Kummardus: Peipsiäärest inspireeritud disain

Üks piirkond, kaks rahvast, kolm kultuuri. Mitmekesisemat paika kui pisikesed külad Peipsi kaldal Sibulatee ääres on Eestist raske leida.

Sellist  elu käsikäes loodusega, nagu elavad vanausulised Peipsi kalda tänavakülades, ihkavad salamisi endale paljud. Peipsi vene vanausulised tulid Eestisse kirikureformide eest pakku 17. sajandil, luues kaasa võetud mälestustest ja uue kodukoha tavadest unikaalse kultuuri. Väike maanurk Peipsi kaldal, kus koos elavad eestlased ja venelased, tillukeste majade vahel turritavad kolme usu kirikute tornid, on praegu tõeline rahupaik mitte ainult pagulase tee valinud vanausulistele vaid ka neile, kes linnarütmi- ja lärmi eest põgenevad.

Disainer: Marit Ilison

Suve teisest poolest võib Peipsiveert mööda sõites iga maja ees sibulaid kuivamas näha, mõned juba viksilt patsidesse punutud. Pinkidel värava ees on ostjatele väljas küpsed, rikkalikud maitsed ja värvid, aed ja põld sel päeval on kinkinud – vahel kausitäis sametisi ploome, teinekord tuule maha raputatud värskusest õhetavad õunad, kogukas kuldne kõrvits või soliidne kabatšokk. Ehkki kuulus sibulate poolest, mis rändavad sealt köökidesse üle Eesti, on üsna märkamatult jäänud seal käinutele silma ja südamesse kohalikud värvid, mustrid ja rõivad, mis palju märkamatumalt meie elu lahutamatuks osaks on saanud. 

Disainerid: Kristel Kuslapuu, Liisa Soolepp, Stella Soomlais

Eestlaste vaoshoitus ja minimalism on sealt saanud julgustust üllatavateks värvikombinatsioonideks ja killukese glamuuri lisamiseks argisesse keskkonda, mis iga päev kõrva sosistavad, et just selline ongi tõeline luksus.

Aeglane mood pole Sibulatee äärsetes külades kunagi moest läinud – naturaalsed kangad on kaetud keeruliste tikanditega ja ääristatud peente pitsidega, sealsete naiste pisted ja palistused teeks kadedaks iga kõrgmoemaja. Varnja, Kolkja ja Kasepää külad on täna koht, kus nii kohalikud kui kaugemalt tulnud taasavastavad ja õpivad neid käsitööoskusi, et väärtused tagasi tuua nii kodus enda rõõmuks õmmeldes kui Eesti moemajade kollektsioonidesse pandult, mis kandjaid rõõmustavad ka kaugel üle riigi piiride.

Disainerid: Kristel Kuslapuu, Marit Ilison, Kelpman Textile, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Samelin

Peipsiääre patuselt magus suhkur, kuuldud samovarivilin ja veripunased õunad, pesitsevad pääsukesed ja nähtud looduse ilu, kultuurikihid ja mustrid jäävad saatma veel pikaks ajaks pärast reisi lõppu. Neist ei mälestustest ei raatsi kunagi lahti lasta, ükskõik, mis muu parasjagu trendikas on – nagu tõeliselt kvaliteetsest meistri loodud kaunist kleidist või mantlist, mida sobib kanda iga igal ajastul ja igas kohas.

Disainerid: Pohjanheimo, MyaMoon, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Samelin

Sibulateed ja Peipsi kallast mööda saab reisida ka Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti “Kummardus” jälgedes, mis esitab fotokeeles mitmeosalise jutustuse Eesti disainist. Sõna ”Kummardus” sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.

Disainerid: Marc & Andre, Arro Porcelain

Eesti disainiloomingu juuri tutvustavas projektis osaleb ligi 100 Eesti disainerit, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Projekti kontseptsiooni loomisel on lähtutud Eesti silmapaistvate disainerite loome algupärast, mis on otsesel või varjatul kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud traditsioonide pikaaegsest hoidmisest ning kohapealsete meistrite olemasolust.

