paika

Tänu Ettevõtlusinkubaatorile õppis Susanna ka prioritiseerima. Üks suuremaid taipamisi oli tema jaoks see, et enne proovis ta teha kõike korraga – õpetada, luua uusi teenuseid, suhelda klientidega, arendada brändi. 

“Inkubaator aitas mul mõista, et hästi toimiv ettevõte ei sünni ületöötamisest, vaid prioritiseerimisest ja süstemaatilisest tegutsemisest. Lisaks sain aru, et kõike ei pea jaksama ja oskama üksi teha, vaid ülesandeid võib ja tulebki delegeerida.” 

Lisaks õppis ta väärtustama oma tööd õiglaselt, tunnistades, et loovus väärib professionaalset käsitlust.

Soovitus teistele loojatele

Susanna soovitab inkubatsiooniprogrammi kõigile, kel on idee, aga kes vajavad tuge selle äriliseks elluviimiseks: “Üksikettevõtjatel võib olla raske iseennast strateegiliselt juhtida ning leida motivatsiooni asju teatud kuupäevadeks ära teha. Inkubaator aitab samm-sammult oma plaane teoks teha.” 

Ta lisab, et oluline oli just tunda, et ta ei ole üksi. “Ettevõtlusinkubaatorisse saamine ja selle lõpetamine kolme parima seas andis usku enesesse ja julgust oma asja edasi ajada.”

Kuhu edasi? Ikka tähtede poole!

Créa järgmised sammud on ambitsioonikad. Susanna plaanib pakkuda ettevõtetele loovformaatidega tegevusi. Näiteks on arendamisel formaat, kus viiakse väike, kuid mõjuv loovsessioon otse ettevõttesse: “Olgu see siis lühike muusikaline vahepala, loovuse “käivitaja” enne koosolekut või lühike meeskonnatervise vitamiin keset arginädalat.”

Lisaks avab ta avalikkusele uue “Ühe päeva koori” formaadi. “90 minuti jooksul õpime poplaulu mitmehäälselt, teeme muusikalisi mänge ja loome midagi ilusat. Esimene sündmus toimus 29. märtsil Kota Klubis.”

Järgmine avatud üritus, ühe päeva koor, on tulemas Kota klubis 6. mail. “See on tore formaat, kus õpime kohapeal selgeks tuntud poploo mitmehäälse seade. Teeme lõbusaid muusikalisi harjutusi ja jämmime.”

Tema sõnul liigub Créa “ikka tähtede poole,” sest eesmärk on selge – tuua loovus töömaailma, kus selle mõju sageli alahinnatakse.

“Kui sa räägid kõigiga, ei räägi sa kellegagi!” Vilistlane Mediamodifier äri alustajate suurimatest ämbritest

Alustav ettevõtja seisab alati silmitsi lugematu hulga küsimustega, mis kõik vajavad vastuseid. Hiljuti Ettevõtlusinkubaatori programmi lõpetanud reklaampindade simulaatori juhid Taavi Larionov ja Mikko Zmilko jagavad oma kogemust ja õppetunde, mis toetasid nende kasvu ja suuna leidmist.

“Aitame klientidel saada tagasisidet oma loovtööle ilma keerukaid kujundusprogramme alla laadimata ja tundmata,” selgitab Mediamodifier Businessi toote- ja ärikliendi segmendi juht Taavi Larionov lühidalt millega nad tegelevad. 

Meeste loodud ettevõtte Mediamodifier Business peamine toode on reklaampindade simulaator, mis võimaldab ettevõtetel testida oma reklaamide mõju erinevates tingimustes – näiteks reaalse elu tingimustes, ilma et peaks kasutama keerukaid disainiprogramme. 

 “Üks lihtne näide – sul on toode või teenus, mida tahad reklaamida näiteks Hobujaama trammipeatuses talvisel õhtusel ajal. Enne reklaampinna omanikettevõttega suhtlemist saad testida reklaami nö päriselulises keskkonnas ehk mockupil,” kirjeldab ettevõtte tooteomanik ja äristrateeg Mikko Zmilko.

Tarkvara võimaldab visualiseerida reklaami nii suve kui ka talve tingimustes, pimedas või valges, ning erinevatest vaatenurkadest. “Nii võib selguda, et reklaamil olev kirjasuurus on liiga väike, talvel maha sadanud lume taustal ei paista valge reklaam välja või reklaami proportsioonid distantsilt tunduvad paigast ära,” lisab Larionov.

Inkubatsiooniprogrammi juhuslik algus, kuid suur mõju

Kuid selleks, et ettevõttele korralik hoog sisse saada, vajati abi. “Ettevõtlusinkubaatori programmi sattusime läbi juhuse. Usutavasti oli see sotsiaalmeedia reklaam, mis mõtte idanema pani,” meenutas Zmilko. Programmi eesmärk oli aidata ettevõttel täpsustada oma suunda ja toodet väärindada.

Programm tõi kaasa olulisi muutusi ja uusi avastusi. “Suurim küsimus oli – mis on ettevõtte õige suund,” tõdeb Larionov. Pärast põhjalikku analüüsi otsustati keskenduda reklaampindade simulaatorile ja luua uus, äriklientidele suunatud bränd Mediamodifier Business.

