Ettevõtlusinkubaatoris algas kolmenädalane CiD kiirendi
Ettevõtlusinkubaatoris algas 25. augustil rahvusvahelise projekti CiD Innovation Alliance raames kolmenädalane kiirendiprogramm, kuhu on kaasatud seitse Euroopa tiimi Hispaaniast, Itaaliast ja Saksamaalt. Programmi eesmärk on kujundada ringdisaini ja jätkusuutlikud ideed toimivateks ettevõteteks, pakkudes tiimidele tuge ärimudeli arendamises, turunduses, finantsides ning ka ettevõtte pitch’imisel.
CiD Innovation Alliance projekt keskendub ringdisaini ja biopõhiste lahenduste edendamisele. Projekti peamine eesmärk on viia ringmajanduslik mõtteviis ja disainipraktikad kesksesse rolli nii ehituses, tootearenduses kui ka linnaplaneerimises. CiD on loonud platvormi, kus kohtuvad teadus, ettevõtlus, kultuuriorganisatsioonid ja kogukonnad. Projekti raames on välja töötatud uued õppemudelid, et pakkuda noortele, ettevõtjatele ja spetsialistidele oskusi, mis toetavad üleminekut süsinikuneutraalsetele linnadele. Samuti edendatakse roheoskusi, digipädevusi ja ettevõtlusinnovatsiooni.
Tallinnas toimuvas 3-nädalases kiirendis osaleb Hispaaniast kaks arhitektide tiimi, Itaaliast kaks tootedisainerite tiimi ning Saksamaalt kolm linnaplaneerijate tiimi:
- SecondMatter – arendab ehitusmaterjale, mis põhinevad 85% ulatuses taaskasutatud ehitus- ja lammutusprahil, vähendades süsinikuheidet ja pakkudes uusi lahendusi linnade kestlikuks arendamiseks.
- Rinova – arendab uut komposiitmaterjali Rinovix, mis on valmistatud riisikestadest. Materjal ühendab kerguse ja vastupidavuse, sobides kasutamiseks nii fassaadidel kui siseseintel.
- Unit – loob kasutatud koolimööblist modulaarseid ja kohandatavaid mööblisüsteeme, mis soodustavad taaskasutust ja pakuvad soodsat lahendust haridusasutustele.
- Semina – väärindab oliivikive, millest koos biopolümeeridega luuakse erinevaid biopõhiseid materjale, sealhulgas 3D-printimise filamente, pakendeid ja ehituskomponente.
- Add Wood – korraldab kogukondlikke puidutöö töötubasid, et arendada oskusi, tuua ringmajanduse põhimõtted linnakeskkonda ja muuta Hannoveri jõeäärseid alasid atraktiivsemaks.
- Bobo – arendab mobiilset jagamissüsteemi tööriistade ja seadmete laenutamiseks, et vähendada raiskamist ja tugevdada kogukonnatunnet.
- Revive_Link – loob andmebaasi mahajäetud hoonetest ja pakub platvormi, mis ühendab kinnisvaraomanikke, kohalikke kogukondi ja investoreid, et anda tühjadele hoonetele uus elu ringmajanduse põhimõtetel.
Kolmenädalase programmi jooksul osalevad tiimid töötubades ja koolitustel, mis keskenduvad äriidee valideerimisele ja turu-uuringutele, ärimudeli arendamisele, finantsplaneerimisele, brändile ja turundusele, meeskonnatöö juhtimisele ning investorite kaasamisele. Lisaks toimuvad pitchingu töötoad ja Demo Day, kus tiimid saavad oma ideid esitleda ekspertidele ja žüriile. Koolitusi viivad läbi Aleksander Gansen, Margus Klaar, Kari Maripuu, Einar Tiimla, Heidi Kakko, Leila Haugas ja Marius Kuningas.
Kiirendi lõpetab 12. septembril toimuv konverents “Circular Economy & Built Environments: From Vision to Implementation”. Konverents toob kokku tunnustatud eksperdid ja praktikud üle Euroopa, et otsida lahendusi, kuidas muuta ehitus- ja linnaplaneerimissektor süsinikuneutraalseks, säästlikuks ja innovaatiliseks.
Konverentsi esinejate hulgas on rahvusvaheline strateegianõustaja Tim Stonemeijer, Taani ringmajanduse ja disaini ekspert Ditte Lysgaard Vind, Hispaania arhitekt ja Observatorio2030-CSCAE asejuht Sergio García-Gasco Lominchar, Eesti arhitekt ja #MasteryClass’i eestvedaja Kaidi Põldoja, Hundipea arenduse eestvedaja Markus Hääl, Myceeni kaasasutaja ja seenematerjalide arendaja Siim Karro ning arhitekt ja teadlane, Creatomus Solutionsi asutaja ja EKA vanemteadur Dr. Renee Puusepp.
Lisainfo konverentsi kohta siin.
Tallinnas toimub rahvusvaheline konverents ringmajanduse võimalustest ehitatud keskkonnas
12. septembril 2025 korraldab Tallinna Ettevõtlusinkubaator rahvusvahelise konverentsi “Circular Economy & Built Environments: From Vision to Implementation”. Üritus toob kokku tunnustatud eksperdid ja praktikud üle Euroopa, et otsida lahendusi, kuidas muuta ehitus- ja linnaplaneerimissektor süsinikuneutraalseks, säästlikuks ja innovaatiliseks.
Ehitus- ja lammutusprahist tekib täna ainuüksi näiteks Tallinnas üle 65% kogu linna jäätmetest, mis teeb ehitussektorist ühe suurima ressursikadu allika. Samal ajal on valdkond tohutu potentsiaaliga – ringmajanduse põhimõtteid rakendades saab jäätmetest luua uusi materjale, kasvatada linnade vastupidavust ja luua majandusele uut lisandväärtust.
