Tekstiilide taaskasutusel on tohutu potentsiaal – väljakutseks on muuta see lihtsaks, atraktiivseks ja kättesaadavaks
Tekstiilide taaskasutus on tarbimisviis, mis on populaarsust kogumas ja millel on mitmeid positiivseid mõjusid. Siiski esineb tekstiilide taaskasutusega seotud väljakutseid, näiteks ajakulu või kättesaadavusprobleemid. Tihti valib tarbija lihtsama ja kiirema tee, et ebavajalikest tekstiilidest vabaneda või uusi osta.
Tekstiilitööstus toodab üha enam jäätmeid, kuna tekstiilide tarbimine kasvab pidevalt ning samal ajal raisatakse väärtuslikke ressursse ja materjale (Arnould jt 2023, 35). Tekstiilijäätmeid saab ennekõike vähendada, kui tarbijad ostavad riideid ja muid tekstiile mõistlikus koguses ning hoiavad neid kasutuses võimalikult kaua.
Tekstiilide kasutusea pikendamine on leitud olevat kõige otsesem viis tekstiilitööstuse keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Mida kauem tekstiilid ringluses püsivad, seda vähem ostetakse uusi (Arnould jt 2023, 35). Tekstiilide taaskasutus tähendab, et toodet või selle osa kasutatakse uuesti selleks otstarbeks, milleks see algselt loodud (Suomen Tekstiili ja Muoti n.d).
Praegu taaskasutatakse vaid umbes 2% tarbekaupadest, kuigi rahvusvahelise uuringu kohaselt on potentsiaaliks 10–20%, mõnel juhul isegi kuni 50%, olenevalt tootest. Lausa 66% rõivastest seisab kasutult kappides. Taaskasutust ja selle potentsiaali ei ole ühiskondlikus arengus piisavalt arvestatud. Jäätmekäitluses on palju enam panustatud energia taaskasutusse ja materjalide ringlussevõtu korraldamisse (Circwaste 2022).
Taaskasutuse mitmekesised eelised
Lisaks keskkonnamõjudele toob taaskasutus kaasa ka muid positiivseid tulemusi. See aitab leevendada vaesust ja ebavõrdsust – majanduslikult vähem kindlustatud leibkondade jaoks võib taaskasutus olla oluline tegur igapäevases elatuses. Vajalikud esemed saab osta oluliselt odavamalt kui uued (Circwaste 2022).
Taaskasutus loob ka rohkesti töökohti. Euroopa taaskasutusettevõtete võrgustiku RREUSE andmetel loob taaskasutus 70 töökohta 1000 tonni materjali kohta. Töökohti on erinevaid – nii lihtsamaid kui ka kõrget pädevust nõudvaid. Pikemaajalistel töötutel on võimalik leida tööd just taaskasutuse valdkonnas. Soomes on taaskasutus ja ringlus üks olulisemaid valdkondi, kus on võimalik leida tööd toetatud töötamise kaudu (Circwaste 2022).
Taaskasutuse kasvu aeglustavad tegurid ja väljakutsed
Ühe lõputöö raames (link soome keelsele lõputööle) viidi läbi küsitlus tekstiilide taaskasutuse teemal, mis tõi esile nii taaskasutusega seotud väljakutsed kui ka õnnestumised. Tekstiilide taaskasutus on mingil moel osa pea iga soomlase elust – mõnele tähendab see ebavajalike tekstiilide müümist, mõnele nende annetust heategevuseks või kasutatud riiete ostmist kirbuturult.
Küsitluse põhjal selgus, et tarbijaid motiveerib taaskasutuse puhul eelkõige selle lihtsus. Tekstiilid viiakse sinna, kuhu neid on kõige lihtsam viia, ja ostetakse sealt, kust neid on kõige lihtsam leida. Seega saaks taaskasutust kõige paremini suurendada, kui teenused oleksid tarbijatele lihtsalt kättesaadavad – näiteks kauplustes või kaubanduskeskustes.
Küsitluse järgi ostetakse teatud tüüpi rõivaid, näiteks pidulikke riideid, harva ning põhjuseks võib olla nende piiratud saadavus või keeruline leidmine. On raske teada, millisesse poodi minna, et leida sobiv ja õiges suuruses pidulik kleit. Lihtsam on minna tavapoodi, kust teatakse, et vajalik asi on saadaval. Lihtsa valiku tegemise üheks põhjuseks on ka ajakasutuse probleemid – nii kasutatud kui ka uute rõivaste ostmine või müümine võtab aega. Selle lihtsustamine ja teema teadvustamine on olulised sammud taaskasutuse suurendamiseks.
Küsitluse põhjal on müümine ja annetamine populaarsemad kui kasutatud riiete ostmine. Ideaalis peaksid need olema tasakaalus, kuid küsitluse andmetel müüakse ja annetatakse tooteid märksa rohkem kui neid ostetakse, mis tekitab turul tasakaalutust.
Heategevuseks annetamine on populaarne viis rõivaste ringlusse suunamiseks. Üheks põhjuseks on kindlasti teenuse kättesaadavus ja lihtsus — heategevuslikud kogumispunktid on kättesaadavad kogu Soomes. See võiks olla eeskujuks ka teistele taaskasutusteenustele. Parandades teenuste kättesaadavust ja kasutusmugavust, saaks rõivaste hulka erinevate teenuste vahel paremini hajutada.
Tulevikus tuleks taaskasutust igati toetada ja lihtsustada
Parim viis seda saavutada on muuta teenused lihtsamaks ja parandada nende kättesaadavust. Tarbijate panus taaskasutuse suurendamisse on võtmetähtsusega. Tõstes teadlikkust ja julgustades tarbijaid nii müüma kui ka ostma kasutatud tooteid, saab taaskasutusest võtta kogu kasu.