“Selgus, et väikese tiimiga eesolevat tööd ära ei jõua teha – palkasime kaks inimest juurde. Saime väga head nõu müügi suurendamiseks ja nähtavuse parandamiseks erinevates kanalites,” kirjeldab Zmilko programmi käigus saadud õppetunde.

Üks suurimaid õppetunde oli fookuse sättimise tähtsus. “Meie kõige suurem viga on olnud fookus – õigemini selle pidev laialivalgumine. Mentorprogrammide käigus kõlanud laused nagu “Kui sa räägid kõigiga, ei räägi sa kellegagi” andsid tõuke fookus paika saada,” jagab Larionov. Selle tulemusena tõusis uute klientide arv kuus ühelt kliendilt keskmiselt neljani.

Samuti analüüsiti finantsstrateegiat ja lihtsustati hinnastamismudelit. “Tooteid, mida nö kaasa veame, on liiga palju. Kuuest tootest on alles jäänud kaks, mida täna aktiivselt väärindame ja müüme,” täpsustab Zmilko.

Hea võimalus õppida ennast tundma

Mehed soovitavad inkubatsiooniprogrammides osalemist ka teistele. “Kindlasti soovitame Ettevõtlusinkubaatori programmidega liituda. See on suurepärane võimalus õppida oma toodet või teenust paremini tundma, õppida ennast tundma ja tutvuda uute, teinekord väga huvitavate inimestega,” ütleb Larionov.

Ta rõhutab, et programmi täielik kasu saavutatakse siis, kui ettevõtte meeskond osaleb aktiivselt kõigis tegevustes. “Arusaamine, et kogu töö tuleb alati endal ise ära teha – mentorid ja juhendajad sinu eest midagi tegema ei hakka. Selleks peab olema aega rohkem, kui arvatakse. Meie kogemuse põhjal umbes viis korda rohkem,” tõdeb Zmilko.

Selge siht silme ees

Mediamodifier Businessi meeskond vaatab tulevikku ambitsioonikalt. “2025. aasta eesmärk on kliendibaas kahekordistada 50% kasumlikkusega. Põhilised märksõnad on müük ja meeskonna kasvatamine,” sõnab Zmilko.

Lisaks jätkatakse reklaampindade turu kasvatamist ning suundutakse nõudmisel printimise (POD) ja e-kaubanduse arendamisele.

“Veedame tööl väga palju aega. Miks mitte teha seda lõbusalt nii, et õhtul pere juurde minnes jaguks positiivset energiat sinnagi,” lisab Larionov, kelle sõnul on oluline, et koostöö sujub ja töökohale jaguks ka naeru. 

Tutvu inkubatsiooniprogrammiga

Loe edasi

CIAO: Naturaalne deodorant, mis päriselt toimib

Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi lõpetas kevadel CIAO, mis toodab ja müüb naturaalseid deodorante, mis on valmistatud kõrgeima kvaliteediga looduslikest koostisosadest. Lisaks on need pakitud keskkonnasõbralikesse pakenditesse. Ettevõtte asutaja Kaisa Orav-Kiil jagas, miks otsustas ettevõttega alustada ja miks peaks kasutama naturaalset deodoranti.

Milline on sinu enda taust ja kuidas otsustasid oma brändiga alustada?

Minu taust on tegelikult hoopis midagi muud – olen õppinud maksundust ja töötanud raamatupidajana. Idee oma brändi loomiseks tekkis siis, kui jäin lapseootele. Hakkasin mõtlema, et ei tahaks, et minu laps imetamise teel puutuks minu kaudu kokku kahjulike ainetega. Olin pikalt otsinud endale sobivat deodoranti, kuid ei leidnud ühtegi, mis päriselt toimiks, mistõttu otsustasin proovida sellist toodet ise valmistada.

Katse osutus edukaks ning sain väga positiivset tagasisidet, mis inspireeris mind jätkama. Esialgu ei olnud mul plaani sellega nii tõsiselt tegeleda, kuid toote edu ja vajadus puhta alternatiivi järele pani mind edasi liikuma.

Miks valisid oma ettevõttele sellise nime? Mida see nimi tähendab?

Nimi tuli minu armsa pereliikme ideest ja see kohe võlus mind. “CIAO” tähendab itaalia keeles nii “tere” kui ka “head aega”. Deodorandi kontekstis mõtlesin sellele kui “tere puhtam mina, puhtam loodus ja head aega ebameeldiv lõhn.” Kuna ma armastan väga Itaaliat, tahtsin lisada brändile Itaalia hõngu, päikest ja inimeste sõbralikku meelt. Ma väga usun, et positiivne meeleseisund aitab meil kauem terve olla. 

CIAO sümboliseerib minu jaoks parimat kehale, hingele ja loodusele ning mõjub väga positiivselt, julgustades inimesi vabalt oma käsi üles tõstma ja teistele lehvitama ning naeratama.

Milliseid erinevaid tooteid sinu ettevõte pakub?

CIAO põhitoode on deodorant, mis neutraliseerib ebameeldiva lõhna ja annab värske tunde ilma tervisele kahjulike kõrvalmõjudeta. See on suunatud terviseteadlikele inimestele, kes otsivad looduslikku alternatiivi.

