Vilistlane RAIKU teeb koostööd maailma suurima luksuskaupu tootva ettevõttega LVMH ja plaanib ehitada tehase Prantsusmaale

RAIKU toodab 100% naturaalseid puidust vedrukesi, mis on täielikult komposteeruvad, tugeva kaitsevõimega ja ilusa väljanägemisega, asendamaks mullikilet ja muid ühekordseid pakkematerjale. Uue tehnoloogia arendustegevust on aastate jooksul finantseerinud nii erainvestorid, Eesti riik kui ka Euroopa Innovatsiooninõukogu ning ettevõte ehitab hetkel oma esimest piloottehast Tallinnas. Järgmine siht on laieneda Prantsusmaale, kust tuleb peamine huvi RAIKU toodete vastu.

RAIKU on üks 30 ettevõttest, mis valiti rohkem kui 1500 kandidaadi seast osalema Louis Vuittoni ärikiirendi programmis. 1987. aastal loodud LVMH grupp hõlmab nüüdseks üle 75 brändi, millest igaüks on tuntud kvaliteetsete ja luksuslike toodete poolest, sealhulgas nt Louis Vuitton, Christian Dior ja Moët & Chandon. RAIKU, kelle eesmärk on asendada ühekordse kasutusega plasttooted ja aidata ettevõtetel vähendada oma keskkonnajalajälge, on pärast kolme aastat arendustööd valmis pakkuma oma innovatsiooni luksuskaupade sektorile.

Selma Delic, LVMH mänedžer selgitas, mida pakub idufirmadele LVMH kiirendi: “La Maison des Startups LVMH pakub erinevate tegevuste kaudu ärikiirendust ja otseseid kontakte LVMH brändidega. Siia alla kuuluvad spetsiaalsed kohtumised, esitlused ja eksklusiivsed sessioonid, kus brändid tutvustavad oma vajadusi idufirmadele. Samuti pakume luksuskaupade turu akulturatsiooniprogrammi, mis hõlmab konverentse, juhendamist ja ülevaateid brändide vajadustest. Iga idufirma saab endale mentori ja üheks aastaks kontoriruumi Pariisis asuvas suurimas idufirmade linnakus Station F.”

Karl Pärtel, RAIKU kaasasutaja: “LVMH kui maailma kõige väärtuslikum luksusbränd, mille aastane käive on 85 miljardit eurot, on selgelt huvitatud meie materjalist. See on märk selle tohutust potentsiaalist muuta pakenditööstust. Soovitan idufirmadel kandideerida LVMH kiirendisse, sest oleme ise näinud, kuidas nad keskenduvad innovatsiooni ühendamisele oma brändide ja uute ettevõtete vahel. Me plaanime järgmise tehase rajamist Prantsusmaale.”

LVMH kiirenditest on sündinud üle 700 koostööprojekti. Viimased edukad koostöönäited on:
Berluti x LivingPackets, kes arendasid välja toote “THE BOX” – korduvkasutatava, nutika
pakendilahenduse, mis kaitseb kõrge väärtusega tooteid ja edendab jätkusuutlikkust;
Stella McCartney x BioFluff käivitasid Saviani – keskkonnasõbraliku, taimseid materjale, nagu kanep, lina ja nõges sisaldava luksuslike kangaste liini, rõhutades McCartney pühendumust jätkusuutlikule moele.

Intervjuud kokku võttes tõi Selma esile, et jätkusuutlikkus on luksusbrändide jaoks üha olulisem. Seda ajendavad tarbijate nõudmised, õigusaktid ja vajadus säilitada olulisi ressursse. “LVMH käsitleb seda strateegilise, tervikliku lähenemisviisiga, integreerides jätkusuutlikkust kogu oma väärtusahelas. See hõlmab taastavat põllumajandust viinamarjaistandustes, elurikkuse kaitset ja jätkusuutlike tavade edendamist moes, kosmeetikas ja nahast toodetes. Oma LIFE360 programmiga kohustub LVMH taastama 2030. aastaks viis miljonit hektarit looduskaitsealasid, tasakaalustades ressursside kasutamist keskkonna taastamisega,” ütleb Selma.

RAIKU osaleb LVMH ärikiirendi programmi 10. hooajal juulist 2024 kuni juulini 2025. Lisaks kaasab RAIKU lisakapitali, et ehitada Prantsusmaale teine tehas. RAIKU teekonda saab jälgida kogu aasta vältel nende blogis ja sotsiaalmeedias.

CiD projekti kohtumisel Genovas viimistleti projekti raames toimuvate õppeprogrammide ja kiirendi ülesehitust

Loomeinkubaator osaleb CiD projektis, mille eesmärgiks on arendada innovatsiooni teadus- ja koolitustegevuses urbanismi, arhitektuuri ning toote- ja teenusedisaini alal. CiD projekti partnerid kohtusid juuni keskpaigas Genova ülikooli arhitektuuri- ja disainiosakonnas. Kohtumise eesmärgiks oli panna paika projekti jooksul välja töötatavad akadeemilised õppeprogrammid.

Akadeemilise programmi sessiooni ajal esitlesid partnerid University of Genoa, Leibniz University Hannover ja The Institute for Advanced Architecture of Catalonia oma akadeemilisi programme aastaks 2025. Seekordne kohtumine rõhutas CiD kursuste jaoks juhiste määratlemise ja valideerimise tähtsus ning selgitas nende rakendamise strateegiaid. Kohtumise ühised tegevused keskendusid juhendi malli loomisele ja täitmisele ning õppekava juhiste kinnitamisele väikestes rühmades, tagades kõikide osalejate mitmekülgse panuse ja tagasiside.

Järgnes Loomeinkubaatori sessioon, kus jagasime oma nägemust projekti jooksul toimuva konkursi valikukriteeriumitest. Koos partneritega sai koos töötatud, et määratleda ja kinnitada CiD kiirendi programmi juhised, jagades visioone ja strateegiaid.

Pärastlõunal toimus ARCESi juhitud jätkuõppe sessioon, mis hõlmas jätkuõppe juhendite kinnitamist ja uute ideede genereerimist. Seekordsel sessioonil tõsteti esile haridusprogrammide pideva täiustamise ja tagasiside olulisust, käsitledes üksikasjalikult ka kõige aktuaalsemaid teemasid nii valdkonnaüleselt kui ka konkreetselt sihtrühmadega seonduvalt.

