Ettevõtluspäev: Ringmajandus reaalsuses – kõik saab alguse tootedisainist?

30. sept 2021

Tallinna Loomeinkubaator esitles Tallinna Ettevõtluspäeval paneeli “Ringmajandus reaalsuses – kõik saab alguse tootedisainist?” Paneeli modereeris Kairi Kõrve ja osalesid kolm Loomeinkubaatori inkubanti Raiku, Myceen ja ŠMÖKO, keda esindasid Marge Simo, Rain Randsberg ning Karl Pärtel. Lisaks osales paneelis Negavati finalist UNKNOT, kelle nimel jagas mõtteid Kaisa Krusenberg.

“Mesilasvaha riie on hea seepärast, et tema eluiga on kuni aasta, mistõttu keskkonna jalajälg väheneb ning mõjub ka positiivselt tervisele. Seda riiet saab ka pesta ja uuesti kasutada,” rääkis ŠMÖKO asutaja Marge Simo Tallinna ettevõtluspäeval. Ettevõte toodab ökoloogilist mesilasvaha riiet, mille kasutamine aitab vähendada ühekordsete plastkarpide, kilekottide ja fooliumi kasutamist toiduainete pakendamisel.

Mesilasvaha riie on hea alternatiiv plastikule – see on võimalus pakendada keskkonnasõbralikult. Ta tõi ehmatava fakti, et kilepakendeid kasutav inimene sööb päevas ühe pangakaardi jagu mikroplasti. “Mesilasvaha riie on hea seepärast, et tema eluiga on kuni aasta, mistõttu keskkonna jalajälg väheneb ning mõjub ka positiivselt tervisele. Seda riiet saab ka pesta ja uuesti kasutada,” rääkis Simo.

Mesilasvaha saab Eestis piisavalt, kuid suuremate koguste juures võib see olla ettevõtte arengu kitsaskoht. Ta selgitas, et nende tootmine on puhas käsitöö ning kogused pole suured, seega on hind veel palju kõrgem kui plastiktoodetel. “See tähendab hoopis teistlaadi lähenemist kliendile, kes huvitub ka oma tervisest ja kogu maailmast ning oleks selle eest rohkem raha valmis välja käima,” sõnas ta.

Simo sõnul on nad arendanud toodet nii äri- kui erakliendile, ehkki suurele ärikliendile on praegu veel raske müüa, kuna plastikuga on keeruline konkureerida. Siiski tõi ta positiivse näitena Uus-Meremaa, kus on ära keelatud sünteetilised pakendid.

UNKNOT on ringmajandusele spetsialiseeruv agentuur, mis aitab rõivatootjatel oma materjalijäätmetest ümbertöödeldavaid tooteid välja arendada ja müüa. UNKNOTi esindaja Kaisa Krusenberg rääkis, et nemad kasutavad materjali, mis muidu tuleks hävitada ning maksta selle eest veel peale 70 eurot tonni eest. Ta osutas, et nende ärimudel on pigem klassikaline, kuid nad teavad, kui palju kliendid toodet kasutavad ning seega saab toetada oma äritegevust.

Krusenberg osutas, et nad hoiavad esialgu tegevust Eestis, kuid soovivad tulevikus ka Euroopas toimetada. “Vaatame, kuhu kliendi soov meid viib, eesmärk on probleemiga päriselt tegeleda, mitte kiiresti ettevõte üles ehitada ja maha müüa,” ütles ta.

Krusenberg möönis, et tal noore naisettevõtjana on raske müüa erudeeritud ärijuhile oma toodet, ent kuid kui oled asjalik ja usud oma asjasse, siis on see võimalik. “”Ei vastus” võib olla ainult täna “ei”, seega tuleb edasi tegeleda ning kogemustest ka õppida,“ lausus ta.

Krusenberg soovitas olla avatud ja aktiivne suhtleja ning meeles pidada, et eesmärk on vastastikune austus. Ta rõhutas, et praegu on väga soodne aeg, kuna ringmajandust toetatakse nii riigi kui Euroliidu tasemel.