Hetkel on meie tootevalikus kreemdeodorant kahes erinevas pakendis: suurem variant klaaspurgis ja väiksem deodorant, mis sobib hästi inimestele, kes soovivad toodet esmalt proovida või reisile kaasa võtta.

Lisaks on meil nüüd saadaval ka tahke pulkdeodorant alumiiniumist ümbrises. See pakend on taaskasutatav ning deodorandi täitesisud on vahetatavad, muutes toote väga jätkusuutlikuks ja keskkonnasõbralikuks.  Pakendi valikuga oleme algusest peale tegelenud väga hoolikalt, sest plastiku vältimine oli meie jaoks põhimõtteline otsus. Lisaks deodorantidele oleme turule toonud näoõli, mida kasutan ka ise ja millesse siiralt usun.

Miks on olnud keeruline leida sobivaid pakendeid?

Sobivate pakendite leidmine on keeruline, sest mul on kindel nägemus, milline toode peaks välja nägema. Toote visuaal on minu jaoks väga oluline. Plastikut ma ei soovi kasutada ja papist pakend ei ole pikaajaliselt hea lahendus. Lõpuks otsustasin metallist pakendi kasuks, mis on vastupidavam ja näeb ka esteetiliselt meeldiv välja.

Milline oli sinu toote väljatöötamise protsess? Sa tegid koostööd ka ülikoolidega – kuidas see koostöö kulges?

Kuna mul endal puudus keemiku taust, leidsin, et toote loomisel on hädavajalik kaasata spetsialist, kes tunneb valdkonda põhjalikumalt. Seetõttu pöördusin Tallinna Ülikooli poole ja koostöö nendega oli väga meeldiv ja sujuv. Nad võtsid mind hästi vastu ning koos arendasime välja tahke deodorandi. Mul oli küll juba eelnevalt baasretsept olemas, aga õige konsistentsi saamiseks vajasin abi. Samuti veendumaks, et kõik koostisained on ikka ohutud. Kuna aga tol ajal ei olnud veel sobivat plastikuvaba pakendit tahke deodorandi jaoks, arendasin sellest esmasest prototüübist kreemdeodorandi ja tulin esialgu turule sellega. 

Kui pikk tootearenduse protsess on olnud?

Idee tekkis juba viis aastat tagasi, kuigi oli perioode, kus ma ei tegelenud sellega aktiivselt. Aktiivselt töötasin selle kallal umbes kaks aastat. Esimesed katsetused olid viis aastat tagasi, kui olin lastega kodus ja mul oli rohkem aega.

Miks peaks kasutama naturaalseid deodorante ning millised on nende eelised tavapäraste deodorantide ees?

Paljud tavapärased deodorandid ja antiperspirandid, mida kauplustes müüakse, sisaldavad alumiiniumi, parabeene ja teisi kemikaale. Üha enam teadlaseid usub, et need ained ei ole pikaajalisel kasutusel meie kehale ohutud. 

CIAO deodorant sisaldab ainult puhtaid ja naturaalseid koostisosasid – efektiivsuse tagavad peamiselt söögisooda, magneesiumhüdroksiid, maisitärklis ja erinevad vahad ja õlid. Nad ei sisalda alumiiniumit, parabeene, kunstlikke lõhna- ega värvaineid. Meie tooted on testitud ja teaduspõhiselt välja töötatud, mistõttu võin kinnitada nende efektiivsust. Eeliseks on ka keskkonnasõbralik pakend, mida enamasti tootmises palju ei kasutata.

Rääkides alumiiniumist, kas alumiiniumist pakend mõjutab kuidagi toote sisu?

Ei mõjuta. Meie deodorandi puhul ei puutu toode otseselt pakendiga kokku, kuna metallpakendi sees on papist ümbris, mille sees on deodorant. Isegi kui kokkupuude alumiiniumiga oleks olemas, on metallidel enamasti kaitsekihid, mis väldivad ainete tootesse eraldumist. Ja kui pakend oleks puhtast alumiiniumist ja puutuks tootega otseselt kokku, siis ei oleks see ikka ohtlik, sest alumiinium hakkab reageerima ja aineid eraldama alles väga kõrgetel temperatuuridel, palju kõrgematel kui tavapärased hoiutingimused nõuaksid. 

Kuidas murda müüti, et looduslikud deodorandid ei toimi?

See on tõepoolest keeruline väljakutse. Esiteks peab inimene mõistma, miks kasutada looduslikku deodoranti. Siin ongi minu roll – see ei seisne ainult müümises, vaid ka inimeste harimises ja teadlikkuse tõstmises. Paljud ei mõtle, et kõik, mida me oma nahale paneme, pääseb meie kehasse. Õnneks on teadlikkus pidevalt kasvamas, mis aitab sellele kaasa.

Teiseks on oluline katsetamine – kui inimene otsustab loobuda tavapärastest deodorantidest või antiperspirantidest, peab ta proovima uusi alternatiive. Mõistan, et selles osas on palju skeptitsismi, ka minus endas oli, aga täna ma tean, et looduslik deodorant võib olla efektiivne. Tuleb lihtsalt katsetada, varuda aega ja kannatust. Kui alguses on üleminek võib olla natuke vaevaline, siis tulemus on ülimalt positiivne – mitmed meie kliendid on märganud, et pärast CIAO toote kasutamist higistavad nad palju vähem.

