fbpx
ENG
Tutvu programmidega

Kuidas väärindada tekstiilijäätmeid?

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös korraldatav üritustesari “Disain kohtub Teadusega” keskendus seekord tekstiilidele, nende taaskasutusele ning uute toodete valmistamise võimalustele. Oma teadmisi ja kogemusi jagasid valdkonna eksperdid, pakkudes nii teaduslikku kui ka praktilist vaadet tekstiilijäätmete ringlussevõtu teemadele. Tegemist oli siiamaani ka sarja kõige populaarsema teemaga, mis näitab, et tegemist on olulise teemaga.

Esinejate seas olid Harri Moora (SEI Tallinna Keskuse rohe- ja ringmajanduse juht), kes tutvustas tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate viimase uuringu tulemusi, Tiia Plamus (TalTechi tekstiilitehnoloogia kaasprofessor), kes andis ülevaate tekstiilijäätmete töötlemise võimalustest ja TalTechi laborite tegemistest. Lisaks rääkis Mari-Helene Kaber (Humana infojuht) jätkusuutlikust tarbimisest, Liis Tiisvelt (KIUD kaasasutaja) tõi esile innovatiivseid praktilisi lahendusi tekstiilijäätmete kasutamisest, ning Ann Runnel (Reverse Resources asutaja) tutvustas tekstiilijääkide jälgimise ja kauplemise platvormi.

Sündmuse raames külastati ka TalTechi laboreid, kus osalejad said ülevaate, kuidas teadus ja innovatsioon saavad panustada ringmajandusse ning jätkusuutlikku tarbimisse.

Harri Moora sõnavõtt tõi esile Eesti tekstiilitarbimise ja jäätmekäitluse peamised probleemid. Ta esitles infot kõige viimase Kliimaministeeriumi tellitud uuringu „Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs“ põhjal. Uuringus toodud andmed on peamiselt 2022. aasta põhjal ning mõned peamised faktid, mis sealt selgus, oli näiteks, et Eestis tarbiti ligi 16,184 tonni uusi rõivaid ja tekstiile, mis tähendab, et iga inimene ostis keskmiselt 12,2 kg uusi tooteid. Kuigi see kogus on poole väiksem kui Euroopa keskmine, tekitati tarbijate poolt umbes 18,103 tonni tekstiilijäätmeid, millest suurem osa sattus segaolmejäätmete hulka ja lõpuks põletusse. Prügilatesse ladestumine on Eestis siiski vähenenud.

Korduskasutuseks koguti 4,094 tonni rõivaid ja kodutekstiile ehk 3,1 kg elaniku kohta. Kogutud ja reaalselt taaskasutatud kogused on enam-vähem võrdsed, kuid väiksemates piirkondades seisavad mitmed teise ringi poed raskuste ees, kuna järjest rohkem jäätmeid, mida ei saa korduskasutada, koormab kogumissüsteemi. Samal ajal pole Eestis kiirmoe ja massilise allahindluse mõju nii tugev kui mujal Euroopas, mistõttu rõivaste hinnad püsivad kõrgemad.

Suurimad väljakutsed on seotud jäätmekäitluse ja ringmajanduse rakendamisega. Kohalikud omavalitsused ei ole motiveeritud eraldi tekstiilijäätmete kogumiseks, kuna puudub selge plaan, mis kogutud materjaliga edasi teha. Samuti on probleemiks rõivaste ja tekstiilide disain, mis muudab materjalide ringlussevõtu keeruliseks ja kalliks. Loodetakse keemiliste ringlussevõtulahenduste, näiteks pürolüüsi, arengule, mille tulemusel saaks töödelda keerulisi segakiude. Lisaks vajab süsteem rahalist tuge nii kogumiseks kui ka inimeste teadlikkuse tõstmiseks.

Moora sõnul on tekstiilitööstuse ja -jäätmete probleemide lahendamisel võtmetähtsusega disain, tõhus kogumine ja uute tehnoloogiate arendamine, et suurendada ringlussevõtu võimekust ja vähendada keskkonnamõjusid.

TalTechi tekstiilitehnoloogia kaasprofessor Tiia Plamus keskendus oma ettekandes tekstiilijäätmete vähendamisele ja ringmajanduse võimalustele. Ta rõhutas sarnaselt Moorale, et kõik algab materjalide ja disainiga: tootearenduse faasis tehakse 80% otsustest, mis mõjutavad toote jätkusuutlikkust. Selleks, et jäätmeid ei tekiks, tuleb mõelda, kuidas hoida materjalid ja tooted võimalikult kaua ringluses.

Plamus rõhutas, et ringmajanduse keskne idee on vaadata jäätmeid kui ressursse. See tähendab teadlikke otsuseid disaini- ja tootmisfaasis ning efektiivseid meetodeid materjalide ümbertöötlemiseks. TalTechi laborites uuritakse eelkõige mehaanilise ümbertöötlemise võimalusi, sealhulgas tekstiilkiudude taaskasutust, mis on küll lühenemisohus, kuid sobivad teatud rakendusteks. Lisaks otsitakse näiteks lahendusi ka tekstiilitolmu kasutamiseks.

Mari-Helene Kaber, Humana infojuht, rõhutas oma sõnavõtus ülemaailmse tekstiilitööstuse ulatust ja väljakutseid, tuues esile ka Eesti konteksti. 2023. aastal toodeti maailmas 124 miljonit tonni kiude, millest puuvill moodustas vaid 20%. Aastas toodetakse iga inimese kohta keskmiselt 20 rõivaeset, eestlased ostavad aga keskmiselt 53 eset aastas, millest 11 pärineb second-hand poodidest.

Humana sorteerib Eestis aastas 6635 tonni riideid, kuid sellest ainult kolmandik jõuab korduskasutusse. Kaber tõi esile probleemi, et suur osa kogutud tekstiilist ei sobi korduskasutuseks ja vajab ümbertöötlemist. Samuti tõi ta välja, et kui uuest aastast kehtib tekstiilide liigiti kogumise kohtustus, siis Euroopa Liidu regulatsioonid näevad aga ette, et konteineritest kogutud tekstiil on jäätme staatuses, mistõttu peavad need jõudma jäätmekäitlusettevõtetesse, mitte otse korduskasutusorganisatsioonidesse nagu Humana.

Kaber käsitles ka Euroopa second-hand rõivaste eksporti Aafrikasse. Kuigi sealne turg loob miljoneid töökohti ja on majandusele oluline, tuleb eksportida vaid eelsorteeritud ja kohalike reeglitega vastavuses olevaid esemeid. Näiteks on teatud riikides keelatud aluspesu müük või kasukate eksport. Mari-Helene Kaberi sõnul tuleb süsteemis keskenduda eelkõige korduskasutuse ja ümbertöötlemise tõhustamisele, et tekstiilijäätmete voogusid paremini hallata ja vähendada keskkonnamõjusid.

