Kummardus: Peipsiäärest inspireeritud disain

Üks piirkond, kaks rahvast, kolm kultuuri. Mitmekesisemat paika kui pisikesed külad Peipsi kaldal Sibulatee ääres on Eestist raske leida.

Sellist  elu käsikäes loodusega, nagu elavad vanausulised Peipsi kalda tänavakülades, ihkavad salamisi endale paljud. Peipsi vene vanausulised tulid Eestisse kirikureformide eest pakku 17. sajandil, luues kaasa võetud mälestustest ja uue kodukoha tavadest unikaalse kultuuri. Väike maanurk Peipsi kaldal, kus koos elavad eestlased ja venelased, tillukeste majade vahel turritavad kolme usu kirikute tornid, on praegu tõeline rahupaik mitte ainult pagulase tee valinud vanausulistele vaid ka neile, kes linnarütmi- ja lärmi eest põgenevad.

Disainer: Marit Ilison

Suve teisest poolest võib Peipsiveert mööda sõites iga maja ees sibulaid kuivamas näha, mõned juba viksilt patsidesse punutud. Pinkidel värava ees on ostjatele väljas küpsed, rikkalikud maitsed ja värvid, aed ja põld sel päeval on kinkinud – vahel kausitäis sametisi ploome, teinekord tuule maha raputatud värskusest õhetavad õunad, kogukas kuldne kõrvits või soliidne kabatšokk. Ehkki kuulus sibulate poolest, mis rändavad sealt köökidesse üle Eesti, on üsna märkamatult jäänud seal käinutele silma ja südamesse kohalikud värvid, mustrid ja rõivad, mis palju märkamatumalt meie elu lahutamatuks osaks on saanud. 

Disainerid: Kristel Kuslapuu, Liisa Soolepp, Stella Soomlais

Eestlaste vaoshoitus ja minimalism on sealt saanud julgustust üllatavateks värvikombinatsioonideks ja killukese glamuuri lisamiseks argisesse keskkonda, mis iga päev kõrva sosistavad, et just selline ongi tõeline luksus.

Aeglane mood pole Sibulatee äärsetes külades kunagi moest läinud – naturaalsed kangad on kaetud keeruliste tikanditega ja ääristatud peente pitsidega, sealsete naiste pisted ja palistused teeks kadedaks iga kõrgmoemaja. Varnja, Kolkja ja Kasepää külad on täna koht, kus nii kohalikud kui kaugemalt tulnud taasavastavad ja õpivad neid käsitööoskusi, et väärtused tagasi tuua nii kodus enda rõõmuks õmmeldes kui Eesti moemajade kollektsioonidesse pandult, mis kandjaid rõõmustavad ka kaugel üle riigi piiride.

Disainerid: Kristel Kuslapuu, Marit Ilison, Kelpman Textile, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Samelin

Peipsiääre patuselt magus suhkur, kuuldud samovarivilin ja veripunased õunad, pesitsevad pääsukesed ja nähtud looduse ilu, kultuurikihid ja mustrid jäävad saatma veel pikaks ajaks pärast reisi lõppu. Neist ei mälestustest ei raatsi kunagi lahti lasta, ükskõik, mis muu parasjagu trendikas on – nagu tõeliselt kvaliteetsest meistri loodud kaunist kleidist või mantlist, mida sobib kanda iga igal ajastul ja igas kohas.

Disainerid: Pohjanheimo, MyaMoon, Sigrid Kuusk, Adrikorn Artefacts, Samelin

Sibulateed ja Peipsi kallast mööda saab reisida ka Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti “Kummardus” jälgedes, mis esitab fotokeeles mitmeosalise jutustuse Eesti disainist. Sõna ”Kummardus” sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.

Disainerid: Marc & Andre, Arro Porcelain

Eesti disainiloomingu juuri tutvustavas projektis osaleb ligi 100 Eesti disainerit, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Projekti kontseptsiooni loomisel on lähtutud Eesti silmapaistvate disainerite loome algupärast, mis on otsesel või varjatul kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud traditsioonide pikaaegsest hoidmisest ning kohapealsete meistrite olemasolust.

Disainerid: Mithio, Triinu Pungits, Liisa Sooplepp, Kristel Kuslapuu, Pohjanheimo, Marc & Andre, Marit Illison, Kelpman Textile, MyaMoon, Kaia Saarna, Luminee Jewellery, Sigrid Kuusk, Arro Porcelain, Stella Soomlais, Adrikorn Artefacts, Samelin

“Kummarduse” loovjuht on Piret Puppart, fotograaf Riina Varol, videograaf Robert Parelo, MUAH Mammu ja Piret Sootla, produtsent ja bts fotod Anu Lõhmus, projektijuht Kadri Ann Rebane. „Kummarduse“ lugu saab jälgida ka Instagramis @kummardus.

