Uudised

Lii Aalik: Minu esimene start up!

1. veebruar 2021

KoduLine.ee kaasasutaja ja Loomeinkubaatori inkubant Lii Aalik avab startupi tegemise telgitaguseid jagades omaenda kogemust. KoduLine aitab jõuda hetkega üle 140 parima maaklerini erinevatest büroodest üle kogu Eesti, kes saadavad kriteeriumitele vastavaid pakkumisi, mis veel avalikku müüki pole jõudnud.

Jah, ma teen start up’i! See ei ole üldse kerge, arvestades, et enamik start up’ide loojatest on poole nooremad ning enamus mehed, kes üles kasvanud digimaailmas. Kuid see ei ole ka kaugeltki võimatu, sest esmatähtis on idee ja idee on meil hea!

Mida enam aeg edasi, seda rohkem mõistan, kui tähtis on start up’is ellujäämiseks lisaks ideele ka elukogemus, eneseusaldus ja tiim. Just need kolm tegurit aga võivad anda noorema põlvkonna ees eelise – elukogemus annab teadmise, millele peaks keskenduma ning mille peale aega mitte asjatult kulutada. Samuti on täpselt paika loksunud arusaamad iseenda võimetest ka ootamatutes olukordades. Ja väga oluline on võimalus moodustada tiim inimestest, kes on mingil määral juba maha rahunenud ja kes ei kaota mõne uuema ja veel värskema idee tekkides entusiasmi meie ühise projektiga toimetada.

Start up’i asutamisel on hea juba ette arvestada, et algus on raske ning peale tahtejõu ja usu pole alguses suurt midagi, mis motiveeriks. Tiimi tugevus avaldub hetkel, mil kedagi tiimist tabab nõrkushetk – just siis on teiste roll neid toetada ning uskuda mitme eest. Neid hetki on olnud kõikidel ja see ei ole üldse halb, sest nende käigus saab selgeks tegelik potentsiaal õnnestumiseks. Ka meil on olnud neid hetki, kus investoritega suheldes kuuled juba mitmekümnendat korda “ei” ja hinge hakkab painama võimalus, et mis siis, kui nii jääbki. Seejärel hakkab vaikselt närima kahtlus, kas see on ikka üleüldse hea idee.

Ainus, mis sel hetkel aitab ja edasi viib, on tiimikaaslaste ergutuskõned, sisemise usu hoidmine ja tahe tõestada vastupidist. Mul on hea meel, et oleme Magnusega need hetked tänaseks üle elanud ning tundnud teineteiselt seda tuge ja tahet vaatamata kõigele edasi minna. “Meie lähme edasi ja alla ei anna” – on olnud meie vankumatu moto järjekordse “ei” kuulmisel. Seda magusamad ja liigutavamad on kohtumised nende investoritega, kes ütlevad “Jah, mul oleks riskivabam ja mugavam liituda järgmises ringis, kui olete juba käivet kasvatanud ja edasi liikunud, kuid ma usun, et teete selle ära ja kavatsen kohe investeerida!”

Võib-olla see summa ei ole üldse investori jaoks olulise suurusega, kuid start up’i tiimile on see kui hapnik, mis annab elu. Aitäh neile investortele, kes riskivad ka algusfaasis investeerida!

Milline on siis alustava start up’i elu?

Igapäevased kõned, kohtumised, koosolekud, ajurünnakud, magamata ööd ja palju muud ning seda kõike pere ja mingisuguse teise töö tegemise kõrvalt, mis aitaks finantsiliselt ellu jääda, et panustada ideesse, millest saab kunagi järgmine ükssarvik. Jah, ükssarvik, sest väiksemat eesmärki pole mõtet võtta. Lisaks häkatonid, pitchimiste võistlused, start up’ide koolitused, meedia, turundus, arendus ja klientidega suhtlus. Suureks abiks on meile olnud Tallinna Loomeinkubaator, kus oleme saanud palju kasulikku infot ning osaleda erinevatel koolitustel. Lisaks kõigele on see olnud hea koht, kust saab peaaegu alati kõikidele küsimustele vastuse. Neid tegevusi on palju, kuid see kõik on seda väärt! Ja kui tähtsaks muutub iga “Like” sotsiaalmeedia postitustel! Iga kord, kui avaldada mingi terake oma ideest, on soov saada tagasisidet. Ja nii loedki iga päev üle, mitu meeldimist on tulnud ning kes neid on jaganud. Kõlab kentsakalt, aga nii see on!

Start up’i asutamise juures ei ole ettevõtte sisemaailm ainus, mille keerukused ikka ja jälle üllatavad. Sel teel avastad ennast hoopis uuest olukorrast ka oma enda pere, sõprade ja tuttavate pilgu läbi. Kui ka ise tunned, et teed midagi üliägedat ja muudad oma suure entusiasmiga kogu maailma, siis õige pea avastad, et üks osa lähiringist, kes on seni alati headel ja halbadel aegadel toeks olnud, suhtub kõigesse üsna leigelt. Seevastu teine osa elab vaimustunult kaasa. Mõned inimesed aga ei taha sellest teemast üleüldse mitte midagi kuulda.

Sellised reaktsioonid panevad mõtlema ning taolised mõttepausid on vältimatud. Need õpetavad meile enda ja teiste kohta rohkem kui oleme siiani seda kogenud. Tundub, et elu kulgebki erinevates etappides, erinevate teadmistega, olles ise muutumises ja vahel ka muutumatuses. Igaühel on valik, kuhu gruppi ta mingis uues olukorras kuulub. Start up’i saab ehitada inimene, kes on võimeline arenema, vajadusel muutuma ja edasi liikuma. Iga inimene, kes selleks kõigeks võimeline on, peaks oma potentsiaali kasutama ning jõuga kinnihoidvatest raamidest end välja lõhkuma. See on raske kuid hädavajalik. Ilma selleta ei muutuks maailm ning ei leiutataks midagi. Skeptikuid on alati olnud, kuid nemad elu edasi ei vii, kui siis ainult selle jonni läbi, millega nende pessimismi ümber lükata. Siit tuleb välja veel üks oluline joon, mida vaja – julgus.