„Ehitatud keskkond ei pea olema valik majanduskasvu ja looduskaitse vahel. Kui liigume süsteemselt looduspositiivse ringmajanduse poole, võidab sellest korraga nii majandus, loodus kui ka ühiskond,“ ütles konverentsi peaesineja Tim Stonemeijer, endine Ellen MacArthuri Fondi projektijuht.
Konverentsi kavas esitletakse nii Tallinna ringmajanduse teekaarti 2035 kui ka Euroopa perspektiivi: kuidas vähendada maailmas sektori 40% suurust panust CO₂ heidetesse ning samal ajal luua uusi töökohti ja väärtust. Osalejateni tuuakse kogemusi Kopenhaagenist ja mujalt Euroopast, kus ringmajanduse põhimõtteid juba edukalt rakendatakse.
Üks teema on ka arhitekti rolli muutumine – kui seni on arhitekt olnud eelkõige ruumilooja, siis nüüd oodatakse temalt panust kogu väärtusahela vältel alates materjalivalikust kuni kogukondade kaasamiseni.
Tallinna tulevikuprojektidest on tähelepanu all Hundipea linnaku arendus, kus endisest tööstusalast kujuneb kaasaegne ja looduslähedane mereäärne elukeskkond. Samuti räägitakse innovaatilistest materjalidest nagu seeneniidistikul põhinevad Myceeni ehitusmaterjalid, mis pakuvad süsinikuintensiivsete toorainete asemele taastuvaid alternatiive. Uuenduslikest lahendustest tutvustatakse ka modulaarseid ehitussüsteeme, mis võimaldavad hooneid käsitleda kui tarkvara – konfigureeritav, taaskasutatav ja pidevalt arenev.
Konverentsi esinejate hulgas on rahvusvaheline strateegianõustaja Tim Stonemeijer, Taani ringmajanduse ja disaini ekspert Ditte Lysgaard Vind, Hispaania arhitekt ja Observatorio2030-CSCAE asejuht Sergio García-Gasco Lominchar, Eesti arhitekt ja #MasteryClass’i eestvedaja Kaidi Põldoja, Hundipea arenduse eestvedaja Markus Hääl, Myceeni kaasasutaja ja seenematerjalide arendaja Siim Karro ning arhitekt ja teadlane, Creatomus Solutionsi asutaja ja EKA vanemteadur Dr. Renee Puusepp.
Konverents on tasuta, aga vajalik on registreerumine: https://inkubaator.tallinn.ee/sundmused/circular-economy-built-environments-from-vision-to-implementation/
Tekstiilide taaskasutusel on tohutu potentsiaal – väljakutseks on muuta see lihtsaks, atraktiivseks ja kättesaadavaks
Tekstiilide taaskasutus on tarbimisviis, mis on populaarsust kogumas ja millel on mitmeid positiivseid mõjusid. Siiski esineb tekstiilide taaskasutusega seotud väljakutseid, näiteks ajakulu või kättesaadavusprobleemid. Tihti valib tarbija lihtsama ja kiirema tee, et ebavajalikest tekstiilidest vabaneda või uusi osta.
Tekstiilitööstus toodab üha enam jäätmeid, kuna tekstiilide tarbimine kasvab pidevalt ning samal ajal raisatakse väärtuslikke ressursse ja materjale (Arnould jt 2023, 35). Tekstiilijäätmeid saab ennekõike vähendada, kui tarbijad ostavad riideid ja muid tekstiile mõistlikus koguses ning hoiavad neid kasutuses võimalikult kaua.
Tekstiilide kasutusea pikendamine on leitud olevat kõige otsesem viis tekstiilitööstuse keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Mida kauem tekstiilid ringluses püsivad, seda vähem ostetakse uusi (Arnould jt 2023, 35). Tekstiilide taaskasutus tähendab, et toodet või selle osa kasutatakse uuesti selleks otstarbeks, milleks see algselt loodud (Suomen Tekstiili ja Muoti n.d).
Praegu taaskasutatakse vaid umbes 2% tarbekaupadest, kuigi rahvusvahelise uuringu kohaselt on potentsiaaliks 10–20%, mõnel juhul isegi kuni 50%, olenevalt tootest. Lausa 66% rõivastest seisab kasutult kappides. Taaskasutust ja selle potentsiaali ei ole ühiskondlikus arengus piisavalt arvestatud. Jäätmekäitluses on palju enam panustatud energia taaskasutusse ja materjalide ringlussevõtu korraldamisse (Circwaste 2022).
Taaskasutuse mitmekesised eelised
Lisaks keskkonnamõjudele toob taaskasutus kaasa ka muid positiivseid tulemusi. See aitab leevendada vaesust ja ebavõrdsust – majanduslikult vähem kindlustatud leibkondade jaoks võib taaskasutus olla oluline tegur igapäevases elatuses. Vajalikud esemed saab osta oluliselt odavamalt kui uued (Circwaste 2022).
Taaskasutus loob ka rohkesti töökohti. Euroopa taaskasutusettevõtete võrgustiku RREUSE andmetel loob taaskasutus 70 töökohta 1000 tonni materjali kohta. Töökohti on erinevaid – nii lihtsamaid kui ka kõrget pädevust nõudvaid. Pikemaajalistel töötutel on võimalik leida tööd just taaskasutuse valdkonnas. Soomes on taaskasutus ja ringlus üks olulisemaid valdkondi, kus on võimalik leida tööd toetatud töötamise kaudu (Circwaste 2022).
Taaskasutuse kasvu aeglustavad tegurid ja väljakutsed
Ühe lõputöö raames (link soome keelsele lõputööle) viidi läbi küsitlus tekstiilide taaskasutuse teemal, mis tõi esile nii taaskasutusega seotud väljakutsed kui ka õnnestumised. Tekstiilide taaskasutus on mingil moel osa pea iga soomlase elust – mõnele tähendab see ebavajalike tekstiilide müümist, mõnele nende annetust heategevuseks või kasutatud riiete ostmist kirbuturult.