Disainer: Kelpman Textile, Adrikorn Artefacts

Fotod: Riina Varol

Tallinn Design House (www.tallinndesignhouse.com) on Rotermanni kvartalis tegutsev Eesti disaini ühisturundus- ja ekspordiplatvorm ning esinduslik kauplus-showroom. Kohapeal ja veebikeskkonnas on esindatud enam kui 100 Eesti disainerbrändi.

Projekt viiakse ellu “Loomemajanduse ettevõtete konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, ekspordivõimekuse ja teiste majandussektoritega koostöö arendamine” EU53522 raames EAS-i toel Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poolt perioodil 01.01.2020 – 31.12.2021.

Toetused aitavad ettevõtetel kõrgelt lennata

Teigar osales linna messitoetuse abiga mullu kodumaisel interjöörimessil, eelmisel nädalal juba ka esimesel välismessil. “Stockholmi messile jõudmiseks taotlesime linnalt väikeettevõtja välismessitoetust, ja seda me ka saime. Oleme mööbli- ja valgustusmessil töökeskkonna alas,” rääkis Teigar, kes näitab Skandinaavia ühel esinduslikumal messil omaloodud triibuvineerist tooteid. “Skandinaavia suurim interjöörimess on alati valmis uuenduslikke lahendusi vastu võtma ja tutvustama. Meie tootevalikus on interjöörielemente ja kattematerjale, samuti on väljas kontori uudne töökoht. Puit on Skandinaavias väga hinnas, meie lisame sellele triipudega elevust, särtsu ja värvi.”

Triibuvineeri loomise idee sündis Teigaril kunstikoolis Pallas mööblidisaineriks õppides, kui lõputööd valmistades vineerist painutatud detail ootamatult purunes ja see loovat asendust nõudis. Eri tooni puiduspoonid andsid kokku liimides põneva rahvariide sarnase triibumustri.
“Me elame globaalses maailmas. Kui su toode või teenus on tuntud Eestis, võiks vaadata ka kaugemale,” lausus Tallinna ettevõtlusameti juhtivspetsialist Krista Kink, kes töötab ettevõtja infopunktis. “Paljud ettevõtjad kardavad või ei oska laieneda. Ja seetõttu pakume ka välismessitoetust, et meie firmad saaksid end mujal tutvustada ja ärikontakte leida. Näiteks kui ühe messi eelarve oli 13 000, sai üks ettevõtja meilt 5000 eurot toetust väljapaneku pinna jaoks. Messitoetus katab pinna maksumusest 80%, ettevõtja ise peab tasuma sõidu- ja majutuskulud.”

 Firma sai alguse lapseootusest

Üsna ootamatult avastas oma ettevõtjakutsumuse ka Sirel Rootsma. Pehmeid naturaalsetest lõngadest beebitekke ja mütse-kindaid tootva naise ettevõte sai alguse tegeliku elu praktilistest vajadustest. Ülikooli magistrantuuris õppis Rootsma hoopis geenitehnoloogiat.

“Esimese beebiteki tegin, kui jäin lapseootele,” rääkis Rootsma. “Arvestusega, et tuleb tüdruk! Kududa oli mõnus, mulle see väga meeldis. Aga kui sündis poiss, tuli uus tekk teha. Kui selleks mõtteid otsisin, siis avastasin, et ilusaid armsaid romantilisi tekikesi polegi eeskujuks võtta – kõik puuvillased, pisut vanamoelised baikatekid. Hakkasin siis ise vaikselt tööga pihta ja ootamatult selgus, et inimestele need meeldisid. Beebitekile lisaks sooviti peagi juba mütsiga komplekte. Laste kasvades tuldi minu juurde tagasi, et nüüd oleks suuremat mütsi ja kindaidki vaja – kas teed? Paar aastat nokitsesin kodus lapse kõrvalt, hobi korras ja rohkem enda meeleheaks. Käsitöö on selline, et teed valmis ja tulemus on kohe näha.”

Siis seisis noor ema valiku ees, kas minna hobiga edasi ja teha firma või siirduda tagasi ülikooli. Käsitööarmastus jäi peale.
Kink rääkis, et paljud ettevõtlusameti klientidest soovivad oma unistust ellu viia. “Neil on töökogemus ja kogutud algkapital,” selgitas ta. “Küsitakse nõuete kohta nii pagariäri asutamiseks kui ka start-up äriplaani koostamiseks.”

“Panin end kirja linna ettevõtluskoolitusele, mis juhendas tegema kodulehte otsingumootoris võimalikult nähtavaks,” ütles Rootsma. “Koolitusel soovitati mul kandideerida ka loomeinkubaatorisse. Tegin kodutöö ära ja sain sisse. Pean tunnistama, et suvel lõpule jõudev kaheaastane periood on olnud väga tugev edasiviiv jõud!”