Allikad:
Lehtinen, E. 2024. Tekstiilien uudelleenkäyttö Suomessa: kuluttajatutkimus vaatteiden, jalkineiden ja asusteiden uudelleenkäytöstä – Theseus, Turun ammattikorkeakoulun opinnäytetyö. https://www.theseus.fi/handle/10024/863762
Arnould, E.; Berg, A.; Frisk, M.; Heiskanen, E.; Korsunova, A.; Kuure, S.; Laakso, S.; Lammi, M.; Matschoss, K.; Mykkänen, J.; Myllärniemi, J.; Posti, M.; Repo, P.; Rinkinen, J.; Råberg, M.; Shove, E. & Uusitalo, O. 2023. Kuluttajat kiertotaloudessa. Ympäristöministeriön julkaisuja 2023:5. Ympäristöministeriö. Viitattu 2.6.2024. https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/164630
Suomen tekstiili & muoti n.d. Kiertotalouden termi tutuiksi. Viitattu 2.6.2024 https://www.stjm.fi/palvelut-ja-tietoa-yrityksille/tekstiilien-kiertotalous/kiertotalouden-termit-tutuiksi/
Circwaste. 2022. Uudelleenkäytössä piilee valtava potentiaali. Viitattu 2.6.2024 https://www.circwaste.fi/fi-FI/Ajankohtaista/Uutiset/Uudelleenkaytossa_piilee_valtava_potenti(64149)
Autor:
Elina Lehtinen
Energia- ja keskkonnatehnika üliõpilane
See tekst ilmus esmakordselt soome keeles Turu Rakenduskõrgkooli üliõpilasportaalis.
Need materjalid on loodud projekti Baltic2Hand raames, mis on osa Interreg Kesk-Läänemere Programmist 2021–2027 ja mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Baltic2Hand töötubade inspireerivad ettekanded – nüüd ka veebis vaadatavad
Baltic2Hand projekti raames oleme korraldanud mitmeid töötubasid, kus einesid mitmed erinevad eksperdid, ettevõtjad ja tekstiilitööstuse huvilised. Töötoad pakkusid värskeid mõtteid, uusi vaatenurki ning inspireerivaid ettekandeid teemadel, mis on olulised ringmajanduse ja tekstiilitööstuse tuleviku seisukohalt.
Nüüd on need inspireerivad esitlused kõigile kättesaadavad! Kui soovid saada uusi teadmisi, ammutada ideid või uurida, millised võimalused peituvad taaskasutuses ja digitaliseerimises, tasub need videod kindlasti läbi vaadata.
1. Läbipaistvuse tulevik: Digitaalne tootepass
Esineja: Satu-Marja Mäkelä, VTT
Satu-Marja Mäkelä rääkis digitaalsest tootepassist – tööriistast, mis võib muuta viisi, kuidas jälgime tooteid ja materjale nende elutsükli jooksul. Digitaalne tootepass aitab suurendada läbipaistvust, toetab ringmajandust ning annab nii ettevõtetele kui ka tarbijatele olulist infot toodete kohta.
2. Väärtusahela ümbermõtestamine taaskasutuse vaatenurgast
Esineja: Rudrajeet Pal, Rootsi Tekstiilikool
Rudrajeet Pal keskendus sellele, kuidas muuta väärtusahelaid nii, et need toetaksid taaskasutust ja ringmajandust. Tema ettekandes kõlab üleskutse mõelda senistest ärimudelitest väljapoole, et luua uusi võimalusi ja vähendada tekstiilitööstuse jäätmeteket.
3. Kuidas leida äriväärtust tekstiilitööstuses digitaliseerimise kaudu
Esineja: Ann Runnel, Reverse Resources
Ann Runnel rääkis digitaliseerimisest kui võimalusest luua uusi ärivõimalusi, eriti seoses ressursside juhtimise ja tarneahelate tõhustamisega. Tema ettekandest saab kuulda praktilisi näiteid, kuidas andmepõhised lahendused aitavad luua nii majanduslikku kui ka keskkonnaalast väärtust.
4. Ringmajanduse väärtusahelad
Esineja: Mikko Siukosaari, Ninyes Inc
Mikko Siukosaari keskendus oma ettekandes sellele, kuidas kujundada ärimudeleid ja väärtusahelaid, mis toetavad ringmajandust. Ta arutleb, millised võimalused ja väljakutsed kaasnevad ringluspõhiste väärtusahelatega ning kuidas neid ettevõtluses rakendada.
5. Ringmajanduse lahendused erinevates tööstusharudes
Esineja: Nani Pajunen, Turku University of Applied Sciences
Nani Pajunen räägib ringmajanduse lahendustest laiemalt, hõlmates mitmeid erinevaid tööstusharusid. Tema ettekandes saab ülevaate sellest, kuidas ringmajanduse põhimõtted ja praktikad aitavad erinevates sektorites luua keskkonnasõbralikke ja majanduslikult tõhusaid lahendusi.
6. Koostöö ja ettevõtete toetamine ringmajandusele üleminekul
Esineja: Ilari Puputti, Posti Grupp
Ilari Puputti räägib oma ettekandes, kuidas koostöö ja ettevõtete toetamine aitavad neil liikuda ringmajanduslike ärimudelite suunas. Ta jagab praktilisi näiteid ja lähenemisviise, kuidas ettevõtted saavad üheskoos jätkusuutlikkuse eesmärke saavutada.
Baltic2Hand on Interreg Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 projekt ja kaas-rahastatud Euroopa Liidu poolt.