Hiljem hõlmas ERSILIA juhitud Sustainability Roadmap & Skill Tree diagrammi seanss iga õppekava oskuste puu kaardistamist ja heade tavade valideerimist erinevates haridusprogrammides. See oli ülioluline CiD-projekti jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi tagamisel ning CiD-õppijate tegelikke vajadusi arvestavate persoonade välja töötamisel.

Teisel päeval oli tähelepanu all ümberpööratud õpe ja valdkonnaülesed sessioonid. Osalejad arutasid ‘pill’ ja ‘chapter’ formaati videotele, nende tehnilisi omadusi ja ümberpööratud õppe korraldust. See seanss oli ülioluline, et kinnitada oluliste teemade loetelu ja täiustada ümberpööratud õpetamismetoodikat ning leida läbivaid teemasid tulevaste programmide vahel arendamiseks.

Pärastlõunal keskendus töötuba õppekavade tagasisidele. Partnerid täitsid tagasiside mallid ja arutasid vaatluskeskuste poolt meelde tuletatud sisendeid. Uuriti ka sidusrühmade kaasamist ja ressursside jaotamist, tagades, et akadeemiline programm saab kasu ekspertide sisenditest ja mitmekesistest vaatenurkadest.

Päev lõppes osalemisega EUSEW üritusel Genova sinises ringkonnas, kus partnerid tutvustasid erinevaid CiD projektiga seotud aspekte ja arutasid jätkusuutlike tekstiiliuuenduste juhtumiuuringuid.

14. juunil toimus CiD juhtkomitee koosolek, millele järgnes akadeemiline avaüritus ning valdkonnaüleste teemade töötuba. See viimane töötuba hõlmas iga õppekava jaoks vajalike oskuste kaardistamist, ressursside määratluste ajurünnakut ning CiD ressursside ja formaatide valideerimist. Töötuba lõppes tulemuste, tagasiside ja kohanduste tutvustamisega, mis pani aluse järgmisteks sammudeks ja tähtaegadeks.

Seminari käigus ilmnes kõigi partnerite koostöö, kus suurt rõhku pandi pööratud kursuste ja õppevideote juhendite määratlemisele ja kinnitamisele. See osaluspõhine lähenemine tagas, et CiD projekt sai kasu erinevatest teadmistest ja vaatenurkadest, sillutades teed edukale rakendamisele.

Loe läheamalt CiD projekti kohta siin.

CCC projektis osalevad linnad viimistlesid oma äriinkubatsiooni pilootprojekte Aarhusis

4.-6. juunini toimus Århusi vallas koostöös Lifecycle and Design Cluster’iga projekti “Creative Circular Cities” teine ​​töötuba – Business Lab. Kuus projektis osalevat linna – Århus, Gdynia, Kiel, Riia, Tallinn ja Turu – viimistlesid labori käigus oma äriinkubatsiooni pilootprojekte, et hõlbustada kultuuri- ja loomesektori toega ringsete ärimudelite loomist. Tallinnast on projektipartneriks Tallinna Loomeinkubaator.

Kolmepäevast töötuba juhtis jätkusuutliku ettevõtluse nõustaja Jasper Steinhausen ning koos partnerluse “Trace” juhi Anette Juhli, käitumisteadlase Pelle Guldborg Hanseni ja ühingu “Rethink Human Being” juhi Christian Dietrichseniga esitasid nad inspireerivad kõned ja ekspertsessioonid.

“Kui soovite mõju avaldada, lahendage äriprobleemid,” rääkis Jasper Steinhausen ringmajanduse olulisest mõtteviisist. Lisaks rõhutas ta koostöö ja ettevõtete abistamise olulisust, et kujundada ettevõtete senine lähenemisviis rohelisemaks.

Vaatamata Taani paljudele ringmajandusalastele püüdlustele on Taani seni vaid 4% ringmajanduslik, ütles Anette Juhl, partnerluse Trace direktor, mis ühendab 90 avalikku ja eraasutust ning ettevõtet, et töötada ühisprojektide kallal, keskendudes plastiku- ja tekstiilitööstuse ringmajandusele. Anette jagas oma arusaamu partnerluse juhtimisest, rõhutades erinevate projektide vahel sünergia leidmise tähtsust ja “mängimist nendega, kes tahavad sinuga mängida”.

Pelle Guldborg Hansen tutvustas osalejatele käitumuslikke arusaamu ja käitumist mõjutavaid lähenemisviise ning soovitas “mitte tekitada käitumise muutmist kellegi sundimise kaudu,” vaid pigem erinevate märguandevormide kaudu. “Kui tahame inimeste käitumist mõjutada, tuleb välja selgitada käitumismustrid ja leida esialgu väiksed kohad, kus inimesed saaksid midagi teisiti teha,” ütles Pelle.

Christian Dietrichsen andis ülevaate “sisemise jätkusuutlikkuse” kontseptsioonist, rõhutades, et välised muutused nõuavad sisemist ümberkujundamist. Ta esitas projektipartneritele täpsustada äriplaane, seades küsimuse alla äriinkubatsiooni pilootide põhiväärtused.

Labori ajal tutvustasid oma ideid, tooteid ja ärimudeleid kohalikud tegijad Taanist, kes keskenduvad ringsetele lahendustele. Üks tipphetki oli Amalie Ege disainitud piimast toodetud lõngast kleit. Gdynia projektipartnerid, kes töötavad hulgijäätmete kogumise platvormi kallal,  said inspiratsiooni “The Upcycle”-st – platvormist, mis sobitab tööstust liigse materjali ettevõtetele, kes saavad neid kasutada. Projektipartnerid said tutvuda ka korduskasutatavate tasside lahendusega – kohvitasside pandisüsteemiga, mida praegu Aarhusis katsetatakse.

Laboris esinev firma “Noeje” esitles oma disainmööblit, mis valmib koostöös kohalike käsitööliste ja tarnijatega, ning “I tråd med Verden” jagas oma sotsiaalset ärimudelit – nad toodavad riideid ja aksessuaare tekstiilijääkidest ning annavad tööd naistele, kes on põdenud depressiooni ja soovivad naasta tööturule.

„Creative Circular Cities“ kaasrahastab EL Interreg Läänemere piirkonna programm, et edendada ringmajandust kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstused.

Projekti kohta lisateabe saamiseks ja tulevaste sündmuste kohta uudiste saamiseks rohkem infot projekti veebilehel https://interreg-baltic.eu/project/ccc/.

Plast – rohelisemaks või uuele ringile?

