Korralooja Ülle Tammik: Minu kliendid otsivad selgust, rahu ja toimivaid süsteeme
Korralooja lõpetas hiljuti edukalt Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi. Korralooja aitab inimestel luua vähem müra ja rohkem selgust nii kodus kui ka elus, pakkudes professionaalset korrastamisteenust, koolitusi ja tuge toimivate süsteemide loomisel. Ettevõtte jaoks ei tähenda korrastamine pelgalt esemete paigutamist, vaid võimalust vähendada ülekoormust ning kujundada keskkond, mis toetab inimese heaolu ja igapäevast toimetulekut. Istusime maha Korralooja asutaja Ülle Tammikuga, et rääkida ettevõtte senisest arengust, inkubatsiooniprogrammi kogemusest ning tulevikuplaanidest.
Milline on sinu enda taust? Kuidas jõudsid ettevõtte loomise juurde?
Ettevõtlusega alustasin juba 2012. aastal, kuid siis tegutses ettevõte hoopis teises valdkonnas ja teise nime all. Minu taust on samuti mitmekesine – 10 aastat panganduses ning üle 20 aasta müügi ja juhtimise valdkonnas.
2018. aastal sain ühel seminaril spontaanse kirjutamisülesande käigus aru, et korrastamine ja süsteemide loomine on teema, mis mind päriselt kõnetab. See ei olnud läbimõeldud äriplaan, vaid väga selge sisemine äratundmine.
Läksin õppima professionaalseks korrastajaks Soome ning ettevõte sai uue suuna ja nime -Korralooja. Sain aru, et korrastamine ja süsteemide loomine on midagi, mida olen tegelikult kogu elu armastanud ja vajanud. Mind paelub vähem see, kuidas kodu välja näeb, ja rohkem see, kuidas see inimese jaoks toimib.
Alles aastaid hiljem, pärast täiskasvanuna saadud ATH diagnoosi, sain aru veel ühest olulisest asjast. Olin pikalt mõelnud, miks mind ei kõneta niivõrd ideaalselt volditud riided, värvikoodid või siltidega karbid, mida korrastamisega sageli seostatakse. Siis sain aru, et minu jaoks ei ole kõige olulisem visuaalne täiuslikkus. Minu jaoks on oluline süsteem, et asjad oleksid loogilises kohas, neid oleks lihtne leida ja kodu ei tekitaks ülekoormust.
See taipamine tõi mulle suure rahu ja kinnitas, et minu lähenemine professionaalsele korrastamisele on täiesti oma nägu. Ma ei loo ideaalpilte, vaid süsteeme, mis päriselt toetavad inimese igapäevaelu.
Mis vahe on korrastamisel ja koristamisel?
Koristamine eemaldab mustuse. Korrastamine loob süsteemi.
Koristada võib iga nädal, aga kui asjadel puudub oma koht, tekib segadus kiiresti tagasi. Korrastamine tähendab otsustamist, loobumist ja toimivate harjumuste loomist.
Milliseid teenuseid pakud – konsultatsioonid, pikemad kursused?
Pakun kodude ja tööruumide korrastamist, individuaalseid konsultatsioone, grupikoolitusi, veebiprogramme ja vestlusringe. Lisaks kirjutan, esinen ning räägin ülekoormuse, visuaalse müra ja loobumise teemadel.
Miks on selline korrastamine oluline ja kuidas selle mitte tegemine inimeste igapäevaelu mõjutab?
Kodu peaks inimest toetama, mitte teda väsitama.
Kui keskkond on pidevalt ülekoormatud, kulub palju energiat otsimisele, otsustamisele ja pooleliolevatele asjadele. See mõjutab keskendumist, suhteid ja enesetunnet rohkem, kui me sageli teadvustame.
Kes on täna peamised kliendid? Kuidas kliendid sinuni jõuavad?
Enamasti 35-60-aastased naised, kes on harjunud kõigega ise hakkama saama, kuid tunnevad, et asju, kohustusi ja otsuseid on lihtsalt liiga palju.
Minu kliendid ei otsi tegelikult korrastajat. Nad otsivad rohkem selgust, rahu ja toimivaid süsteeme.
Kliendid jõuavad minuni peamiselt soovituste kaudu, LinkedIni ja kodulehe kaudu ning koolitustel osalejate hulgast. Üha rohkem jõuab inimesi minuni ka artiklite ja raamatute kaudu.
Mis on peamised väljakutsed, mis klientidel täna on?
Kõige suurem väljakutse ei ole tavaliselt korrastamine. Kõige raskem on otsustada ja lahti lasta.
