Vilistlane QLR Disain: Peaehted oma elu kuningannadele
Tallinn Design House’i Artist Series projekt käis külas Ettevõtlusinkubaatori vilistlasel QLR Disain. QLR Disaini looja Kaie Kuuler jagas, millised disainid on talle loomuomased, kuidas ta kogu inspiratsiooni ja miks on ta otsustanud luua just peaehteid.
Kaie on tegutsenud moevaldkonnas kogu elu – peamiselt rätsepana teiste disainerite heaks. Ta on ka valmistanud aksessuaare moeshow’dele ning just sealt sai alguse tema armastus peakaunistuste vastu. „Ühel hetkel tuli äratundmine: kas nüüd või nüüd,“ kirjeldab ta hetke seitse aastat tagasi, kui aeg oli küps enda brändi loomiseks.
Kaie looming on mitmekülgne, pakkudes midagi igale maitsele ja meeleolule. Brändi valikust leiab nii klassikalisi kübaraid kui ka päris pööraseid pilkupüüdvaid peaehteid. „Mulle endale meeldib kalduda äärmusesse,“ ütleb Kaie. „Vahel tahan olla minimalistlik ja luua ääretult lihtsaid, klassikalisi peakaunistusi. Aga siis jälle tahan panna pähe roosast brokaadist lipsu ja olla pöörane beib,” ütleb ta lõbusalt. Just lai tootevalik teebki QLR Disaini ainulaadseks.
Mis sütitab loomeprotsessi?
Inspiratsioon jõuab Kaieni väga erinevaid teid pidi. Mõnikord tuleb see täiesti ootamatult, nagu siis, kui ta otsis keset talve üht teist kangast, kuid leidis hoopis rohelise kangatüki. „Ma teadsin täpselt, et maikuus teen sellest maikellukestega peavõru,“ meenutab ta. Kiirel tellimustööde perioodil maikuus tundis Kaie, et nüüd saab lõpuks karikas täis ja ta peab hetkeks aja maha võtma ning midagi enda jaoks tegema. „Panin kõik muu kõrvale ja tegin kaks päeva ainult seda peaehet. Olin mitu kuud selle mõtte käes mõnulenud, et millise ma teen ja kuidas ma teen. Tahtsin näha, kas see kõik tehniliselt ka töötab. Ja vot siis, kui see peavõru valmis sai, olin tõeliselt õnnelik.“
Loomeprotsess on Kaie jaoks osalt intuitiivne, osalt ka praktiline. Hooajalisus ja inimeste vajadused mängivad siin oma rolli. Näiteks jõulude paiku, mil domineerivad loomingus must, kuldne, hõbedane, valge ja kuuseroheline, täiendavad pidulikke tooteid ka säravad kivikesed ja litrid. Kevadised tooted on alati helgemad, värvilisemad. Kaie kogub materjale järk-järgult, et inspiratsiooni saabudes kohe tegutsema hakata. „Mul peab olema palju „õlgi ja sulgi“. Kui mõte tuleb, ei taha ma oodata nädalaid, kuni materjal kohale jõuab – siis läheb õhin üle,“ selgitab ta. Ta ei joonista kunagi ühtegi kavandit üles, selleks pole vajadust, sest kõik on peas olemas.
Kaiele pakub suurt rõõmu ka keerukate insenertehniliste lahenduste väljamõtlemine. „Kas ma panen selle detaili siia kõrgele seisma? Kuidas ta seal püsib? Kuidas ma gravitatsiooni üle kavaldan? Ja ei ole midagi, mida natuke traati ja väike vägivald ei aitaks saavutada,“ naerab ta.
Peaehete arhitektuur
Kaie loominguline tööpõld on lai ning sama mitmekesine on ka tema materjalivalik. Talvekübarad sünnivad naturaalsest vildist, suvised aga looduslikust sisalist. Kõik muu jääb nende kahe vahele. „Ma kasutan litreid, sulgi, õlgi, sametit, võrku, kivikesi, pärleid… you name it,“ ütleb ta. „Kõik, millest midagi teha saab, võib kaubaks minna.“ Just see vabadus materjale kombineerida lubab Kaiel vormidega mängida ja luua nii klassikalisi kui ka fantaasiaküllaseid peaehted.
Kõigi nende võimaluste keskel on siiski üks materjal, mis tõmbab Kaie tähelepanu ikka ja jälle: suled. „Kui sa mõtled linnu peale, siis tal on nii erinevad suled: tiivasuled, udusuled kuni kõige jämedama sulerootsuni välja. Erinevatel lindudel on täiesti erinevad suled ja see on tohutult inspireeriv, selgitab ta. Sulgedes peitub tema sõnul lõputu variatsioonide võimalus ja loomulik ilu, mis teeb neist tänuväärse materjali.
