Ettevõtlusinkubaatori mentorid Mikkin ja Klaar toovad välja vead, mille otsa algajad kõige rohkem komistavad
Ettevõtlusinkubaatori mentorid Kaarel Mikkin ja Margus Klaar on aastate jooksul nõustanud kümneid ettevõtteid ja kujundanud ümber ka Ettevõtlusinkubaatori enda teenuseid. Nende praktiline ja otsekohene lähenemine aitab alustavatel ettevõtjatel vältida valusaid vigu ning jõuda selgusele, kas see, mida nad teha oskavad ja tahavad, on ka kellegi jaoks vajalik, oluline ning väärtust loov ning kuidas sellega raha teenida oleks võimalik.
Kaarel ja Margus ei kaunista ega silu enda tehtavat tööd. Nende nõuanded tulevad otse kogemusest ja on vabad klišeedest. Nad on aidanud ettevõtjatel vältida ummikuid ja raisatud investeeringuid, olgu selleks siis läbimõtlematu bränd, skaleerimatu ärimudel või liigne lootus sõprade tagasisidele.
Ettevõtlusinkubaatoriga on mehed olnud seotud juba pikki aastaid. “See lugu algab tegelikult 2010.–2011. aastast, kui me Tallinna Loomeinkubaatoriga koostööd tegime ja aitasime nende inkubatsiooniprotsessi teenust kujundada paremaks. Oleme seda protsessi vähemalt kahel, kui mitte kolmel korral uuendanud,” meenutab Kaarel.
Aastast 2015 on Kaarel mentor ja koolitaja: “Mentorlus tekkis iseenesest valdavalt konverentside ja seminaride kaudu, kus inimesed ise tulid pärast esinemist rääkima ja soovitasid edasi.”
Margus toob välja, et nad on koos Kaarliga osalenud ka inkubaatori teenuste ümberdisainimises: “Sellest tekkisid kolm erinevat kliendigruppi: kasvuettevõtted, alustajad ja lihtsalt ideega inimesed. Sellest ajast alates oleme siis ka inkubaatori klientidele mentorlust ja koolitusi pakkunud.”
Kolm tüüpi ettevõtjaid, kes inspireerivad enim
Kaarel kirjeldab, et nende töö käigus kohtavad nad väga erinevaid inimesi ja ettevõtteid, keda võib laias laastus jagada kolmeks:
- Ettevalmistamata tulijad, kes ei tea, kuhu nad on sattunud, kes on mentor, mis teemal mentorlus käima hakkab. Nad ei oska midagi asjalikku küsida ega ka iseenda kohta rääkida.
- Uudishimulikud algajad, kellel on esimene äriidee ja nad on ettevalmistunud, aga puudub ettevõtluskogemus.
- Kogenud või karjääripöörde tegijad, kes on kõige huvitavamad. Näiteks mõni profisportlane, kes on nüüd loonud konsultatsioonifirma, oskab väga detaili minna ja mõtestada seda infot, mida mentorid annavad.
Margus lisab, et see mitmekesisus oligi üks põhjus, miks inkubatsiooniprogramm ümber disainiti. “Mõni ei tea, mida teeb, mõni on alustaja ja mõni juba väga pika ettevõtluskogemusega, alustades uut asja.”
Mis teeb ärimudeli koolituse väärtuslikuks?
Margus rõhutab, et tõeline väärtus luuakse paberil: “Eksi paberil, ära eksi päris äriga. See paar kuud, mil sa oma asja läbi mõtled, on palju odavam ja lihtsam kui hiljem tehas püsti panna ja avastada, et keegi seda toodet ei taha.”
Ta lisab, et paljud alustajad kipuvad liikuma liiga kiiresti vormi ehk logo, disaini, pakendi juurde, ilma et sisu oleks läbi mõeldud. “Kõigil on arvamusi, kui asi puutub vormistusse. Aga kui asi puudutab sisu, siis ei taheta kaasa mõelda. Tegelikult lood sa väärtust just sisu läbi mõtlemisega, kui sisu on paigas, on vormistamine lihtne,” tõdeb ta.