Liis Tiisvelt, KIUD kaasasutaja, jagas oma teekonda innovaatiliste lahenduste loomisel tekstiilijäätmetest ja tutvustas, kuidas ideest sai reaalne toode. Tema ettevõte KIUD arendab ja toodab korduskasutatavaid pakendeid, mis on valmistatud tekstiilijääkidest. Tiisvelt rõhutas, et sellised lahendused on olulised, kuna igal aastal tekib maailmas 12,6 miljonit tonni tekstiilijäätmeid.

Ettevõtte algidee sündis häkatonil ning sai hoogu tänu ärimentorite toele. Tiisvelt otsis lahendust, mis oleks skaleeritav ja vastaks turu vajadustele, jõudes transpordipakenditeni. Euroopa Liidu sihid näevad ette, et 2040. aastaks peab 40% transpordipakenditest olema korduvkasutatavad. KIUD keskendub just sellele eesmärgile, pakkudes innovaatilisi rendipakendite lahendusi, mida on võimalik tagastada ja korduvalt kasutada.

Lisaks rendisüsteemile on KIUD välja töötanud hulgimüügi lahendused, mis võimaldavad klientidel pakendeid oma süsteemidesse integreerida. Näiteks pakutakse elektroonikapakendeid, kus sama pakendiga saab vana toote tagasi saata.

Tiisvelt tõi esile, et kuigi korduskasutatavate pakendite arendamine on keeruline, on KIUD teinud märkimisväärseid edusamme, sealhulgas võitnud „Ajujahi“ konkursi. Ettevõtte toormaterjal pärineb Viljandi ettevõttest Paragon Sleep, mis tagab kohaliku ja jätkusuutliku materjalitootmise. KIUDi innovatsioon näitab, kuidas tekstiilijäätmetest saab luua väärtust ja aidata kaasa ringmajanduse arengule.

Ann Runnel, Reverse Resources asutaja, tutvustas oma ettevõtte tegevust ja rõivajääkide ringlussevõtu väljakutseid. Reverse Resources on tarkvaraplatvorm, mis tegeleb rõivatööstuses lõikamise järel tekkinud jääkide kogumise ja suunamisega ettevõtetele, kellel on võimekus neid ümber töödelda. Ettevõte tegutseb peamiselt Kagu-Aasias, kus rõivatööstuse jääkide maht on märkimisväärne.

Runnel rõhutas, et kuigi sageli peetakse kangajääke jäätmeteks, on neil tegelikult olemas turg. Reverse Resources ühendab tarkvara abil tehased ja ümbertöötlejad, et tagada materjalide liikumine kõrgkvaliteetsetest jääkidest uutesse toodetesse. Ettevõte on teinud koostööd selliste brändidega nagu H&M, kellega viidi läbi pilootprojekt tööstusjääkide kasutamiseks, ning tänaseks töötab Reverse Resources 16 rahvusvahelise brändiga ja enam kui 800 tehasega.

Üheks väljakutseks on tarneahelate toimimise tagamine. Näiteks vajavad ümbertöötlemistehased regulaarselt suuri koguseid kvaliteetset materjali, näiteks 300 tonni puhast puuvilla kuus, kuid süsteemid jääkide kogumiseks ja töötlemiseks ei ole veel piisavalt arenenud. Lisaks on keeruline lahendada kiirmoe ärimudelist tulenevaid probleeme, kus materjalide pidev uuendamine ja madalad kulud on vastuolus ringmajanduse põhimõtetega.

Runnel rõhutas ka digitaliseerimise olulisust, et jälgida ja mõõta, kuidas materjalid liiguvad ning kuidas ringmajandus tegelikkuses toimib. Ta tõi välja, et Eestis on võimalus luua unikaalseid ja innovatiivseid lahendusi, mida teised riigid ei ole veel katsetanud. „Oleme nii väike riik, et ei peaks tegema seda, mida teised teevad, vaid tegema teistmoodi.” Reverse Resourcesi eesmärk on muuta rõivajäägid ressursiks, vähendades sellega prügisurvet ja edendades ringmajandust.

Üritus toimus osana Tallinna Ettevõtlusinkubaatori programmis Creative Circular Cities projekti raames. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast: Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI). Projekt kestab 01.11.2023–31.10.2026. Projekti rahastab 80% ulatuses EU Interreg Läänemere piirkonna programm ja kogueelarve on ligikaudu neli miljonit eurot.

CCC projekti demolinnad kaasavad kodanikke ringmajandusliku elustiili kujundamisse

Septembri lõpus korraldasid CCC projekti partnerid Kielis – Heinrich-Böll-Stiftung Schleswig-Holstein, Anschar ja Zero Waste Kiel – kodanike kaasamise töötoa. Töötoa käigus töötasid projektipartnerid oma pilootprojektide täiustamise kallal, õppisid inspireerivatelt ekspertidelt nippe ja kohtusid praktikute ehk organisatsioonidega, kes on integreerinud ringmajanduse põhimõtted oma tegevuse keskmesse.

2025. aastal plaanivad projekti kaasatud linnad – Aarhus, Gdynia, Kiel, Riia, Tallinn ja Turu – korraldada kodanikele mitmeid töötubasid, festivale ja näitusi ringmajanduse teemal. Üks küsimus, millega nad tegelevad, on see, kuidas kaasata publikut ringmajanduse teemadesse ja säilitada nende huvi pikaajaliselt.

Peamistes ettekannetes jagasid kaks eksperti – Vivian Doumpa (Stipo Kreeka) ja Jaakko Blomberg (Helsinki Urban Art) – oma nippe kodanike kaasamise kohta ja tõid oma projektidest mitmesuguseid näiteid.

Vivian Doumpa jagas kogemusi projektist „Kyklos & Ringneighborhood“ Thessalonikis, Kreekas. Läbi ringmajanduse ideede, rakenduste ja praktikate püüab projekt mõista, kuidas saab naabruskond muutuda ringseks, kasutades ära kõik oma ressursid, sealhulgas elanike potentsiaali. Vivian rõhutas, kui oluline on mõista, mida ringmajandus inimestele tähendab ja millised võtmetähtsusega rajatised nende jaoks olulised on. Pärast põhjalikku uurimistööd saab välja töötada kogukonna loomise strateegia ja planeerida tegevusi.