CCC projekti partnerid osalesid ELi rohenädala üritusel Riias
16.–17. juunil kogunesid Creative Circular Cities (CCC) projekti partnerid Riias, et jagada uuendusi, uurida ühistegevusi ja tutvuda kohalike ringmajanduse algatustega. Kohtumise oluliseks osaks oli ELi rohenädala partnerüritus – ringmajanduse hommikusöök, kus osalesid kohalike organisatsioonide esindajad. Üritus toimus Sadarbnīca’s – hiljuti avatud kogukonnakeskuses ja töökojas, kus inimesed saavad parandada või valmistada esemeid ning teha koostööd kestlike ideede nimel.
REA rahvusvaheline projektikoordinaator Ieva Kalniņa tutvustas kohta ja selgitas, et ringmajandus ei seisne ainult materjalide taaskasutamises – oluline on ka väärtuse lisamine esemetele, mis muidu läheksid prügimäele. Ta rõhutas, et loomesektoril võib selles protsessis olla tähtis roll. Sadarbnīca on hea näide: see toob esile loovad ringmajanduslikud lahendused. Disaini- ja arhitektuuritudengite Kārlis Jaunromānsi ja Alīna Beitane (Tandeems) abiga renoveeriti ruum ringdisaini põhimõtteid järgides. Koos kunstnikega loodi ainulaadseid esemeid – näiteks heegeldati vanadest juhtmetest värvikas ruumijagaja ning vanadest kummist ja tekstiilist tuletõrjevoolikutest valmistati padjad ja vastupidav mööbel.
Rihards Gāle Läti Rahvusteatrist tutvustas Greenstage’i projekti – uut algatust, mis edendab kestlikkust etenduskunstide vallas. Arutati ka ühe võtmeteemana võimalust, et teatrid võiksid jagada lavakujundusi ja kostüüme, mis aitaks vähendada keskkonnamõju. Rahvusteater on juba katsetanud peaaegu nulljäätmetega lavastust, kasutades lavakujunduses ja kostüümides ainult oma olemasolevat varu.
Evija Ozola-Ozoliņa organisatsioonist Zero Waste Latvija lõpetas ürituse ettekandega veebiplatvormist LietoVelreiz.lv, mis aitab kasutajatel hõlpsasti leida kohti, kus annetada, parandada, laenata või osta kasutatud esemeid.
Koosoleku esimesel päeval toimusid partneritel ka kaks pikemat tööseanssi konkreetsetel teemadel: eelhange (pre-Commercial procurement) ning Starter Kiti koostamine – see on veebipõhine kogumik projekti käigus loodud dokumentidest ja infomaterjalidest. Ürituse raames külastati ka Creative Factory Veldze’t – endist limonaadivabrikut – ning hiljuti kestlikkuse põhimõtete järgi renoveeritud Riia Tsirkust.
Creative Circular Cities projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm 2021–2027. Eesmärk on edendada kohalikul tasandil ringmajanduse üleminekut, kaasates kultuuri- ja loomesektori.
Uppsala töötoas keskendus Baltic2Hand meeskond Rootsi pilootide ringsetele lahendustele
Mai alguses kogunesime Rootsis Uppsalas koos Baltic2Hand projektipartnerite ning tekstiili- ja ärimudeli innovatsiooni ekspertidega. Kohtumise käigus vaatasime üle projekti planeeritud tegevused ning töötubade raames keskendusime süvitsi Rootsis arendatavate pilootprojektide täiustamisele.
Ühises töötoas sai kaardistatud Rootsi pilootprojektide tegevusi ning välja töötatud mitmeid põnevaid ideid – alates loovatest rahvusvahelistest turundusvõtetest kuni täiesti uute, ringmajandusel põhinevate tuluallikateni. Töötoas osalesid ka ettevõtjad, kes piloote on välja arendamas: Lena Almström ja Emanuela D’Asdia.
Suur tänu ka meie välistele ekspertidele säästva moe ja ettevõtluse vallas – Ursula O’Connor, Anna Calzolaio ja Sonali Phadke – kelle panus rikastas arutelu märkimisväärselt.
Meiega liitus ka Central Baltic programmi projektijuht Normunds Strautmanis, kes jagas väärtuslikke soovitusi ja nõuandeid, mis on abiks projekti viimases etapis.
📅 Jääge kuuldele – jagame töötuba puudutavaid tulemusi ja uusi teadmisi juba Insight Sharing Session’il 11. juunil!
Baltic2Hand on Interreg Central Baltic Programme 2021–2027 projekt, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Ettevõtlusinkubaatori ringmajandusteemalise ekspositsiooni loob Heya Visual
Tallinna Ettevõtlusinkubaator kuulutas välja ekspositsioonihanke võitja, kelle ülesandeks saab ringmajandusteemalise ekspositsiooni loomine inkubaatori peagi avatavasse majja Poldri 3/1. Hanke* võitis Heya Visual, kelle kontseptsioon tõusis esile oma loovuse ja kaasava lähenemisega.
Tarbimisühiskond on tinginud üha suurema loodusressursside kasutamise. Lisaks sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele kaasnevad sellega ka mitmed keskkonnaprobleemid ja jäätmete hulga suurenemine. Seetõttu on vaja leida kooskõla tarbimise ja kestliku arengu vahel. Ettevõtlusinkubaatorisse kavandatav näitus tutvustab nii ettevõtetele kui ka erinevas vanuses linnakodanikele ringmajanduse printsiipe ja ringmajanduse valdkonda käsitletavaid teemasid interaktiivse väljapanekuga, kus igaüks saab ka mänguliselt oma teadmisi proovile panna ja katsetada uusi ideid.
Heya Visual võidutöö ideekavand on üles ehitatud kui terviklik teekond, tutvustades ringmajanduse põhimõtteid, ettevõtete edulugusid ja parimaid praktikaid. Seejuures innustades külastajaid mõtlema, kuidas igaüks meist saaks ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt toimida ja kuidas teha jätkusuutlikke valikuid nii isiklikus elus kui ka ettevõtetes. Ekspositsiooni loomisega soovitakse anda külastajatele suuniseid ja arusaamine, et igaühe panusest oleneb meie edasine tulevik.