Kaarel täiendab seda mõtet, rõhutades sisulise mõtestamise järjekorda. “Asju õiges järjekorras tehes on võimalik säästa aega ja raha. See stardipingutus on alati suurem, ebamugavam ja tüütum, aga tagantjärele väljatagurdamine on topelt aja ja rahakulu.”
Margus toob ka praktilise näite sellest, kuidas asjad lähevad viltu. “Mul on jube lahe toode, aga nüüd, kui ma peaks seda 10 000 korda rohkem tootma, siis kuidas ma seda teen? Kapitali on vaja, inimesi on vaja, protsesse on vaja. See ei ole enam hobiprojekt, see on äri. Ja kui see pole äriliselt jätkusuutlik, siis sellest ei saa ettevõtet.”
Ta rõhutab ka, et eriti väikeste, elustiiliettevõtete puhul, kus on üks-kaks inimest ja palju entusiasmi, võib kergesti juhtuda, et “midagi on valmis saanud, aga tegelikult see asi ei ole nagu jätkusuutlik selles vormis.”
Selle kõige taustal on ärimudeli koolitusel selge eesmärk: panna alustaja mõtlema pikemalt ette, visualiseerima tulevikku mitte ainult toote või teenuse, vaid kogu äriloogika vaates: kliendid, väärtuspakkumine, tulumudel, kulustruktuur, tegevused, partnerid. Alles seejärel saab ehitada tugevale vundamendile esteetika ja brändi.
Bränding ja teenusedisain on rohkem kui logo või ilus koduleht
Kaarel näeb, et ettevõtete arusaam brändingust on tihti moonutatud. Klassikaline on see, et mul on uut logo vaja või ilusat kodulehte. “Aga küsimus, et mida sa sinna kirjutad, kes peaks sinna jõudma, kuidas see info eristub konkurentidest, see jääb tähelepanuta,“ tõdeb ta.
Tema sõnul jõuavad kõik brändingu ja teenusedisaini teemad omavahel risti. Mõnel juhul on sisuline pool paigas, aga vorm ei toeta. “See on nagu väga hea toode väga koledas pakendis ja kontakti ei teki,” sõnab Kaarel.
Probleem on ka see, et ettevõtted tellivad sageli identiteeti, kas tuttavalt või teevad selle mõnel platvormil ise. “Pärast kahte aastat jooksevad nad ummikusse. Nad ei oska seda kasutada. Ta ei tööta. Ja keegi ei kuule,” tõdeb Kaarel.
Kuldne soovitus alustavale ettevõtjale?
“Ära tööta üksi,” ütleb Margus. “Kui sul pole kellegagi arutleda ja mõelda, kuidas me saaks paremini või huvitavamalt teha, siis sa lihtsalt ei jaksa. Juhul kui sa ei tee kunsti või midagi sellelaadset, mis on puhtalt autori töö, siis üksi tehes sa lõpuks jooksed vastu seina.”
Kaarel lisab, et teine oluline asi on FFF – family, friends, fools (toim.- perekond, sõbrad, hulljulged). “Hästi paljud alustavad oma mingist hobist või huvitegevusest ja nende esimesed kliendid ongi sõbrad. Siis nad üritavad sama asja ülejäänud sõpradele müüa.”
Ta rõhutab, et tegelikult peaks võimalikult vara sõbrad ja pere võrrandist välja lülitama ja mõtlema, et juhul kui ma teen seda ettevõttena ja mul ei ole mitte ühtegi kliendi telefoninumbrit sõprade näol telefonis, siis kuhu ma lähen? Kellele ma siis pakun ja kuidas mind jutule võetakse?
Selline vaatenurk sunnib ettevõtjat oma ideed ja positsioneerimist palju selgemalt sõnastama, vaatama peeglisse ja küsima: kas mu toode või teenus töötab ka võõrale inimesele, mitte ainult lähedase heakskiidul.
Kaarel toob lisaks välja, et paljud tahavad kasvada, aga ei taha inimesi juurde: “Nad jäävadki üksi toimetama ja pusima, aga sealt ei saa tulla ka sellist skaleeruvat kasvu. Sa pead suutma delegeerida ja sa pead mõtteid vahetama kellegi teisega.”
