Neljaosaline professionaalne koolitusprogramm keskendub visuaalkunstnikele, kes soovivad selgemalt positsioneerida oma loomingut, tegutseda enesekindlamalt rahvusvahelisel kunstiväljal ning mõista paremini kaasaegse kunstimaailma toimimist.
Programm ühendab strateegilise mõtlemise, praktilised tööriistad ja vahetu valdkondliku kogemuse. Iga sessioon keskendub konkreetsele kunstniku tööelu etapile – alates eneseesitlusest ja partnerite leidmisest kuni õiguslike raamistikeni ja pikaajaliste professionaalsete suheteni galeriidega.
20.02 kell 10-13: Positsioneerimine ja enda esitlemine
Koolitajad: Lilian Hiob-Küttis ja Kadi-Ell Tähiste (eesti keeles, kohapeal ja veebis)
Esimene sessioon annab ülevaate, kuidas visuaalkunstnikuna oma loomingut esitleda, sõnastada ja kommunikeerida. Fookuses on selge autoripositsiooni ja professionaalse identiteedi kujundamine ning käsitletakse kunstiprofessionaalide peamisi kommunikatsioonivahendeid (portfoolio, biograafia ja CV) ning -kanaleid (koduleht ja sotsiaalmeediat).
Sessioon tutvustab lugude jutustamist kui strateegilist tööriista, pöörates erilist tähelepanu sidusa narratiivi loomisele nii kodulehel kui ka teistel avalikel platvormidel. Samuti vaatleme, kuidas sisukalt ja põhjendatult lõimida ringmajaduse loogikaid ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid oma kunstipraktikasse.
25.02 kell 10-13: Orienteerumine (rahvusvahelisel) kunstimaastikul: platvormide ja partnerite leidmine
Koolitajad: Lilian Hiob-Küttis ja Kadi-Ell Tähiste (eesti keeles, kohapeal ja veebis)
Teine sessioon keskendub (rahvusvahelise) kaasaegse kunsti professionaalsel maastikul orienteerumisele, eesmärgiga leida sobivaid partnereid ja platvorme. Käsitletakse, kuidas visuaalkunstnikud saavad kõnetada potentsiaalseid koostööpartnereid (galeriid, agendid ja kuraatorid) ning kuidas hinnata nende sobivust arvestades oma kunstipraktika olemuse ja karjäärifaasiga (alustav, mid-career vms).
Tutvume erinevate näitusepindade ja -asutuste mudelitega, näiteks eragaleriid, esindusgaleriid, muuseumid, mittetulunduslikud näitusepinnad ja kunsthalle-d, et mõista nende toimimisloogikaid ja rollide erinevusi kaasaegse kunsti väljal. Vaatleme, kuidas kunstnikuna eri tüüpi organisatsioonidele läheneda, arvestades sealjuures organisatsioonide tööpõhimõtteid, võimalusi ja ootusi. Osalejad saavad tööriistu teadlike ja strateegiliselt põhjendatud otsuste tegemiseks professionaalsete partnerluste osas.
30.03 kell 10-13: Tugistruktuurid ja õigusraamistik
Läbiviija: Kadri Laas-Lepasepp (eesti keeles, kohapeal ja veebis)
Kolmas sessioon annab ülevaate tugistruktuuridest ja õiguslikest raamidest, mis kujundavad ja mõjutavad kunstnike professionaalset praktikat. Osalejad saavad ülevaate karjääri toetavatest võimalustest – organisatsioonidest ja nende rollidest, residentuuridest, võrgustumisprogrammidest ning erinevatest rahastusallikatest Eestis ja rahvusvaheliselt.
Sessioon käsitleb kunstipraktika olulisemaid juriidilisi teemasid: tasustamise vorme ja lepinguid (tööleping, autorileping/litsents, käsundus- ja töövõtuleping) ning kunstniku õigusi nendes rollides. Praktilises osas analüüsitakse näitusekorralduse näidislepingut, kaardistatakse läbirääkimiste prioriteedid ning iga osaleja koostab endale isikliku läbirääkimiste kontrollnimekirja.