Disainerid: Mithio, Triinu Pungits, Liisa Sooplepp, Kristel Kuslapuu, Pohjanheimo, Marc & Andre, Marit Illison, Kelpman Textile, MyaMoon, Kaia Saarna, Luminee Jewellery, Sigrid Kuusk, Arro Porcelain, Stella Soomlais, Adrikorn Artefacts, Samelin

“Kummarduse” loovjuht on Piret Puppart, fotograaf Riina Varol, videograaf Robert Parelo, MUAH Mammu ja Piret Sootla, produtsent ja bts fotod Anu Lõhmus, projektijuht Kadri Ann Rebane. „Kummarduse“ lugu saab jälgida ka Instagramis @kummardus.

Disainer: Kelpman Textile, Adrikorn Artefacts

Fotod: Riina Varol

Tallinn Design House (www.tallinndesignhouse.com) on Rotermanni kvartalis tegutsev Eesti disaini ühisturundus- ja ekspordiplatvorm ning esinduslik kauplus-showroom. Kohapeal ja veebikeskkonnas on esindatud enam kui 100 Eesti disainerbrändi.

Projekt viiakse ellu “Loomemajanduse ettevõtete konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, ekspordivõimekuse ja teiste majandussektoritega koostöö arendamine” EU53522 raames EAS-i toel Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poolt perioodil 01.01.2020 – 31.12.2021.

Abimeetmed ettevõtluse toetuseks

Ka sel keerulisel kevadel on riik ettevõtjale väikse abikäe ulatanud.

Eesti Töötukassa kaudu saab taotleda hüvitist märtsi ja aprilli palkadeks töötajatele, kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud. Töötukassa poolt makstava töötasu hüvitise tingimuste ja taotlemise kohta saad lähemalt lugeda SIIN.

18. aprillist jõustus loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatus, mis toob lisaraha loometoetuste maksmiseks ning millega leevendatakse kuni 2021. aasta lõpuni loometoetuse taotlemise tingimusi. Selle kohta leiad rohkem infot SIIN.

COVID-19 tingitud majandusetegevuse tõrgete ja nende mõjude leevendamiseks pakub riiklik finantseerimisasutus KredEx erinevaid kriisimeetmeid, mis on suunatud jätkusuutlike Eesti ettevõtete abistamisele. Meetmete kohta saad täpsemalt lugeda SIIN.

Tallinna Loomeinkubaator toetab ettevõtteid jätkuvalt muutunud oludes: konsultatsioonid, koolitused ja mentorkohtumised toimuvad virtuaalkeskkonnas. Konsultandid on kättesaadavad telefonitsi, e-maili teel ja erinevates online-formaatides. Hoia silma peal meie tegemistel Loomeinkubaatori Facebookis ja jälgi sündmuste kalendrit SIIN.

Väikeettevõtja viis KKK EAS-ile

Tallinna Loomeinkubaator esitas EAS-ile viis olulist küsimust, mis väikeettevõtjatel on praegusel äreval ajal tekkinud. Meie küsimustele andis vastused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuste keskuse direktor Monica Hankov, avades lähemalt, millega väikeettevõtjad nende poole enim pöörduvad ning jagades soovitusi, kuidas mure korral edasi minna.

Monica Hankov ütleb, et EAS püüab olla toetuse saajatele abiks, pakkudes võimaluste piires paindlikkust projektide elluviimisel, näiteks projektide pikendamisi, tegevuste muudatusi, aruannete sagedamat esitamist ja seega ka toetuse kiiremaid väljamakseid. “Ilmne on, et täita tuleb määrustest tulenevaid nõudeid ja enne kriisiolukorda antud toetusega ei saa täna kahjuks leevendada kriisist tekkinud kahjusid. Selleks on riik välja pakkunud teised abinõud,” lisab Hankov, et punktides, kus nemad otse aidata ei saa, on valitsus välja töötamas eraldi kriisiabi pakette.

Enimlevinud küsimused, millega EAS-i poole pöördutakse:

1. Mida teha kui projekti alguses prognoositud majandusnäitajad seoses tekkinud olukorraga täita ei suuda?

Hetkel puudutab see kõige enam ettevõtjaid, kes peavad just 2020. aasta kohta esitama majanduslike tulemuste järelaruande. EASi soovitus on, et kui toetuse saaja näeb täna, et projektis seatud eesmärkide täitmine on sattunud ohtu ning abiks ei ole ka projektiperioodi pikendamine (st tegevusi edasi lükata või tegevusi teha pikemal perioodil) või kavandatud tegevuste muutmisega, palume sellest meid teavitada. EAS kaalub kindlasti kõiki põhjusi, miks eesmärkide saavutamine ei õnnestunud ning võtab eraldi arvesse ka kriisiolukorra mõju konkreetse projekti tulemuste saavutamisele.