Küsitluse põhjal selgus, et tarbijaid motiveerib taaskasutuse puhul eelkõige selle lihtsus. Tekstiilid viiakse sinna, kuhu neid on kõige lihtsam viia, ja ostetakse sealt, kust neid on kõige lihtsam leida. Seega saaks taaskasutust kõige paremini suurendada, kui teenused oleksid tarbijatele lihtsalt kättesaadavad – näiteks kauplustes või kaubanduskeskustes.
Küsitluse järgi ostetakse teatud tüüpi rõivaid, näiteks pidulikke riideid, harva ning põhjuseks võib olla nende piiratud saadavus või keeruline leidmine. On raske teada, millisesse poodi minna, et leida sobiv ja õiges suuruses pidulik kleit. Lihtsam on minna tavapoodi, kust teatakse, et vajalik asi on saadaval. Lihtsa valiku tegemise üheks põhjuseks on ka ajakasutuse probleemid – nii kasutatud kui ka uute rõivaste ostmine või müümine võtab aega. Selle lihtsustamine ja teema teadvustamine on olulised sammud taaskasutuse suurendamiseks.
Küsitluse põhjal on müümine ja annetamine populaarsemad kui kasutatud riiete ostmine. Ideaalis peaksid need olema tasakaalus, kuid küsitluse andmetel müüakse ja annetatakse tooteid märksa rohkem kui neid ostetakse, mis tekitab turul tasakaalutust.
Heategevuseks annetamine on populaarne viis rõivaste ringlusse suunamiseks. Üheks põhjuseks on kindlasti teenuse kättesaadavus ja lihtsus — heategevuslikud kogumispunktid on kättesaadavad kogu Soomes. See võiks olla eeskujuks ka teistele taaskasutusteenustele. Parandades teenuste kättesaadavust ja kasutusmugavust, saaks rõivaste hulka erinevate teenuste vahel paremini hajutada.
Tulevikus tuleks taaskasutust igati toetada ja lihtsustada
Parim viis seda saavutada on muuta teenused lihtsamaks ja parandada nende kättesaadavust. Tarbijate panus taaskasutuse suurendamisse on võtmetähtsusega. Tõstes teadlikkust ja julgustades tarbijaid nii müüma kui ka ostma kasutatud tooteid, saab taaskasutusest võtta kogu kasu.
Allikad:
Lehtinen, E. 2024. Tekstiilien uudelleenkäyttö Suomessa: kuluttajatutkimus vaatteiden, jalkineiden ja asusteiden uudelleenkäytöstä – Theseus, Turun ammattikorkeakoulun opinnäytetyö. https://www.theseus.fi/handle/10024/863762
Arnould, E.; Berg, A.; Frisk, M.; Heiskanen, E.; Korsunova, A.; Kuure, S.; Laakso, S.; Lammi, M.; Matschoss, K.; Mykkänen, J.; Myllärniemi, J.; Posti, M.; Repo, P.; Rinkinen, J.; Råberg, M.; Shove, E. & Uusitalo, O. 2023. Kuluttajat kiertotaloudessa. Ympäristöministeriön julkaisuja 2023:5. Ympäristöministeriö. Viitattu 2.6.2024. https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/164630
Suomen tekstiili & muoti n.d. Kiertotalouden termi tutuiksi. Viitattu 2.6.2024 https://www.stjm.fi/palvelut-ja-tietoa-yrityksille/tekstiilien-kiertotalous/kiertotalouden-termit-tutuiksi/
Circwaste. 2022. Uudelleenkäytössä piilee valtava potentiaali. Viitattu 2.6.2024 https://www.circwaste.fi/fi-FI/Ajankohtaista/Uutiset/Uudelleenkaytossa_piilee_valtava_potenti(64149)
Autor:
Elina Lehtinen
Energia- ja keskkonnatehnika üliõpilane
See tekst ilmus esmakordselt soome keeles Turu Rakenduskõrgkooli üliõpilasportaalis.
Need materjalid on loodud projekti Baltic2Hand raames, mis on osa Interreg Kesk-Läänemere Programmist 2021–2027 ja mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Baltic2Hand töötubade inspireerivad ettekanded – nüüd ka veebis vaadatavad
Baltic2Hand projekti raames oleme korraldanud mitmeid töötubasid, kus einesid mitmed erinevad eksperdid, ettevõtjad ja tekstiilitööstuse huvilised. Töötoad pakkusid värskeid mõtteid, uusi vaatenurki ning inspireerivaid ettekandeid teemadel, mis on olulised ringmajanduse ja tekstiilitööstuse tuleviku seisukohalt.
Nüüd on need inspireerivad esitlused kõigile kättesaadavad! Kui soovid saada uusi teadmisi, ammutada ideid või uurida, millised võimalused peituvad taaskasutuses ja digitaliseerimises, tasub need videod kindlasti läbi vaadata.
1. Läbipaistvuse tulevik: Digitaalne tootepass
Esineja: Satu-Marja Mäkelä, VTT
Satu-Marja Mäkelä rääkis digitaalsest tootepassist – tööriistast, mis võib muuta viisi, kuidas jälgime tooteid ja materjale nende elutsükli jooksul. Digitaalne tootepass aitab suurendada läbipaistvust, toetab ringmajandust ning annab nii ettevõtetele kui ka tarbijatele olulist infot toodete kohta.
2. Väärtusahela ümbermõtestamine taaskasutuse vaatenurgast
Esineja: Rudrajeet Pal, Rootsi Tekstiilikool
Rudrajeet Pal keskendus sellele, kuidas muuta väärtusahelaid nii, et need toetaksid taaskasutust ja ringmajandust. Tema ettekandes kõlab üleskutse mõelda senistest ärimudelitest väljapoole, et luua uusi võimalusi ja vähendada tekstiilitööstuse jäätmeteket.