Peaehete valmimisprotsess
Kaie naudib oma tööd sedavõrd, et ei vaata kunagi kella, kui kaua ühe peaehte valmimine aega võtab. „Alalõpmata küsitakse, kaua sul sellega läks. What difference does it make?“ ütleb ta. Mõned tööd on loomulikult ajakulukamad, kuid loomisrõõm kaalub ajamõõtmise üles. „Muidugi ma tean, et ajakulu ja tootehind peavad omavahel kooskõlas olema“ lisab ta naerdes. Tavaliselt on Kaiel pooleli mitu tööd korraga, mida ta vastavalt meeleolule ja tööetappidele vaheldumisi teeb.
„Hommikuti olen ma alati kõige produktiivsem, siis vormin tavaliselt kübaraid, mis on suhteliselt füüsiline töö “ räägib Kaie. Paari kolme vildi tõmbamine vormile võtab täiesti läbi, eriti kui on keerulise kujuga mudelid. Pärastlõunal eelistab ta rahulikumat nokitsemist, erinevaid käsitööetappe, mis vajavad peent näputööd ja kannatlikkust. Sageli teeb ta mitut projekti korraga, et aega võimalikult hästi kasutada. Samal ajal kui vormitud kübarad kuivavad, tegeleb ta teiste poolikute asjadega. „Ma olen täielik multitasker ja püüan iga minuti ära kasutada,“ naerab ta. Siiski on Kaie enda jaoks kehtestanud piiri. „Ükskõik kui hoos ma olen, kella viiest alates panen töö kõrvale, et mitte läbi põleda.“
Uued oskused toovad uued ideed
„Mu looming on ajas kindlasti muutunud, eelkõige tänu juurde tulnud oskustele,“ ütleb Kaie. Ta kuulub Australian Hat Academy’sse, kus liikmetele pakutakse iga kuu uut videokursust. „Ma õpin kogu aeg midagi juurde ja kui sul on oskusi, siis tulevad ka uued ideed. Võid avastada mõne materjali või töövõtte, mida sa varem pole kasutanud.“ Kui Kaie alustas lihtsatest peavõrudest ja -kaunistustest, siis nüüd on ta jõudnud ka kübarateni. „See on kindlasti suur edasiminek.“
Oskuste kasv on toonud kaasa ka loomingulise mitmekesisuse ja tänu veebikursustele on Kaie saanud õppida palju rohkem kui varem. „Tänu koroonale hakati hästi palju kursusi internetis tegema. Varem pidid selleks sõitma 2–3 päevaks Londonisse, aga kui oled käsitöö inimene, siis ei ole neti teel õppimine absoluutselt mingi probleem ega kuidagi viletsam, kui kohapeal õppimas käia.“
Kuigi areng on olnud suur, käib sellega kaasas ka väike loomehirm. „Mõnikord mõtlen, et äkki järgmisel korral ei tule ideed. Iga kord tuleb! Aga ikka kardad, et oled ennast tühjaks teinud,“ tunnistab ta.
„Ma jätan erinevate disainide vahele tavaliselt kaks-kolm aastat – ma ei tee samu asju järjest,“ ütleb Kaie. „Selle ajaga jõuavad tekkida täiesti uued mõtted. Ja vahel vaatan ka mõne vana, kunagi populaarse olnud toote üle ning teen sellele väikese värskenduse.“
Vastupidavus kui kvaliteedi märk
Oma rätsepataustale ja perfektsionismile toetudes peab Kaie oluliseks ka peaehete vastupidavust. „Alati võivad peakaunistused mõne õnnetu juhuse tõttu puruneda, aga kuna nad on siiski enamasti pidulikud, neid kantakse ühel õhtul ja pannakse tagasi karpi kuni järgmise korrani, siis nad liigselt ei kulu.” selgitab ta. Enamiku peavõrude karkassid on metallist, mis teeb need nii painutatavaks kui ka vastupidavaks.
Viltkübarad on rohkem igapäevased tarbeesemed, mis aja jooksul loomulikult kuluvad, kuid nende eluiga on siiski pikk. „Viltkübarat saab puhastada, aurutada ja uuesti vormida. Ta ärkab täitsa uuele elule ja kestab aastaid,“ ütleb Kaie.
Tulevikku vaadates
Tulevikku vaadates soovib Kaie oma brändi juures eelkõige laiendada kübarate valikut. „Kõik klassikalised mudelid võiksid olla esindatud,“ ütleb ta.
Samas unistab ta ka sellest, et leiaks igapäevase loometöö kõrvalt rohkem ettevõtlikkust ja oskusi oma brändi välismaal turundada. „Eesti on väga väike ja siinsete inimeste hulk on piiratud. Tahaksin, et mul oleks rohkem aega ja teadmisi jõuda klientideni ka mujal maailmas.“ Ta tõdeb ka, et ega välismaal sind keegi ei oota kogu selles tootekülluses tuleb ennast ise nähtavaks teha. Ometi on Kaie looming läbi veebipoe juba jõudnud Eestist kaugemale. „Just hiljuti osteti üks kübar Chicagost.“
Eestis jõuavad kliendid Kaieni eri radu pidi. „Kui nad stuudiosse tulevad, küsin alati, kuidas nad mind üles leidsid. Kes googeldas, kes sai tuttavalt soovituse.“ Kaie sõnul töötab suusõnaline soovitus aga alati kõige paremini.