Jaakko Blomberg, kes on Helsingi Sauna Päeva, Õhtusöök Helsingi Taeva All ja paljude teiste ürituste korraldaja, jagas mõtteid ja näiteid selle kohta, kuidas kogukonna vajaduste asetamist kultuurielu keskmesse saab kasutada erinevate positiivsete mõjude saavutamiseks. Oluline pole olla täiuslik, vaid tegutseda ja lõbutseda, ütleb Jaakko.

Saksamaa esimene ametlikult tunnustatud nulljäätmete linn Kiel pakub hulgaliselt inspireerivaid algatusi. Labori osalejad olid muljet avaldanud Werk Statt Konsumist – avatud puutöökojast, kus on professionaalne varustus ja kus inimesed saavad õppida, kuidas asju parandada või kuidas valmistada uut kasutatud puidust.

Teine inspireeriv algatus oli Glückslokal, õnnepood. Inimesed saavad poodi tellida kuutasuga 5 eurot ja võtta iga kuu 5 eset – riideid, köögitarbeid, aksessuaare, isegi monitore ja kaameraid.

„Glückslokali põhieesmärk on, et jagamine teistega ja asjade taaskasutamine teeb inimesi õnnelikuks. Seega mõtleme ringmajanduse võtmes ja veidi ka tarbimisvastaselt ning kapitalismivastaselt, sest sa ei lähe tavalisse poodi asju ostma, vaid tuled siia,“ räägib Leona Sedlaczek, loovkeskuse Alte Mu kommunikatsioonijuht ja vabatahtlik poes.

Üritust modereerisid kestlikkuse kommunikatsioonieksperdid Maximilian Mauracher ja Cléo Mieulet (New Standard.s), kes on nomineeritud Saksamaa 2025. aasta riiklikule kestlikkuse auhinnale. Ürituse säästlikumaks läbiviimiseks valmistati suurem osa töötoas pakutavatest toitudest kohalikest ülejääkidest organisatsioonide Resteritter ja foodsharing Kiel poolt.

CCC projekti viimane töötuba 2024. aastal toimub Tallinnas 3.–5. detsembril. Töötuba koondab kõigi varsemate töötubade teadmised ja aitab projektipartneritel luua pikaajalise strateegia oma projektide jaoks.

„Creative Circular Cities“ on EL-i Interregi Läänemere piirkonna programmi kaasrahastatud, et edendada ringmajandusele üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektoreid ning tööstusi.

Ettevõtlusinkubaatori ehitusblogi: Esimene on teiseks korruseks juba valmis

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uue hoone ehitustööd aadressil Poldri 3 on täies hoos ja projekt liigub jõudsalt edasi. Praeguseks on töös hoone seinte püstitamine ja seejuures on juba valminud esimese korruse tasandid, mis annavad pildi hoone mahust. See on oluline verstapost, kuna ehitis hakkab visuaalselt kuju võtma.

Oktoobrikuuks taastati hoone esialgne paekivimüüritis. „Tegemist on hea näitega ringmajanduslikust tegutsemisviisist, kus väärtuslik vana leiab kasutuse ja väärindab uut. Demonteeritud üle 100- aasta vanune paekivimüür läbis kivi-kivi-haaval uuenduse, mõõtu lõikamise ja traditsiooniliste müürsepatöö võtetega sai uue elu järgnevateks aastakümneteks,“ kommenteeris ehitustööde järku Ettevõtlusinkubaatori juhataja Anu Lõhmus. Ehituse peatöövõtja on Vanalinna Ehitus OÜ.

Hetkel on ette valmistamisel hoone teise korruse teraskarkass ja õige pea saab aimu ka kogu hoone tulevasest väljanägemisest. Seni on töös silmale nö nähtamatu osa maja infrastruktuurist nagu kütte- ja veetrassid, tugev- ja nõrkvool ning ettevalmistused väliala korrastamiseks. Samal ajal töötavad nii insenerid, ehitaja kui ka sisearhitektid tugevas koostöös, et eripärane hoone valmiks kvaliteetne ja oodatud funktsioonidele vastav ning oleks ka linnaruumis kena vaadata.

Järgmistel kuudel liiguvad tööd edasi teise korruse ehitamisele. „Suur osa ehitustegevusi on läinud plaanipäraselt ja sujuvalt, aga ühtlasi on ette tulnud ka ootamatusi, mis on vajanud kiiret, sh insenertehnilist lahendamist. Samas oleme põnevil ja uue hoone valmimise ootuses, et pakkuda senisest veelgi paremaid võimalusi ja tingimusi alustavatele ettevõtjatele ja innovaatilistele projektidele, seda eriti ringmajanduse valdkonnas,” lisas Lõhmus.

Poldri 3 aadressil asuva Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uues hoones on suur roll avalikel ruumidel, mis on mõeldud kasutamiseks ettevõtetele, professionaalidele, organisatsioonidele ja huvilistele, kes oma tegevusega loovad säästlikult ja kestlikult majandavat ettevõtluskeskkonda. Tallinna Ettevõtlusinkubaator jätkab uues hoones inkubatsiooniprogrammide ja ettevõtluskogukonnale suunatud tegevustega. Lisaks osutatakse ettevõtetele ja huvilistele tugiteenuseid loomemajanduse ja ringmajanduse vallas.

Ettevõtlusinkubaator on loonud tegutseva kogukonna eraisikutest, ettevõtetest ja organisatsioonidest, kes oma tegemistega aitavad muuhulgas kaasa jätkusuutlikult majandavale Tallinna linnaruumile. See on sünergiline platvorm ettevõtluse, sh ringmajanduse ja loomemajanduse teadmiste, ideede ning parimate praktikate jaoks, kus saavad võimenduse alustavad ja kasvavad mikro- ja väikeettevõtted.

Vilistlane RAIKU teeb koostööd maailma suurima luksuskaupu tootva ettevõttega LVMH ja plaanib ehitada tehase Prantsusmaale

RAIKU toodab 100% naturaalseid puidust vedrukesi, mis on täielikult komposteeruvad, tugeva kaitsevõimega ja ilusa väljanägemisega, asendamaks mullikilet ja muid ühekordseid pakkematerjale. Uue tehnoloogia arendustegevust on aastate jooksul finantseerinud nii erainvestorid, Eesti riik kui ka Euroopa Innovatsiooninõukogu ning ettevõte ehitab hetkel oma esimest piloottehast Tallinnas. Järgmine siht on laieneda Prantsusmaale, kust tuleb peamine huvi RAIKU toodete vastu.

RAIKU on üks 30 ettevõttest, mis valiti rohkem kui 1500 kandidaadi seast osalema Louis Vuittoni ärikiirendi programmis. 1987. aastal loodud LVMH grupp hõlmab nüüdseks üle 75 brändi, millest igaüks on tuntud kvaliteetsete ja luksuslike toodete poolest, sealhulgas nt Louis Vuitton, Christian Dior ja Moët & Chandon. RAIKU, kelle eesmärk on asendada ühekordse kasutusega plasttooted ja aidata ettevõtetel vähendada oma keskkonnajalajälge, on pärast kolme aastat arendustööd valmis pakkuma oma innovatsiooni luksuskaupade sektorile.