Kuidas tuua kokku ettevõtted ja teadlased, et saaksid sündida uudsed ja innovaatilised ärid ja ideed? Loomeinkubaator on koostöös TalTech’iga alustanud üritustesarja Disain kohtub Teadusega, eesmärgiga just seda teha. Sarja teise ürituse raames oli materjalina fookuses plast.

Kogemuslugu ja teadmisi jagasid TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi kaasprofessor Andres Krumme, Dagöplast AS pikajaline tööstusjuht Kulvo Pendra ja Neular juht Ilo Rannu. Andres Krumme juhtimisel oli osalejatel võimalus külastada ka TalTechi biopolümeeride laborit.

Oma ettekandes tõi Andres Krumme näiteid, milliseid erinevaid teadustöid plastide teemal TalTechis tehakse. Näiteks on tegeletud põlevkivi tuha kasutamisega plasti täiteainena ning katsetatud on selle kasutust ka just kiletoodete valmistamiseks. Teine sarnane töö oli tekstiilijäätmete kasutamine plasti täiteainena, kus olid materjaliks peamiselt lühikesed kiud. Üheks teemaks, millele tähelepanu tuua, oli ka bioplastid, kus on Andrese sõnul palju arusaamatust, mis materjalid sinna alla täpselt käivad. Üheks variandiks on näiteks tselluloosist bioplastide arendus, mida ka TalTechis tehakse.

Skandinaavia ja Baltikumi ainsa, segaplastjäätmete väärindamisega tegeleva ettevõtte Neular, eestvedaja Ilo Rannu jagatud kogemuslugu avardas kuulajate arusaamu plasti väärtusest. Neular taaskasutab kodumajapidamises tekkivaid plastjäätmeid ja valmistab loodavast materjalist erinevaid profiile. Materjali kasutatakse terrasside, aedade, müraseinte, paadisildade ehitamiseks ning pika kestustt vajavate objektide rajamisel.

Oma ettekandes julgustas Ilo Rannu laiemalt mõtlema. “Innovatsiooni ringmajanduses ei saa me teha selle põlvkonna pealt, kus me ise oleme. Innovatsioon on põlvkondadeülene ja globaalne.” Ta tõi välja, et on vähe kasu, kui me Euroopas teeme ühtemoodi ja ülejäänud maailm teeb teisiti. “Nii satume me oma doteeritud ärilahendustega ühesuunapiletiga muuseumisse.”

“Neulari loodava materjali eelistamine tugineb kindlatel omadustel. Vaid taaskasutatud materjaliloomest ei piisa. Tootetestide pōhjal on loodud materjalides mōjusaid füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi, mida segaplasti väärindamine vōimaldab. Lisaks on hind konkurentsivōimeline ning loob hooldusvabale tootele vōimalused. Kui me võtame esmasest plastist toote, siis see oleks 3-4 korda kallim kui Neulari toode, mis on tehtud segaplastist.” Suurim väljakutse ongi täna see, et ei teata, kus seda materjali on veel võimalik kasutada. “Panustame potentsiaali leidmisesse läbi mitmete kogukondade ning ettevōtluskeskkondade.”

Lisaks pööras Ilo osalejate tähelepanu sellele, et küsimus ei ole, kas plast on paha, vaid selles, kuidas me esmasplasti variatiivselt ja targalt järelkasutame. “Ärge imetlege probleemi. Plast ei ole probleem. See on võimalus, otsime inseneritarkust väärindamiseks ja hübriidtehnoloogiate koosloomeks.”

Kogemuslugu jagas ka Dagoplast AS Ttööstusjuht Kulvo Pendra. Dagoplast loob traditsioonilisest-, taaskasutatud- ja biolagunevast plastist erinevaid kilelahendusi. Tehases töödeldakse ümber nii enda kui ka teiste jäägid. Kui võrrelda biolagunevaid ja ümbertöödeldavaid plastjäätmeid, siis tõi Kulvo Pedra välja, et „Meie jaoks on mõlemad ausad valikud. Ümbertöötlemine on siis mõttekas kui plasti on palju kasutatud. Tavaliselt ongi lihtsam ümber töödelda tööstusest tulevat plasti. Kodumajapidamisest tulev plasti on vaja kindlasti eelnevalt pesta.“ Kuulaja küsimusele, kas biolagunev ikka laguneb kui ei ole õiged tingimused, vastas Kulvo: “Ta lihtsalt laguneb aeglasemini kui ei ole õigeid tingimusi. Plast ja kile ei ole bakteri lemmiktoit. Ta sööb seda koos teiste ainetega.”

Kui vaadata plasti probleemi laiemalt, siis jäi Kulvo esitlusest kõlama mõte, et nutikam tarbimine on see, mis aitab seda probleemi lahendada. “Massid ei tule keskkonnahoidliku käitumisega kaasa kui see on ebamugav, ebapopulaarne ja ebaselge. Selleks, et maailma muuta, peavad massid kaasa tulema.”

Lisainfo tulevaste sündmuste kohta Loomeinkubaatori kodulehe kalendris.

CCC projekti demolinnad tutvustasid Riias oma plaane

CCC projekti avaüritusel Riias tutvustasid kuus projekti kaasatud demolinna – Aarhus, Gdynia, Kiel, Riia, Tallinn ja Turu – oma esialgseid tegevusplaane projekti jooksul.

Suurjäätmed kui ressurss

Gdynias viivad projekti ellu kaks partnerit – omavalitsust esindav Disainikeskus ja ühendus “Pomorskie in the European Union”.

Projekti raames kavatseb Disainikeskus luua Gdynias strateegia ja katsetada jäätmekäitlusprogrammi. Selleks korraldatakse disaini- ja ärisektorile suunatud töötubade ja koolituste seeria ning korraldatakse mõned hariduslikud tegevused, mis hõlmavad Gdynia elanikke.

Gdynia projekti lõppeesmärk on uuendada olemasolevat suurjäätmete käitlemise veebisaiti või luua vajadusel uus veebisait. Projekti iga etapp põhineb kohalikest uuringutest kogutud andmetel ja Gdynia kodanike kogemuste kuulamisest. Kaardistatakse suurjäätmete „andjad” ja „võtjad” ning algatatakse tõhus koostöö avaliku ja ettevõtlussektori vahel.

„Koos Läänemere piirkonna partneritega toetame ja inspireerime üksteist jäätmete, sealhulgas suurjäätmete vähendamise püüdlustes. Igaühel meist on täita suur roll,” ütleb Disainikeskuse CCC projektijuht Natalia Kawczynska.