Heya Visual võidutöö tiimi kuuluvad Jüri Lõun, Raivo Randoja, Sigrid Randoja ja Kaia Lõun ning sealhulgas on kaasatud ka ringmajanduse eksperdid Margit Rüütelmann ja Kaia Lõun.
Ekspositsioon valmib Creative Circular Cities (CCC) projekti raames, mida kaasrahastab EL Interreg Läänemere piirkonna programm. Projekt edendab ringmajandust kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstused. Demolinnades – Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI) – tutvustavad partnerorganisatsioonid, kuidas loomesektor saab toetada ringmajandust, kasvatada vastutustundlikku tarbimist ning aidata ettevõtetel ringmajandust rakendada. Antud ekspositsioon on üks Tallinna kui demolinna tegevustest.
Koostöös tellijaga jätkub kontseptsiooni edasine arendamine ning ekspositsiooni avamine on planeeritud 2025. aasta lõppu.
* Ekspositsiooni teostaja valiti hanke „Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uue hoone aadressiga Poldri 3/1 ringmajanduse teemalise ekspositsiooni teostuse tellimine: idee, ehitus ja paigaldus“ raames.
CCC partnerid kohtusid Gdynias, et käivitada eelhankeprotsess ja hinnata pilootprojektide edenemist
25.–28. märtsil kogunesid Creative Circular Cities (CCC) projekti partnerid kuuest pilootlinnast Poola põhjarannikul asuvasse Gdyniasse, et käivitada eelhanke (Pre-Commercial Procurement, PCP) protsess, jagada oma pilootprojektide arenguid ning planeerida koostööd ikubatsiooniprogrammide raames. Kohtumise korraldasid ühiselt Gdynia Disainikeskus, Pomožje regionaalne esindus Euroopa Liidus ning Taani Kultuuriinstituut.
Kohtumise ajal esitasid CCC demolinnad – Aarhus, Kiel, Gdynia, Turu, Tallinn ja Riia – igaüks konkreetse linnalise väljakutse, millele otsitakse innovaatilisi lahendusi. See tähistab olulist sammu CCC projekti järgmises faasis: innovaatiliste ringmajandusel põhinevate lahenduste arendamise toetamist läbi eelhankeprotsessi. PCP on Euroopa innovatsiooniinstrument, mis võimaldab avaliku sektori asutustel arendada uusi lahendusi koostöös erasektoriga.*
CCC projektipartner Gdynia Disainikeskus avas kohtumise, tutvustades keskuse suurimat iga-aastast sündmust – Gdynia disainipäevade festivali – ning selgitas, kuidas nende ringmajanduse lähenemine annab rohkem jõudu nii disaineritele kui kuraatoritele, vähendades samas kulusid ja avades uusi võimalusi. Põhisõnum – disain peaks olema tööriist probleemide lahendamiseks ning lahenduste leidmiseks, mis on kasulikud nii inimestele kui planeedile – on integreeritud festivali põhiväärtustesse ja tegevustesse. Esimese päeva jooksul analüüsisid partnerid üksteise esitlusi, et õppida ja täiustada projekte.
Teisel päeval toimus põhjalikum teadmiste jagamise töötuba. Aruteludes tõstatati küsimusi nagu: Kuidas saab loovaid ringmajanduslikke tegevusi pärast konkreetset sündmust jätkusuutlikult edasi viia või muuta need ärilisteks ideedeks? Kuidas saaks partnerid paremini ressursse jagada? Kas mõne partneri viis kaasata poliitikakujundajaid võiks inspireerida teisi oma linnade jaoks uusi poliitikastrateegiaid looma
Päev lõppes ekskursiooniga Gdański laevatehase ringmajanduslikule algatusele. Seal on kohalikud ettevõtjad muutmas muidu tühjana seisvat mereäärset ala sotsiaalseks ja loovaks keskuseks, kasutades ära olemasolevaid materjale ja ruumi. Suured hallid on ümber kujundatud ühiskasutatavaks kunstiruumiks ning tulevikus hakkavad seal tegutsema nii kohalikud kunstnikud kui ka residentuurikunstnikud.
Kolmandal päeval toimus töötuba Maija Krastiņa juhtimisel, kes on strateegilise kommunikatsiooni ja turunduse spetsialist ning Zero Waste Latvia organisatsiooni juhatuse liige. Töötuba keskendus kommunikatsioonitrendidele ning julgustas projektipartnereid koostööle sisuloome valdkonnas, et tugevdada üksteise sisu ja leida sobivaimad lähenemised ja kanalid erinevate sihtrühmadeni jõudmiseks.
Kohtumise lõpetas intensiivne arutelu eelhankeprotsessi ja linnade ees seisvate väljakutsete teemal.
„Creative Circular Cities“ projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm, mille eesmärk on edendada ringmajanduse üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorit ning -tööstusi.
Mis on PCP?
Eelhange (Pre-Commercial Procurement) ei tähenda olemasolevate toodete ostmist, vaid rahastab teadus- ja arendustegevust etappide kaupa – alates kontseptsiooni loomisest, prototüüpide arendamisest kuni reaalsetes oludes testimiseni. See võimaldab linnadel suunata turule lahendusi, mis vastavad nende strateegilistele vajadustele, eriti valdkondades, kus sobivad tooted täna veel puuduvad.
Kuidas väärindada tekstiilijäätmeid?
Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös korraldatav üritustesari “Disain kohtub Teadusega” keskendus seekord tekstiilidele, nende taaskasutusele ning uute toodete valmistamise võimalustele. Oma teadmisi ja kogemusi jagasid valdkonna eksperdid, pakkudes nii teaduslikku kui ka praktilist vaadet tekstiilijäätmete ringlussevõtu teemadele. Tegemist oli siiamaani ka sarja kõige populaarsema teemaga, mis näitab, et tegemist on olulise teemaga.