Kuidas mõjutavad CIAO koostisosad seda, kuidas deodorant higistamisega käitub?

Alumiinium, mis on kasutuses tavapärastes deodorantides ja antiperspirantides on peamine koostisosa, mis blokeerib higinäärmete tööd. Need tooted ei keskendu ebameeldivate lõhnade neutraliseerimisele, vaid püüavad hoopis higistamist täielikult peatada. CIAO deodorant aga normaliseerib higistamist. Higi on tegelikult lõhnatu, kuid ebameeldiv lõhn tekib, kui bakterid hakkavad higi lagundama. Seetõttu keskendun ma nende bakteritega võitlemisele, et vältida ebameeldivat lõhna, ilma et higistamine täielikult peatuks.

Kes on sinu peamised kliendid?

Praegu näen, et meie peamine klient on 30+ vanuses naine, kes hoolib oma tervisest ja huvitub tervislikust eluviisist, kuid üha rohkem on hakanud ka mehed meie toodet avastama.

Kui kaua kestab üks deodorant?

Deodorant klaaspurgis kestab keskmiselt kaks kuni kolm kuud. Mul on ka kliente, kes ütlevad, et nende deodorant kestab kuni kuus kuud. Pulkdeodorandi ühest sisust jagub 1-2 kuuks.

Kas sul on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt?

Olen saanud palju positiivset tagasisidet, mis on ka põhjus, miks ma täna siin olen. Kõige meeldejäävam tagasiside on tulnud klientidelt, kes on öelnud, et minu toode on muutnud nende elu. Nad on kogenud tõsiseid higistamisprobleeme ja on öelnud, et isegi tugevamad kemikaale sisaldavad deodorandid või antiperspirandid ei aidanud, kuid minu toode tõesti toimis. Nende õnnelikud sõnumid on erakordselt meeldejäävad ja seda ei osanud ka niimoodi oodata. 

Mis sulle ettevõtte juhtimise juures kõige rohkem rõõmu valmistab?

Mulle valmistab rõõmu see, et saan motiveerida inimesi hoolitsema oma tervise eest, aga samas ka keskkonna eest. Seeläbi loon päriselt väärtust. Ma kahtlen, kas ma jätkaks ettevõttega, kui see ei edendaks selliseid väärtusi. Tervise väärtustamine ja haiguste ennetamine on alati olnud mulle väga südamelähedane teema. Kui ma suudan muuta inimeste tarbimisharjumusi ja aidata neil teha isegi väikese muudatuse nagu antiperspirandi asendamine loodusliku deodorandiga, siis see pakub suurt rahulolu. 

Mis on olnud suurim väljakutse, millega oled silmitsi seisnud?

Suurim väljakutse on olnud jätkamine ja õigete rahaliste otsuste tegemine. Mida ise teha, millist teenust sisse osta, mida prioritiseerida, sest kõik on ju oluline. 

Vahel ikka tekkis kahtlus, kas ma saan seda edasi teha ja jätkata. Aga siis tuleb jälle mõni positiivne tagasiside ja ikka jätkad. Suureks väljakutseks on olnud ka sobiva keskkonnasõbraliku pakendi leidmine. 

Mis on seni olnud su suurim õnnestumine?

Minu suurim õnnestumine on see, et CIAO on niivõrd hästi vastu võetud ja tagasiside on olnud ülimalt positiivne. Ei ole ju toodet, mis kõigile sobiks, kuid see toode on üllatuslikult hästi omaks võetud.

Kas sul on olnud ka korduvaid kliente?

Jah, neid on tänaseks päris palju, kuid alati võiks rohkem olla. Olen aru saanud, et armastus toote vastu tekib tihti teise või kolmanda purgiga. Alguses vajab inimestel harjumist, sest kreemdeodorandi peale kandmine võib esialgu olla ebamugav, kuna inimesed on harjunud kasutama traditsioonilisi deodorante. Õnneks on tänaseks ka pulkdeodorant olemas – küll üsna värskelt, seega selle tulemustest on natukene vara rääkida. Lõppkokkuvõttes usun, et inimesed siiski hindavad seda, et naturaalset deodoranti kasutades nad hoiavad oma tervist ja keskkonda. 

Kus sa näed oma ettevõtet viie aasta pärast? Millised on tulevikuplaanid?

Viie aasta pärast soovin, et minu toode oleks esindatud ka välisturgudel ning et seal oleks sama soe vastuvõtt nagu Eestis. Plaanin laieneda mitmesse riiki, sest Eesti turg on väike. Lisaks tahan arendada uusi tooteid, et pakkuda klientidele rohkem valikuid. Loodan, et enamik inimesi, kes on harjunud kasutama traditsioonilisi deodorante, proovivad minu toodet ja jäävad selle juurde.

Kuidas sul läks Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammis?

Programmis läks hästi, sattusin toredasse seltskonda. Sain palju kasulikke kogemusi ja mentorlust, mis on aidanud mind rasketest hetkedest läbi. Nende inimestega suhtlemine, kes on seda rada juba läbi teinud, on hästi oluline. Kuigi mõned koolitused tundusid mulle juba tuttavad, on paljud olnud väga kasulikud ning need on mind motiveerinud edasi liikuma.