Ringmajanduslike ärimudelite testimine Turu ringmajanduse karnevalil

Turu projektiplaan koosneb Humaki Rakenduskõrgkooli loodud inkubaatoriprotsessist, Valonia/Edela-Soome piirkonnanõukogu loodud ringmajanduse karnevalist ja Turu linna juhitavast koosloome platvormist.

Inkubaator toob kokku kogemustööstuse ettevõtted ja kunstnikud, et luua loomingulisi meetodeid kasutades uusi ringmajanduse ärimudeleid. Ringmajanduse karneval toimib platvormina äriideede proovile panemiseks ja elanike jaoks ringmajanduse nähtavaks tegemisel, läbi selliste tegevuste nagu toidujääkide õhtusöögid, kirbuturg, kaubavahetus, remonditeenused, ühiskasutuse lahendused, kunstinäitused. Ringmajanduse vaimus karnevali kavandatakse ja viiakse ellu koostöös kohalike elanike, elanike ühenduste, ettevõtjate, koolide, kodanikuühiskonna osalejate ja teiste huvigruppidega.

Turu piloote hakkab tüürima CCC koosloome ühendus, mis toob regulaarseks dialoogiks kokku Turu peamised ringmajanduse, kultuuri ja ettevõtluse sidusrühmad. Ühendus integreeritakse Turu ringmajanduse teekaardi ja kliimameeskonnaga, mis keskenduvad ringmajanduse edendamisele Turus pikemas perspektiivis.

CCC projekt annab hoogu Kieli ringlusalgatustele

Esimese sertifitseeritud jäätmevaba linnana Saksamaal töötab Kiel praegu kohaliku ühiskonna igakülgse ümberkujundamise nimel, et muutuda jätkusuutlikuks väärtuslikke ressursse austava kohtlemise kaudu. Rohkem kui 70 algatust Kielis, mis praegu töötavad ringmajanduse vallas, on tohutu potentsiaal jõuda positiivse pöördepunktini, mis viib väljakujunenud urban mining (urban mining ehk kasulike materjalide eraldamine olmeprügist) süsteemini. Selles kontekstis on CCC projekt Kielile suurepärane võimalus toetada loome- ja kultuurisektoreid ja -tööstusi (CCSI), et saada selles protsessis peamisteks osalejateks.

Kolm kohalikku projektipartnerit – Heinrich Bölli Fond Schleswig-Holstein, Anschar GmbH ja Zero Waste Kiel e.V. – on võtnud eesmärgiks viia ellu mitmeid CCSI-põhiseid ringmajandust toetavaid projekte. Esimese sammuna luuakse juhtrühm, mis koosneb eespool nimetatud partneritest, kohalikest omavalitsustest ja kindlaksmääratud sidusrühmadest, kes aitavad välja töötada ühist ringmajanduse strateegiat Kielis.

Lisaks aitavad projekti partnerid kahe labori läbiviimise kaudu levitada oma teadmisi kodanike kaasamise ja strateegia väljatöötamise kohta rahvusvahelises CCC projektikogukonnas. Plaanis on kaasata Kieli kodanikke nende kohalikes naabruskondades tegutsevasse kahte tegevuslaborisse, et edendada ringset elustiili.

Ettevõtlussektori tugevdamiseks viiakse aastatel 2025 ja 2026 ellu kolm projekti: circular catalyst, circular sandbox ja circular stage. Kõik need annavad osalejatele asjakohast teavet ringse idufirma loomiseks, abistavad selle elluviimisel ning teavitavad avalikkust loomesektori ringsusest.

Viimase sammuna korraldab ja võõrustab Kiel 2025. aastal loome- ja kultuurisektori ning -majanduse ringmajanduse riikliku konverentsi.

Riia kodanike kaasamine ringse aia loomisesse

Projektis Riia linna esindav Riia Energiaagentuur töötab välja linna pikaajalist ringmajanduse strateegiat, millesse CCC projekt panustab.

Projekti raames toimuvad kodanikke, ettevõtlust toetavaid organisatsioone ja loomeettevõtteid kaasavad tegevused. Riia kodanikke kaasatakse ringmajanduse põhimõtetel põhineva aia rajamisse vallaraamatukogu kõrval Bolderāja äärelinnas. Riia ettevõtluse tugispetsialistid saavad võimaluse omandada uusi teadmisi ringärimudelite arendamise ja ettevõtlusinkubaatoriprogrammide kohta, loomemajanduse esindajad saavad aga äripäevadel kohtuda ja saada tagasisidet oma äriideedele ringmajanduse vaatenurgast.

Aarhus üleminekul ringmajandusele

Århusi linn on pühendunud ringmajandusele üleminekule, eesmärgiga vähendada tarbimist, ühtlustada materjalivoogusid ja vähendada jäätmeid. Linn tunnistab tungivat vajadust paradigma muutmise järele tarbimisharjumustes nii linna kui ka kogukonna tasandil.

Esimese sammuna tunnistas linn vajadust võtta oma haldusfunktsioonides kasutusele jätkusuutlikud praktikad. Sellest tulenevalt loodi 2022. aastal osakondadevaheline ringmajanduse meeskond. See sisemine meeskond on pühendunud ennetuskultuuri edendamisele, tavapäraste haldusnormide vaidlustamisele ning uuendusliku interdistsiplinaarse mõtlemise edendamisele.

Konkreetselt CCC-s kasutab Aarhus ringmajanduse alase interdistsiplinaarse koostöö mudelina sisemise ringmajanduse võrgustiku kogemusi. Seda rakendatakse ühenduse tasandil, sihiks tekstiilid, ringlussevõtt ning ühtsema ja terviklikuma lähenemisviisi loomine õigusele remondile, õiglasele üleminekule ja tööstustavadele. See on kohalik ühisloome areen koos ametiasutuste, tööstusklastrite, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanike ning kohalike CCSI osalejatega.

Aarhus on pühendunud selle mudeli laiendamisele koostöös Läänemere partnerite ja kohaliku partneriga Lifestyle and Design Cluster, edendades innovatsiooni ja jätkusuutlikkust laiemalt. Üks projekti verstaposte, mida Elustiili- ja Disainiklaster ootab, on uue rohelise inkubaatori loomine ringmajandusega tegelevate noortele ettevõtjatele.

Tallinna Loomeinkubaatori tegevused, et muuta ettevõtjaid jätkusuutlikumaks

Ühena kuuest demolinnast on Tallinnas planeeritud mitmeid tegevusi.