3. Kuidas leida äriväärtust tekstiilitööstuses digitaliseerimise kaudu
Esineja: Ann Runnel, Reverse Resources
Ann Runnel rääkis digitaliseerimisest kui võimalusest luua uusi ärivõimalusi, eriti seoses ressursside juhtimise ja tarneahelate tõhustamisega. Tema ettekandest saab kuulda praktilisi näiteid, kuidas andmepõhised lahendused aitavad luua nii majanduslikku kui ka keskkonnaalast väärtust.
4. Ringmajanduse väärtusahelad
Esineja: Mikko Siukosaari, Ninyes Inc
Mikko Siukosaari keskendus oma ettekandes sellele, kuidas kujundada ärimudeleid ja väärtusahelaid, mis toetavad ringmajandust. Ta arutleb, millised võimalused ja väljakutsed kaasnevad ringluspõhiste väärtusahelatega ning kuidas neid ettevõtluses rakendada.
5. Ringmajanduse lahendused erinevates tööstusharudes
Esineja: Nani Pajunen, Turku University of Applied Sciences
Nani Pajunen räägib ringmajanduse lahendustest laiemalt, hõlmates mitmeid erinevaid tööstusharusid. Tema ettekandes saab ülevaate sellest, kuidas ringmajanduse põhimõtted ja praktikad aitavad erinevates sektorites luua keskkonnasõbralikke ja majanduslikult tõhusaid lahendusi.
6. Koostöö ja ettevõtete toetamine ringmajandusele üleminekul
Esineja: Ilari Puputti, Posti Grupp
Ilari Puputti räägib oma ettekandes, kuidas koostöö ja ettevõtete toetamine aitavad neil liikuda ringmajanduslike ärimudelite suunas. Ta jagab praktilisi näiteid ja lähenemisviise, kuidas ettevõtted saavad üheskoos jätkusuutlikkuse eesmärke saavutada.
Baltic2Hand on Interreg Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 projekt ja kaas-rahastatud Euroopa Liidu poolt.
CCC projekti partnerid osalesid ELi rohenädala üritusel Riias
16.–17. juunil kogunesid Creative Circular Cities (CCC) projekti partnerid Riias, et jagada uuendusi, uurida ühistegevusi ja tutvuda kohalike ringmajanduse algatustega. Kohtumise oluliseks osaks oli ELi rohenädala partnerüritus – ringmajanduse hommikusöök, kus osalesid kohalike organisatsioonide esindajad. Üritus toimus Sadarbnīca’s – hiljuti avatud kogukonnakeskuses ja töökojas, kus inimesed saavad parandada või valmistada esemeid ning teha koostööd kestlike ideede nimel.
REA rahvusvaheline projektikoordinaator Ieva Kalniņa tutvustas kohta ja selgitas, et ringmajandus ei seisne ainult materjalide taaskasutamises – oluline on ka väärtuse lisamine esemetele, mis muidu läheksid prügimäele. Ta rõhutas, et loomesektoril võib selles protsessis olla tähtis roll. Sadarbnīca on hea näide: see toob esile loovad ringmajanduslikud lahendused. Disaini- ja arhitektuuritudengite Kārlis Jaunromānsi ja Alīna Beitane (Tandeems) abiga renoveeriti ruum ringdisaini põhimõtteid järgides. Koos kunstnikega loodi ainulaadseid esemeid – näiteks heegeldati vanadest juhtmetest värvikas ruumijagaja ning vanadest kummist ja tekstiilist tuletõrjevoolikutest valmistati padjad ja vastupidav mööbel.
Rihards Gāle Läti Rahvusteatrist tutvustas Greenstage’i projekti – uut algatust, mis edendab kestlikkust etenduskunstide vallas. Arutati ka ühe võtmeteemana võimalust, et teatrid võiksid jagada lavakujundusi ja kostüüme, mis aitaks vähendada keskkonnamõju. Rahvusteater on juba katsetanud peaaegu nulljäätmetega lavastust, kasutades lavakujunduses ja kostüümides ainult oma olemasolevat varu.
Evija Ozola-Ozoliņa organisatsioonist Zero Waste Latvija lõpetas ürituse ettekandega veebiplatvormist LietoVelreiz.lv, mis aitab kasutajatel hõlpsasti leida kohti, kus annetada, parandada, laenata või osta kasutatud esemeid.
Koosoleku esimesel päeval toimusid partneritel ka kaks pikemat tööseanssi konkreetsetel teemadel: eelhange (pre-Commercial procurement) ning Starter Kiti koostamine – see on veebipõhine kogumik projekti käigus loodud dokumentidest ja infomaterjalidest. Ürituse raames külastati ka Creative Factory Veldze’t – endist limonaadivabrikut – ning hiljuti kestlikkuse põhimõtete järgi renoveeritud Riia Tsirkust.
Creative Circular Cities projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm 2021–2027. Eesmärk on edendada kohalikul tasandil ringmajanduse üleminekut, kaasates kultuuri- ja loomesektori.
Uppsala töötoas keskendus Baltic2Hand meeskond Rootsi pilootide ringsetele lahendustele
Mai alguses kogunesime Rootsis Uppsalas koos Baltic2Hand projektipartnerite ning tekstiili- ja ärimudeli innovatsiooni ekspertidega. Kohtumise käigus vaatasime üle projekti planeeritud tegevused ning töötubade raames keskendusime süvitsi Rootsis arendatavate pilootprojektide täiustamisele.
Ühises töötoas sai kaardistatud Rootsi pilootprojektide tegevusi ning välja töötatud mitmeid põnevaid ideid – alates loovatest rahvusvahelistest turundusvõtetest kuni täiesti uute, ringmajandusel põhinevate tuluallikateni. Töötoas osalesid ka ettevõtjad, kes piloote on välja arendamas: Lena Almström ja Emanuela D’Asdia.