2. Millistel põhjustel on võimalik projekte pikendada?

Projekte on võimalik pikendada, kui plaanitud tegevuste elluviimine kavandatud ajal ei ole enam võimalik või mõistlik (nt messid, kus ettevõte on plaaninud osaleda, on ära jäetud või edasilükatud vmt). Kui vajate oma projekti tegevuste elluviimiseks projektiperioodi pikendamist või ka tegevuste muutmist, tasub EASiga ühendust võtta. Osades toetusmeetmetes on piiranguid projektide pikendamise võimalustele, kuid oleme koostöös ministeeriumitega neile lahendusi otsimas ja algatanud ka juba määruste muutmise, et võimaldada paindlikku lähenemist vastavalt ettevõtte vajadustele.

3. Millistel tingimustel loetakse kulud abikõlblikuks?

Abikõlblikkuse osas lähtub EAS üldisest välisvahendite Korraldusasutuse poolt antud suunistest.

Kuna WHO on tunnistanud Covid-19 leviku pandeemiaks, on tegemist force majeure olukorraga ning loeme kulud abikõlblikuks järgmistel tingimustel:

• kindlustusleping ei kata tehtud kulutusi, aluseks on kindlustusandja otsus või muu kirjalik dokument (nt kindlustuspoliis või kindlustuse üldtingimused). NB! Kui kindlustuse sõlmimine ei ole asjakohane, siis nõue ei kohaldu (nt reisikulud puhul on kindlustuse sõlmimine tavapärane), kuid kui  tavaolukorras kindlustust ei võeta sellise tegevuse puhul, siis kindlustushüvitusest keeldumise otsuse punkt ei ole asjakohane.
• toetuse saaja on kasutanud ära kõik võimalused tehtud kulutuste tagasi saamiseks;
• toetuse saaja esitab EASile koos maksetaotlusega:
• -info tegevuse ära jäämise kohta, 

• -tõenduse, et toetuse saaja ei saa tegevuse korraldajale makstud summat tagasi või saab osaliselt; 
• -kreeditarved (majutus, lennupilet jmt);
• -dokumendid kulutuste kohta, mida ei hüvitatud. Kulu kirjelduse lahtrisse palume lisaks märkida „koroona“.

Juhul kui on tekkinud kulusid, millele tulemust ei järgnenud (ärajäänud messid vms projekti tegevused), tuleb EASiga esimesel võimalusel ühendust võtta kas oma kliendihalduri või konsultandi kaudu.

4. Kas olemasoleva toetusega tohib katta ka rendikulusid?

Toetusmeetmetel on kindlad eesmärgid, kus on määrusega paika pandud ka lubatud kulud. Paraku rendikulud loomemajanduse toetuse tingimuste kohaselt toetatavate kulude hulka ei kuulu ning neid kulusid toetuse arvelt katta ei ole lubatud.

5. Kui otsest lahendust ei tundu silmapiiril olevat, mida võiks ettevõtja toimetulekuks edasi teha?

Soovitame esmalt tutvuda EASi kriisiabi veebiga, kuhu oleme püüdnud koondada ettevõtjatele vajalikku infot. Erinevaid meetmeid ettevõtjatele pakuvad juba nii Töötukassa kui Kredex. 

Samuti aitavad valdkondlikud arenduskeskused, nagu näiteks Tallinna Loomeinkubaator, valdkonna ettevõtjaid erineva info, nõustamiste ja veebiseminaridega. Arvan, et ka sellistel nõustamistel ja seminaridel osalemine on ettevõtjale väga suureks toeks ja abiks.  

Lisaks kavandab EAS koostöös Tallinna Loomeinkubaatoriga projekti, mille eesmärgiks on ettevõtetele uute ärimudelite leidmine, jätkusuutlikkuse kasvu toetamine ning ekspordisuunalised tegevused.

Monica Hankov ütleb, et EAS püüab olla toetuse saajatele abiks, pakkudes võimaluste piires paindlikkust projektide elluviimisel, nt projektide pikendamisi, tegevuste muudatusi, aruannete sagedamat esitamist ja seega ka toetuse kiiremaid väljamakseid.

Kõik COVID-19 viiruse leviku tõttu tekkinud kriisiga seotud asjakohase info toetuse saajatele ja ettevõtjatele on EAS koondanud SIIA.