Paljud inimesed ütlevad: “Äkki läheb vaja”, “Selle sain emalt” või “Ma peaksin ise hakkama saama.” Tegelikult on küsimus sageli turvatundes, mitte asjades.
Kas on olnud mõni meeldejääv tagasiside kliendilt? Ja mis?
Üks klient ütles mulle, et suurim põhjus, miks ta polnud varem teenust tellinud, oli hirm emotsioonidega hakkama saada. Pärast koostööd ütles ta, et kõige suurem kergendus oli mõistmine, et ta ei pea seda kõike üksi tegema. See võtab minu jaoks hästi kokku professionaalse korrastamise olemuse, et me ei liiguta lihtsalt asju, vaid aitame inimestel teha keerulisi otsuseid turvaliselt ja omas tempos.
Kõige rohkem lähevad mulle korda just need tagasisided, kus inimene tunneb, et ta on saanud tagasi kontrollitunde oma kodu ja elu üle. Üks noor ema kirjutas pärast koostööd:
„Mulle väga meeldis, et Ülle käis kodus kohal, tegi pildid ja mõtles plaani läbi. Korrastamine oli tema juhitud ja minul oli beebi kõrvalt selle võrra vähem vaja otsustada. Kõik lahendused olid väga praktilised, Ülle oskas meie pere jaoks luua päriselt toimiva kodutunde. Tulemus jäi nii hea ja ma olen teenusega väga rahul.”
Teine klient ütles lihtsalt:
„Koos Üllega saime minu kodu päriselt korda. Ta reageeris kiiresti, oli kohe platsis ja mingit edasilükkamist ei olnud.”
Sellised hetked kinnitavad mulle, et inimesed ei otsi ainult korrastamisteenust. Nad otsivad tuge, süsteemi ja tunnet, et muutusega ei pea üksi hakkama saama.
Oled avaldanud ka raamatu „Rokk-kontsert minu peas.” Kuidas jõudsid selle idee juurde?
Raamat sündis tegelikult ühest Facebooki postitusest. Olin just saanud täiskasvanuna ATH diagnoosi ja tahtsin sellest sõpradele kirjutada. Hakkasin kirjutama, aga postitus läks järjest pikemaks. Mida rohkem ma kirjutasin, seda selgemaks muutus ka mulle endale, millega olin kogu elu elanud.
Ühel hetkel sain aru, et see ei ole enam lihtsalt Facebooki postitus. See on lugu, milles võivad paljud inimesed ennast ära tunda.
ATH-ga kaasneb sageli see, et ideid on väga palju, aga need jäävadki ideedeks. Minu jaoks oli selle raamatu kirjutamine esimene kord, kui ma otsustasin, et ma ei jää seda ideed lõputult analüüsima, vaid teen selle päriselt ära. Tagantjärele vaadates ei sündinud ainult raamat, vaid palju suurem enesemõistmine ja julgus oma kogemust jagada.
Kuidas on ATH mõjutanud sinu teekonda ettevõtjana?
ATH on mõjutanud minu ettevõtlusteekonda palju rohkem, kui ma alguses ise arvasin. Aastaid tundsin, et mul on korraga kümneid ideid, alustan suure entusiasmiga, aga fookuse hoidmine ja prioriteetide seadmine on keeruline. Samal ajal olen alati armastanud korda ja süsteeme, sest just need aitavad mul mõtteid koondada ja vähendada visuaalset müra.
Paljud arvavad, et ATH ja korrastamine ei sobi kokku. Minu kogemus on vastupidine. Just vajadus süsteemide järele ongi mind professionaalse korrastamise juurde toonud.
Ettevõtjana on ATH õpetanud mulle veel, et kõik ideed ei pea saama kohe projektiks. Olen õppinud teadlikult valima, planeerima ja loobuma ka headest mõtetest, et jõuda päriselt olulisteni. Samas pean ATH-d ka oma tugevuseks. See annab mulle loovuse, võime näha seoseid ja märgata lahendusi, mida teised sageli ei näe. Nii on sündinud ka minu raamatud, koolitused ja mõiste “loobumisteraapia”.
ATH ei ole minu jaoks takistus ettevõtluses. Minu suurim väljakutse on energia ja tähelepanu juhtimine ning suurim tugevus on oskus näha seoseid ja luua süsteeme, mis aitavad ka teistel oma elu lihtsamaks muuta.
Mis on olnud siiani suurim väljakutse ettevõtte juhtimise juures?
Suurim väljakutse on olnud fookuse hoidmine. Mul on palju ideid, energiat ja huvisid ning ettevõtjana on olnud vaja õppida, et kõike ei pea tegema korraga. Olen aru saanud, et sama oluline kui otsustada, mida teha, on otsustada, millest loobuda.
