Ringmajandus ja -mood. Kas reaalne muutus või trendisõnad?

Moe- ja tekstiilitööstus kasutab palju ressursse ja sellel on suur keskkonnamõju. Samal ajal on jätkusuutlikkusest ja ringmajandusest saanud trendisõnad, mida laialdaselt kasutatakse. Kas moetööstuses käib suur revolutsioon või tehakse väikestele muudatustele palju reklaami? Mis toimub ringmajanduses ja mida saavad juhid sealt oma ettevõttele üle võtta? Kuidas ringmajandusega uute toodete ja teenuste arendamisel arvestada?

KIRA on kodumaine jalatsibränd, mis ühendab endas kõike, millest turul vajaka. Idee kingade loomiseks sündis vajadusest lahendada isiklikku probleemi, aidates ühtlasi keskkonda. Olles kogenud ridamisi lühikese elueaga jalanõusid tekkis mõte, et mis oleks kui teeks ise jalatsid, mis oleksid mugavad, vastupidavad, ajatu välimusega, tehtud läbipaistvas tootmisahelas ja mille valmistamiseks on kasutatud ainult materjale, millel on olnud eelnev elu. Kogu kontseptsiooni laiem idee on kutsuda inimesi üles targalt tarbima ja pöörata tähelepanu ületarbimise mõjudele keskkonnale.

Kristiina Martin, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
Kristiina on seotud erinevate ringmajanduse projektidega nii Eestis kui ka välismaal. Teda paeluvad eriti tekstiilitööstuse keskkonnaprobleemid. Kristiina on osalenud mitmetes tekstiili ja tekstiili ringlusega seotud algatustes ja projektides. Samuti on ta koolitanud ja nõustanud ettevõtjaid, valitsussektori esindajaid, vabaühendusi ja muid sidusrühmi ringmajanduse ärimudelite ja ringidisaini osas.
Värske uuringu “Post-consumer textile circularity in the Baltic Countries” täieliku aruande leiad SIIT.

Lindsey Boyle, Circular Citizen
Lindsey aitab ringmajandusele ülemineku kiirendamiseks vajalikke teadmisi luua. Ta on Vancouveris asuva mittetulundusühingu OneEarth vanemtöötaja ja teeb koostööd Soome Innovatsioonifondiga Sitra.
Lindsey huvi psühholoogia vastu leidis väljundi turunduse ja tarbijakäitumise valdkonnas. Kliimakriisi valguses asutas ta 2019. aastal sotsiaalse ettevõtte Circular Citizen, mis loob inimliku vaate ringinnovatsiooni soodustamiseks. Ta annab nii suurtele ettevõtetele kui start-upidele ja ka valitsustele ülevaateid inimeste eelistustest ja piirangutest. Lindsey usub, et saame ühiskonnana suurendada nõudlust ringmajanduse põhimõtetel põhinevate uute toodete, teenuste ja ärimudelite järele.

Victoria Jenkins, Unhiddenclothing.com looja
Victoria lõpetas 2008. aastal Istituto Marangoni ülikooli Londoni haru moedisaini eriala. Peale lõpetamist suundus ta kohe praktikale erakordselt loovaga disaineri käe alla ning temast sai online-rõivabrändi Goddiva konstruktor. Seal töötades oli tema ülesandeks üha enam rõivatehnoloogi roll. Edasi liikus Victoria tööle tarnija juurde, kus tema ülesandeks oli rõivaste tehnoloogia – teenus, mida pakkus nii tarnijatele, laiatarbebrändidele kui tippdisaineritele.
Victoria alustas 2017. aastal tööd vabakutselisena. Seda nii oma tervise tõttu kui ka põhjusel, et tööstus ei suutnud talle sobivat tööd pakkuda. See andis võimaluse ka oma visiooni elluviimiseks Unhiddenclothing.com loojana.

Registreeri Eesti Kaubandus- Tööstuskoja kodulehel: http://bit.ly/3iq3wBw

NB! Loomeinkubaatori inkubandid saavad osaleda sama hinnaga, mis Kaubandustööstuskoja liikmed, registreerudes märgi ära lisalahtrisse “Loomeinkubaator”.

15.30	Sissejuhatus kaubanduskoja poolt
15.35	Mis juhtub kasutatud riiete ja tekstiilidega Balti riikides? Kristiina Martin, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
15.55	Kuidas saab moetööstust muuta jätkusuutlikumaks ja ringmajandusel põhinevaks? Victoria Jenkins, Unhiddenclothing.com
16.20	Kuidas saavad kodanikud ringmajanduse osalisteks ja kuidas kaubamärgid neid selles aitavad? Lindsay Boyle, Circular Citizen
16.50	Näide jätkusuutlikust brändist Eestis KiraShoes, Henry Ratassepp
17.10	Küsimused-vastused