ENG
Tutvu programmidega

Disain kohtub Teadusega: Mängutööstuse võimalused ja väljakutsed

Selle hooaja viimasel Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTechi koostöös toimunud “Disain kohtub Teadusega” üritusel kogunesid mänguarendajad, ettevõtjad ja teadlased ning fookuses olid võimalused ja väljakutsed mängutööstuses. Päev oli täis põnevaid ettekandeid ja inspireerivaid lugusid, mis näitasid, et Eesti mängumaastik võib küll olla suures osas alles lapsekingades, kuid potentsiaal on suur! 

Eesti mängutööstus: paindlikkus on meie supervõime

Esimese ettekande sisuks oli mängutööstuse olukord tänases Eestis. Teemat avas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) loomemajanduse teemajuht Kadi Haljand. Kuigi Eestis räägitakse mängudest tihti veel kui hobist, on maailmas mängutööstus juba ammu tõusnud strateegiliseks majandussektoriks ja suurimaks meelelahutusvaldkonnaks. Mängutööstus on maailmas suurim
meelelahutussektor – suurem kui film ja muusika kokku. 2024 aastal on globaalse turu maht prognoositavalt 188 miljardit dollarit, 2027. aastaks üle 213 miljardi. Eestis oli 2023. aastal 76 aktiivset ettevõtet ja 540 töötajatning müügitulu 52,7 mln €, millest 64% eksporditulu. Kuid mängud pole pelgalt meelelahutus, tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, kus kohtuvad: Disain (visuaalid, UX, maailmad, narratiiv), Tehnoloogia (AI, VR, UGC), Psühholoogia ja haridus (mängustamine, õpemängud).

Kadi rõhutas, et Eesti puhul meie väiksus ongi meie tugevus – väikese riigi paindlikkus ja tugev IT-kompetents annavad meile ainulaadse eelispositsiooni ka globaalsel turul konkureerimiseks. “Mängutööstus kasvab kõikjal kiiresti ning meil on võimalus sellest osa saada, kui suudame pakkuda rahvusvaheliselt skaleeritavat loovust, tehnilist kvaliteeti ja tugevat turundust,” märkis Kadi oma ettekande lõpetuseks. Eesti peab vaatama mängutööstusele kui võimalusele tugevdada valdkondadevahelist koostööd ja leida disaini ning teaduse kokkupuutepunkte.

Maru VR: unistused filmist kuni VR-revolutsioonini

Maru VR tegevjuht ja kaasasutaja Lilit Palmar viis kuulajad kaasa nende ettevõtlusteekonnale, mis algas erinevate VR projektide loomisest ja soovist teha filmi ning jõudis välja VR-mängude arendamiseni. Hetkel on nad loomas “Robinson Crusoe” lool põhinevat ellujäämismängu nimega “Bootstrap Island”. Liliti sõnul nõuab mänguarendus meeletult aega ja kannatlikkust, aga kvaliteet on see, mida mängijad alati hindavad, olenemata sellest, kas arendajaid on tiimis kaks või sada. Seetõttu peabki Lilit mänguarenduse puhul eriti oluliseks tiimi ja inimesi, kellega koos mänge luuakse – tugev tiim loob hea aluse edu saavutamiseks mängutööstuses. 

Mängutööstuse areng loovisiku vaatenurgast

Julia Sereda, Rhea Games-i tegevjuht ja kaasasutaja, kaardistas oma ettekandes mängutööstuse muutumise viimase 20 aasta jooksul. Suurtest AAA-stuudiotest ja manuaalsest 3D-tööst on tänaseks liigutud hübriidsete loovtiimideni, kes kasutavad erinevaid tehisintellektil põhinevaid tehnoloogiaid. Julia toob ka välja, et mängutööstuse tehnoloogiad ja loovlahendused mõjutavad üha enam teisi valdkondi – alates filmist ja haridusest kuni arhitektuuri, turunduse ja teaduseni. “Tulevikumängude loomisel saavad kunstnikest pigem loovjuhid, mängumaailmad muutuvad isikupäraseks ja väikesed stuudiod saavad töötada globaalselt tänu uuenenud tööprotsessidele,” sõnab Julia lõpetuseks.

ALPA Kids: nutikas digiõppemäng lastele

ALPA Kids’i kaasasutaja ja tehnoloogiajuht Mikk Lilles ning sisu- ja lokaliseerimisjuht Maarja Männik tutvustasid hariduslikku mänguplatvormi ALPA Kids ning näitasid, et mänguarendus ei pea piirduma vaid videomängude loomisega. ALPA Kids tiim on loonud lastele digitaalse mängulise õppeplatvormi, nende idee tekkis nähes vajadust kvaliteetse, eestikeelse ja kultuuriliselt relevantse digisisu järele. Oma ettekandes rõhutasid nad, et eduka platvormi loomisel on oluline ka koostöö teiste osapooltega, nende näitel näiteks õpetajatega. Tänaseks tegutsetakse juba 15 keeles ning platvormil on üle 2 miljoni kasutaja 170 riigist. Välisturgudele sisenemist puudutades tõid Mikk ja Maarja välja, et iga uus sihtriik toob kaasa ootamatusi, mis nõuavad paindlikku ja kohalikku konteksti arvestavat lähenemist.