16.04 kell 16-18: Kunstniku ja galerii koostöö praktikas: Margot Samel galerii näitel
Läbiviijad: Kadri Laas-Lepasepp vestluses Margot Sameliga (inglise keeles, veebis)
Neljas sessioon vaatleb kunstniku professionaalseid suhteid kaasaegse kunsti ökosüsteemis New Yorgis tegutseva Margot Samel galerii näitel. Kadri Laas-Lepasepp vestleb galerii asutaja Margot Sameliga sellest, kuidas kunstnike ja galeriide pikaajalised suhted alguse saavad, kuidas neid teadlikult arendada ning millised on mõlema poole ootused ning suhtluse ja koostöö praktilised aspektid, mis seonduvad esindamise, näituste ja müügiga.
Vestluses antakse lühike sissevaade Esther kunstimessi ja alternatiivsete messiformaatide toimimisloogikasse, mille eesmärk on luua võrgustikke ja kasvatada nähtavust. Sessioon seob varasemate moodulite teemad kokku ning aitab osalejatel sõnastada konkreetsed järgmised sammud oma professionaalsete suhete ja koostöövõimaluste arendamiseks.
Koolitajad:
Kadi-Ell Tähiste on kunstivaldkonnas eri rollides töötanud ligi 15 aastat. Ta juhib Kunstiasutuste Liitu (KAEL), mis koordineerib üle kolmekümne Eesti kunstimuuseumi, -galerii ja -tugistruktuuri koostööd ja huvikaitset, ta on külalislektor Eesti Kunstiakadeemias (“Loomeettevõtlus”) ja Tartu ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias (“Ruum ja kunstikorraldus”) ning kunstimessi Foto Tallinn tegevjuht.
Tähistel on mitmekülgne kogemus kaasaegse kunsti valdkonnas: ta on töötanud galeriimaastiku arendamisele ja kunstiekspordi edendamisele keskenduvas Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuses, osalenud Kai kunstikeskuse algatamises ja panustanud keskuse esimestesse tegevusaastatesse, töötanud Eesti vanimas eragaleriis Vaal ja Kultuuriministeeriumis ning ellu viinud arvukaid kunstiprojekte. Hariduselt on ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magister.
Tähiste on aktiivne osaline kultuuripoliitilistes aruteludes ning seisab järjekindlalt kunstivaldkonna nähtavuse, jätkusuutlikkuse ja loovisikute töötingimuste parandamise eest. 2023. aastal pälvis ta Kultuurkapitali Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali tunnustuspreemia (koos Elin Kardi, Maarin Ektermanni ja Airi Triisbergiga).
Lilian Hiob-Küttis on kuraator ja galerist. Tema rahvusvaheline ekspertiis tuleneb pikaajalisest töökogemusest Temnikova & Kasela galeriis, kus tema roll hõlmas lisaks galerii igapäevatöö korraldamisele ka rahvusvaheliste suurprojektide koordineerimist, kunstimessidel osalemise planeerimist ning mahukate näituseproduktsioonide juhtimist. Hiob-Küttis on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri magistriõppe.
Ta on külalislektor Eesti Kunstiakadeemia kuraatorisuuna üliõpilastele ning õpetab EKA avatud akadeemias loengut „Kunsti kogumise ABC“.
Hiob-Küttis on teinud koostööd mitmete suurettevõtetega, sealhulgas Synlab, Sunly, Taad Foundation (Vilnius) ja VKG Grupp. Tema tulevaste kuraatoriprojektide hulka kuuluvad Laura Põllu isikunäitus Eva Kahan Foundationis ning grupinäituse kureerimine Kai kunstikeskuses. 2026. aastal on Lilian Hiob-Küttis kunstimessi Foto Tallinn kunstiline juht.