See soovitus ei ole lihtsalt “ära jää üksi”. See on üleskutse professionaalseks kasvamiseks: ära tee äri selle loogikaga, et “mu sõbrad juba küsivad ise” või “ma ei ole kunagi turundust teinud, aga kliendid tulevad”. Kui tahad, et sinu ettevõttel oleks potentsiaali kasvada, peab see töötama ka väljaspool tuttavate võrgustikku.
Varajase ja hilisema faasi erinevused?
Margus kirjeldab, et varajases faasis on entusiasm suur, ollakse nõus ilma palgata töötama. “Aga kui tahad palka saada ja teised ka, siis selgub, et eelarvesse pole tööaega arvestatud. Siis avastad, et oled kogu aeg poole hinnaga töötanud ja keegi ei taha hiljem juurde maksta,” tutvustab ta riske.
Kaarel näeb, et paljudel puudub arusaam ettevõtte juhtimisest: “Sageli keskendutakse tootearendusele ja turundusele. Aga mida tähendab rahavoogude planeerimine, maksude maksmine, inimeste palkamine ja juhtimine? Neid oskusi pole.”
Ta toob välja, et paljud ettevõtjad ei julge inimesi palgata ega ka lahti lasta, kui vaja: “Ütlevad, et ta on mul tuttav. See on see, mis juhtub, kui alustad ettevõtet sõbraga. Parem saada äripartneriga sõbraks, kui sõbraga äripartneriks.”
Mentorite tagasiside võiks olla laialdasem
Margus tunnistab, et koolitaja rollis jääb harva keegi pikemalt meelde: “Päevas räägid kümne või viiekümne inimesega. Ettevõtteid on palju. Kui keegi väga eredalt meelde jääb, siis peab see olema hästi eriline inimene ja hästi eriline juhtum.”
Ta selgitab, et koolitaja positsioonilt on see paratamatu. “Koolitaja jääb meelde, sest ta on üks. Aga saalis on 50 inimest, kõik räägivad midagi. Parimal juhul üritad sina mingit tarkust edasi anda, aga kes sulle meelde jääb?”
Mehi endid inspireerib…
“Koolitamine on kõige parem viis õppida,” ütleb Margus. Tema jaoks pole ükski koolitus kunagi täiesti identne eelnevaga, kuna ta muudab pidevalt sisu ja lähenemist, hoidmaks nii iseennast kui ka kuulajaid vaimselt erksana.
“Ma ei saaks öelda, et ma lähen kunagi täpselt sama koolitusega kaks korda. Ma timmin ja parandan koguaeg esiteks juba selleks, et endal oleks huvitav ja teiseks, et näited ja teemad oleksid asja- ja ajakohased,” kirjeldab Margus.
Samas rõhutab ta, et koolitamine ei ole ainult teistele õpetamine, see on ka iseenda proovilepanek, nagu ajutrenn või võistlus. “Sul on tund aega ja sa pead olema kasulik. Kui sa ei oska asja lihtsalt selgitada, siis sa ei tea seda piisavalt hästi, nagu Einstein ütles.”
Mentorlus, ütleb Kaarel, pakub veidi teistsugust, aga sama köitvat kogemust, lisades, et talle meeldib selle juures spontaansus. “Ma ei pea liiga palju ette valmistama, vaatan lähteülesannet, võib-olla heidan pilgu ettevõtte kodulehele, ja juba saabki kohtumise alustada.”
Suurim väärtus tuleb tema sõnul sellest, et kohtutakse inimestega väga erinevatest eluvaldkondadest. “See, kui sa satud rääkima kellegagi täiesti teistsugusest maailmast, näiteks endine tippsportlane, kes nüüd nõustab teisi sportlasi või arendab oma äri, see on inspireeriv. See paneb mõtlema ja kaasa elama, sest maailmavaade on hoopis teine,” tõdeb Kaarel.
Ta märgib, et mõnikord piisab vaid mõnest praktilisest soovitusest, et ettevõtja saaks “kännu tagant liikuma”. See teadmine, et sa päriselt aitasid kellegi ettevõtte pöördelisel hetkel, ongi Kaarli hinnangul suurim motivatsioon. “Vahel ütled midagi, mis võib sulle endale tunduda tavapärane, aga teisele inimesele on see just see, mis aitas tal selgusele jõuda. See ongi kõige lahedam hetk.”