Kui ma mingitel hetkedel ei tahtnud enam ettevõttega edasi liikuda, siis kõik need koolitused ja mentorlused motiveerisid edasi tegutsema. Ikka aitab see, kui sa kuhugi kuulud.

Tutvu CIAO toodetega kodulehel siin.

Jälgi CIAO’d ka Facebookis @CIAO natural cosmetics ja Instagramis @ciao_natural

Tutvu Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammiga

Loe edasi

Uitama: Lapsesõbralike tegevuste leidmine looduses on nüüd imelihtne

Ettevõtlusinkubaatori 9-kuulise inkubatsiooniprogrammi lõpetas kevadel Uitama, kes loob mängulist ja harivat matkaäppi lastega peredele, et parandada nende vaimset ja füüsilist tervist ja edendada nende loovust. Ettevõtte asutaja Karolin Nummert jagas, miks peaks lastega looduses käima ja milliseid võimalusi Uitama äpp selleks pakub.

Milline on sinu taust ja kuidas sündis idee oma ettevõtte loomiseks?

Minu taust on seotud kunstimaailmaga, olen lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna. Õpingute kõrvalt hakkasin tööle turismivaldkonnas, olles reisikonsultant ja giid, viies läbi bussireise näiteks Tšehhi, Austriasse, Ungarisse ja Itaaliasse. Kuid peagi tõmbas hing mind tagasi kunsti poole. Töötasin Londonis kaasaegse kunsti galerii assistendina ning pärast naasmist Eestisse olin viis aastat Tallinna Kunstihoone projektijuht. Londonis korraldasime ka Eesti kunsti pop-up näitusi. Seega on minu taust tugevasti seotud kunstiga.

Kõige selle kõrval on looduses matkamine ja liikumine alati olnud minu meelistegevus. Saades kuus aastat tagasi lapsevanemaks, arvasin, et jätkan matkamist samamoodi nagu varem, kuid tegelikkus oli teine. Lapsega matkamine erinevas vanuseastmes nõuab palju rohkem planeerimist: näiteks, kas rada on lapsevankriga läbitav, kas sõiduaeg matka alguspunkti sobib tema uneaegadega, kas juba ise liikuval lapsel on rajal ka midagi põnevat avastada või teha, et see tema jaoks põnev seiklus oleks jne. Kõikidele neile erinevatele aspektidele vastuse otsimine osutus aeganõudvaks ja keeruliseks, ning tekkis mõte luua kaasaegne ja lihtne lahendus – nii sündiski Uitama äpp.

Matkamine lapsega on minu arvates erilisel moel ühendav kogemus. Looduses viibides on argimured tagaplaanile jäänud ja loovus hakkab tööle. Seepärast soovin, et Uitama äpp motiveeriks ka teisi peresid loodusesse minema.

Millist infot saab Uitama äpist?

Uitama äpist leiab lapsesõbralikke matkaradu, kus sisu on kirjutatud lapsevanemalt lapsevanemale – milliseid põnevaid tegevusi saab just koos lastega teha. Äpi filtrid muudavad planeerimise lihtsaks: näiteks saad valida, kas rada on sobilik lapsevankriga liikumiseks või kas seal on ujumisvõimalus, ja näed, kui kaugel ajaliselt see sinu asukoha suhtes asub. Tulevikus soovime lisada äppi harivaid ja loovaid mänge, et muuta matkarajad lastele veelgi põnevamaks. Kui mõni rada võib olla loomu poolest ei olegi huvitav, siis teha seda huvitavamaks. Et lapsi motiveerida, tahaksime, et äpp ainult ei juhataks peresid loodusrajale, vaid pakuks põnevaid seiklusi loovate ülesannete lahendamise abil.

Millist infot kogute lapsesõbralike matkaradade kohta?

Ligipääsetavus on üks olulisemaid aspekte, eriti väikeste lastega matkates. Kas rada on lapsevankriga läbitav? Kas lähedal on ujumiskoht? Olen ise koos lapsega testinud sadu matkaradu ja loonud malli, mida matkajuhid või kogukonna liikmed saavad tulevikus teekonna planeerimisel jälgida: kas laudtee on piisavalt lai, kas rajal on juurikaid, kas lähedal on ronimiskive või kiikesid jne. Sellised mängulised elemendid teevad raja lapse jaoks huvitavamaks.

Eesmärk on anda võimalikult palju infot ja nii on igaühel lihtsam valida just enda perele sobiv matkarada.

Miks on oluline lapsed loodusesse viia?

Inimeste harjumused kujunevad suuresti enne kaheteistkümnendat eluaastat, mistõttu on äärmiselt oluline, mida me lastele õpetame. Miks nad peaksid looduses viibima? Sellel on tohutult palju kasu nende tervisele – eriti vaimsele ja füüsilisele heaolule.

Me kõik teame, et looduses liikumine on kasulik, kuid uuringud näitavad, et juba 15 minutit looduses viibimist võib stressitaset poole võrra vähendada. See on väärtuslik tööriist, mida saame lastele anda – looduses käimine on üks viis ennast maandada. Praegused statistilised näitajad on murettekitavad: 75 protsenti lastest ei ole piisavalt aktiivsed ja iga seitsmes 10-19 aastane noor kogeb vaimse tervise probleeme. Tänased vanemad saavad oma laste heaks juba palju ära teha ning tulevased põlvkonnad peaksid tegema sama. Kui me probleemi ignoreerime, siis kuhu me üldse suundume?