Suur tänu ka meie välistele ekspertidele säästva moe ja ettevõtluse vallas – Ursula O’Connor, Anna Calzolaio ja Sonali Phadke – kelle panus rikastas arutelu märkimisväärselt.
Meiega liitus ka Central Baltic programmi projektijuht Normunds Strautmanis, kes jagas väärtuslikke soovitusi ja nõuandeid, mis on abiks projekti viimases etapis.
📅 Jääge kuuldele – jagame töötuba puudutavaid tulemusi ja uusi teadmisi juba Insight Sharing Session’il 11. juunil!
Baltic2Hand on Interreg Central Baltic Programme 2021–2027 projekt, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Ettevõtlusinkubaatori ringmajandusteemalise ekspositsiooni loob Heya Visual
Tallinna Ettevõtlusinkubaator kuulutas välja ekspositsioonihanke võitja, kelle ülesandeks saab ringmajandusteemalise ekspositsiooni loomine inkubaatori peagi avatavasse majja Poldri 3/1. Hanke* võitis Heya Visual, kelle kontseptsioon tõusis esile oma loovuse ja kaasava lähenemisega.
Tarbimisühiskond on tinginud üha suurema loodusressursside kasutamise. Lisaks sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele kaasnevad sellega ka mitmed keskkonnaprobleemid ja jäätmete hulga suurenemine. Seetõttu on vaja leida kooskõla tarbimise ja kestliku arengu vahel. Ettevõtlusinkubaatorisse kavandatav näitus tutvustab nii ettevõtetele kui ka erinevas vanuses linnakodanikele ringmajanduse printsiipe ja ringmajanduse valdkonda käsitletavaid teemasid interaktiivse väljapanekuga, kus igaüks saab ka mänguliselt oma teadmisi proovile panna ja katsetada uusi ideid.
Heya Visual võidutöö ideekavand on üles ehitatud kui terviklik teekond, tutvustades ringmajanduse põhimõtteid, ettevõtete edulugusid ja parimaid praktikaid. Seejuures innustades külastajaid mõtlema, kuidas igaüks meist saaks ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt toimida ja kuidas teha jätkusuutlikke valikuid nii isiklikus elus kui ka ettevõtetes. Ekspositsiooni loomisega soovitakse anda külastajatele suuniseid ja arusaamine, et igaühe panusest oleneb meie edasine tulevik.
Heya Visual võidutöö tiimi kuuluvad Jüri Lõun, Raivo Randoja, Sigrid Randoja ja Kaia Lõun ning sealhulgas on kaasatud ka ringmajanduse eksperdid Margit Rüütelmann ja Kaia Lõun.
Ekspositsioon valmib Creative Circular Cities (CCC) projekti raames, mida kaasrahastab EL Interreg Läänemere piirkonna programm. Projekt edendab ringmajandust kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstused. Demolinnades – Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI) – tutvustavad partnerorganisatsioonid, kuidas loomesektor saab toetada ringmajandust, kasvatada vastutustundlikku tarbimist ning aidata ettevõtetel ringmajandust rakendada. Antud ekspositsioon on üks Tallinna kui demolinna tegevustest.
Koostöös tellijaga jätkub kontseptsiooni edasine arendamine ning ekspositsiooni avamine on planeeritud 2025. aasta lõppu.
* Ekspositsiooni teostaja valiti hanke „Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uue hoone aadressiga Poldri 3/1 ringmajanduse teemalise ekspositsiooni teostuse tellimine: idee, ehitus ja paigaldus“ raames.
CCC partnerid kohtusid Gdynias, et käivitada eelhankeprotsess ja hinnata pilootprojektide edenemist
25.–28. märtsil kogunesid Creative Circular Cities (CCC) projekti partnerid kuuest pilootlinnast Poola põhjarannikul asuvasse Gdyniasse, et käivitada eelhanke (Pre-Commercial Procurement, PCP) protsess, jagada oma pilootprojektide arenguid ning planeerida koostööd ikubatsiooniprogrammide raames. Kohtumise korraldasid ühiselt Gdynia Disainikeskus, Pomožje regionaalne esindus Euroopa Liidus ning Taani Kultuuriinstituut.
Kohtumise ajal esitasid CCC demolinnad – Aarhus, Kiel, Gdynia, Turu, Tallinn ja Riia – igaüks konkreetse linnalise väljakutse, millele otsitakse innovaatilisi lahendusi. See tähistab olulist sammu CCC projekti järgmises faasis: innovaatiliste ringmajandusel põhinevate lahenduste arendamise toetamist läbi eelhankeprotsessi. PCP on Euroopa innovatsiooniinstrument, mis võimaldab avaliku sektori asutustel arendada uusi lahendusi koostöös erasektoriga.*
CCC projektipartner Gdynia Disainikeskus avas kohtumise, tutvustades keskuse suurimat iga-aastast sündmust – Gdynia disainipäevade festivali – ning selgitas, kuidas nende ringmajanduse lähenemine annab rohkem jõudu nii disaineritele kui kuraatoritele, vähendades samas kulusid ja avades uusi võimalusi. Põhisõnum – disain peaks olema tööriist probleemide lahendamiseks ning lahenduste leidmiseks, mis on kasulikud nii inimestele kui planeedile – on integreeritud festivali põhiväärtustesse ja tegevustesse. Esimese päeva jooksul analüüsisid partnerid üksteise esitlusi, et õppida ja täiustada projekte.