CCC projekti raames toimuvad mitmed töötoad ja koolitused ettevõtetele näiteks jätkusuutlike ärimudelite arendamise, toodete ja pakendite eluea, tööstusjäätmete jagamise, tööstusjäätmete taaskasutamise, ringteenuste jms teemadel. Samuti toimub mentorlus, parimate tavade ja juhtumiuuringute jagamise seansid ning võrgustike loomise üritused, et julgustada ettevõtjaid koostööd alustama. Lisaks kogutakse ja kategoriseeritakse säästvate materjalide raamatukogus märkimisväärne hulk jätkusuutlike materjalide näidiseid. Lisaks toimub ülevaatlik ja informatiivne säästva eluviisi näitus.

“Circular Creative Cities” rahastatakse EL-i Interreg Läänemere piirkonna programmist, et edendada ringmajandusele üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstust.

More info about the project: https://interreg-baltic.eu/project/ccc/

Radikaalsed muutused kõigis disaini valdkondades hoogustuvad biomajanduse innovatsiooni ja linnade ümberkujundamist jätkusuutlikumaks

Disain on üks nendest valdkondadest, mis aitab Euroopas saavutada kliimaneutraalsed linnad. Roheline ja vastupidav üleminek linnas, kui peamises elukohas on juba täna päevakorral. Loomeinkubaator osaleb rahvusvahelises projektis Innovation Alliance Circular Design (CiD), mis keskendub just sellele väljakutsele.

Ringmajandus annab võimaluse innovatiivseteks lahendusteks loovates disainivaldkondades. Erinevad disainivaldkonnad on just need, kes on sellises üleminekus aktiivsed ning kelle roll on oluline, et tagada sotsiaalne kaasatus ja muutused kultuuris. Multidistsiplinaarse lähenemisviisiga projekt Innovation Alliance Circular Design (CiD) tegeleb oskuste ja teadmiste puudujäägiga arhitektuuri, linnakujunduse, toote/teenusedisaini õppes. Projekt pakub unikaalset ja uut mudelit – kuidas siduda disain ringluse ja linnakeskkonna muutustega.

Projekti eesmärgid:

• Uute, uuenduslike ja multidistsiplinaarsete lähenemisviiside edendamine ringdisaini õpetamisel ja õppimisel
• Ettevõtte sotsiaalse vastutuse edendamine ringdisainis
• Algatusvõime ja ettevõtliku suhtumise stimuleerimine ringdisaini kaudu
• Ringdisaini oskuste kvaliteedi ja asjakohasuse parandamine
• Ringdisaini teadmiste leviku ja koosloomise hõlbustamine
• Tõhusate kõrgharidus- ja kutseõppesüsteemide loomine ja toetamine ringdisaini kaudu

Projekt aitab kaasa ka Uue Euroopa Bauhausi eesmägile ühendada Rohelise leppe jaoks loovus, kunst ja tehnoloogia. CiD aitab ümber mõtestada ringmajandust arvesse võtvat disaini ja suunab multidistsiplinaarset koostööd, et liikuda süsinikuneutraalsete linnade suunas. Lisaks keskendub projekt linnakeskkonnas biopõhisele innovatsioonile – teiste sektorite biomaterjalide kasutamine, piirkondlike ringsüsteemide loomine taastuvate materjalidega ja hoonete loomine biomasinateks.

Innovation Alliance CiD koondab ainulaadsel platvormil kõrgharidusasutused, kutseharidusasutused, koolitusasutused, ettevõtted, kodanikuühiskonna organisatsioonid, inkubaatorid ja investorid, et luua innovatsiooni ökosüsteem. See ökosüsteem aitab töötada välja ringdisaini jaoks vajalikud rohelised, digitaalsed ja ettevõtluselased oskused. Lisaks on kaasatud ka laiem sotsiaal-majanduslik keskkond (omavalitsused, kodanikuühiskond ja ettevõtted). Tulemuste sihipäraseks arenguks ka pärast projekti, nende levitamiseks ja jätkusuutlikuseks, on projekti kaasatud ka üleeuroopalised organisatsioonid, kes tegutsevad arhitektuuri- ja kultuurivaldkonnas.

Projekti tegevuse tulemusena arendatav innovatsioon hariduses põhineb uutel mudelitel, kuidas parandada keskkonnahoidlikke, digitaalseid ja vastupidavusalaseid oskusi ringdisainis ning olulisel kohal on selles mudelis ka algatusvõime ja ettevõtliku mõtteviisi oskused. Õppijad ja koolitajad astuvad vastu sellistele sotsiaalsetele ja majanduslikele väljakutsetele ja perspektiividele nagu kliimamuutused, sotsiaalne innovatsioon ja kogukonna vastupanuvõime, digitaliseerimine, kiired muutused tööhõives ja tööturu innovatsioon.

Laiendus ja jätkusuutlikkus ka väljapool Erasmus+ poolt rahastatud projekti toimub esimesest päevast ja sellest saab projekti laiema haarde tagamiseks tegevuste lahutamatu osa.

Innovation Alliance Circular Design (CiD) on selgelt riikidevahelise koostöö lähenemisega – koku osaleb projektis 11 partnerorganisastiooni kaheksast riigist:

• Leibniz University Hannover (LUH), Saksamaa – peapartner
• Institute of Advanced Architecture of Catalonia (IAAC), Hispaania
• University of Genova (UNIGE), Itaalia
• European Association for Local Democracy (ALDA)
• Collegio universitario, Palermo (ARCES), Itaalia
• Architekturos Fondas (ARCHFONDAS), Leedu
• Architects Council of Europe (ACE)
• National Research Organisation (CNR) Department of Biology (DISBA), Itaalia
• ERSILIA foundation
• Materiom
• Tallinn Creative Incubator

Jälgi projekti tegemisi kodulehel: https://www.cid-innovationalliance.eu/

Kuidas rakendada ringmajandust tekstiilivaldkonnas?

EL-is tekib aastas inimese kohta 12 kg tekstiilijäätmeid. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine on oluline tekstiilide pika eluea tagamiseks. Loomeinkubaator osaleb koos partneritega Soomest, Lätist ja Rootsist projektis Baltic2Hand, mis keskendub tekstiilitööstusele, eelkõige tekstiili taaskasutuse parandamisele ja tekstiilijäätmete vähendamisele läbi teenusedisaini ja ühisloome.