Selma Delic, LVMH mänedžer selgitas, mida pakub idufirmadele LVMH kiirendi: “La Maison des Startups LVMH pakub erinevate tegevuste kaudu ärikiirendust ja otseseid kontakte LVMH brändidega. Siia alla kuuluvad spetsiaalsed kohtumised, esitlused ja eksklusiivsed sessioonid, kus brändid tutvustavad oma vajadusi idufirmadele. Samuti pakume luksuskaupade turu akulturatsiooniprogrammi, mis hõlmab konverentse, juhendamist ja ülevaateid brändide vajadustest. Iga idufirma saab endale mentori ja üheks aastaks kontoriruumi Pariisis asuvas suurimas idufirmade linnakus Station F.”

Karl Pärtel, RAIKU kaasasutaja: “LVMH kui maailma kõige väärtuslikum luksusbränd, mille aastane käive on 85 miljardit eurot, on selgelt huvitatud meie materjalist. See on märk selle tohutust potentsiaalist muuta pakenditööstust. Soovitan idufirmadel kandideerida LVMH kiirendisse, sest oleme ise näinud, kuidas nad keskenduvad innovatsiooni ühendamisele oma brändide ja uute ettevõtete vahel. Me plaanime järgmise tehase rajamist Prantsusmaale.”

LVMH kiirenditest on sündinud üle 700 koostööprojekti. Viimased edukad koostöönäited on:
Berluti x LivingPackets, kes arendasid välja toote “THE BOX” – korduvkasutatava, nutika
pakendilahenduse, mis kaitseb kõrge väärtusega tooteid ja edendab jätkusuutlikkust;
Stella McCartney x BioFluff käivitasid Saviani – keskkonnasõbraliku, taimseid materjale, nagu kanep, lina ja nõges sisaldava luksuslike kangaste liini, rõhutades McCartney pühendumust jätkusuutlikule moele.

Intervjuud kokku võttes tõi Selma esile, et jätkusuutlikkus on luksusbrändide jaoks üha olulisem. Seda ajendavad tarbijate nõudmised, õigusaktid ja vajadus säilitada olulisi ressursse. “LVMH käsitleb seda strateegilise, tervikliku lähenemisviisiga, integreerides jätkusuutlikkust kogu oma väärtusahelas. See hõlmab taastavat põllumajandust viinamarjaistandustes, elurikkuse kaitset ja jätkusuutlike tavade edendamist moes, kosmeetikas ja nahast toodetes. Oma LIFE360 programmiga kohustub LVMH taastama 2030. aastaks viis miljonit hektarit looduskaitsealasid, tasakaalustades ressursside kasutamist keskkonna taastamisega,” ütleb Selma.

RAIKU osaleb LVMH ärikiirendi programmi 10. hooajal juulist 2024 kuni juulini 2025. Lisaks kaasab RAIKU lisakapitali, et ehitada Prantsusmaale teine tehas. RAIKU teekonda saab jälgida kogu aasta vältel nende blogis ja sotsiaalmeedias.

CiD projekti kohtumisel Genovas viimistleti projekti raames toimuvate õppeprogrammide ja kiirendi ülesehitust

Loomeinkubaator osaleb CiD projektis, mille eesmärgiks on arendada innovatsiooni teadus- ja koolitustegevuses urbanismi, arhitektuuri ning toote- ja teenusedisaini alal. CiD projekti partnerid kohtusid juuni keskpaigas Genova ülikooli arhitektuuri- ja disainiosakonnas. Kohtumise eesmärgiks oli panna paika projekti jooksul välja töötatavad akadeemilised õppeprogrammid.

Akadeemilise programmi sessiooni ajal esitlesid partnerid University of Genoa, Leibniz University Hannover ja The Institute for Advanced Architecture of Catalonia oma akadeemilisi programme aastaks 2025. Seekordne kohtumine rõhutas CiD kursuste jaoks juhiste määratlemise ja valideerimise tähtsus ning selgitas nende rakendamise strateegiaid. Kohtumise ühised tegevused keskendusid juhendi malli loomisele ja täitmisele ning õppekava juhiste kinnitamisele väikestes rühmades, tagades kõikide osalejate mitmekülgse panuse ja tagasiside.

Järgnes Loomeinkubaatori sessioon, kus jagasime oma nägemust projekti jooksul toimuva konkursi valikukriteeriumitest. Koos partneritega sai koos töötatud, et määratleda ja kinnitada CiD kiirendi programmi juhised, jagades visioone ja strateegiaid.

Pärastlõunal toimus ARCESi juhitud jätkuõppe sessioon, mis hõlmas jätkuõppe juhendite kinnitamist ja uute ideede genereerimist. Seekordsel sessioonil tõsteti esile haridusprogrammide pideva täiustamise ja tagasiside olulisust, käsitledes üksikasjalikult ka kõige aktuaalsemaid teemasid nii valdkonnaüleselt kui ka konkreetselt sihtrühmadega seonduvalt.

Hiljem hõlmas ERSILIA juhitud Sustainability Roadmap & Skill Tree diagrammi seanss iga õppekava oskuste puu kaardistamist ja heade tavade valideerimist erinevates haridusprogrammides. See oli ülioluline CiD-projekti jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi tagamisel ning CiD-õppijate tegelikke vajadusi arvestavate persoonade välja töötamisel.

Teisel päeval oli tähelepanu all ümberpööratud õpe ja valdkonnaülesed sessioonid. Osalejad arutasid ‘pill’ ja ‘chapter’ formaati videotele, nende tehnilisi omadusi ja ümberpööratud õppe korraldust. See seanss oli ülioluline, et kinnitada oluliste teemade loetelu ja täiustada ümberpööratud õpetamismetoodikat ning leida läbivaid teemasid tulevaste programmide vahel arendamiseks.

Pärastlõunal keskendus töötuba õppekavade tagasisidele. Partnerid täitsid tagasiside mallid ja arutasid vaatluskeskuste poolt meelde tuletatud sisendeid. Uuriti ka sidusrühmade kaasamist ja ressursside jaotamist, tagades, et akadeemiline programm saab kasu ekspertide sisenditest ja mitmekesistest vaatenurkadest.

Päev lõppes osalemisega EUSEW üritusel Genova sinises ringkonnas, kus partnerid tutvustasid erinevaid CiD projektiga seotud aspekte ja arutasid jätkusuutlike tekstiiliuuenduste juhtumiuuringuid.