Esinejate seas olid Harri Moora (SEI Tallinna Keskuse rohe- ja ringmajanduse juht), kes tutvustas tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate viimase uuringu tulemusi, Tiia Plamus (TalTechi tekstiilitehnoloogia kaasprofessor), kes andis ülevaate tekstiilijäätmete töötlemise võimalustest ja TalTechi laborite tegemistest. Lisaks rääkis Mari-Helene Kaber (Humana infojuht) jätkusuutlikust tarbimisest, Liis Tiisvelt (KIUD kaasasutaja) tõi esile innovatiivseid praktilisi lahendusi tekstiilijäätmete kasutamisest, ning Ann Runnel (Reverse Resources asutaja) tutvustas tekstiilijääkide jälgimise ja kauplemise platvormi.
Sündmuse raames külastati ka TalTechi laboreid, kus osalejad said ülevaate, kuidas teadus ja innovatsioon saavad panustada ringmajandusse ning jätkusuutlikku tarbimisse.
Harri Moora sõnavõtt tõi esile Eesti tekstiilitarbimise ja jäätmekäitluse peamised probleemid. Ta esitles infot kõige viimase Kliimaministeeriumi tellitud uuringu „Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs“ põhjal. Uuringus toodud andmed on peamiselt 2022. aasta põhjal ning mõned peamised faktid, mis sealt selgus, oli näiteks, et Eestis tarbiti ligi 16,184 tonni uusi rõivaid ja tekstiile, mis tähendab, et iga inimene ostis keskmiselt 12,2 kg uusi tooteid. Kuigi see kogus on poole väiksem kui Euroopa keskmine, tekitati tarbijate poolt umbes 18,103 tonni tekstiilijäätmeid, millest suurem osa sattus segaolmejäätmete hulka ja lõpuks põletusse. Prügilatesse ladestumine on Eestis siiski vähenenud.
Korduskasutuseks koguti 4,094 tonni rõivaid ja kodutekstiile ehk 3,1 kg elaniku kohta. Kogutud ja reaalselt taaskasutatud kogused on enam-vähem võrdsed, kuid väiksemates piirkondades seisavad mitmed teise ringi poed raskuste ees, kuna järjest rohkem jäätmeid, mida ei saa korduskasutada, koormab kogumissüsteemi. Samal ajal pole Eestis kiirmoe ja massilise allahindluse mõju nii tugev kui mujal Euroopas, mistõttu rõivaste hinnad püsivad kõrgemad.
Suurimad väljakutsed on seotud jäätmekäitluse ja ringmajanduse rakendamisega. Kohalikud omavalitsused ei ole motiveeritud eraldi tekstiilijäätmete kogumiseks, kuna puudub selge plaan, mis kogutud materjaliga edasi teha. Samuti on probleemiks rõivaste ja tekstiilide disain, mis muudab materjalide ringlussevõtu keeruliseks ja kalliks. Loodetakse keemiliste ringlussevõtulahenduste, näiteks pürolüüsi, arengule, mille tulemusel saaks töödelda keerulisi segakiude. Lisaks vajab süsteem rahalist tuge nii kogumiseks kui ka inimeste teadlikkuse tõstmiseks.
Moora sõnul on tekstiilitööstuse ja -jäätmete probleemide lahendamisel võtmetähtsusega disain, tõhus kogumine ja uute tehnoloogiate arendamine, et suurendada ringlussevõtu võimekust ja vähendada keskkonnamõjusid.
TalTechi tekstiilitehnoloogia kaasprofessor Tiia Plamus keskendus oma ettekandes tekstiilijäätmete vähendamisele ja ringmajanduse võimalustele. Ta rõhutas sarnaselt Moorale, et kõik algab materjalide ja disainiga: tootearenduse faasis tehakse 80% otsustest, mis mõjutavad toote jätkusuutlikkust. Selleks, et jäätmeid ei tekiks, tuleb mõelda, kuidas hoida materjalid ja tooted võimalikult kaua ringluses.
Plamus rõhutas, et ringmajanduse keskne idee on vaadata jäätmeid kui ressursse. See tähendab teadlikke otsuseid disaini- ja tootmisfaasis ning efektiivseid meetodeid materjalide ümbertöötlemiseks. TalTechi laborites uuritakse eelkõige mehaanilise ümbertöötlemise võimalusi, sealhulgas tekstiilkiudude taaskasutust, mis on küll lühenemisohus, kuid sobivad teatud rakendusteks. Lisaks otsitakse näiteks lahendusi ka tekstiilitolmu kasutamiseks.
Mari-Helene Kaber, Humana infojuht, rõhutas oma sõnavõtus ülemaailmse tekstiilitööstuse ulatust ja väljakutseid, tuues esile ka Eesti konteksti. 2023. aastal toodeti maailmas 124 miljonit tonni kiude, millest puuvill moodustas vaid 20%. Aastas toodetakse iga inimese kohta keskmiselt 20 rõivaeset, eestlased ostavad aga keskmiselt 53 eset aastas, millest 11 pärineb second-hand poodidest.
Humana sorteerib Eestis aastas 6635 tonni riideid, kuid sellest ainult kolmandik jõuab korduskasutusse. Kaber tõi esile probleemi, et suur osa kogutud tekstiilist ei sobi korduskasutuseks ja vajab ümbertöötlemist. Samuti tõi ta välja, et kui uuest aastast kehtib tekstiilide liigiti kogumise kohtustus, siis Euroopa Liidu regulatsioonid näevad aga ette, et konteineritest kogutud tekstiil on jäätme staatuses, mistõttu peavad need jõudma jäätmekäitlusettevõtetesse, mitte otse korduskasutusorganisatsioonidesse nagu Humana.