Projekti raames korraldatakse projektimeeskonna liikmetele rida koolitusi. Need koolitused keskenduvad erinevatele teemadele, et anda projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikke praktilisi oskusi ja teadmisi.

Kaks koolitust olid keskendunud ringmajanduse teemale ning need korraldas Soome idufirma Double Round Ltd, mis aitab ettevõtetel ja avalik-õiguslikel organisatsioonidel leida võimalusi ringmajanduses.

Järgnevalt oleme välja toonud mõned ringmajanduse kooltuse peamised järeldused:

Tänapäeva kiirmood on loodud selleks, et mitte kesta. Sageli kasutavad suured kiirmoebrändid tööjõudu ära, kuna nad töötavad madalate palkade, sunniviisilise töö ja ohtlike töötingimustega. Paljude kiirmoebrändide puhul on probleemiks ka läbipaistvuse puudumine, kus teave nende tarneahela kohta on sageli varjatud. Kuna toote päritolu on sageli raske kindlaks teha, ei suuda tarbijad teha teadlikke otsuseid. Toodete läbipaistvuse puudumine muudab brändide vastutusele võtmise nende sotsiaalsete ja keskkonnaalaste rikkumiste eest samuti keeruliseks.

Rõhuasetus kvantiteedile, mitte kvaliteedile, toob kaasa lühiajalised tooted ja aitab kaasa äraviskamiskultuurile, kus ületootmine kurnab niigi piiratud loodusressursse ja müümata varud toovad kaasa rahalise kahju ja ebastabiilse turudünaamika. Üleliigsed tooted satuvad sageli prügilasse või põletatakse ning aitavad seetõttu kaasa saastamisele, jäätmete tekkele ja süsiniku jalajälje suurenemisele.

Siin tulebki esile vajadus ringmajanduse ja säästva mõtlemise järele. Üsna sageli arvatakse, et ringmajandus on taaskasutusmajandus ja ringmajandus on kõige lõpp-punkt. Ringmajanduse puhul on olulisem just teekond. Hästi läbimõeldud füüsilised tooted, alates disainikontseptsioonist kuni elutsükli lõpuni, loovad väärtust.

Ringselt mõtlemise peamised tunnused on järgmised:

• Ressursse hoitakse võimalikult kaua ringluses.
• Tooted on loodud kestma ja kui nende eluiga lõppeb, saab neist luua midagi uut.
• See ei tähenda ainult olemasolevate protsesside ümberkujundamist, vaid ka toodete ümbermõtestamist algusest peale.

Peamised eelised ringmajanduse rakendamisel ärimudelites on keskkonna-, majandus-, innovatsiooni- ja tarbijalojaalsuse valdkonnas.

• Keskkonnahoid tähendab tekstiilitööstuse jäätmete, energiatarbimise ja üldise süsinikujalajälje vähendamist.
• Majanduslik väärtus tuleneb toote pikemast elueast, mis tächendab suuremat väärtust müüdud kauba kohta.
• Tarbija lojaalsus tähendab tarbijate usalduse loomist, kuna tooted kestavad kauem ja on kvaliteetsemad.
• Innovatsioon tuleneb tekstiilitööstuse tehnoloogiliste protsesside edusammude toetamisest.

Võtmestrateegia: ringmajanduse juurutamine on eelkõige investeerimine materjalidesse ja tootmisesse, mis tagab pikaealisuse. Samuti luuakse tooteid, mida saab kergesti ümber kujundada või muuta, mis pikendab nende eluiga. Lisaks pakkudes selliseid teenuseid nagu parandamine ja hooldamine, tähendab, et tooted jäävad kasutusse kauemaks. Lisaks alternatiivina toodete pakkumine teenusena ja jagamisplatvormide loomine.

On palju ettevõtteid, kes juba rakendavad oma ärimudelites ring- ja keskkonnapõhimõtteid:

• Reet Aus on Eesti moelooja ja jätkusuutliku moe teerajaja. Mõned tema peamised algatused on: jäätmete ümbertöötlemine, mis tähendab suuremate tehaste materjalide taaskasutamist. Samuti “Trash to Trend” jalajäljemärgis, mis teavitab kliente iga toote keskkonnasäästlikkusest.
• Zadaa on Soome digitaalne platvorm, mis on loodud moe ostmiseks ja müümiseks. Tehnoloogiat kasutades ühendavad need sarnase suuruse ja stiiliga kasutajad, hõlbustades sobivate riiete leidmist ja vahetamist. Riideid edasi müües pikendavad need tekstiili eluiga.
• Niaga on loonud täielikult taaskasutatava vaiba – kasutades ühte materjali, võimaldab seda vaiba eluea lõpus hõlpsalt taaskasutada.
• Lovia on Soome kaubamärk, mille tooted on valmistatud materjalide ülejääkidest. Samuti on nad välja töötanud oma toote DNA, mis tähendab, et iga tootega on kaasas üksikasjalik teave selle päritolu, materjalide ja selle loomise taga olevate inimeste kohta.
• MUD Jeans pärineb Hollandist ja keskendub teksade rentimisele ja teksade taaskasutamisele, kui selle elutsükkel on lõppenud.
• Patagonia on välirõivaste bränd, mis on alati olnud jätkusuutlikkuse esirinnas. Näiteks on neil programm Worn Wear, mille kaudu saavad tarbijad oma vanad Patagonia rõivad poekrediidi vastu tagasi viia. Nad pakuvad ka tasuta parandusjuhendeid. Patagonia kasutab taaskasutatud materjale – üks nende kollektsioonidest on valmistatud 100% taaskasutatud udusulgedest, villast, polüestrist ja puuvillast.
• Baltic Flax on jätkusuutlik tekstiiliettevõte, mis keskendub lina tootmisele Balti regiooni traditsioonilisest põllukultuurist laksist. Lina vajab vähem vett, vähem pestitsiide ja parandab mulla tervist.

Baltic2Hand projekti ja ettevõtete võimaluste kohta lisateabe saamiseks külastage Baltic2Handi veebisaiti.

Baltic2Hand projekti partnerid on Laurea Rakenduskõrgkool, Tallinna Loomeinkubaator, Läti Kaubandus-Tööstuskoda, Sustainability InnoCenter ja Turu Rakenduskõrgkool. Baltic2Hand on Interregi Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 projekt, mida kaasrahastab Euroopa Liit.