Lisaks tuleb arvestada, et tehisintellekt areneb kiiresti, ja tasub mõelda, mis on inimese roll selle kõrval. Tundub, et pidevalt on vaja olla produktiivsem ja kiirem. Võib-olla lõpuks laseme sellest võidujooksust lahti, sest AI teeb osa tööd meie eest. See aga tõstatab järgmise küsimuse: millised on meie tugevused? Kriitiline mõtlemine ja loovus on valdkonnad, milles meil on endiselt AI ees eelis.

Uuringud on näidanud, et looduses viibimine ja „molutamine“, on hädavajalik meie ajule loovuse ja kognitiivsete võimete arendamiseks. Just seetõttu usun, et lapsi peab loodusesse viima. See on oluline nii tervise kui ka keskkonnahoiu seisukohalt. Kui lapsed looduses ei käi, siis ei teki neil sellega isiklikku suhet ega paraku ka soovi seda kaitsta ja hoida.

Kas looduses liikumise trend on pigem tõusuteel?

Sageli arvatakse, et lapsed saavad piisavalt liikumist, sest nad jooksevad ringi ja mängivad, kuid tegelikult on seda tihti liiga vähe. Oluline on pidev ja pikemalt kestev liikumine, näiteks matkamine, kus liigud ühtlaselt ja pikema aja vältel. See on hoopis midagi muud.

Ideaalis peaks iga päev vähemalt tund aega jalutama, või vähemalt kord nädalas võiks veeta looduses kolm tundi järjest. Mida kauem looduses viibid, seda parem. Stress on paratamatu osa elust, aga me saame õppida, kuidas seda tasakaalustada ja leevendada – looduses olemine on selleks suurepärane viis.

Tegelikult võiksid seda äppi kasutada ka näiteks õpetajad tegevuste planeerimisel?

Jah. Meil on ka mõte neid hariduslikke mänge koostöös hariduspedagoogidega välja mõelda. On universaalsed õpioskused, mida peaks omandama erinevas vanuses. Kui see oleks selline programmi osa, siis saab öelda, et matkamisega samal ajal toimus ka õppetöö. Siis on nende motivatsioon kindlasti suurem, sest niikuinii on see klassiga kuhugi väljasõidule minemine eraldi suur ettevõtmine. Samas olen kuulnud, et mõni õpetaja kasutab äppi juba praegu, et lihtsalt avastada kohti kuhu õpilastega minna. 

Kes on täna peamised kliendid? 

Üldiselt oleme märganud, et need on lapsevanemad vanuses 25–45, kellel on lapsed vanuses 0–12. Haridusprogrammid tuleksid vanusele 3–12. Reaalsus on see, et äppi kasutavad ka lapsevanemad, kelle lapsed on juba suured või ka mõned täiskasvanud, kellel ei ole lapsi. Ma olen üritanud sinna valida ka kohti matkamiseks, mida kõik ei tea. 

Mis sulle endale ettevõtte tegemise juures rõõmu valmistab?

Mulle meeldib see, et ma saan ellu viia missiooni, mis mind ennast kõnetab ja kõnetab ka teisi. See on oluline edasiviiv jõud. 

Kas on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt?

See on tõeliselt südantsoojendav, kui näen sotsiaalmeedias jagatud videoid, kus inimesed räägivad, kuidas nad selle äpi abil jalutamas käisid, ja emotsioonid paistavad selgelt välja. Või kui saadetakse pilte perega matkamast. See on nii oluline ja lihtsalt nii lahe – sa näed, et see pole lihtsalt äpp, mida sa lood, vaid see mõjutab ka reaalselt inimeste elu. Inimesed võtavad aega, et koos perega looduses olla ja luua erilisi hetki.

Mida sa ütleksid neile, kes ei ole seda äppi veel kasutanud?

See ei võta ju midagi ära, kui proovid. Võid ise vaadata ja otsustada, kas see sulle sobib. Võib-olla leiad ka mõne teise lapsevanema kommentaari, kes on juba käinud ja see võib sind inspireerida.

Ma arvan, et proovida ja katsetada tasub alati. Olen sellesse äppi tõesti palju armastust pannud ja mõelnud, et need soovitused, mida annan, oleksid sellised, mis pakuvad ägedaid elamusi ka siis, kui varem pole käinud.

Kuigi me räägime laste viimisest loodusesse, siis tegelikult on asjasse segatud ka alati täiskasvanuid. See puudutab mõlemaid osapooli. Mulle meeldib lapsega looduses käia, sest saan ka ise sellest super emotsiooni. Loomulikult võib lapsevanemana olla tore näiteks mänguväljaku ääres, kui laps mängib, aga seal ei saa ise nii aktiivselt kaasa lüüa. Looduses liigume mõlemad ja meil tekivad nii vahvad vestlused oma lapsega.

Loodusesse minek lõdvestab sind ja loob erilise sideme lapsega, aidates argielust väljuda ja tõelise kohaloluga erilisi mäletusi luua.