Kaber käsitles ka Euroopa second-hand rõivaste eksporti Aafrikasse. Kuigi sealne turg loob miljoneid töökohti ja on majandusele oluline, tuleb eksportida vaid eelsorteeritud ja kohalike reeglitega vastavuses olevaid esemeid. Näiteks on teatud riikides keelatud aluspesu müük või kasukate eksport. Mari-Helene Kaberi sõnul tuleb süsteemis keskenduda eelkõige korduskasutuse ja ümbertöötlemise tõhustamisele, et tekstiilijäätmete voogusid paremini hallata ja vähendada keskkonnamõjusid.
Liis Tiisvelt, KIUD kaasasutaja, jagas oma teekonda innovaatiliste lahenduste loomisel tekstiilijäätmetest ja tutvustas, kuidas ideest sai reaalne toode. Tema ettevõte KIUD arendab ja toodab korduskasutatavaid pakendeid, mis on valmistatud tekstiilijääkidest. Tiisvelt rõhutas, et sellised lahendused on olulised, kuna igal aastal tekib maailmas 12,6 miljonit tonni tekstiilijäätmeid.
Ettevõtte algidee sündis häkatonil ning sai hoogu tänu ärimentorite toele. Tiisvelt otsis lahendust, mis oleks skaleeritav ja vastaks turu vajadustele, jõudes transpordipakenditeni. Euroopa Liidu sihid näevad ette, et 2040. aastaks peab 40% transpordipakenditest olema korduvkasutatavad. KIUD keskendub just sellele eesmärgile, pakkudes innovaatilisi rendipakendite lahendusi, mida on võimalik tagastada ja korduvalt kasutada.
Lisaks rendisüsteemile on KIUD välja töötanud hulgimüügi lahendused, mis võimaldavad klientidel pakendeid oma süsteemidesse integreerida. Näiteks pakutakse elektroonikapakendeid, kus sama pakendiga saab vana toote tagasi saata.
Tiisvelt tõi esile, et kuigi korduskasutatavate pakendite arendamine on keeruline, on KIUD teinud märkimisväärseid edusamme, sealhulgas võitnud „Ajujahi“ konkursi. Ettevõtte toormaterjal pärineb Viljandi ettevõttest Paragon Sleep, mis tagab kohaliku ja jätkusuutliku materjalitootmise. KIUDi innovatsioon näitab, kuidas tekstiilijäätmetest saab luua väärtust ja aidata kaasa ringmajanduse arengule.
Ann Runnel, Reverse Resources asutaja, tutvustas oma ettevõtte tegevust ja rõivajääkide ringlussevõtu väljakutseid. Reverse Resources on tarkvaraplatvorm, mis tegeleb rõivatööstuses lõikamise järel tekkinud jääkide kogumise ja suunamisega ettevõtetele, kellel on võimekus neid ümber töödelda. Ettevõte tegutseb peamiselt Kagu-Aasias, kus rõivatööstuse jääkide maht on märkimisväärne.
Runnel rõhutas, et kuigi sageli peetakse kangajääke jäätmeteks, on neil tegelikult olemas turg. Reverse Resources ühendab tarkvara abil tehased ja ümbertöötlejad, et tagada materjalide liikumine kõrgkvaliteetsetest jääkidest uutesse toodetesse. Ettevõte on teinud koostööd selliste brändidega nagu H&M, kellega viidi läbi pilootprojekt tööstusjääkide kasutamiseks, ning tänaseks töötab Reverse Resources 16 rahvusvahelise brändiga ja enam kui 800 tehasega.
Üheks väljakutseks on tarneahelate toimimise tagamine. Näiteks vajavad ümbertöötlemistehased regulaarselt suuri koguseid kvaliteetset materjali, näiteks 300 tonni puhast puuvilla kuus, kuid süsteemid jääkide kogumiseks ja töötlemiseks ei ole veel piisavalt arenenud. Lisaks on keeruline lahendada kiirmoe ärimudelist tulenevaid probleeme, kus materjalide pidev uuendamine ja madalad kulud on vastuolus ringmajanduse põhimõtetega.
Runnel rõhutas ka digitaliseerimise olulisust, et jälgida ja mõõta, kuidas materjalid liiguvad ning kuidas ringmajandus tegelikkuses toimib. Ta tõi välja, et Eestis on võimalus luua unikaalseid ja innovatiivseid lahendusi, mida teised riigid ei ole veel katsetanud. „Oleme nii väike riik, et ei peaks tegema seda, mida teised teevad, vaid tegema teistmoodi.” Reverse Resourcesi eesmärk on muuta rõivajäägid ressursiks, vähendades sellega prügisurvet ja edendades ringmajandust.
Üritus toimus osana Tallinna Ettevõtlusinkubaatori programmis Creative Circular Cities projekti raames. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast: Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI). Projekt kestab 01.11.2023–31.10.2026. Projekti rahastab 80% ulatuses EU Interreg Läänemere piirkonna programm ja kogueelarve on ligikaudu neli miljonit eurot.
CCC projekti demolinnad kaasavad kodanikke ringmajandusliku elustiili kujundamisse
Septembri lõpus korraldasid CCC projekti partnerid Kielis – Heinrich-Böll-Stiftung Schleswig-Holstein, Anschar ja Zero Waste Kiel – kodanike kaasamise töötoa. Töötoa käigus töötasid projektipartnerid oma pilootprojektide täiustamise kallal, õppisid inspireerivatelt ekspertidelt nippe ja kohtusid praktikute ehk organisatsioonidega, kes on integreerinud ringmajanduse põhimõtted oma tegevuse keskmesse.
