Kuidas leida tootele materjale ja tarnijaid?
Loomeinkubaatoris toimus seminar materjalide ja tarnijate teemal. Oma kogemust ringmajanduse ja jätkusuutlike materjalidega jagas Materjalivoog kaasasutaja Mayri Tiido. Lisaks tutvustas KIRA kaasasutaja Sirli Ratasepp oma teekonda materjalide ja tootjate leidmisega.
Materjalivoog kaasasutaja Mayri Tiido andis ülevaate ringmajanduslike materjalide võimalusest
Mayri Tiido tõi ettekandes välja, kuidas on oluline, et lineaarse majandusmudeli asemel hakkaks toimima ringmajanduslik majandusmudel. „Tihti võib tunduda, et siin me seda probleemi nii suurelt ei taju. Tead, et on kliimamuutused, aga sa ei taju, et peaksid midagi reaalselt muutma.“
Üheks osaks jätkusuutlikkuse puhul on materjalid ning nende ringsed võimalused. Näiteks tõi ta, et 1 puuvillase T-särgi tegemiseks kulub 2700 liitrit vett – see on just seetõttu, et puuvilla kasvatamine on veemahukas protsess.
Seetõttu on tootjana oluline mõelda, mis saab tootest pärast selle tootmist, et materjale võimalikult palju ära väärindada. „Tootja peaks vastutama selle eest, mis sellest reaalselt edasi saab. Kas see on võimalik uuesti juppideks võtta? Kuidas vältida selle sattumist prügiks?“ Ühe näitena sai toodud kohvipuru, mille ära kasutamise kohta on mitmeid näiteid. Näiteks kasvatatakse Portugalis kohvipuru peal seeni ning Soomes toodab ettevõte Rens esimest tennist, mis on tehtud kohvipurust.
Üheks võimaluseks materjale pärast tootmist väärindada ongi just Materjalivoog platvorm, mis võimaldab tootjatel oma materjalijääke väärindada või tootmise sisendiks teisesest materjali leida. „Igatepidi on olemasoleva materjali kasutamine keskkonnasõbralikum kui uue virgin materjali loomine.“ Hetkel ongi olukord, kus tootmisjääkide järele on suur nõudlus ja neid jääb ka palju üle, aga see vahepealne informatsioon on puudu. „Ka Materjalivoog on ettevõtjate nägu, kes selle teemaga kaasa tulevad. Paljud ei ole veel valmis oma materjalijääkide kogumisega kaasa tulema. Lisaks teeb keeruliseks ka see, et paljud on Põhjamaade omanikega ettevõtted, kelle veenmine on eraldi väljakutse.“
„Materjalijäägid, mida Eestis kergesti leiab on tekstiilid ja nahk. Samuti on tonnide kaupa mööblitootjate jääke, millest võiks midagi teha. Need kõik lähevad ladestamisele, kuna erinevate liimide jms tõttu, mis nende küljes on, ei või neid põletada.“
Näited ettevõtetest, kes kasutavad erinevaid materjalijääke uute toodete valmistamiseks:
- New Rustic – koti materjal on kootud tekstiilitootmises tekkivast ülejäägist ning nahast detailid tulevad mööbli tööstusest tekkivast jäägist
- Apple Leather – Itaalia ettevõte, kes teeb nahka õunajääkidest
- PULO disain – valgustid ja sisustuselemendid puidutööstuse jääkidest
- TrendBag – kottide valmistamise materjal tuleb Softrendi materjalijääkidest
- Livikol Junibeer – joogi valmistamiseks taaskasutatakse Crafter’s džinni destillatsioonis töödeldud kadakamarju
KIRA kaasasutaja Sirli Ratasepp jagas osalejatele soovitusi, kust leida materjale
KIRA jalatsibränd sündis sõna otseses mõttes vastusena tänapäevasele ületarbimisele. Lühikese elueaga tooted on koormaks nii kandjale kui keskkonnale – nende tootmine kulutab asjatult ressurssi, nukker kvaliteet kurvastab kandjat ning prügi tekib aina juurde. Tegelikult vajame me olenemata kliimavööndist mugavaid ja praktilisi jalanõusid, mis näevad kenad välja ning paitavad südametunnistust, sest need on valminud jätkusuutlikul moel. Põhjamaadele omaselt on KIRA stiil lihtne, elegantne ja mis peamine – ajatu.
KIRA kaasasutaja Sirli Rataseppa ettekandes tuli selgelt välja soovitus uute materjalide leidmiseks külastada erinevaid messe. Üheks näiteks on Itaalias toimuv Lineapelle mess, mis on suunatud just taaskasutatud materjalidele.
„Messidel käimine on kiire ja lihtne moodus uute kontaktide leidmiseks. Kui sa lähed kohale, siis saad materjali ka kohapeal näha ja tunnetada.“ Samas on messide külastamiseks vaja aega varuda, sest suuremaid ühe päevaga läbi ei õnnestu käia. Materjalide puhul on oluline neid just päriselt näha. „ On palju materjale, mille omadused tunduvad kirjelduse järgi imelised, aga päriselus see nendele ei vasta. Seepärast on vaja materjalidega läbi viia testimisi nii laboris kui ka reaalses keskkonnas.“
Ühe toote arendamine koos materjalide tellimise katsetamise ja ka mudeli välja töötamisega võtab Sirli sõnul aega alates poolest aastast.
Veel sarnasel teemal: 20 innovaatilist materjali, mida peaksid täna teadma
