ATH ja läbipõlemine ettevõtluses: tasakaal ei sünni töötunde vähendades, vaid ennetades
6. oktoobril kogunesid Tallinna Ettevõtlusinkubaatorisse ettevõtjad ja teemast huvitatud, et rääkida avameelselt sellest, kuidas ATH ja läbipõlemine ettevõtja igapäevaelus põimuvad. Vestlusõhtu peamine sõnum oli, et läbipõlemist tuleb ennetada enne, kui patarei on tühi, ning et ATH ei ole selle juures ei vabandus ega supervõime.
Ettevõtlus tähendab pidevat otsustamist, vastutust ja kohanemist. ATH-ga ettevõtjale võivad need olla tugevused, aga pikemas plaanis ka tee vaimse ülekoormuseni. Teemat avasid raamatu „Rokk-kontsert minu peas“ autor ja Korralooja asutaja Ülle Tammik, psühhiaater Margus Lõokene ning teadlane, ATH- ja juhtimiscoach Indrek Tallo. Vestlust juhtis psühholoogiadoktor, VATEK-i tegevjuht ja Triumf Healthi asutaja Kadri Haljas.
„Kalendris vaba aeg ei ole sinu tegelik ressurss“
Ülle Tammik rääkis oma läbipõlemise kogemusest. Tema sõnul ei olnud selle taga ainult ettevõtlus, vaid soov anda maksimum igas rollis. Kalendris olev tühi koht tundub vaba ajana, mida saab teistele lubada. Tegelikult tuleb aga arvestada nii töö tegemise kui ka taastumise ajaga.
Ohumärgina tõi Tammik välja selle, et huvi kaob just nende tegevuste vastu, mis varem sütitasid. Siis hakkab inimene lahmima ega kontrolli enam, mida ta teeb. Tasub jälgida ka seda, kui palju aega kulub, et üldse mingi tegevusega alustada. Tammik kirjeldas ka ATH-le omast vastuolu: kriisis võib inimene olla täiesti rahulik ja kohal, kuid kadunud autovõtmed võivad ta endast välja viia. Välja lülitamise hetk peab tema sõnul olema ühel või teisel kujul igaühe elus olemas. Isiklikuks õppetunniks pidas ta oskust õigel ajal pidurdada ning arusaama, et kogu elu ei saa planeerida oma parima versiooni järgi.
Tammik tuletas meelde ka seda, et ATH-ga inimesed on väga erinevad: kui oled näinud ühte ATH-ga inimest, oled näinud just ühte ATH-ga inimest.
Kõigepealt kaob naudingutunne
Margus Lõokene selgitas, miks läbipõlemine võib tunduda ootamatu kokkuvarisemisena. Inimene teeb palju ja hästi, kuni patarei on miinimumis. Siis tuleb mingi kõrvaline asi ja jõud lihtsalt saab otsa. Lõokese sõnul ei ole läbipõlemise põhjus tingimata vale töökeskkond.
Aju täidesaatvad funktsioonid on tugevalt seotud naudinguga. Kui ressurss hakkab ammenduma, kaob esimesena naudingutunne. Mõnda aega saab tühja patareiga edasi minna, kuid kui naudingut enam ei tule, ei käivitu ka kognitiivsed võimed. Sealt saavadki probleemid alguse.
Lõokese sõnul ei saa ATH-ga inimene endale lihtsalt öelda, et tee vähem tööd. Tasakaalu tuleb otsida töövälisest elust. Liikumine aitab aju tasakaalustada ja muudab kohanemise lihtsamaks. Et aju korralikult välja puhkaks, peab see tegema midagi muud. Väidet, et selleks ei leia aega, nimetas ta otsekoheselt lolliks jutuks.
Arsti vaatest on punased lipud sageli kehalised. ATH-ga inimestel on levinud migreen ja seedetrakti mured. Tähelepanu vajavad ka uneprobleemid ning see, kui inimene unustab süüa või sööb üle. Lõokene tõstatas ka õigluse küsimuse: töökoormust ei tasu võrrelda teiste töötajate omaga, vaid tuleb vaadata, kui palju konkreetne inimene suudab panustada.
Mille arvelt sa seda teed?
Indrek Tallo ütles, et ei nõustu väitega, nagu oleks ATH supervõime. Samas leiab ta, et tänapäevane ettevõtluskeskkond sobib ATH-ga inimesele varasemast paremini. Iga aasta on ettevõtluses erinev ja pidev kohanemine on vältimatu. Inimene, kes on kogu elu pidanud asju teisiti tegema ja uusi strateegiaid looma, võib siin olla eelisseisus, kui muud eeldused on täidetud.
Tallo sõnul on ATH-ga ettevõtja üks lõks see, et ta ei jäta midagi ära, vaid toodab aina uusi asju juurde. Kui inimene ütleb coachingus, et saab veel midagi juurde võtta, küsib Tallo: mille arvelt? Kui asjadele järele jõudmiseks hakatakse ohverdama energiat andvaid tegevusi, liigutakse tema sõnul juba läbipõlemise suunas. Ta rõhutas, et ATH ei tähenda, nagu vajaks aju vähem puhkust. Põhitõed, mis aitavad neurotüüpilisi inimesi, aitavad ka ATH-ga inimesi.
Palgatöötajal on Tallo hinnangul mõnevõrra lihtsam, kui tal on toetav juht ja pärast ületunde on aega taastuda. Ettevõtte omanikul sellist turvavõrku pole. Seetõttu on ettevõtjal täiesti normaalne käia näiteks iga paari kuu tagant terapeudi juures rääkimas. Ettevõtja üks kohustus on hoida jätkusuutlikuna nii ettevõtet kui ka iseennast. Ta soovitas mitte oodata, kuni lagunetakse laiali, vaid tegutseda ennetavalt.
