Neuroerinevusega töötaja tugevused tulevad esile toetavas keskkonnas
17. septembril toimus Tallinna Ülikoolis Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja Tallinna Ülikooli Impact Labi sündmuste sarja „Tegelikult Tegijaks“ arutelu „Kuidas neuroerinevusega tegija tugevused tööle panna?“. Paneeldiskussioonis räägiti sellest, kuidas ATH ja autismispektri eripärad mõjutavad tööelu ning mida saavad teha juhid ja organisatsioonid, et erinevalt toimivate inimeste tugevused paremini esile pääseksid.
Arutelus osalesid If Kindlustuse personalipartner ja neuromitmekesisuse eestvedaja Mari Ahnefer, PARE tegevjuht Kai Saard ning Eesti ATH Liidu asutaja- ja juhatuse liige, teadur ja õppejõud Tanel Peets. Vestlust modereeris psühholoog Sander Saard.
ATH ei tähenda üht kindlat töötajat
Tanel Peets rõhutas, et üks levinud eksiarvamus on käsitleda kõiki ATH või autismispektriga inimesi ühesugusena. Ka ATH ei tähenda lihtsalt seda, et inimesel on aeg-ajalt raske keskenduda. Oluline on, kui püsivalt keskendumisraskused igapäevaelu mõjutavad.
„Kõigil on aeg-ajalt keskendumisega probleeme. Aga kui see mõjutab kogu aeg töö tegemist, on tegemist juba häirega,“ tõi Peets näite.
Tema sõnul võib neuroerinevus olla ühes keskkonnas suur väljakutse ja teises hoopis tugevus. Näiteks võib ettevõtlus sobida mõnele ATH-ga inimesele hästi, sest see annab rohkem võimalusi oma aega ja tööviisi korraldada. Samas ei tähenda see, et ATH oleks iseenesest edu põhjus.
Peets tõi välja ka nn „supervõime“ narratiivi probleemid. Neuroerinevusega inimestelt ei peaks eeldama, et nad peavad olema erakordselt loomingulised, geniaalsed või muul viisil teistest paremad.
„Tugevus on see, et sul on mingid omadused ja siis keskkond, mis soodustab, et need omadused löövad välja,“ kirjeldas ta.
Samuti võivad nähtamatuks jääda pingutused, mida inimene töö tegemiseks teeb. Näiteks pidev viimasel hetkel „kokku võtmine“ võib aidata ülesande küll õigeks ajaks valmis saada, kuid selle hinnaks võivad olla ärevus ja suur energiakulu.
Paindlikkus ei tähenda madalamaid ootusi
Paneelis tõdeti, et neuroerinevusega inimese toetamine ei tähenda automaatselt tööülesannete või kvaliteedistandardi vähendamist. Küsimus on pigem selles, kuidas korraldada töö nii, et inimene saaks oma energiat kasutada ülesande täitmiseks, mitte pidevalt töökeskkonnaga kohanemiseks.
Samas võivad just töökorralduse detailid olla neuroerinevusega inimese jaoks olulised. Näiteks võivad ebamäärased tähtajad muuta ülesande alustamise keeruliseks, samal ajal kui lühemad ja selgemad vaheetapid aitavad tööd paremini korraldada.
Peets tõi esile ka vajaduse hoida töötajaid enne läbipõlemiseni jõudmist. Pidev töötamine viimase hetke surve ja kõrge energiakuluga ei ole jätkusuutlik isegi siis, kui tulemused on head.
„Tulemus on oluline, aga ka see protsess on oluline. Kangelaslikkus ei ole see, mida peaks esile tõstma,“ sõnas ta.
Juhi ülesanne on tunda oma inimesi
Kai Saard tõi arutelus esile juhi rolli. Tema sõnul ei saa organisatsioon eeldada, et töötaja lihtsalt kohaneb olemasolevate tingimustega. Kui inimene tunneb, et mingi töökorraldus talle ei sobi, peab tal olema võimalus sellest juhiga rääkida.