Vasakult: Karl Pärtel, Rain Randsberg, Kaisa Krusenberg, Marge Simo, Kairi Kõrve

Roheettevõtlus pole enam nišš, vaid tööstusrevolutsioon

Krusenberg tõi näite, et kui on suur rõivatootmisettevõte, jääb neil 30 protsenti juurdelõikusjääke alles. Nemad tegelevad neist väiksemate toodete väljalõikamisega, millest omakorda jääb jääke alles. Tulevikus on mõte seegi omakorda ümber töödelda uueks tooteks, mis eeldab suuremate mahtude katsetamist ning avatust koostööle.

Ringmajandus areneb kogu maailmas ning isegi keskkonna saastamise poolest kurikuulsas Indias otsitakse roheettevõtteid. Krusenberg hoiatas samas, et ka siin võib tekkida ülekuumenemine ja tuleb üle elada pettumusi, sest kõik ei õnnestu. Väikeettevõtja eelisena nimetas ta võimalust luua kohe uus süsteem, sest roheettevõtlus pole enam nišš, vaid tööstusrevolutsioon, mis läheb edasi koos digipöördega.

RAIKU on puidust valmistatud komposteeruv alternatiiv mullikilele. RAIKUt esindas ettevõtluspäeval idee autor Rain Randsberg, kes sõnas, et neil on lihtne toode, mis on ilus ja odav. “Probleem pole müük, vaid see, et piisavalt kiiresti toota.”

Randsbergi sõnul on toote eriliseks omaduseks puidu struktuur, mis võimaldab üliväikese kogusega saavutada elastsust, mis omakorda viib toote omahinna viia minimaalseks. Plastik on odav, kuna seda on lihtne massiliselt toota. “Meie probleem on kuidas tootmist täielikult automatiseerida, teeme ülikooliga koostööd,” sõnas ta.

Randsberg osutas, et tootearenduses on mitu ägedat toodet, väljakutseid on väga põnevaid. “See on unikaalne toode maailmas, seadmed tuleb nullist välja arendada, mis on töömahukas, kuid põnev,” rääkis ettevõtja.

Plastiku asemele tuleb seeneniidistikust materjal

MyCeen arendab seeneniidistiku ja orgaaniliste jääkmaterjalide toel komposteeruvaid tooteid. Täpsemalt seob seeneniidistik erinevad orgaanilised jäägid tugevaks, kergeks, mittesüttivaks, komposteeruvaks, süsiniknegatiivseks ja heade akustiliste omadustega materjaliks. MyCeeni esindaja Karl Pärtel sõnas, et ka nemad sarnaselt eelkõnelejatega võistlevad plastiga, kõikide plasttoodetega. Eeliseks see, et sisendmaterjal on null eurot.

Ta osutas, et kui võtta kogu toote elutsükkel, siis sellega lahendab toote järelelu probleemi ehk siis jäätmekäitlus. “Siin on oluline, milliseid jääke kasutada, millised on materjali omadused,” märkis ta.

MyCeen akustiline paneel

Pärtel möönis, et nagu igale alustajale, on neil probleem vähe raha, vähe töötajaid, vähe aega – ehkki oled fokusseeritud, võtab iga asi aega. Seeneniidistiku puhul peab lisaks kõigele väga jälgima steriilsust ning looma selleks laboritingimused, mis väldib igasuguste allergiate tekkimise, et materjal ei hakkaks uuesti kodus elama. Pärtel osutas, et ökotoodete puhul tuleb ökoloogiline jalajälg konkreetselt välja arvutada, mitte lihtsalt öelda, et on “öko”. Ta märkis, et näiteks Skandinaavias küsitakse ökoettevõttelt alati täpseid numbreid, kuna väga palju tehakse meie ümber rohepesu.

“Euroopa poolt tuleb piitsa ja präänikut,” ütles ta rohepöördest kõneledes. Ühelt poolt saab rohepöördesse investeerija parimatel tingimustel laenu, teisalt ähvardab saastajat trahv – näiteks põlevkivitööstus. Pärtel kinnitas, et roheettevõttel on toetusi võimalik saada, kuna tegutseb rohefonde, kust leida investoreid ning erasektor liigub seega juba rohelisel lainel.