14. juunil toimus CiD juhtkomitee koosolek, millele järgnes akadeemiline avaüritus ning valdkonnaüleste teemade töötuba. See viimane töötuba hõlmas iga õppekava jaoks vajalike oskuste kaardistamist, ressursside määratluste ajurünnakut ning CiD ressursside ja formaatide valideerimist. Töötuba lõppes tulemuste, tagasiside ja kohanduste tutvustamisega, mis pani aluse järgmisteks sammudeks ja tähtaegadeks.

Seminari käigus ilmnes kõigi partnerite koostöö, kus suurt rõhku pandi pööratud kursuste ja õppevideote juhendite määratlemisele ja kinnitamisele. See osaluspõhine lähenemine tagas, et CiD projekt sai kasu erinevatest teadmistest ja vaatenurkadest, sillutades teed edukale rakendamisele.

Loe läheamalt CiD projekti kohta siin.

CCC projektis osalevad linnad viimistlesid oma äriinkubatsiooni pilootprojekte Aarhusis

4.-6. juunini toimus Århusi vallas koostöös Lifecycle and Design Cluster’iga projekti “Creative Circular Cities” teine ​​töötuba – Business Lab. Kuus projektis osalevat linna – Århus, Gdynia, Kiel, Riia, Tallinn ja Turu – viimistlesid labori käigus oma äriinkubatsiooni pilootprojekte, et hõlbustada kultuuri- ja loomesektori toega ringsete ärimudelite loomist. Tallinnast on projektipartneriks Tallinna Loomeinkubaator.

Kolmepäevast töötuba juhtis jätkusuutliku ettevõtluse nõustaja Jasper Steinhausen ning koos partnerluse “Trace” juhi Anette Juhli, käitumisteadlase Pelle Guldborg Hanseni ja ühingu “Rethink Human Being” juhi Christian Dietrichseniga esitasid nad inspireerivad kõned ja ekspertsessioonid.

“Kui soovite mõju avaldada, lahendage äriprobleemid,” rääkis Jasper Steinhausen ringmajanduse olulisest mõtteviisist. Lisaks rõhutas ta koostöö ja ettevõtete abistamise olulisust, et kujundada ettevõtete senine lähenemisviis rohelisemaks.

Vaatamata Taani paljudele ringmajandusalastele püüdlustele on Taani seni vaid 4% ringmajanduslik, ütles Anette Juhl, partnerluse Trace direktor, mis ühendab 90 avalikku ja eraasutust ning ettevõtet, et töötada ühisprojektide kallal, keskendudes plastiku- ja tekstiilitööstuse ringmajandusele. Anette jagas oma arusaamu partnerluse juhtimisest, rõhutades erinevate projektide vahel sünergia leidmise tähtsust ja “mängimist nendega, kes tahavad sinuga mängida”.

Pelle Guldborg Hansen tutvustas osalejatele käitumuslikke arusaamu ja käitumist mõjutavaid lähenemisviise ning soovitas “mitte tekitada käitumise muutmist kellegi sundimise kaudu,” vaid pigem erinevate märguandevormide kaudu. “Kui tahame inimeste käitumist mõjutada, tuleb välja selgitada käitumismustrid ja leida esialgu väiksed kohad, kus inimesed saaksid midagi teisiti teha,” ütles Pelle.

Christian Dietrichsen andis ülevaate “sisemise jätkusuutlikkuse” kontseptsioonist, rõhutades, et välised muutused nõuavad sisemist ümberkujundamist. Ta esitas projektipartneritele täpsustada äriplaane, seades küsimuse alla äriinkubatsiooni pilootide põhiväärtused.

Labori ajal tutvustasid oma ideid, tooteid ja ärimudeleid kohalikud tegijad Taanist, kes keskenduvad ringsetele lahendustele. Üks tipphetki oli Amalie Ege disainitud piimast toodetud lõngast kleit. Gdynia projektipartnerid, kes töötavad hulgijäätmete kogumise platvormi kallal,  said inspiratsiooni “The Upcycle”-st – platvormist, mis sobitab tööstust liigse materjali ettevõtetele, kes saavad neid kasutada. Projektipartnerid said tutvuda ka korduskasutatavate tasside lahendusega – kohvitasside pandisüsteemiga, mida praegu Aarhusis katsetatakse.

Laboris esinev firma “Noeje” esitles oma disainmööblit, mis valmib koostöös kohalike käsitööliste ja tarnijatega, ning “I tråd med Verden” jagas oma sotsiaalset ärimudelit – nad toodavad riideid ja aksessuaare tekstiilijääkidest ning annavad tööd naistele, kes on põdenud depressiooni ja soovivad naasta tööturule.

„Creative Circular Cities“ kaasrahastab EL Interreg Läänemere piirkonna programm, et edendada ringmajandust kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstused.

 

Projekti kohta lisateabe saamiseks ja tulevaste sündmuste kohta uudiste saamiseks rohkem infot projekti veebilehel https://interreg-baltic.eu/project/ccc/.

 

Plast – rohelisemaks või uuele ringile?

Kuidas tuua kokku ettevõtted ja teadlased, et saaksid sündida uudsed ja innovaatilised ärid ja ideed? Loomeinkubaator on koostöös TalTech’iga alustanud üritustesarja Disain kohtub Teadusega, eesmärgiga just seda teha. Sarja teise ürituse raames oli materjalina fookuses plast.

Kogemuslugu ja teadmisi jagasid TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi kaasprofessor Andres Krumme, Dagöplast AS pikajaline tööstusjuht Kulvo Pendra ja Neular juht Ilo Rannu. Andres Krumme juhtimisel oli osalejatel võimalus külastada ka TalTechi biopolümeeride laborit.

Oma ettekandes tõi Andres Krumme näiteid, milliseid erinevaid teadustöid plastide teemal TalTechis tehakse. Näiteks on tegeletud põlevkivi tuha kasutamisega plasti täiteainena ning katsetatud on selle kasutust ka just kiletoodete valmistamiseks. Teine sarnane töö oli tekstiilijäätmete kasutamine plasti täiteainena, kus olid materjaliks peamiselt lühikesed kiud. Üheks teemaks, millele tähelepanu tuua, oli ka bioplastid, kus on Andrese sõnul palju arusaamatust, mis materjalid sinna alla täpselt käivad. Üheks variandiks on näiteks tselluloosist bioplastide arendus, mida ka TalTechis tehakse.