BALTIC2HAND projekt keskendub tekstiilide ringlusele

Alates aprillist 2023 osaleb Loomeinkubaator Baltic2Hand projektis, mille eesmärk on toetada tekstiilide taaskasutust ja vähendada tekstiilijäätmeid, arendades second-hand ettevõtete ärimudeleid. Projekt kestab 2026. aastani ning projekti partnerid on Soomest, Rootsist, Lätist ja Eestist.

Täpsemalt osalevad projektis veel Laurea University of Applied Sciences, Latvian Chamber of Commerce and Industry, Sustainability InnoCenter ja Turku University of Applied Sciences. Projekt on kaasrahastatud Interreg Central Baltic programmist.

Üldiselt on tekstiilide alakasutuse põhjuseks ringluse puudumine tekstiili- ja moetööstuses. Projekti eesmärgid on plaanis saavutada second-hand ettevõtete ärimudelite arendamise kaudu ning samuti toetades ettevõtteid, kes soovivad lisada oma ärimudelisse teise ringi teenuse.

Projekti peamised tegevused on:

1. Turu hetkeolukorra kaardistus ja raport
2. Kohalikud ja rahvusvahelised töötoad
3. Ettevõttes loodud lahenduste konsulteerimine
4. Sidusrühmade kaardistus ja kaasamise tegevused
5. Avalike veebimaterjalide loomine

Baltic2Hand peamised kasusaajad on second-hand ettevõtted (MTÜ-d ja ettevõtted) ja teised moe ja tekstiili ettevõtted, kes soovivad lisada oma ärimudelile second-hand teenuse. Lisaks ettevõtluse tugiorganisatsioonid ja tarbijad.

Projekt kasutab teenusedisaini lähenemist, pakkudes sihtgrupi vajaduste ja väljakutsete põhjal loodud tegevusi koos organisatsioonide, tarbijate, ekspertide ja teiste sidusrühmadega. Projekti käigus loodud lahendusi piloteeritakse koostöös erinevate partneritega.

Projekti partnerite esimene kohtumine toimus Soomes, Laurea University of Applied Sciences linnakus. Sissejuhatava inspiratsiooniettekande tegi Linda Lisa Maria Turunen, kellel on pikaajaline kogemus tekstiilivaldkonna uurimises. Oma ettekandes tõi ta välja, et teise ringi tekstiilide turg on 2027. aastaks väärt 327 miljardit. Ning see on aina enam sotsiaalselt vastuvõetav ja trendikam. Ning 2030. aastaks võib eeldada, et second-hand tekstiilide turg on 2 korda suurem kui kiirmoe turg. Lisaks tõi ta välja, et second-hand turu puhul on oluline roll tarbijal – ilma tarbijata ei ole ka esimesel ringil toote ostjat.

Täpsem info projekti tegevuste kohta juba peagi Loomeinkubaatori kanalites.

Soome ringmajanduse kogemused – roheklastrid ja ringmajanduse konverents

Aasta alguses teavitas Tehnopol, et Eesti ettevõtetel avaneb võimalus külastada lähiriikide innovatsioonikeskusi ja teadusparke. GreenTech 2.0 projekt raames on kõik väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, klastrid, teaduskeskused ja teised kasvuettevõtted ning organisatsioonid oodatud külastama Soome, Rootsi, Poola ja Leedu innovatsioonikeskusi. 

GreenTech 2.0 projekti eesmärgiks on tuua kokku erinevaid osapooli, et vahetada ideid ja parimaid praktikaid ning külastada erinevate riikide teadusparke jm innovatsiooniga tegelevaid asutusi. Projekti toel saavad erinevate riikide roheklastrid omakorda toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ning aidata neil leida võimalusi kasvuks, teenuste disainimiseks, investeeringute kaasamiseks ja rahvusvahelistumiseks.

Tallinna Loomeinkubaator osales Soomes 3-päevasel väga huvitaval ja sisukal õppereisil, mille raames saadi väga palju uusi teadmisi ja kogemusi ringmajanduse teemal. Külastati rahvusvahelist ringmajanduse konverentsi World Circular Economy Forum (WCEF2023). Lisaks tutvuti erinevate rohevaldkonna organisatsioonide ja algatuste tegevustega Soomes.

Kõigest lähemalt alljärgnevalt:

Esimesel päeval külastasime Soome õppereisi peakorraldajat Green Net Finland (GNF) ja saime ülevaate nende tegevustest ja eesmärkidest. Tegemist on 3 töötajaga organisatsiooniga, kes on väga ambitsioonikas ja tulemuslik. Kohapeal tegi meile ettekande tegevjuht Ilkka Aaltio.

Green Net Finland on tehnoloogia klaster, mis arendab nutikat ja vähese CO2-heitega linnakeskkonda. Green Net Finland koondab Soome cleantech ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste ning riigiasutuste ekspertiisi ja ressursse. Nad on pühendunud kvaliteetsete cleantech arendusprojektide ettevalmistamisele ja elluviimisele ning projektiarenduse ja -juhtimisega seotud ekspertteenuste pakkumisele, leiavad rahastusi nii riiklikest kui ka Euroopa rahastusvahenditest ning pakuvad võrgustiku ning rahvusvahelistumise teenuseid.

Alates 2001. aastast on Green Net Finland viinud ellu enam kui 60 arendusprojekti nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Missiooniks on luua silmapaistvaid arendusprojekte ja teostada tegevusi, mille eesmärk on energia- ja ressursitõhus, vähese CO2-heitega linnakeskkond. Nad edendavad Soome puhtatehnoloogia uuendusi ning äri, ekspordi ja ekspertiisi kasvu ning pakuvad koostööteenuseid rahvusvahelistele ettevõtetele.

Teiseks külastasime Helsinki-Uusimaa Regional Council ehk Helsingi-Uusimaa piirkonna nõukogu, kus meile anti ülevaade ringmajanduse algatusest Circular Valley. Nende peamisteks tegevusülesanneteks nõukogus on regionaalne planeerimine ning kohalike ja piirkondlike huvide edendamine. Selleks on paika pandud ühised vajadused, pikaajalised arengueesmärgid ja säästva arengu tingimused.

Helsingi-Uusimaa Circular Valley on kogukond, kus osalevad omavalitsused, erinevad organisatsioonid, teadusasutused ja eksperdid – ja eesmärgiks on üheskoos rahvusvaheliselt arendada ringmajanduse teemasid. Helsingi-Uusimaa Circular Valley pakub platvormi ringmajanduse lahenduste koosarendamiseks, parimate praktikate jagamiseks, võrgustike loomiseks ja ettevõtete ringmajanduse mõtteviisi ja kompetentsi juurutamise toetamiseks ning piloteerimiseks. Lisaks osalevad nad rahvusvahelistes ringmajanduse võrgustikes ja katsetavad ELi algatust. Rohkem infot leiab siit.