Eesti mänguarenduse kogukond  

Viimaks andis ülevaate Eesti mänguarenduse kogukonnast ja tegevustest TalTechis ja mujal Alex (Alacris Devs). Ta tõi välja, et kohalikul tasandil toimuvad regulaarsed kokkusaamised, koolitused ja võistlused, mis toovad arendajaid kokku ning toetavad uute mängude sündi. Isiklikult on ta oma panuse andnud GameDev Guildi ja TalTech GameCampi ürituste korraldamisesse ja julgustab kõiki huvilisi neist üritustest ka tulevikus osa võtma. 

Disain kohtub Teadusega on Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja TalTech’i koostöös toimuv üritustesari. Sarja eesmärk on tuua kokku teadlased ja teemast huvitatud ettevõtjad, et leida võimalusi koostööks. Järgmised sündmused sarjas on toimumas juba sügisel.

Üritus toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori Creative Circular Cities projekti raames. Projektis osalevad partnerid 6-st demolinnast: Aarhus (DK), Kiel (DE), Gdynia (PL), Riia (LV), Tallinn (EE) ja Turu (FI). Projekt kestab 01.11.2023–31.10.2026. Projekti rahastab 80% ulatuses EU Interreg Läänemere piirkonna programm.

Abimeetmed ettevõtluse toetuseks

Ka sel keerulisel kevadel on riik ettevõtjale väikse abikäe ulatanud.

Eesti Töötukassa kaudu saab taotleda hüvitist märtsi ja aprilli palkadeks töötajatele, kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud. Töötukassa poolt makstava töötasu hüvitise tingimuste ja taotlemise kohta saad lähemalt lugeda SIIN.

18. aprillist jõustus loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatus, mis toob lisaraha loometoetuste maksmiseks ning millega leevendatakse kuni 2021. aasta lõpuni loometoetuse taotlemise tingimusi. Selle kohta leiad rohkem infot SIIN.

COVID-19 tingitud majandusetegevuse tõrgete ja nende mõjude leevendamiseks pakub riiklik finantseerimisasutus KredEx erinevaid kriisimeetmeid, mis on suunatud jätkusuutlike Eesti ettevõtete abistamisele. Meetmete kohta saad täpsemalt lugeda SIIN.

Tallinna Loomeinkubaator toetab ettevõtteid jätkuvalt muutunud oludes: konsultatsioonid, koolitused ja mentorkohtumised toimuvad virtuaalkeskkonnas. Konsultandid on kättesaadavad telefonitsi, e-maili teel ja erinevates online-formaatides. Hoia silma peal meie tegemistel Loomeinkubaatori Facebookis ja jälgi sündmuste kalendrit SIIN.

Virtuaalsete messiplatvormide kaudu eksportima?

Ka tänases piirangutega olukorras on võimalus lahendusteks ja innovatsiooniks. 

Loomeinkubaator ja Tallinn Design House kutsuvad osalema ekspordiplatvormil, kus toetame disainerbrändide laienemist välisturgudele.  Innustame ettevõtteid muutustega kaasa minema ja katsetama uusi väljundeid. Soovime koos teiega avastada B2B kontaktplatvorme Fairling ja Ordre, kus füüsiliste messide võimalused on viidud üle virtuaalkeskkonda, pakkudes võimalust leida edasimüüjaid ja tutvustada oma brändi.

Fairling

Fairlingiga on liitunud üle 250 brändi ja üle 1800 edasimüüja. Edasimüüjateks on enamasti just väikesed kohalikud poed ja butiigid. Platvorm teeb ka ise liitumistaotluse alusel valiku brändidest.

FAIRLING tasu 3-kuulise perioodi eest on 597€ ja 6-kuulise perioodi eest 954€. Selle eest saab üles panna oma kollektsiooni fotod ja tutvustuse platvormi poolt etteantud vormil ja esindatuse FAIRLING virtuaalses messiruumis ja võimaluse leida endale edasimüüjaid.

Ordre

ORDRE on virtuaalne showroomi platvorm, kus on igast tootest 360˚ pildid, et sisseostjatele toodet kõige paremini tutvustada ja on eelkõige suunatud luksusbrändidele.