Skandinaavia ja Baltikumi ainsa, segaplastjäätmete väärindamisega tegeleva ettevõtte Neular, eestvedaja Ilo Rannu jagatud kogemuslugu avardas kuulajate arusaamu plasti väärtusest. Neular taaskasutab kodumajapidamises tekkivaid plastjäätmeid ja valmistab loodavast materjalist erinevaid profiile. Materjali kasutatakse terrasside, aedade, müraseinte, paadisildade ehitamiseks ning pika kestustt vajavate objektide rajamisel.

Oma ettekandes julgustas Ilo Rannu laiemalt mõtlema. “Innovatsiooni ringmajanduses ei saa me teha selle põlvkonna pealt, kus me ise oleme. Innovatsioon on põlvkondadeülene ja globaalne.” Ta tõi välja, et on vähe kasu, kui me Euroopas teeme ühtemoodi ja ülejäänud maailm teeb teisiti. “Nii satume me oma doteeritud ärilahendustega ühesuunapiletiga muuseumisse.”

“Neulari loodava materjali eelistamine tugineb kindlatel omadustel. Vaid taaskasutatud materjaliloomest ei piisa. Tootetestide pōhjal on loodud materjalides mōjusaid füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi, mida segaplasti väärindamine vōimaldab. Lisaks on hind konkurentsivōimeline ning loob hooldusvabale tootele vōimalused. Kui me võtame esmasest plastist toote, siis see oleks 3-4 korda kallim kui Neulari toode, mis on tehtud segaplastist.” Suurim väljakutse ongi täna see, et ei teata, kus seda materjali on veel võimalik kasutada. “Panustame potentsiaali leidmisesse läbi mitmete kogukondade ning ettevōtluskeskkondade.”

Lisaks pööras Ilo osalejate tähelepanu sellele, et küsimus ei ole, kas plast on paha, vaid selles, kuidas me esmasplasti variatiivselt ja targalt järelkasutame. “Ärge imetlege probleemi. Plast ei ole probleem. See on võimalus, otsime inseneritarkust väärindamiseks ja hübriidtehnoloogiate koosloomeks.”

Kogemuslugu jagas ka Dagoplast AS Ttööstusjuht Kulvo Pendra. Dagoplast loob traditsioonilisest-, taaskasutatud- ja biolagunevast plastist erinevaid kilelahendusi. Tehases töödeldakse ümber nii enda kui ka teiste jäägid. Kui võrrelda biolagunevaid ja ümbertöödeldavaid plastjäätmeid, siis tõi Kulvo Pedra välja, et „Meie jaoks on mõlemad ausad valikud. Ümbertöötlemine on siis mõttekas kui plasti on palju kasutatud. Tavaliselt ongi lihtsam ümber töödelda tööstusest tulevat plasti. Kodumajapidamisest tulev plasti on vaja kindlasti eelnevalt pesta.“ Kuulaja küsimusele, kas biolagunev ikka laguneb kui ei ole õiged tingimused, vastas Kulvo: “Ta lihtsalt laguneb aeglasemini kui ei ole õigeid tingimusi. Plast ja kile ei ole bakteri lemmiktoit. Ta sööb seda koos teiste ainetega.”

Kui vaadata plasti probleemi laiemalt, siis jäi Kulvo esitlusest kõlama mõte, et nutikam tarbimine on see, mis aitab seda probleemi lahendada. “Massid ei tule keskkonnahoidliku käitumisega kaasa kui see on ebamugav, ebapopulaarne ja ebaselge. Selleks, et maailma muuta, peavad massid kaasa tulema.”

 

Lisainfo tulevaste sündmuste kohta Loomeinkubaatori kodulehe kalendris.

 

   

CCC projekti demolinnad tutvustasid Riias oma plaane

CCC projekti avaüritusel Riias tutvustasid kuus projekti kaasatud demolinna – Aarhus, Gdynia, Kiel, Riia, Tallinn ja Turu – oma esialgseid tegevusplaane projekti jooksul.

Suurjäätmed kui ressurss

Gdynias viivad projekti ellu kaks partnerit – omavalitsust esindav Disainikeskus ja ühendus “Pomorskie in the European Union”.

Projekti raames kavatseb Disainikeskus luua Gdynias strateegia ja katsetada jäätmekäitlusprogrammi. Selleks korraldatakse disaini- ja ärisektorile suunatud töötubade ja koolituste seeria ning korraldatakse mõned hariduslikud tegevused, mis hõlmavad Gdynia elanikke.

Gdynia projekti lõppeesmärk on uuendada olemasolevat suurjäätmete käitlemise veebisaiti või luua vajadusel uus veebisait. Projekti iga etapp põhineb kohalikest uuringutest kogutud andmetel ja Gdynia kodanike kogemuste kuulamisest. Kaardistatakse suurjäätmete „andjad” ja „võtjad” ning algatatakse tõhus koostöö avaliku ja ettevõtlussektori vahel.

„Koos Läänemere piirkonna partneritega toetame ja inspireerime üksteist jäätmete, sealhulgas suurjäätmete vähendamise püüdlustes. Igaühel meist on täita suur roll,” ütleb Disainikeskuse CCC projektijuht Natalia Kawczynska.

Ringmajanduslike ärimudelite testimine Turu ringmajanduse karnevalil

Turu projektiplaan koosneb Humaki Rakenduskõrgkooli loodud inkubaatoriprotsessist, Valonia/Edela-Soome piirkonnanõukogu loodud ringmajanduse karnevalist ja Turu linna juhitavast koosloome platvormist.

Inkubaator toob kokku kogemustööstuse ettevõtted ja kunstnikud, et luua loomingulisi meetodeid kasutades uusi ringmajanduse ärimudeleid. Ringmajanduse karneval toimib platvormina äriideede proovile panemiseks ja elanike jaoks ringmajanduse nähtavaks tegemisel, läbi selliste tegevuste nagu toidujääkide õhtusöögid, kirbuturg, kaubavahetus, remonditeenused, ühiskasutuse lahendused, kunstinäitused. Ringmajanduse vaimus karnevali kavandatakse ja viiakse ellu koostöös kohalike elanike, elanike ühenduste, ettevõtjate, koolide, kodanikuühiskonna osalejate ja teiste huvigruppidega.

Turu piloote hakkab tüürima CCC koosloome ühendus, mis toob regulaarseks dialoogiks kokku Turu peamised ringmajanduse, kultuuri ja ettevõtluse sidusrühmad. Ühendus integreeritakse Turu ringmajanduse teekaardi ja kliimameeskonnaga, mis keskenduvad ringmajanduse edendamisele Turus pikemas perspektiivis.