Ta on kureerinud näitusi Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Punctum galeriis, Kogo galeriis, Margot Samel galeriis (New York), Asni galeriis (Riia), Vaal galeriis ning mitmel pool mujal.
Kadri Laas-Lepasepp on 15-aastase kogemusega kunstikorraldaja, kes on vedanud ja juhtinud mitmeid rahvusvahelisi kaasaegse kunsti projekte. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi ning omandanud Tartu Ülikoolis magistrikraadi õigusteaduses.
Alates 2012. aastast on ta seotud Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) tegevusega, kujundades organisatsiooni strateegilist suunda ja arendades programme, mis tugevdavad Eesti kaasaegse kunsti rahvusvahelist nähtavust ning loovad püsivaid koostöö- ja partnerlussuhteid institutsioonide ja võrgustikega. EKKAKi töö osana algatab ja veab ta ka kunstiprofessionaalidele suunatud arenguvõimalusi – koolitusi, nõustamist, mentorlusi ja Shaping Cultural Futures foorumit.
Laas-Lepasepp on 2019. a loodud Kai kunstikeskuse kaasasutaja ja tegevjuht, panustades Kai kujunemisse rahvusvaheliseks ja multifunktsionaalseks kunstiasutuseks. Aastatel 2016–2019 juhtis ta Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali. 2023. aastal nimetati ta Eesti Kultuurkapitali nõukogu liikmeks.
Margot Samel on Eestist pärit galerist, kes avas 2022. aasta mais New Yorgis Tribecas galerii Margot Samel. Galerii programm keskendub uurimuslikule lähenemisele ning esitleb rahvusvahelisi kunstnikke nende karjääri eri etappides, tuues sageli New Yorki nende esimesed näitused.
Enne oma galerii asutamist töötas Margot Samel üle kümne aasta Glasgow’ ja New Yorgi galeriides, muuseumides ning kunstnike omaalgatuslikes näitusepaikades. Galerii avanäitusel eksponeeriti Eesti multidistsiplinaarse kunstniku Kris Lemsalu (snd 1985, Tallinn) teoseid seades lähtepunkti programmile, mis on avatud eksperimenteerimisele ja koostööle eri meediumide ning praktikate lõikes. Kuigi galerii pöörab eritähelepanu Balti regiooni kaasaegsetele kunstnikele, on fookus laiem – tehakse koostööd ka rahvusvahelise taustaga kaasaegsete ja ajalooliste kunstnikega.
Margot Sameli eesmärk on kujundada kunstnikega pikaajalisi töösuhteid ning teha koostööd teiste galeriidega, et toetada ambitsioonikate näituste ja kunstipraktikate elluviimist.
Kolm esimest seminari toimuvad kohapeal Tallinnas ja võimalus on osaleda ka veebis. 4. seminar toimub ainult veebis.
Osalemine on TASUTA, aga vajalik on registreerimine.
- Registreerimine tagab osalemise kõigil neljal seminaril!
Seminarid kuuluvad Tallinna Ettevõtlusinkubaatori kevadisse CCC projekti inkubatsiooniprogrammi, mille eesmärk on pakkuda loome- ja kultuurisektorile suunatud spetsialiseeritud koolitusmooduleid ettevõtte arendamise ja ringamajanduse lahenduste rakendamise kohta.
Lisaks käesolevale neljaosalisele koolitusele toimuvad programmis ka ingliskeelsed sarjad teemadel Designing a Sustainable Product, Designing a Sustainable Service, Getting Ready for International Markets ning Storytelling and Communication.
CCC inkubatsiooniprogramm on mõeldud loome- ja kultuurivaldkonna ekspertidele, ettevõtjatele ja idufirmadele, disaineritele, visuaalkunstnikele, tudengitele ning kõigile teistele huvilistele.
Sündmused toimuvad Creative Circular Cities projekti raames, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm 2021–2027. Eesmärk on edendada kohalikul tasandil ringmajanduse üleminekut, kaasates kultuuri- ja loomesektorit.