„Juht on see, kes suudab selle keskkonna luua,“ ütles Saard.
Samas on kohandused tema sõnul koostöö küsimus. Juht võib olla valmis lahendusi otsima, kuid ka töötaja peab võimalusel andma märku, milline töökorraldus teda toetaks.
Saard rõhutas, et juhtimine tähendabki inimeste tundmist ja nende erinevustega arvestamist. Kõigile ühesugune lahendus ei pruugi olla kõige mõistlikum ning ta ei pidanud vajalikuks ka ühtset, kõigile organisatsioonidele sobivat „neuropoliitikat“.
„Sa pead tundma enda inimesi ja see on su vastutus,“ märkis Saard.
Tema sõnul tasub juhil endalt küsida väga lihtne küsimus: kas mind huvitab piisavalt, kuidas mu inimesed töötavad ja mida neil hea töö tegemiseks vaja on?
Nähtamatu kohanemise hind
Mari Ahnefer rääkis sellest, kui palju energiat võivad neuroerinevusega inimesed kulutada lihtsalt sellele, et töökeskkonnas „õigesti“ käituda.
Kõrvalt vaadates võib inimene olla väga edukas töötaja ning tema kolleegid ei pruugi üldse aru saada, et töö tegemine nõuab temalt tavapärasest suuremat pingutust. Näiteks võivad erinevused suhtlusstiilis tähendada seda, et inimene kulutab palju energiat sellele, et rääkida ja suhelda viisil, mida töökeskkonnas tavapäraseks peetakse.
Ahneferi sõnul on organisatsioonidel võimalik sellist koormust vähendada sageli üsna lihtsate muudatustega.
„Kõige lihtsam praktiline samm on küsida juhina oma töötajatelt, mida on minult vaja, et sa saaksid paremini oma tööd teha,“ tõi ta näite.
Kohandused ei pea tema sõnul tähendama, et kelleltki teiselt midagi ära võetakse. Kui töökeskkond muutub ühe inimese jaoks paremini toimivaks, võib sellest võita kogu meeskond.
Samas tuleb arvestada ka töö rolli ja eesmärkidega. Kõiki töökorralduslikke soove ei saa alati täita ning muudatuste puhul on oluline mõelda, kas tegemist on töö tegemiseks vajaliku kohandusega või lihtsalt eelistusega.
Aju muuta ei saa, keskkonda saab
Arutelu üks keskseid mõtteid oli, et neuroerinevusega inimene ei pea kogu vastutust oma toimetuleku eest enda kanda võtma. Oma aju toimimist muuta ei saa, kuid võimalik on muuta keskkonda, töökorraldust ja viise, kuidas ülesandeid täidetakse.
Peets soovitas inimestel märgata, millised olukorrad nende keskendumist ja energiataset mõjutavad. Selleks võib abi olla näiteks enda tööharjumuste jälgimisest ja ülesmärkimisest: millal on lihtsam keskenduda, millised tööviisid toetavad ning millised olukorrad põhjustavad liigset koormust.
Oluline on ka taastumine. Kui töö tegemiseks on tulnud korduvalt kasutada viimase hetke pingutust ja kõrget stressitaset, tuleb sellele järgneda võimalus taastuda.
Arutelus jäi kõlama, et neuroerinevus ei anna inimesele automaatselt ei eeliseid ega puudusi. Palju sõltub sellest, millisesse keskkonda inimene satub, millised on töö ootused ning kas juhid oskavad märgata ja arvestada erinevate tööviisidega.
„Tegelikult Tegijaks“ sündmuste sari keskendub tulevikuoskustele ning ettevõtluse uutele suundadele ja väljakutsetele. Sarja eesmärk on pakkuda ettevõtjatele ja tudengitele praktilisi teadmisi, kogemusi ja aruteluruumi, et toetada tulevikku vaatava ning uuendusmeelse ettevõtluse arengut.