CCC projekt annab hoogu Kieli ringlusalgatustele

Esimese sertifitseeritud jäätmevaba linnana Saksamaal töötab Kiel praegu kohaliku ühiskonna igakülgse ümberkujundamise nimel, et muutuda jätkusuutlikuks väärtuslikke ressursse austava kohtlemise kaudu. Rohkem kui 70 algatust Kielis, mis praegu töötavad ringmajanduse vallas, on tohutu potentsiaal jõuda positiivse pöördepunktini, mis viib väljakujunenud urban mining (urban mining ehk kasulike materjalide eraldamine olmeprügist) süsteemini. Selles kontekstis on CCC projekt Kielile suurepärane võimalus toetada loome- ja kultuurisektoreid ja -tööstusi (CCSI), et saada selles protsessis peamisteks osalejateks.

Kolm kohalikku projektipartnerit – Heinrich Bölli Fond Schleswig-Holstein, Anschar GmbH ja Zero Waste Kiel e.V. – on võtnud eesmärgiks viia ellu mitmeid CCSI-põhiseid ringmajandust toetavaid projekte. Esimese sammuna luuakse juhtrühm, mis koosneb eespool nimetatud partneritest, kohalikest omavalitsustest ja kindlaksmääratud sidusrühmadest, kes aitavad välja töötada ühist ringmajanduse strateegiat Kielis.

Lisaks aitavad projekti partnerid kahe labori läbiviimise kaudu levitada oma teadmisi kodanike kaasamise ja strateegia väljatöötamise kohta rahvusvahelises CCC projektikogukonnas. Plaanis on kaasata Kieli kodanikke nende kohalikes naabruskondades tegutsevasse kahte tegevuslaborisse, et edendada ringset elustiili.

Ettevõtlussektori tugevdamiseks viiakse aastatel 2025 ja 2026 ellu kolm projekti: circular catalyst, circular sandbox ja circular stage. Kõik need annavad osalejatele asjakohast teavet ringse idufirma loomiseks, abistavad selle elluviimisel ning teavitavad avalikkust loomesektori ringsusest.

Viimase sammuna korraldab ja võõrustab Kiel 2025. aastal loome- ja kultuurisektori ning -majanduse ringmajanduse riikliku konverentsi.

Riia kodanike kaasamine ringse aia loomisesse

Projektis Riia linna esindav Riia Energiaagentuur töötab välja linna pikaajalist ringmajanduse strateegiat, millesse CCC projekt panustab.

Projekti raames toimuvad kodanikke, ettevõtlust toetavaid organisatsioone ja loomeettevõtteid kaasavad tegevused. Riia kodanikke kaasatakse ringmajanduse põhimõtetel põhineva aia rajamisse vallaraamatukogu kõrval Bolderāja äärelinnas. Riia ettevõtluse tugispetsialistid saavad võimaluse omandada uusi teadmisi ringärimudelite arendamise ja ettevõtlusinkubaatoriprogrammide kohta, loomemajanduse esindajad saavad aga äripäevadel kohtuda ja saada tagasisidet oma äriideedele ringmajanduse vaatenurgast.

Aarhus üleminekul ringmajandusele

Århusi linn on pühendunud ringmajandusele üleminekule, eesmärgiga vähendada tarbimist, ühtlustada materjalivoogusid ja vähendada jäätmeid. Linn tunnistab tungivat vajadust paradigma muutmise järele tarbimisharjumustes nii linna kui ka kogukonna tasandil.

Esimese sammuna tunnistas linn vajadust võtta oma haldusfunktsioonides kasutusele jätkusuutlikud praktikad. Sellest tulenevalt loodi 2022. aastal osakondadevaheline ringmajanduse meeskond. See sisemine meeskond on pühendunud ennetuskultuuri edendamisele, tavapäraste haldusnormide vaidlustamisele ning uuendusliku interdistsiplinaarse mõtlemise edendamisele.

Konkreetselt CCC-s kasutab Aarhus ringmajanduse alase interdistsiplinaarse koostöö mudelina sisemise ringmajanduse võrgustiku kogemusi. Seda rakendatakse ühenduse tasandil, sihiks tekstiilid, ringlussevõtt ning ühtsema ja terviklikuma lähenemisviisi loomine õigusele remondile, õiglasele üleminekule ja tööstustavadele. See on kohalik ühisloome areen koos ametiasutuste, tööstusklastrite, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanike ning kohalike CCSI osalejatega.

Aarhus on pühendunud selle mudeli laiendamisele koostöös Läänemere partnerite ja kohaliku partneriga Lifestyle and Design Cluster, edendades innovatsiooni ja jätkusuutlikkust laiemalt. Üks projekti verstaposte, mida Elustiili- ja Disainiklaster ootab, on uue rohelise inkubaatori loomine ringmajandusega tegelevate noortele ettevõtjatele.

Tallinna Loomeinkubaatori tegevused, et muuta ettevõtjaid jätkusuutlikumaks

Ühena kuuest demolinnast on Tallinnas planeeritud mitmeid tegevusi.

CCC projekti raames toimuvad mitmed töötoad ja koolitused ettevõtetele näiteks jätkusuutlike ärimudelite arendamise, toodete ja pakendite eluea, tööstusjäätmete jagamise, tööstusjäätmete taaskasutamise, ringteenuste jms teemadel. Samuti toimub mentorlus, parimate tavade ja juhtumiuuringute jagamise seansid ning võrgustike loomise üritused, et julgustada ettevõtjaid koostööd alustama. Lisaks kogutakse ja kategoriseeritakse säästvate materjalide raamatukogus märkimisväärne hulk jätkusuutlike materjalide näidiseid. Lisaks toimub ülevaatlik ja informatiivne säästva eluviisi näitus.

“Circular Creative Cities” rahastatakse EL-i Interreg Läänemere piirkonna programmist, et edendada ringmajandusele üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstust.

More info about the project: https://interreg-baltic.eu/project/ccc/

 

Radikaalsed muutused kõigis disaini valdkondades hoogustuvad biomajanduse innovatsiooni ja linnade ümberkujundamist jätkusuutlikumaks

Disain on üks nendest valdkondadest, mis aitab Euroopas saavutada kliimaneutraalsed linnad. Roheline ja vastupidav üleminek linnas, kui peamises elukohas on juba täna päevakorral. Loomeinkubaator osaleb rahvusvahelises projektis Innovation Alliance Circular Design (CiD), mis keskendub just sellele väljakutsele.

Ringmajandus annab võimaluse innovatiivseteks lahendusteks loovates disainivaldkondades. Erinevad disainivaldkonnad on just need, kes on sellises üleminekus aktiivsed ning kelle roll on oluline, et tagada sotsiaalne kaasatus ja muutused kultuuris. Multidistsiplinaarse lähenemisviisiga projekt Innovation Alliance Circular Design (CiD) tegeleb oskuste ja teadmiste puudujäägiga arhitektuuri, linnakujunduse, toote/teenusedisaini õppes. Projekt pakub unikaalset ja uut mudelit – kuidas siduda disain ringluse ja linnakeskkonna muutustega.