Mis on olnud siiani suurim väljakutse?

See on alustava ettevõtja jaoks klassikaline väljakutse – ressursse on vähe, kuid ideed suured. Tahaks suuremat meeskonda, kuid vahendeid selleks pole veel piisavalt. Nii tuleb endal olla nagu „hunt kriimsilm“, kes tegeleb kõigega, kuid samas mõistad, et see ei ole jätkusuutlik lahendus. Üks inimene ei suuda kõiki teemasid korraga hallata.

Suurim väljakutse ongi leida viis sellest olukorrast välja murda, et jõuda ressurssideni, millega saab näiteks suurema meeskonna kokku panna. See võimaldaks mul rohkem keskenduda sellele, mida ma tõeliselt naudin – tootearendusele ja kasutajatele parima kogemuse pakkumisele. Kuid praegu tuleb samal ajal nii kogukonda üles ehitada, toodet arendada, klientidega vestelda kui ka rahastust leida.

Ja selle kõige juures on alati kuskil keegi, kes peab ootama, kuni ma ühe asjaga valmis saan, et edasi liikuda.

Mida pead kõige suuremaks õnnestumiseks?

Üks õnnestumine oli näiteks teles käimine, mille tagajärjel kohe huviliste hulk tõusis. Samuti see, et inimesed kasutavad seda äppi. Nad juba kirjutavad sinna kommentaare ja annavad hinnanguid nendele radadele. Ma näen, et see läheb inimestele korda. See vist ikkagi kõige suurem õnnestumine.

Kus sa näed ettevõtet viie aasta pärast ja millised on tulevikuplaanid?

Minu visioon on luua peresõbralik platvorm, mis poleks populaarne ainult Eesti lastega perede seas, vaid ka rahvusvaheliselt. Suurelt unistades tahaks loota, et viie aasta pärast oleme vähemalt Norras juba kanda kinnitanud. 

Lõppkokkuvõttes soovin, et platvorm areneks iseseisvalt, kus inimesed saavad ise sisu lisada. Nii saaks see kasvada ilma, et ma peaksin pidevalt sisu kirjutamisse panistama. Eesmärk on luua lapsevanemate kogukond, kes inspireerivad ja motiveerivad üksteist rohkem looduses olema. See aitaks parandada nii vaimset kui ka füüsilist tervist ning tõsta teadlikkust ja armastust looduskeskkonna vastu.

Samuti saaksid lapsevanemad oma lapsi harida, aidates neil mõista, miks on oluline näiteks kasutada pakendeid ringluses, mitte loodust reostada ning prügi maha visata ja üldse rohkem keskkonda hoida. Selline kogukond looks väärtusi, mis kestavad põlvkondi.

Kuidas Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammis läks?

Nagu ma ütlesin programmi lõpetamise Demo Day’l, siis see kogemus oli nagu tõeline sõit Ameerika mägedel. Üles-alla, katsetad ühtepidi ja kui ei õnnestu, siis proovid teistpidi. Minu arvates on Ettevõtlusinkubaator tõeline kiirendi, mis tõesti kiirendab protsesse. Näiteks ma ei oleks ise ilmselt kunagi pitching-võistlusele läinud, aga programmis olles tekib mõtteviis, et peab maksimaalselt ära kasutama kõik võimalused. Kuigi need asjad võivad alguses tunduda hirmutavad, mõistsin, et ma tulin siia selleks, et ennast proovile panna, oma mugavustsoonist välja astuda ja ületada oma piire.

Erinevatel võistlustel osalemine ja tagasiside saamine aitas mul paremini mõista oma nõrku kohti. Kui pead pidevalt selgitama, mida teed, kes on su sihtgrupp ja kuidas nendeni jõuad, siis sõnastad ja mõtled selle kõik põhjalikult läbi. Sa hakkad aru saama, mis on sinu ettevõtte tuum.

Need üheksa kuud lähevad tegelikult päris kiiresti mööda. Alguses on intensiivsed koolitused, ja hiljem tuleb kõike õpitut oma töös rakendada. Kui aktiivselt koolitustel osaleda, siis on parajalt keeruline leida aega töö ja pereelu kõrvalt, eriti kui lisanduvad veel kodused ülesanded. See teeb kogemuse üsna intensiivseks.

Lõppkokkuvõttes on kõik sinu enda kätes. Sa võid programmist läbi libiseda, ilma midagi saavutamata, või võtta sihiks, et sa tõesti proovid, katsetad ja küsid nõu, kuidas paremini teha. Mentoritega kohtumised on samuti väga väärtuslikud, eriti kui sul on juba konkreetsed küsimused või teemad, millele soovid praktilist lahendust. Mulle meeldisid kõige rohkem just sellised kohtumised, kus keskenduti konkreetsele probleemile minu ettevõtte kontekstis. See oli nagu saada eksperdi pilk ja näha, kuidas edasi liikuda oma valdkonnas.

Jälgi Uitama tegemisi: 

Kodulehel

Instagramis

Facebookis

Vaata ka Uitama Facebooki kogukonda

Tutvu Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammiga

Loe edasi

Need 22 ettevõtjat alustavad inkubatsiooniprogrammis

Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi on vastu võetud 22 uut ambitsioonikat ettevõtjat. Programm kestab oktoobrist kuni 2025. aasta juunini, ning selle aja jooksul panustavad äri kasvamisse inkubaatori konsultandid ning oma ala tippekspertidest ärimentorid. Lisaks toimuvad erinevad koolitused ja sündmused.