Esimese päeva lõpetasime jäätmetest energiat tootva tehase Vantaan Energia külastamisega. Kohalik energiaettevõte kuulub Vantaa ja Helsingi linnadele. Vantaan Energia eesmärk on 2026. aastaks järk-järgult lõpetada fossiilkütuste kasutamine ja selleks rakendada jäätmetest energia tootmist ja maa-alust hooajalist soojushoidlat.

Teine päev möödus osalemisega rahvusvahelisel ringmajanduse konverentsil World Circular Economy Forum (WCEF2023), kus toimusid kogu päeva jooksul erinevad ettekanded, ekspertpaneelid ja samuti oli väga palju uudistada messiala väljapanekutes.

Päeva jooksul said kajastamist järgmised teemad: Ringsed strateegiad ja kaubanduse teekaardid; Lahendused ringsele kaubandusele; Tuleviku garderoob: kuidas muuta ja tekstiili- ja moetööstust, Toidu disain, et loodus saaks õitseda; Ringse tuleviku trendid, poliitika ja lahendused; Meetmed ringsele ja säästvale plastile; Vesinik – taastuv- ja ringtööstuse katalüsaator; Pöörd-tarneahelad elektroonikasektoris.

Aalto Ülikooli väljapanekul sai tutvuda uudsetest materjalidest tehtud toodetega. Muuhulgas oli näitusel:

• lille kroonlehtedest ja tselluloosist valmistatud käekott;
• Marimekkoga koostöös valminud kase viljalihast (birch pulp) valmistatud pluus, mis oli värvitud loodusliku indigo värviga;
• päikeseenergiaga laetud jakk, kus päikesepatareid on peidetud tekstiilikihi alla, ning jakk suudab laadida sinuga kaasasolevaid seadmeid;
• samuti olid väljapanekul kõrvaklapid, mille esialgsed plastikust ja nahast komponendid olid asendatud seenemütseelist, seenekilest, bioplastikust ja sünteetilisest ämblikusiidist materjalidega.

Projektid, millega Aalto Ülikoolis veel tegeletakse:

• Erksad värvid on meie rõivaste üks kõige kahjulikumaid aspekte – Aalto Ülikooli uuringugrupp tegeleb mittetoksiliste ja biolagunevate värvainete uurimisega. Need saadakse peamiselt spetsiaalsetest põllukultuuridest, puidupõhistest materjalidest nagu ligniin ja isegi seente, hallitusseente ja mikroobide abil.
• Peaksime üle minema kiirmoelt aeglasele moele ning disainima rõivaid modulaarselt – lõiked on kandilised, et vähendada ülejääke ning lisadetailidega muudetakse toode sobivaks igale kehakujule.
• Määrdunud rõivad – liigne pesemine raiskab väärtuslikke ressursse ja lühendab rõivaste eluiga. Kas oleme valmis loobuma harjumusest riideid pidevalt pesta ja leppima plekiliste, rebenenud ja räbaldunud rõivastega? Kas plekkidega kangaid ei saaks taaskasutada dekoratiivse kujunduselemendina?
• Radikaalne läbipaistvus – Moetööstus on traditsiooniliselt keskendunud odavaimate lahenduste otsimisele. See on toonud kaasa tootmisprotsessi suure killustatuse. Kangas kootakse ühes kohas, värvitakse teises, õmmeldakse kolmandas ja müüakse neljandas kohas. Soome säästvate tekstiilisüsteemide konsortsium FINIX töötab mitme projekti kallal, mis nõuavad tööstuses suuremat läbipaistvust. Üks prototüüp on digitaalne silt, mille saab sisestada tekstiili sisse, võimaldades juurdepääsu selle jälgimisandmetele. Teises uurimisprojektis töötatakse välja andmehaldustööriista, mis annab brändidele parema nähtavuse nende enda tarneahelates.

Kolmandal ehk viimasel õppereisi päeval tegime tutvust keskkonna suunitlusega kutsekooliga SYKLI Environmental School of Finland Malmis, Helsingis. Nende missiooniks on tugevdada keskkonnateadmisi ja parandada klientide tegevust kooskõlas säästva arengu eesmärkidega. Kutsekool pakub rikkalikku valikut ka erinevate keskkonna, rohe-, ringmajanduse ja kestlike teemade koolituste osas ettevõtetele.

Viimase päeva keskel saime pilgu heita ka Vantaas asuvas jäätmete sorteerimisjaamas HSY Sortti waste sorting station, kus pakutakse munitsipaalveevarustus- ja jäätmekäitlusteenuseid, samuti infot Helsingi suurlinnapiirkonna ja keskkonna kohta. Jaama eesmärgiks on üheskoosa aidata maailmas muuta linnapiirkonda jätkusuutlikumaks.

Ning õppereisi lõpetasime Lohjas, tutvudes ettevõtlusinkubaatori Novago tegemistega, mille kõige suuremaks üllatuseks olid erinevate Soome riigi toetuste pakett ja juhendmaterjalid alustavale ettevõtjale.

Tallinna Loomeinkubaatori meeskond jäi Soome õppereisiga väga rahule ning analüüsib saadud teadmisi ja kogemusi, et leida võimalusi nende rakendamiseks maksimaalselt ka enda tegevustes.

Külastustest ja kohtumisest jäi kõlama, et Soomes on poliitiline tahe ja inimeste toetus ning teadlikkus ringmajandusse panustamiseks hästi tugev. Selles vallas on mitmeid häid näiteid Soomes juba tehtud ja kokku on lepitud investeeringutes tekstiiliringluse tööstusesse, mis kaasavad globaalsed tootjad ja kaubanduse. Mõned head näited on Ioncell, Spinnova, Rester, Infinited Fiber. Kindlasti on meie põhjanaabritest kujunenud juba täna jätkusuutlikku ja keskkonnahoidu austava majandusmudeli teenäitaja.

Täname ja uute kohtumisteni!

Kokkuvõtte kogemustest tegid Loomeinkubaatorist õppereisil osalejad Kristel Mõistus, Helen Arme ja Anu Lõhmus.

GreenTech 2.0 projekti rahastab Euroopa Liidu COSME programm toetuslepingu nr 101037914 alusel.