Teisel päeval toimus põhjalikum teadmiste jagamise töötuba. Aruteludes tõstatati küsimusi nagu: Kuidas saab loovaid ringmajanduslikke tegevusi pärast konkreetset sündmust jätkusuutlikult edasi viia või muuta need ärilisteks ideedeks? Kuidas saaks partnerid paremini ressursse jagada? Kas mõne partneri viis kaasata poliitikakujundajaid võiks inspireerida teisi oma linnade jaoks uusi poliitikastrateegiaid looma
Päev lõppes ekskursiooniga Gdański laevatehase ringmajanduslikule algatusele. Seal on kohalikud ettevõtjad muutmas muidu tühjana seisvat mereäärset ala sotsiaalseks ja loovaks keskuseks, kasutades ära olemasolevaid materjale ja ruumi. Suured hallid on ümber kujundatud ühiskasutatavaks kunstiruumiks ning tulevikus hakkavad seal tegutsema nii kohalikud kunstnikud kui ka residentuurikunstnikud.
Kolmandal päeval toimus töötuba Maija Krastiņa juhtimisel, kes on strateegilise kommunikatsiooni ja turunduse spetsialist ning Zero Waste Latvia organisatsiooni juhatuse liige. Töötuba keskendus kommunikatsioonitrendidele ning julgustas projektipartnereid koostööle sisuloome valdkonnas, et tugevdada üksteise sisu ja leida sobivaimad lähenemised ja kanalid erinevate sihtrühmadeni jõudmiseks.
Kohtumise lõpetas intensiivne arutelu eelhankeprotsessi ja linnade ees seisvate väljakutsete teemal.
„Creative Circular Cities“ projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm, mille eesmärk on edendada ringmajanduse üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorit ning -tööstusi.
Mis on PCP?
Eelhange (Pre-Commercial Procurement) ei tähenda olemasolevate toodete ostmist, vaid rahastab teadus- ja arendustegevust etappide kaupa – alates kontseptsiooni loomisest, prototüüpide arendamisest kuni reaalsetes oludes testimiseni. See võimaldab linnadel suunata turule lahendusi, mis vastavad nende strateegilistele vajadustele, eriti valdkondades, kus sobivad tooted täna veel puuduvad.
Kuidas väärindada tekstiilijäätmeid?
Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös korraldatav üritustesari “Disain kohtub Teadusega” keskendus seekord tekstiilidele, nende taaskasutusele ning uute toodete valmistamise võimalustele. Oma teadmisi ja kogemusi jagasid valdkonna eksperdid, pakkudes nii teaduslikku kui ka praktilist vaadet tekstiilijäätmete ringlussevõtu teemadele. Tegemist oli siiamaani ka sarja kõige populaarsema teemaga, mis näitab, et tegemist on olulise teemaga.
Esinejate seas olid Harri Moora (SEI Tallinna Keskuse rohe- ja ringmajanduse juht), kes tutvustas tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate viimase uuringu tulemusi, Tiia Plamus (TalTechi tekstiilitehnoloogia kaasprofessor), kes andis ülevaate tekstiilijäätmete töötlemise võimalustest ja TalTechi laborite tegemistest. Lisaks rääkis Mari-Helene Kaber (Humana infojuht) jätkusuutlikust tarbimisest, Liis Tiisvelt (KIUD kaasasutaja) tõi esile innovatiivseid praktilisi lahendusi tekstiilijäätmete kasutamisest, ning Ann Runnel (Reverse Resources asutaja) tutvustas tekstiilijääkide jälgimise ja kauplemise platvormi.
Sündmuse raames külastati ka TalTechi laboreid, kus osalejad said ülevaate, kuidas teadus ja innovatsioon saavad panustada ringmajandusse ning jätkusuutlikku tarbimisse.
Harri Moora sõnavõtt tõi esile Eesti tekstiilitarbimise ja jäätmekäitluse peamised probleemid. Ta esitles infot kõige viimase Kliimaministeeriumi tellitud uuringu „Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs“ põhjal. Uuringus toodud andmed on peamiselt 2022. aasta põhjal ning mõned peamised faktid, mis sealt selgus, oli näiteks, et Eestis tarbiti ligi 16,184 tonni uusi rõivaid ja tekstiile, mis tähendab, et iga inimene ostis keskmiselt 12,2 kg uusi tooteid. Kuigi see kogus on poole väiksem kui Euroopa keskmine, tekitati tarbijate poolt umbes 18,103 tonni tekstiilijäätmeid, millest suurem osa sattus segaolmejäätmete hulka ja lõpuks põletusse. Prügilatesse ladestumine on Eestis siiski vähenenud.
Korduskasutuseks koguti 4,094 tonni rõivaid ja kodutekstiile ehk 3,1 kg elaniku kohta. Kogutud ja reaalselt taaskasutatud kogused on enam-vähem võrdsed, kuid väiksemates piirkondades seisavad mitmed teise ringi poed raskuste ees, kuna järjest rohkem jäätmeid, mida ei saa korduskasutada, koormab kogumissüsteemi. Samal ajal pole Eestis kiirmoe ja massilise allahindluse mõju nii tugev kui mujal Euroopas, mistõttu rõivaste hinnad püsivad kõrgemad.
Suurimad väljakutsed on seotud jäätmekäitluse ja ringmajanduse rakendamisega. Kohalikud omavalitsused ei ole motiveeritud eraldi tekstiilijäätmete kogumiseks, kuna puudub selge plaan, mis kogutud materjaliga edasi teha. Samuti on probleemiks rõivaste ja tekstiilide disain, mis muudab materjalide ringlussevõtu keeruliseks ja kalliks. Loodetakse keemiliste ringlussevõtulahenduste, näiteks pürolüüsi, arengule, mille tulemusel saaks töödelda keerulisi segakiude. Lisaks vajab süsteem rahalist tuge nii kogumiseks kui ka inimeste teadlikkuse tõstmiseks.
Moora sõnul on tekstiilitööstuse ja -jäätmete probleemide lahendamisel võtmetähtsusega disain, tõhus kogumine ja uute tehnoloogiate arendamine, et suurendada ringlussevõtu võimekust ja vähendada keskkonnamõjusid.