Sama meelt on ka Teigar, kelle ettevõte Triibuvineer OÜ on viie aastaga puidust kõrvarõngaste, kikilipsude ja hoiukastide tootjast erisuguste interjöörielementide tootjaks kasvanud.  “Loomeinkubaatoris on väga head mentorid, kes ärgitavad ettevõtjaid suuremalt mõtlema ja kaugemale püüdlema,” ütles ta. “Nende roll ja praktiline tugi lahendada sõlmküsimusi, mis alustavate ettevõtjate ees seisavad, on suur. Üksi nö põlve otsas tegutsedes oleks märksa keerulisem toime tulla! Nõu saab seinast seina, raamatupidamisest alustades, ekspordi ja turunduseni välja. Laiemas mõttes on see nagu ettevõtluskool!”

Ettevõtlusamet nõustab ka ettevõtlusinkubaatori ettevõtteid, osaleb inkubaatori hindamiskomisjonis ja tutvustab oma toetusi. “Ka inkubaatoris osalejad on saanud ettevõtlusametilt toetusi, nt välismessi toetust,” lausus Kink. “Samuti oleme aidanud koostada EAS-i starditoetuse äriplaani.”

Väärt nõuanded

Viis aastat tagasi alustanud SirelBoutique OÜ pakub praegu tööd neljale inimesele ja on avanud Tondi tänaval oma kaupluse, kus valikus ka lasteriided. Titekaupade tootmise kõrval väikest kauplust pidava Rootsma hinnangul pakub linna ettevõtluskoolitus elulist ja mitmekülgset õpikava. “Olen saanud väga palju teadmisi, mis on mind ettevõtjana kasvatanud ja aidanud mul jõuda siia, kus nüüd olen,” mainis Rootsma. “Alustades raamatupidamisest, toodete hinnastamisest ja kasumlikkuseni jõudmisest ning lõpetades brändinguga. Elulised teemad on tehtud väga kättesaadavaks. Alustav ettevõtja on selline, kes peab tegema kõike ise. Kuid olla ise iga ala ekspert on täiesti ilmvõimatu! Siin aga on igas küsimuses nõustamas oma ala eksperdid! See on minu arvates selle programmi suur fenomen.”

Tihti jääb inimesel oma firma asutamiseks puudu lihtsalt asjakohastest teadmistest. Ettevõtlusameti konsultandid aitavad leida ettevõtlusvormi, ettevõtet registreerida, finantsprognoose koostada ja annavad tööõigusnõu. Registreeruda saab linna ettevõtlusportaali kaudu. Ettevõtlusametilt saab küsida tasuta nõu selles osas, millised on nõuded, kui inimene tahab hakata pagariäri või turundusettevõtet pidama. “Ettevõtlusega alustamiseks ei pea olema suure hariduspagasiga sellel alal,” lausus Kink. “Meilt saab teadmisi, kuidas alustada oma äriga, palga ja maksude kohta, eri  veebilahenduste kohta aruandluseks ja raamatupidamiseks, samuti jagame näpunäiteid turunduseks.”
Ettevõtlusamet annab nõu eesti, vene ja inglise keeles nii ettevõtlusametis kohapeal kui ka Ülemistel Rahvusvahelises majas.

“Töötukassa kompenseerib ka ettevõtluskoolitusi, mille käigus saab alustada oma äriplaani koostamist,” rääkis Kink. “Pärast koolitust pakub ettevõtlusamet äriplaani nõustamist. Meil on palju inimesi, kes käivad äriplaani koostamisel nõu saamas. Ka pärast esimesi ebaõnnestunud katseid saame koos äriplaani üle vaadata ja vajadusel vigu parandada, et see läheks töötukassast läbi.”

“Loomeinkubaatoris on igal ettevõttel on oma tugiisik, kes on tema konsultant ja kelle poole võib iga murega pöörduda,” ütles Rootsma. “Kohe organiseeritakse mentorkohtumine, olgu siis probleemiks valgustus õigete fotode saamiseks või kasumiaruande koostamine. Konkreetsed juhised edasiminekuks annavad palju uusi mõtteid. Ainult oma tarkusest kohe ei aita! Sel nädalal näiteks saame koolitust vaateakna kujundamisel. Kõik koolitused on inkubantidele tasuta.”

Linn jagab juhendajale ettevõttes ka praktikatoetust

Linn pakub firmadele messitoetust, väikeettevõtja välismessitoetust ja ettevõtja praktikajuhendaja toetust.

“Praktikatoetust teatakse meie toetustest ehk kõige vähem,” lausus Aivar Riisalu. “Kui tudeng läheb kuhugi firmasse õppepraktikale, siis on sellest toetusest teadnud seni praktikant ise, mitte ettevõte. Praktikatoetust saab juhendaja ettevõttest, mitte praktikant. See on juhendajale lisatasu tema praktikandiga tegelemise aja eest. Ettevõte peab toetuse jaoks ettevõtlusametiga ise suhtlema, kui on sobiva praktikandi leidnud. Linna praktikatoetus on meil mõeldud tehnilistele erialadele, nt ärindusele ja raamatupidamisele see toetus ei sobi.”