Projekti eesmärgid:

Projekt aitab kaasa ka Uue Euroopa Bauhausi eesmägile ühendada Rohelise leppe jaoks loovus, kunst ja tehnoloogia. CiD aitab ümber mõtestada ringmajandust arvesse võtvat disaini ja suunab multidistsiplinaarset koostööd, et liikuda süsinikuneutraalsete linnade suunas. Lisaks keskendub projekt linnakeskkonnas biopõhisele innovatsioonile – teiste sektorite biomaterjalide kasutamine, piirkondlike ringsüsteemide loomine taastuvate materjalidega ja hoonete loomine biomasinateks.

Innovation Alliance CiD koondab ainulaadsel platvormil kõrgharidusasutused, kutseharidusasutused, koolitusasutused, ettevõtted, kodanikuühiskonna organisatsioonid, inkubaatorid ja investorid, et luua innovatsiooni ökosüsteem. See ökosüsteem aitab töötada välja ringdisaini jaoks vajalikud rohelised, digitaalsed ja ettevõtluselased oskused. Lisaks on kaasatud ka laiem sotsiaal-majanduslik keskkond (omavalitsused, kodanikuühiskond ja ettevõtted). Tulemuste sihipäraseks arenguks ka pärast projekti, nende levitamiseks ja jätkusuutlikuseks, on projekti kaasatud ka üleeuroopalised organisatsioonid, kes tegutsevad arhitektuuri- ja kultuurivaldkonnas.

Projekti tegevuse tulemusena arendatav innovatsioon hariduses põhineb uutel mudelitel, kuidas parandada keskkonnahoidlikke, digitaalseid ja vastupidavusalaseid oskusi ringdisainis ning olulisel kohal on selles mudelis ka algatusvõime ja ettevõtliku mõtteviisi oskused. Õppijad ja koolitajad astuvad vastu sellistele sotsiaalsetele ja majanduslikele väljakutsetele ja perspektiividele nagu kliimamuutused, sotsiaalne innovatsioon ja kogukonna vastupanuvõime, digitaliseerimine, kiired muutused tööhõives ja tööturu innovatsioon.

Laiendus ja jätkusuutlikkus ka väljapool Erasmus+ poolt rahastatud projekti toimub esimesest päevast ja sellest saab projekti laiema haarde tagamiseks tegevuste lahutamatu osa.

Innovation Alliance Circular Design (CiD) on selgelt riikidevahelise koostöö lähenemisega – koku osaleb projektis 11 partnerorganisastiooni kaheksast riigist:

Jälgi projekti tegemisi kodulehel: https://www.cid-innovationalliance.eu/

Kuidas rakendada ringmajandust tekstiilivaldkonnas?

EL-is tekib aastas inimese kohta 12 kg tekstiilijäätmeid. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine on oluline tekstiilide pika eluea tagamiseks. Loomeinkubaator osaleb koos partneritega Soomest, Lätist ja Rootsist projektis Baltic2Hand, mis keskendub tekstiilitööstusele, eelkõige tekstiili taaskasutuse parandamisele ja tekstiilijäätmete vähendamisele läbi teenusedisaini ja ühisloome.

Projekti raames korraldatakse projektimeeskonna liikmetele rida koolitusi. Need koolitused keskenduvad erinevatele teemadele, et anda projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikke praktilisi oskusi ja teadmisi.

Kaks koolitust olid keskendunud ringmajanduse teemale ning need korraldas Soome idufirma Double Round Ltd, mis aitab ettevõtetel ja avalik-õiguslikel organisatsioonidel leida võimalusi ringmajanduses.

Järgnevalt oleme välja toonud mõned ringmajanduse kooltuse peamised järeldused:

Tänapäeva kiirmood on loodud selleks, et mitte kesta. Sageli kasutavad suured kiirmoebrändid tööjõudu ära, kuna nad töötavad madalate palkade, sunniviisilise töö ja ohtlike töötingimustega. Paljude kiirmoebrändide puhul on probleemiks ka läbipaistvuse puudumine, kus teave nende tarneahela kohta on sageli varjatud. Kuna toote päritolu on sageli raske kindlaks teha, ei suuda tarbijad teha teadlikke otsuseid. Toodete läbipaistvuse puudumine muudab brändide vastutusele võtmise nende sotsiaalsete ja keskkonnaalaste rikkumiste eest samuti keeruliseks.

Rõhuasetus kvantiteedile, mitte kvaliteedile, toob kaasa lühiajalised tooted ja aitab kaasa äraviskamiskultuurile, kus ületootmine kurnab niigi piiratud loodusressursse ja müümata varud toovad kaasa rahalise kahju ja ebastabiilse turudünaamika. Üleliigsed tooted satuvad sageli prügilasse või põletatakse ning aitavad seetõttu kaasa saastamisele, jäätmete tekkele ja süsiniku jalajälje suurenemisele.

Siin tulebki esile vajadus ringmajanduse ja säästva mõtlemise järele. Üsna sageli arvatakse, et ringmajandus on taaskasutusmajandus ja ringmajandus on kõige lõpp-punkt. Ringmajanduse puhul on olulisem just teekond. Hästi läbimõeldud füüsilised tooted, alates disainikontseptsioonist kuni elutsükli lõpuni, loovad väärtust.

Ringselt mõtlemise peamised tunnused on järgmised:

Peamised eelised ringmajanduse rakendamisel ärimudelites on keskkonna-, majandus-, innovatsiooni- ja tarbijalojaalsuse valdkonnas.

Võtmestrateegia: ringmajanduse juurutamine on eelkõige investeerimine materjalidesse ja tootmisesse, mis tagab pikaealisuse. Samuti luuakse tooteid, mida saab kergesti ümber kujundada või muuta, mis pikendab nende eluiga. Lisaks pakkudes selliseid teenuseid nagu parandamine ja hooldamine, tähendab, et tooted jäävad kasutusse kauemaks. Lisaks alternatiivina toodete pakkumine teenusena ja jagamisplatvormide loomine.

On palju ettevõtteid, kes juba rakendavad oma ärimudelites ring- ja keskkonnapõhimõtteid:

Baltic2Hand projekti ja ettevõtete võimaluste kohta lisateabe saamiseks külastage Baltic2Handi veebisaiti.

Baltic2Hand projekti partnerid on Laurea Rakenduskõrgkool, Tallinna Loomeinkubaator, Läti Kaubandus-Tööstuskoda, Sustainability InnoCenter ja Turu Rakenduskõrgkool. Baltic2Hand on Interregi Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 projekt, mida kaasrahastab Euroopa Liit.