Disain kohtub Teadusega sündmusel otsiti lahendusi ehitussektori jätkusuutlikule tulevikule
Seekordsel Disain kohtub Teadusega sarja sündmusel „Ringse ehituse võimalikkusest“ arutleti, kuidas rakendada ringmajanduse põhimõtteid ehitussektoris, kus surve keskkonnateadlikkuseks, toormete nappus ja kliimaeesmärgid sunnivad valdkonda muutuma kiiremini kui kunagi varem.
Sündmusel otsiti vastuseid küsimusele, kuidas muuta hoonete planeerimine, ehitamine ja renoveerimine selliseks, et materjalid kestaksid kauem, liiguksid ringluses ja vähendaksid keskkonnajalajälge.
Tööstuse vaade: materjalide ringlusesse suunamine pole veel majanduslikult lihtne
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Marina Vaganova tõi esile, et kuigi paljud materjalid on teoreetiliselt taaskasutatavad, on praktikas mitmeid takistusi. Näiteks on penoplast ohtlik ja raske eraldada teistest materjalidest – ümbertöötlemiseks oleks vaja väga suuri koguseid ning lähim tehas asub Poolas, mistõttu muutub määravaks transpordikulu ja maht.
Sarnane olukord on ka kivivilla ja klaasvillaga – ringlusse suunamine on keeruline. Samas peitub suurim potentsiaal killustikus, mis tekib suurtes kogustes, kuid mille puhul on suurimaks hinnakomponendiks just vedu. Teras on seevastu „pea lõputult ümbertöödeldav materjal“ ja betooni osas on Eestis olemas juba pilootprojekte.
Peamiste väljakutsetena nimetas Vaganova, et:
- turg on üles ehitatud uutele materjalidele,
- puuduvad motivatsioonimehhanismid, mis suunaks tootjaid oma tooteid tagasi võtma,
- sertifitseerimine on pikk ja kallis,
- testlaborid asuvad tihti Eestist väljas,
- stabiilsed jäätmevood puuduvad ning ettevõtetel pole garantiisid, et investeering ära tasub.
Lahendusena pakuti vajadust selgete reeglite, materjalipankade ja tugevama koostöö järele, kus tootjad, ehitajad ja lammutajad oleksid kaasatud juba varajases etapis ning materjalid kavandataks tulevikus lihtsamini lahti monteeritavatena.
Tallinna linn: 95% hoonetest peavad olema ringseid põhimõtteid arvestavad
Rein Kalle, Tallinna Ringmajanduskeskuse juhataja, tutvustas Tallinna ringmajanduse arengukava, mille eesmärk on, et 10 aasta pärast oleks 95% Tallinna linna hoonetest ehitatud ringseid põhimõtteid järgides. Mõõtmine hakkab toimuma projekteerimishangete kaudu alates 2026. aastast.
Olulise näitena tõi ta esile Lasnamäe ringmajanduskeskuse, mis rajatakse teadlikult linna südamesse – ligipääsetavana jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga, et siduda see 15 minuti linna kontseptsiooniga. Hoone ehitatakse puidust ning on kavandatud nii, et seda saaks 50 aasta pärast hõlpsasti demonteerida. Fassaadis kasutatakse ringluspuitu, mis on pärit näiteks Tallinna vangla korvpallisaalist. Lisaks on kasutusel silikaattellise ja teiste materjalide ringkasutus.
Renoveerimine kui kõige kestlikum valik
Säästva Renoveerimise Infokeskuse juht Tarmo A. Elvisto rõhutas, et „kõige parem hoone on vana hoone, mis korda teha“. Tema sõnul ei tohi materjalide korduskasutusest rääkides unustada, et esimene samm on olemasoleva säilitamine ja taastamine. Hästi hooldatud traditsiooniline puituks on alati parandatav, vana palk teisest hoonest võib olla kõige keskkonnasõbralikum valik ning sageli saab vanadest materjalidest luua hoopis uusi ja innovatiivseid tooteid.
Näidetena mainiti ka Ringrenoveeri.ee platvormi ja praktikaid, kus juba 25 aastat tagasi kasutati ehituses teadlikult taaskasutatavaid materjale.
Teadus: vastupidavus ja demonteeritavus kui tuleviku norm
TalTechi vanemlektor Simo Ilomets tõi välja, et tänapäeval on üheks olulisemaks nõudeks ehitistele vastupidavus. Ta rõhutas, et vanadest hoonetest demonteeritud materjale võiks kasutada mitte tingimata uutes, vaid järgmiste põlvkondade hoonetes. Samuti tõi ta esile vajaduse teadvustada, kust tulevad meie ressursid ja kuhu me tegelikult uut ehitatud keskkonda loome – näiteks Mustamäe planeeriti kunagi vaid 50 aastaks, kuid seisab tänaseni.
Ringne ehitus praktikas
Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhatuse liige Anu Lõhmus tutvustas uue inkubaatorihoone renoveerimist ajaloolises paekivihoones, mis saab ringmajanduse põhimõtteid järgides uue elu, ning tõi esile sellega seotud väljakutsed ja protsessi eripärad.
Pärast ettekandeid said kõik osalejad võimaluse külastada ka erinevaid TalTechi laboreid.
Kas ringne ehitus Eestis on võimalik?
Sündmuse ühisarutelus jäi kõlama, et ringne ehitus on võimalik, kuid on alles “lastekingades”. Loosungitest ei piisa – vaja on süsteemset muutust, selgeid reegleid, riigi otsustavat suunda ja toimivat koostööd kõigi osapoolte vahel.
Disain kohtub Teadusega on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös toimuv üritustesari, mille eesmärk on tuua kokku teadlased ja ettevõtjad, tutvustada teadustöid ning luua uusi koostöövõimalusi kestliku ja innovaatilise tuleviku nimel.
Ettevõtlusinkubaator korraldab sündmust „Creative Circular Cities“ projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm ja mille eesmärk on edendada ringmajanduse üleminekut kohalikul tasandil, kaasates kultuuri- ja loomesektorit ning -tööstusi.