Samuti olen pidanud teadlikult õppima oma aega ja energiat juhtima. Alguses tahtsin kõike ise teha, kuid järjest rohkem mõistan, et ettevõte kasvab siis, kui julged kaasata teisi ja keskenduda sellele, milles oled ise kõige tugevam. Ettevõtlus on õpetanud mulle, et süsteemid ei ole vajalikud ainult kodus, vaid ka ettevõttes. Hea plaan, selged prioriteedid ja oskus öelda “ei” on sama olulised kui hea idee.
Mis on olnud suurim õnnestumine?
Suurim õnnestumine on olnud see, et julgesin teha kannapöörde ja luua endale töö, millel on minu jaoks päriselt tähendus. Olen leidnud oma niši ja oma sõnumi. Kui alguses rääkisin korrastamisest, siis täna räägin ülekoormusest, visuaalsest mürast, süsteemidest ja sellest, kuidas keskkond mõjutab inimese heaolu.
Ja võib-olla on veel üks õnnestumine, mida ma alles õpin märkama. ATH-ga on minu jaoks väga loomulik, et kui üks eesmärk on täidetud, siis ma ei jää selle üle pikalt rõõmustama, vaid otsin juba järgmist mäge, mida vallutada. Alles teadlikult tagasi vaadates saan aru, kui palju tegelikult tehtud on.
Kui keegi oleks mulle kaks aastat tagasi öelnud, et kirjutan raamatu, räägin raadios ja televisioonis, avaldan artikleid, koolitan üle Eesti, lõpetan ettevõtlusinkubaatori ning loon oma metoodika ja ekspertbrändi, oleksin ilmselt selle mõtte välja naernud.
Täna saan aru, et suurim õnnestumine ei ole üks konkreetne projekt või artikkel. Suurim õnnestumine on see, et olen leidnud oma hääle ja julguse seda kasutada.
Millised on tulevikuplaanid?
Soovin kasvatada Korraloojast Eesti juhtiva ekspertbrändi korrastamise, loobumise ja ülekoormuse vähendamise valdkonnas. Minu eesmärk on jõuda inimesteni läbi koolituste, veebiprogrammide, raamatute, meedia ja koostööprojektide ning aidata muuta arusaama, et korrastamine ei ole koristamine, vaid investeering inimese heaolusse.
Plaanis on arendada skaleeritavaid veebikoolitusi ja digitooteid, et professionaalne korrastamine oleks kättesaadav ka neile, kes personaalset teenust ei vaja või ei saa kasutada.
Mul on olemas ka järgmise raamatu idee ja esimesed mustandid. Esimene raamat rääkis minu loo, järgmine soovib veel rohkem aidata inimestel mõista ülekoormust, loobumist ja süsteemide loomist.
Kõige suurem soov on aga see, et Korralooja ei tähendaks tulevikus ainult korrastamisteenust, vaid mõtteviisi, kuidas luua vähem müra ja rohkem selgust nii kodus, töös kui ka igapäevaelus. Soovin, et kui Eestis räägitakse ülekoormusest, visuaalsest mürast või kodu mõjust inimese heaolule, oleks Korralooja üks esimesi nimesid, mis inimestele meenub.
Lõpetasid just Ettevõtlusinkubaatori inkubatsiooniprogrammi. Miks otsustasid liituda ja kuidas läks?
Liitusin inkubaatoriga, sest tahtsin oma ideed selgemaks mõelda ja ettevõtjana kasvada. Kõige suurem väärtus ei olnud minu jaoks ainult teadmised, vaid peegeldus, tugi ja võimalus aeg-ajalt oma ettevõttest samm tagasi astuda.
Võid olla aastaid töötanud suures ettevõttes, vastutanud müügi, turunduse, eelarvete ja projektide eest, aga oma ettevõtte puhul kipud sageli lihtsalt tegutsema. Teed kõike ise ja liigud ühest ülesandest teise, ilma et võtaksid aega strateegiliselt mõelda.
Inkubaator aitas mul aru saada, et ma ei ehita lihtsalt korrastamisteenust, vaid ehitan ekspertbrändi. Sama oluline oli kohtumine teiste ettevõtjatega. Mikroettevõtjana on väga lihtne jääda oma mõtete sisse kinni. Vahel on vaja kedagi, kes küsib õige küsimuse, peegeldab sinu tugevusi või lihtsalt ütleb, et liigud õiges suunas.
Ja võib-olla ongi see kõige olulisem õppetund, mille inkubaatorist kaasa võtan, on et ettevõtet ei kasvata ainult töötahe. Sama olulised on fookus, süsteemid, koostöö ja julgus abi küsida.