Millised on tekstiilide omadused ja kasutusvõimalused?
17. septembril toimus Tallinna Tehnikakõrgkoolis BALTIC2HAND projekti raames praktiline ja inspireeriv seminar „Millised on tekstiilide omadused ja kasutusvõimalused?“, kus arutleti tekstiilmaterjalide omaduste, nende kasutusvõimaluste ning rolli üle kestlikus ringmajanduses. Sündmus tõi kokku valdkonna spetsialistid, disainerid, tootearendajad ning huvilised, kes soovivad teha teadlikumaid valikuid materjalide kasutamisel ja arendamisel.
Baltic2Hand: ringmajanduse suunas samm edasi
Seminari avas Tallinna Ettevõtlusinkubaatori turundusjuht Margaret Aidla ülevaatega BALTIC2HAND projektist, mille partnerid on pärit Eestist, Lätist, Soomest ja Rootsist. Projekti eesmärk on parandada tekstiilide taaskasutust ja vähendada tekstiilijäätmeid Kesk-Läänemere regioonis, toetades samas ettevõtteid uute ringsete ärimudelite loomisel ja katsetamisel.
„Tekstiilisektor vajab innovatsiooni ja koostööd, et vastata muutuvatele tarbijate ootustele ja uuele Euroopa Liidu seadusandlusele,“ selgitas projekti tutvustanud Margaret Aidla. „Meie töö keskendub ettevõtete toetamisele selles muutuses – alates uuringutest ja ideestamisest kuni ringsete ärimudelite prototüüpide katsetamiseni.“
Projektis läbi viidud uuringud on toonud välja mitmeid olulisi tarbijagruppe, kelle vajadustega tulevikulahendused peavad arvestama. Näiteks „mugavuse otsija“ väärtustab keskkonnateadlikkust, kuid eelistab sageli siiski uusi rõivaid mugavuse tõttu. „Klassikaline riietuja“ seab esikohale kvaliteedi ja hügieeni ning vajab rohkem tõendatud infot teise ringi toodete kohta. „Stiili individualist“ näeb aga taaskasutuses võimalust eneseväljenduseks ning otsib unikaalsust ja kogukonnatunnet.
Aidla sõnul näitavad uuringud selgelt, et tarbijad soovivad rohkem ja selgemat infot toodete päritolu, koostise ja hoolduse kohta. Selleks suunab ka Euroopa Liidu strateegia, mille eesmärk on, et aastaks 2030 oleksid kõik ELi turule jõudvad tekstiilitooted vastupidavad, parandatavad ja ringlussevõetavad, valmistatud suures osas ümbertöödeldud kiududest ning toodetud keskkonda ja sotsiaalseid õigusi austades.
Üheks uuenduslikuks lahenduseks saab olema digitaalne tootepass, mis annab tarbijale põhjaliku ülevaate toote päritolu, koostise ja keskkonnamõju kohta ning aitab võidelda ka rohepesuga. „Üha enam tuleb ette olukordi, kus toote kohta tehakse üldisi väiteid, nagu „öko“ või „keskkonnasõbralik“, ilma neid tõendamata. EL soovib sellised tühjad lubadused lõpetada ja anda tarbijatele kontrollitud ja läbipaistvat infot,“ rõhutas Aidla.
Tekstiilide omadused – materjali mõistmine on võtmetähtsusega
Seminari peateemat avas Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia ja ringmajanduse instituudi lektor Diana Tuulik, kes rõhutas, et tekstiilide mõistmine algab nende olemusest. „Innovaatiline on igal juhul see materjal, mis on keskkonnasõbralik,“ sõnas Tuulik. Levinumate materjalidena tõi ta välja puuvilla ja polüestri, mille laialdane tootmine näitab nende tähtsust tekstiilitööstuses.
Tuuliku sõnul ei piisa aga pelgalt teadmises, kas materjal on „puuvill“ või „polüester“. „Mind ei aita teadmine, et tegemist on puuvilla või polüestriga – mind aitab see, kui ma tean, milline on materjali keemiline koostis. Just sellest sõltuvad tema omadused ja käitumine,“ selgitas ta. Näiteks villa ja siidi sarnased omadused tulenevad nende valgusisaldusest ning erinevate kiudude keemiline olemus määrab ka värvimise ja hoolduse viisi.
Oluline on ka kolme mulli reegel – iga tekstiili puhul tuleb vaadata, millest see on tehtud, kuidas on kujundatud selle struktuur ning millise viimistluse see on saanud. Just viimistlus võib muuta toote omadusi märkimisväärselt, olgu see siis kortsumiskindlus, antistaatilisus või mustuse hülgavus. „Viimistlus on tekstiilimaailma kõige kiuslikum osa – see võib olla nähtav või nähtamatu, aga mõjutab oluliselt toote omadusi ja hooldust.“
Tuulik rõhutas ka, et ükski materjal ei ole jätkusuutlik, kui seda tarbitakse arutult. „Regeneratiivsete tekstiilide arendamine on ressursimahukas ja keeruline, kuid see on vajalik samm. Taaskasutus nõuab meist kõigist valmisolekut tulla välja mugavustsoonist.“
Koostöö ja teadlikkus viivad edasi
Seminari lõpetas Paula Veske-Lepp, kes tutvustas Euroopa Liidu rahastatud ARTEMIS projekti ning arutles osalejatega selle üle, kuidas eri piirkondade, ülikoolide ja ettevõtete koostöö saab toetada tekstiilide ringmajanduse arengut.
Päev sisaldas ka populaarseid laborikülastusi, kus tutvustati Tallinna Tehnikakõrgkooli tekstiilmaterjalide testimise laborit ja antropomeetrialaborit (3D skänneerimine). Külastuste kohad täitusid kiiresti, mis näitab kasvavat huvi teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste vastu tekstiilivaldkonnas.
Seminar toimus Baltic2Hand projekti raames, mida rahastab Interreg Kesk-Läänemere programm 2021–2027 Euroopa Liidu kaasrahastusel. Projekti partnerid on Tallinna Ettevõtlusinkubaator, Laurea Rakenduskõrgkool, Läti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Turu Rakenduskõrgkool ja Sustainability InnoCenter.