Disainiöö: Eesti disain teisel ringil
Tallinn Design House esitles Disainiöö satelliitprogrammi raames vestlusringi „Eesti disain teisel ringil.“ Vestlusringis osalesid Stella Soomlais, Anu Rieberg ja Lilli Jahilo ning vestlust viis läbi Loomeinkubaatori turundusjuht Margaret Aidla. Vestlusring keskendus disainile ringmajanduslikus võtmes ning disainerite kogemusele oma järelturu teenuse alustamisega.
Stella Soomlais alustas uue ringi toodete pakkumisega juba 2017. aastal. Tänaseks on näha, et klientide jaoks on see muutunud aina populaarsemaks ning inimesed on üha teadlikumad keskkonnamõjudest. „Varsti ei saa me disaineritena lubada, et me ei mõtle kaks sammu ette. Minu jaoks on alati olnud sisemine vajadus mõelda, mis saab pärast. Nahk, millest tooteid teen on vastuoluline materjal ja seepärast ongi oluline, et ma selle tootmisega kaasneva keskkonnajälje maksimaalselt ära kasutaksin,“ sõnas Stella. Ta lisas, et toote puhul on oluline, et see oleks vastupidav, hooldatav, parandatav, ümberdisainitav ja lõpuks uuele ringile suunatav. „Kui disainer soovib alustada uue ringi teenusega, siis peaks ta kõigepealt üle vaatama oma esmase disaini,“ lisas Stella.
Anu Rieberg pakub samuti klientidele võimalust tuua tooted tagasi ning lisaks on neid võimalus ka tema juures hooldada. „Päris palju tuuakse tagasi tooteid, mis on mingil määral läbi kantud ning siis me parandame ja muudame neid. Rohkem ongi just riiete kohandamist. Minu jaoks on huvitav näha, kuidas inimesed tooted läbi kannavad ja kuidas need kuluvad. See annab mulle sisendit ka tootearenduse jaoks – näiteks millised kohad riietel vajavad topelt materjali,“ kirjeldas Anu oma kogemust uue ringi toodetega.
Lilli Jahilo alustas oma brändi preloved väljapanekuga 2020. aastal. „Kui kõik brändid tegeleksid sellega, et nad on kohustatud oma tooted tagasi võtma, siis nad mõtleksid rohkem, mida toota ja kuidas ringmajanduslik mudel võiks toimida,“ sõnas Lilli. Lisaks oli tema viimane suvekollektsioon inspireeritud uurimistööst, kuidas kasutada vaid monokiude ja taimsel baasil materjale. „See oli tegelikult väga keeruline. Kui sul on reaalselt vaja lukku või mõnda vahematerjali taimsel baasil, siis seda lihtsalt ei ole.“
Lilli kirjeldas ka jätkusuutlikkusega kaasnevaid väljakutseid disainerina: „Ma tunnen, et mul on vahel disainikramp. Kõik on juba maailmas olemas – mida on mul veel pakkuda. Vahel tekib ökoäng.“ Stella sõnul ongi seepärast oluline täpselt läbi mõelda, miks sa seda teed ja kuidas sa seda teed. „Enda jaoks on oluline läbi mõtestada nii, et kõik elemendid oleksid omavahel seotud. Vaid sellisel juhul saan ma ennast hästi tunda ja mitte teha vaid tegemise pärast,“ lisas Anu.
Kõnelejate sõnul on selleks, et tooteid oleks võimalik uuele ringile saata, oluline klienti teavitada õigest hooldusest. „Tänapäeval puudub noortel tihti teadmine, kuidas oma asju õigesti hooldada. Olen klientidele öelnud, et hoia oma kleiti kui parimat sõpra,“ sõnas. Stella Soomlais lisas, et neil on stuudios iga kahe nädala tagant hoolduspäev.
Vaadates tulevikku ja selle poole kuhu disain liigub, siis olid esinejad üksmeelel, et raske on täpselt ette näha. „Uus põlvkond disainereid on palju radikaalsem ja nende looming on hoopis teine tase. Nende kreatiivsus ja jätkusuutlikkus on koos arenenud. Kui varem ehk loomingulisus kannatas jätkusuutlikkuse arvelt, siis tundub et uute puhul need täiendavad teineteist,“ sõnas Stella. Lisaks tõi ta välja tugevate tugistruktuuride olulisuse, näiteks Loomeinkubaatori näol: „Kui kellelgi on idee, siis ta saab selle ära testida.“
„Iga bränd peaks võtma vastutuse, et ta pakub sellist teenust. Kui mina toodan, siis aja möödudes on mul see vastutus vaadata, mis sellest kandmise lõpus saab,“ lisas Anu.
Tallinn Design House’is on samuti PRE-loved väljapanek, kus on võimalik tutvuda uue ringi toodete ja disainerite näidistega. PRE-loved väljapaneku eesmärk on näitlikustada Eesti disaini – kui vastupidavat ja kestlikku, mis on moes mitmete hooaegade vältel.