TalTechi tekstiilitehnoloogia kaasprofessor Tiia Plamus keskendus oma ettekandes tekstiilijäätmete vähendamisele ja ringmajanduse võimalustele. Ta rõhutas sarnaselt Moorale, et kõik algab materjalide ja disainiga: tootearenduse faasis tehakse 80% otsustest, mis mõjutavad toote jätkusuutlikkust. Selleks, et jäätmeid ei tekiks, tuleb mõelda, kuidas hoida materjalid ja tooted võimalikult kaua ringluses.
Plamus rõhutas, et ringmajanduse keskne idee on vaadata jäätmeid kui ressursse. See tähendab teadlikke otsuseid disaini- ja tootmisfaasis ning efektiivseid meetodeid materjalide ümbertöötlemiseks. TalTechi laborites uuritakse eelkõige mehaanilise ümbertöötlemise võimalusi, sealhulgas tekstiilkiudude taaskasutust, mis on küll lühenemisohus, kuid sobivad teatud rakendusteks. Lisaks otsitakse näiteks lahendusi ka tekstiilitolmu kasutamiseks.
Mari-Helene Kaber, Humana infojuht, rõhutas oma sõnavõtus ülemaailmse tekstiilitööstuse ulatust ja väljakutseid, tuues esile ka Eesti konteksti. 2023. aastal toodeti maailmas 124 miljonit tonni kiude, millest puuvill moodustas vaid 20%. Aastas toodetakse iga inimese kohta keskmiselt 20 rõivaeset, eestlased ostavad aga keskmiselt 53 eset aastas, millest 11 pärineb second-hand poodidest.
Humana sorteerib Eestis aastas 6635 tonni riideid, kuid sellest ainult kolmandik jõuab korduskasutusse. Kaber tõi esile probleemi, et suur osa kogutud tekstiilist ei sobi korduskasutuseks ja vajab ümbertöötlemist. Samuti tõi ta välja, et kui uuest aastast kehtib tekstiilide liigiti kogumise kohtustus, siis Euroopa Liidu regulatsioonid näevad aga ette, et konteineritest kogutud tekstiil on jäätme staatuses, mistõttu peavad need jõudma jäätmekäitlusettevõtetesse, mitte otse korduskasutusorganisatsioonidesse nagu Humana.
Kaber käsitles ka Euroopa second-hand rõivaste eksporti Aafrikasse. Kuigi sealne turg loob miljoneid töökohti ja on majandusele oluline, tuleb eksportida vaid eelsorteeritud ja kohalike reeglitega vastavuses olevaid esemeid. Näiteks on teatud riikides keelatud aluspesu müük või kasukate eksport. Mari-Helene Kaberi sõnul tuleb süsteemis keskenduda eelkõige korduskasutuse ja ümbertöötlemise tõhustamisele, et tekstiilijäätmete voogusid paremini hallata ja vähendada keskkonnamõjusid.
Liis Tiisvelt, KIUD kaasasutaja, jagas oma teekonda innovaatiliste lahenduste loomisel tekstiilijäätmetest ja tutvustas, kuidas ideest sai reaalne toode. Tema ettevõte KIUD arendab ja toodab korduskasutatavaid pakendeid, mis on valmistatud tekstiilijääkidest. Tiisvelt rõhutas, et sellised lahendused on olulised, kuna igal aastal tekib maailmas 12,6 miljonit tonni tekstiilijäätmeid.
Ettevõtte algidee sündis häkatonil ning sai hoogu tänu ärimentorite toele. Tiisvelt otsis lahendust, mis oleks skaleeritav ja vastaks turu vajadustele, jõudes transpordipakenditeni. Euroopa Liidu sihid näevad ette, et 2040. aastaks peab 40% transpordipakenditest olema korduvkasutatavad. KIUD keskendub just sellele eesmärgile, pakkudes innovaatilisi rendipakendite lahendusi, mida on võimalik tagastada ja korduvalt kasutada.
Lisaks rendisüsteemile on KIUD välja töötanud hulgimüügi lahendused, mis võimaldavad klientidel pakendeid oma süsteemidesse integreerida. Näiteks pakutakse elektroonikapakendeid, kus sama pakendiga saab vana toote tagasi saata.
Tiisvelt tõi esile, et kuigi korduskasutatavate pakendite arendamine on keeruline, on KIUD teinud märkimisväärseid edusamme, sealhulgas võitnud „Ajujahi“ konkursi. Ettevõtte toormaterjal pärineb Viljandi ettevõttest Paragon Sleep, mis tagab kohaliku ja jätkusuutliku materjalitootmise. KIUDi innovatsioon näitab, kuidas tekstiilijäätmetest saab luua väärtust ja aidata kaasa ringmajanduse arengule.
Ann Runnel, Reverse Resources asutaja, tutvustas oma ettevõtte tegevust ja rõivajääkide ringlussevõtu väljakutseid. Reverse Resources on tarkvaraplatvorm, mis tegeleb rõivatööstuses lõikamise järel tekkinud jääkide kogumise ja suunamisega ettevõtetele, kellel on võimekus neid ümber töödelda. Ettevõte tegutseb peamiselt Kagu-Aasias, kus rõivatööstuse jääkide maht on märkimisväärne.
Runnel rõhutas, et kuigi sageli peetakse kangajääke jäätmeteks, on neil tegelikult olemas turg. Reverse Resources ühendab tarkvara abil tehased ja ümbertöötlejad, et tagada materjalide liikumine kõrgkvaliteetsetest jääkidest uutesse toodetesse. Ettevõte on teinud koostööd selliste brändidega nagu H&M, kellega viidi läbi pilootprojekt tööstusjääkide kasutamiseks, ning tänaseks töötab Reverse Resources 16 rahvusvahelise brändiga ja enam kui 800 tehasega.