2025. aastal plaanivad projekti kaasatud linnad – Aarhus, Gdynia, Kiel, Riia, Tallinn ja Turu – korraldada kodanikele mitmeid töötubasid, festivale ja näitusi ringmajanduse teemal. Üks küsimus, millega nad tegelevad, on see, kuidas kaasata publikut ringmajanduse teemadesse ja säilitada nende huvi pikaajaliselt.
Peamistes ettekannetes jagasid kaks eksperti – Vivian Doumpa (Stipo Kreeka) ja Jaakko Blomberg (Helsinki Urban Art) – oma nippe kodanike kaasamise kohta ja tõid oma projektidest mitmesuguseid näiteid.
Vivian Doumpa jagas kogemusi projektist „Kyklos & Ringneighborhood“ Thessalonikis, Kreekas. Läbi ringmajanduse ideede, rakenduste ja praktikate püüab projekt mõista, kuidas saab naabruskond muutuda ringseks, kasutades ära kõik oma ressursid, sealhulgas elanike potentsiaali. Vivian rõhutas, kui oluline on mõista, mida ringmajandus inimestele tähendab ja millised võtmetähtsusega rajatised nende jaoks olulised on. Pärast põhjalikku uurimistööd saab välja töötada kogukonna loomise strateegia ja planeerida tegevusi.
Jaakko Blomberg, kes on Helsingi Sauna Päeva, Õhtusöök Helsingi Taeva All ja paljude teiste ürituste korraldaja, jagas mõtteid ja näiteid selle kohta, kuidas kogukonna vajaduste asetamist kultuurielu keskmesse saab kasutada erinevate positiivsete mõjude saavutamiseks. Oluline pole olla täiuslik, vaid tegutseda ja lõbutseda, ütleb Jaakko.
Saksamaa esimene ametlikult tunnustatud nulljäätmete linn Kiel pakub hulgaliselt inspireerivaid algatusi. Labori osalejad olid muljet avaldanud Werk Statt Konsumist – avatud puutöökojast, kus on professionaalne varustus ja kus inimesed saavad õppida, kuidas asju parandada või kuidas valmistada uut kasutatud puidust.
Teine inspireeriv algatus oli Glückslokal, õnnepood. Inimesed saavad poodi tellida kuutasuga 5 eurot ja võtta iga kuu 5 eset – riideid, köögitarbeid, aksessuaare, isegi monitore ja kaameraid.
„Glückslokali põhieesmärk on, et jagamine teistega ja asjade taaskasutamine teeb inimesi õnnelikuks. Seega mõtleme ringmajanduse võtmes ja veidi ka tarbimisvastaselt ning kapitalismivastaselt, sest sa ei lähe tavalisse poodi asju ostma, vaid tuled siia,“ räägib Leona Sedlaczek, loovkeskuse Alte Mu kommunikatsioonijuht ja vabatahtlik poes.
Üritust modereerisid kestlikkuse kommunikatsioonieksperdid Maximilian Mauracher ja Cléo Mieulet (New Standard.s), kes on nomineeritud Saksamaa 2025. aasta riiklikule kestlikkuse auhinnale. Ürituse säästlikumaks läbiviimiseks valmistati suurem osa töötoas pakutavatest toitudest kohalikest ülejääkidest organisatsioonide Resteritter ja foodsharing Kiel poolt.
CCC projekti viimane töötuba 2024. aastal toimub Tallinnas 3.–5. detsembril. Töötuba koondab kõigi varsemate töötubade teadmised ja aitab projektipartneritel luua pikaajalise strateegia oma projektide jaoks.
„Creative Circular Cities“ on EL-i Interregi Läänemere piirkonna programmi kaasrahastatud, et edendada ringmajandusele üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektoreid ning tööstusi.
Ettevõtlusinkubaatori ehitusblogi: Esimene on teiseks korruseks juba valmis
Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uue hoone ehitustööd aadressil Poldri 3 on täies hoos ja projekt liigub jõudsalt edasi. Praeguseks on töös hoone seinte püstitamine ja seejuures on juba valminud esimese korruse tasandid, mis annavad pildi hoone mahust. See on oluline verstapost, kuna ehitis hakkab visuaalselt kuju võtma.
Oktoobrikuuks taastati hoone esialgne paekivimüüritis. „Tegemist on hea näitega ringmajanduslikust tegutsemisviisist, kus väärtuslik vana leiab kasutuse ja väärindab uut. Demonteeritud üle 100- aasta vanune paekivimüür läbis kivi-kivi-haaval uuenduse, mõõtu lõikamise ja traditsiooniliste müürsepatöö võtetega sai uue elu järgnevateks aastakümneteks,“ kommenteeris ehitustööde järku Ettevõtlusinkubaatori juhataja Anu Lõhmus. Ehituse peatöövõtja on Vanalinna Ehitus OÜ.
Hetkel on ette valmistamisel hoone teise korruse teraskarkass ja õige pea saab aimu ka kogu hoone tulevasest väljanägemisest. Seni on töös silmale nö nähtamatu osa maja infrastruktuurist nagu kütte- ja veetrassid, tugev- ja nõrkvool ning ettevalmistused väliala korrastamiseks. Samal ajal töötavad nii insenerid, ehitaja kui ka sisearhitektid tugevas koostöös, et eripärane hoone valmiks kvaliteetne ja oodatud funktsioonidele vastav ning oleks ka linnaruumis kena vaadata.
Järgmistel kuudel liiguvad tööd edasi teise korruse ehitamisele. „Suur osa ehitustegevusi on läinud plaanipäraselt ja sujuvalt, aga ühtlasi on ette tulnud ka ootamatusi, mis on vajanud kiiret, sh insenertehnilist lahendamist. Samas oleme põnevil ja uue hoone valmimise ootuses, et pakkuda senisest veelgi paremaid võimalusi ja tingimusi alustavatele ettevõtjatele ja innovaatilistele projektidele, seda eriti ringmajanduse valdkonnas,” lisas Lõhmus.