Sügisel toimus kokku 2 hindamiskomisjoni, kus ettevõtete esitlust ja äri tutvustust hindasid Kari Maripuu, Krista Kink, Helen Lang, Ionel Lehari, Ruth Helene Melioranski ja Margus Alviste. Hindamiskomisjonide eel toimus enam kui 50 ekspertpaneeli.

Ettevõtjad, kes järgmise 9 kuu jooksul inkubatsiooniprogrammis osalevad:

Tutvu lähemalt erinevate Ettevõtlusinkubaatori programmidega siin.

Vilistlane RAIKU teeb koostööd maailma suurima luksuskaupu tootva ettevõttega LVMH ja plaanib ehitada tehase Prantsusmaale

RAIKU toodab 100% naturaalseid puidust vedrukesi, mis on täielikult komposteeruvad, tugeva kaitsevõimega ja ilusa väljanägemisega, asendamaks mullikilet ja muid ühekordseid pakkematerjale. Uue tehnoloogia arendustegevust on aastate jooksul finantseerinud nii erainvestorid, Eesti riik kui ka Euroopa Innovatsiooninõukogu ning ettevõte ehitab hetkel oma esimest piloottehast Tallinnas. Järgmine siht on laieneda Prantsusmaale, kust tuleb peamine huvi RAIKU toodete vastu.

RAIKU on üks 30 ettevõttest, mis valiti rohkem kui 1500 kandidaadi seast osalema Louis Vuittoni ärikiirendi programmis. 1987. aastal loodud LVMH grupp hõlmab nüüdseks üle 75 brändi, millest igaüks on tuntud kvaliteetsete ja luksuslike toodete poolest, sealhulgas nt Louis Vuitton, Christian Dior ja Moët & Chandon. RAIKU, kelle eesmärk on asendada ühekordse kasutusega plasttooted ja aidata ettevõtetel vähendada oma keskkonnajalajälge, on pärast kolme aastat arendustööd valmis pakkuma oma innovatsiooni luksuskaupade sektorile.

Selma Delic, LVMH mänedžer selgitas, mida pakub idufirmadele LVMH kiirendi: “La Maison des Startups LVMH pakub erinevate tegevuste kaudu ärikiirendust ja otseseid kontakte LVMH brändidega. Siia alla kuuluvad spetsiaalsed kohtumised, esitlused ja eksklusiivsed sessioonid, kus brändid tutvustavad oma vajadusi idufirmadele. Samuti pakume luksuskaupade turu akulturatsiooniprogrammi, mis hõlmab konverentse, juhendamist ja ülevaateid brändide vajadustest. Iga idufirma saab endale mentori ja üheks aastaks kontoriruumi Pariisis asuvas suurimas idufirmade linnakus Station F.”

Karl Pärtel, RAIKU kaasasutaja: “LVMH kui maailma kõige väärtuslikum luksusbränd, mille aastane käive on 85 miljardit eurot, on selgelt huvitatud meie materjalist. See on märk selle tohutust potentsiaalist muuta pakenditööstust. Soovitan idufirmadel kandideerida LVMH kiirendisse, sest oleme ise näinud, kuidas nad keskenduvad innovatsiooni ühendamisele oma brändide ja uute ettevõtete vahel. Me plaanime järgmise tehase rajamist Prantsusmaale.”

LVMH kiirenditest on sündinud üle 700 koostööprojekti. Viimased edukad koostöönäited on:
Berluti x LivingPackets, kes arendasid välja toote “THE BOX” – korduvkasutatava, nutika
pakendilahenduse, mis kaitseb kõrge väärtusega tooteid ja edendab jätkusuutlikkust;
Stella McCartney x BioFluff käivitasid Saviani – keskkonnasõbraliku, taimseid materjale, nagu kanep, lina ja nõges sisaldava luksuslike kangaste liini, rõhutades McCartney pühendumust jätkusuutlikule moele.

Intervjuud kokku võttes tõi Selma esile, et jätkusuutlikkus on luksusbrändide jaoks üha olulisem. Seda ajendavad tarbijate nõudmised, õigusaktid ja vajadus säilitada olulisi ressursse. “LVMH käsitleb seda strateegilise, tervikliku lähenemisviisiga, integreerides jätkusuutlikkust kogu oma väärtusahelas. See hõlmab taastavat põllumajandust viinamarjaistandustes, elurikkuse kaitset ja jätkusuutlike tavade edendamist moes, kosmeetikas ja nahast toodetes. Oma LIFE360 programmiga kohustub LVMH taastama 2030. aastaks viis miljonit hektarit looduskaitsealasid, tasakaalustades ressursside kasutamist keskkonna taastamisega,” ütleb Selma.

RAIKU osaleb LVMH ärikiirendi programmi 10. hooajal juulist 2024 kuni juulini 2025. Lisaks kaasab RAIKU lisakapitali, et ehitada Prantsusmaale teine tehas. RAIKU teekonda saab jälgida kogu aasta vältel nende blogis ja sotsiaalmeedias.