Üheks väljakutseks on tarneahelate toimimise tagamine. Näiteks vajavad ümbertöötlemistehased regulaarselt suuri koguseid kvaliteetset materjali, näiteks 300 tonni puhast puuvilla kuus, kuid süsteemid jääkide kogumiseks ja töötlemiseks ei ole veel piisavalt arenenud. Lisaks on keeruline lahendada kiirmoe ärimudelist tulenevaid probleeme, kus materjalide pidev uuendamine ja madalad kulud on vastuolus ringmajanduse põhimõtetega.
Runnel rõhutas ka digitaliseerimise olulisust, et jälgida ja mõõta, kuidas materjalid liiguvad ning kuidas ringmajandus tegelikkuses toimib. Ta tõi välja, et Eestis on võimalus luua unikaalseid ja innovatiivseid lahendusi, mida teised riigid ei ole veel katsetanud. „Oleme nii väike riik, et ei peaks tegema seda, mida teised teevad, vaid tegema teistmoodi.” Reverse Resourcesi eesmärk on muuta rõivajäägid ressursiks, vähendades sellega prügisurvet ja edendades ringmajandust.
Üritus toimus osana Tallinna Ettevõtlusinkubaatori programmis Creative Circular Cities projekti raames. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast: Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI). Projekt kestab 01.11.2023–31.10.2026. Projekti rahastab 80% ulatuses EU Interreg Läänemere piirkonna programm ja kogueelarve on ligikaudu neli miljonit eurot.
CCC projekti demolinnad kaasavad kodanikke ringmajandusliku elustiili kujundamisse
Septembri lõpus korraldasid CCC projekti partnerid Kielis – Heinrich-Böll-Stiftung Schleswig-Holstein, Anschar ja Zero Waste Kiel – kodanike kaasamise töötoa. Töötoa käigus töötasid projektipartnerid oma pilootprojektide täiustamise kallal, õppisid inspireerivatelt ekspertidelt nippe ja kohtusid praktikute ehk organisatsioonidega, kes on integreerinud ringmajanduse põhimõtted oma tegevuse keskmesse.
2025. aastal plaanivad projekti kaasatud linnad – Aarhus, Gdynia, Kiel, Riia, Tallinn ja Turu – korraldada kodanikele mitmeid töötubasid, festivale ja näitusi ringmajanduse teemal. Üks küsimus, millega nad tegelevad, on see, kuidas kaasata publikut ringmajanduse teemadesse ja säilitada nende huvi pikaajaliselt.
Peamistes ettekannetes jagasid kaks eksperti – Vivian Doumpa (Stipo Kreeka) ja Jaakko Blomberg (Helsinki Urban Art) – oma nippe kodanike kaasamise kohta ja tõid oma projektidest mitmesuguseid näiteid.
Vivian Doumpa jagas kogemusi projektist „Kyklos & Ringneighborhood“ Thessalonikis, Kreekas. Läbi ringmajanduse ideede, rakenduste ja praktikate püüab projekt mõista, kuidas saab naabruskond muutuda ringseks, kasutades ära kõik oma ressursid, sealhulgas elanike potentsiaali. Vivian rõhutas, kui oluline on mõista, mida ringmajandus inimestele tähendab ja millised võtmetähtsusega rajatised nende jaoks olulised on. Pärast põhjalikku uurimistööd saab välja töötada kogukonna loomise strateegia ja planeerida tegevusi.
Jaakko Blomberg, kes on Helsingi Sauna Päeva, Õhtusöök Helsingi Taeva All ja paljude teiste ürituste korraldaja, jagas mõtteid ja näiteid selle kohta, kuidas kogukonna vajaduste asetamist kultuurielu keskmesse saab kasutada erinevate positiivsete mõjude saavutamiseks. Oluline pole olla täiuslik, vaid tegutseda ja lõbutseda, ütleb Jaakko.
Saksamaa esimene ametlikult tunnustatud nulljäätmete linn Kiel pakub hulgaliselt inspireerivaid algatusi. Labori osalejad olid muljet avaldanud Werk Statt Konsumist – avatud puutöökojast, kus on professionaalne varustus ja kus inimesed saavad õppida, kuidas asju parandada või kuidas valmistada uut kasutatud puidust.
Teine inspireeriv algatus oli Glückslokal, õnnepood. Inimesed saavad poodi tellida kuutasuga 5 eurot ja võtta iga kuu 5 eset – riideid, köögitarbeid, aksessuaare, isegi monitore ja kaameraid.
„Glückslokali põhieesmärk on, et jagamine teistega ja asjade taaskasutamine teeb inimesi õnnelikuks. Seega mõtleme ringmajanduse võtmes ja veidi ka tarbimisvastaselt ning kapitalismivastaselt, sest sa ei lähe tavalisse poodi asju ostma, vaid tuled siia,“ räägib Leona Sedlaczek, loovkeskuse Alte Mu kommunikatsioonijuht ja vabatahtlik poes.
Üritust modereerisid kestlikkuse kommunikatsioonieksperdid Maximilian Mauracher ja Cléo Mieulet (New Standard.s), kes on nomineeritud Saksamaa 2025. aasta riiklikule kestlikkuse auhinnale. Ürituse säästlikumaks läbiviimiseks valmistati suurem osa töötoas pakutavatest toitudest kohalikest ülejääkidest organisatsioonide Resteritter ja foodsharing Kiel poolt.
CCC projekti viimane töötuba 2024. aastal toimub Tallinnas 3.–5. detsembril. Töötuba koondab kõigi varsemate töötubade teadmised ja aitab projektipartneritel luua pikaajalise strateegia oma projektide jaoks.
„Creative Circular Cities“ on EL-i Interregi Läänemere piirkonna programmi kaasrahastatud, et edendada ringmajandusele üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektoreid ning tööstusi.