Poldri 3 aadressil asuva Tallinna Ettevõtlusinkubaatori uues hoones on suur roll avalikel ruumidel, mis on mõeldud kasutamiseks ettevõtetele, professionaalidele, organisatsioonidele ja huvilistele, kes oma tegevusega loovad säästlikult ja kestlikult majandavat ettevõtluskeskkonda. Tallinna Ettevõtlusinkubaator jätkab uues hoones inkubatsiooniprogrammide ja ettevõtluskogukonnale suunatud tegevustega. Lisaks osutatakse ettevõtetele ja huvilistele tugiteenuseid loomemajanduse ja ringmajanduse vallas.
Ettevõtlusinkubaator on loonud tegutseva kogukonna eraisikutest, ettevõtetest ja organisatsioonidest, kes oma tegemistega aitavad muuhulgas kaasa jätkusuutlikult majandavale Tallinna linnaruumile. See on sünergiline platvorm ettevõtluse, sh ringmajanduse ja loomemajanduse teadmiste, ideede ning parimate praktikate jaoks, kus saavad võimenduse alustavad ja kasvavad mikro- ja väikeettevõtted.
Vilistlane RAIKU teeb koostööd maailma suurima luksuskaupu tootva ettevõttega LVMH ja plaanib ehitada tehase Prantsusmaale
RAIKU toodab 100% naturaalseid puidust vedrukesi, mis on täielikult komposteeruvad, tugeva kaitsevõimega ja ilusa väljanägemisega, asendamaks mullikilet ja muid ühekordseid pakkematerjale. Uue tehnoloogia arendustegevust on aastate jooksul finantseerinud nii erainvestorid, Eesti riik kui ka Euroopa Innovatsiooninõukogu ning ettevõte ehitab hetkel oma esimest piloottehast Tallinnas. Järgmine siht on laieneda Prantsusmaale, kust tuleb peamine huvi RAIKU toodete vastu.
RAIKU on üks 30 ettevõttest, mis valiti rohkem kui 1500 kandidaadi seast osalema Louis Vuittoni ärikiirendi programmis. 1987. aastal loodud LVMH grupp hõlmab nüüdseks üle 75 brändi, millest igaüks on tuntud kvaliteetsete ja luksuslike toodete poolest, sealhulgas nt Louis Vuitton, Christian Dior ja Moët & Chandon. RAIKU, kelle eesmärk on asendada ühekordse kasutusega plasttooted ja aidata ettevõtetel vähendada oma keskkonnajalajälge, on pärast kolme aastat arendustööd valmis pakkuma oma innovatsiooni luksuskaupade sektorile.
Selma Delic, LVMH mänedžer selgitas, mida pakub idufirmadele LVMH kiirendi: “La Maison des Startups LVMH pakub erinevate tegevuste kaudu ärikiirendust ja otseseid kontakte LVMH brändidega. Siia alla kuuluvad spetsiaalsed kohtumised, esitlused ja eksklusiivsed sessioonid, kus brändid tutvustavad oma vajadusi idufirmadele. Samuti pakume luksuskaupade turu akulturatsiooniprogrammi, mis hõlmab konverentse, juhendamist ja ülevaateid brändide vajadustest. Iga idufirma saab endale mentori ja üheks aastaks kontoriruumi Pariisis asuvas suurimas idufirmade linnakus Station F.”
Karl Pärtel, RAIKU kaasasutaja: “LVMH kui maailma kõige väärtuslikum luksusbränd, mille aastane käive on 85 miljardit eurot, on selgelt huvitatud meie materjalist. See on märk selle tohutust potentsiaalist muuta pakenditööstust. Soovitan idufirmadel kandideerida LVMH kiirendisse, sest oleme ise näinud, kuidas nad keskenduvad innovatsiooni ühendamisele oma brändide ja uute ettevõtete vahel. Me plaanime järgmise tehase rajamist Prantsusmaale.”
LVMH kiirenditest on sündinud üle 700 koostööprojekti. Viimased edukad koostöönäited on:
Berluti x LivingPackets, kes arendasid välja toote “THE BOX” – korduvkasutatava, nutika
pakendilahenduse, mis kaitseb kõrge väärtusega tooteid ja edendab jätkusuutlikkust;
Stella McCartney x BioFluff käivitasid Saviani – keskkonnasõbraliku, taimseid materjale, nagu kanep, lina ja nõges sisaldava luksuslike kangaste liini, rõhutades McCartney pühendumust jätkusuutlikule moele.
Intervjuud kokku võttes tõi Selma esile, et jätkusuutlikkus on luksusbrändide jaoks üha olulisem. Seda ajendavad tarbijate nõudmised, õigusaktid ja vajadus säilitada olulisi ressursse. “LVMH käsitleb seda strateegilise, tervikliku lähenemisviisiga, integreerides jätkusuutlikkust kogu oma väärtusahelas. See hõlmab taastavat põllumajandust viinamarjaistandustes, elurikkuse kaitset ja jätkusuutlike tavade edendamist moes, kosmeetikas ja nahast toodetes. Oma LIFE360 programmiga kohustub LVMH taastama 2030. aastaks viis miljonit hektarit looduskaitsealasid, tasakaalustades ressursside kasutamist keskkonna taastamisega,” ütleb Selma.
RAIKU osaleb LVMH ärikiirendi programmi 10. hooajal juulist 2024 kuni juulini 2025. Lisaks kaasab RAIKU lisakapitali, et ehitada Prantsusmaale teine tehas. RAIKU teekonda saab jälgida kogu aasta vältel nende blogis ja sotsiaalmeedias.