ORDRE platvormil on 156 Brändi, 2700 edasimüüjat, 7800 sisseostjat 93st riigist. Platvormilt võib leida selliseid sisseostjaid nagu: Selfridges, Browns, Net-a-porter, Liberty, Barney’s New York, Galeries Lafayette, Luisa Via Roma. Praeguste klientide hulgas on sellised brändid nagu Gucci, Amazon, Bottega Veneta, Michael Kors, Alexander McQueen jpt. Platvorm teeb ise kureeritud valiku brändidest. 

Disaineritele pakub ORDRE:

ORDRE tasu koos toodete ülespildistamisega 360˚ vaates on 4150$ üheks hooajaks ja sisaldab endas kuni 50 toote esitlemist.

Pakume ettevõtetele võimalust  FAIRLING  ja ORDRE platvormidega liituda projekti raames.  Tasuda tuleb sellisel juhul omaosalus 30%.

Uuri platvormide kohta lähemalt: https://info.fairling.com ja https://www.ordre.com/en ning anna meile oma huvist teada.

Lisainfo: Marietta Ruben marietta@inkubaator.ee

Eduka koostööni!

Projekt on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetme raames toetatud projektide “Loomemajanduse ettevõtete konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, ekspordivõimekuse ja teiste majandussektoritega koostöö arendamine 2020-2021” (EU53522) tegevustena. Osalemine on osalevatele ettevõtetele käsitletav vähese tähtsusega abi saamisena.

Veebiseminaride sarja avang: kriisiaja e-kaubandus ja müügi kasvatamine

Kriisis on võimalusi! Praegu on hea aeg valmistuda kasvamiseks ja vaadata üle oma e-poe funktsionaalsus. 16. aprillil toimunud veebiseminaril rääkis üle 20 aasta e-turunduse ja reklaami vallas tegutsenud Priit Kallas, kuidas oma e-pood tõhusalt käivitada ja seeläbi müüke kasvatada.

Toome välja 5 olulisemat soovitust, millele praegu tähelepanu pöörata:

Milline kanal toob kõige rohkem müüke?

Esimese asjana tuleks ära seadistada veebi analüütilised tööriistad ja hakata mõtestatult analüüsima oma tegevust. Tuleks üle vaadata e-poe analüütika, et teada saada, milline kanal toob kõige rohkem müüke. Tee endale selgeks, kust tuleb e-poe käive ja mis selle käibe saavutamine maksab. Sellest tulenevalt on võimalik juba edasisi tegevusi planeerida ja strateegiaid koostada.

Analüüsi ainult olulisi mõõdikuid

Veebiseminaril käsitleti põhjalikult, milliseid näitajaid Google Analytics abiga jälgida ja kuidas nende tulemusi tõlgendada. Analüüsida tuleks vaid vajalikke mõõdikuid ja keskenduda vaid neile tulemustele, mis mõjutavad müüke. Peamised ärimõõdikud, mida veebimüügi puhul jälgida, on käive, kulu tehingu saamiseks ja tulu. „Külastuste arv ei ole eesmärk. Eesmärk on viia võimalikult palju kliente ostuni. E-kaubanduse puhul ainuke mõõdik on tehingute arv ja sisse tulnud raha“, rõhutas Kallas.

Korduvostud

Priit Kallas selgitas, kui oluline on keskenduda korduv- ning lisaostude püüdmisele ja andis kõigile ülesandeks läbi mõelda kaks järgnevat küsimust:

*Mida teha selleks, et kõik su kliendid tuleks tagasi ja ostaks uuesti?

*Küsi endalt: Miks su klient peaks sind oma sõpradele soovitama?

Testi kliendikogemust oma e-poes

„Kui su veebipoe avalehel ei ole pakkumisi, siis sa ei ole pood!“ rõhutas Kallas. Kasulik on testida kliendi ostukogemust e-poes, jälgides tema teekonda ostu sooritamisel: millised on need sammud, mis klient peab tegema, et sinu ettevõte üles leida ja kui juba kodulehele jõuab, siis kui lihtne on tema jaoks ostu sooritamine? Sellise testi läbiviimiseks võib kasutada enda tuttavaid või pereliikmeid. Saadud tulemuste põhjal on lihtne aru saada, kus on e-poe murekohad ja mida annaks paremaks muuta.

Kui sa veel ei tee meiliturundust, siis hakka tegema!

See on praegusel ajal üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise klientideni jõudmiseks. Teavita ja püüa oma kliente uudiskirjadeabil!

Vaata veebiseminar esimest osa järele SIIN.

Osale ka nendel seminaridel:

23.04 kell 10.00–11.30 Muudatuste juhtimine – milleks muutuvas ettevõtluskeskkonnas valmis olla? Esineja Margus Alviste

Registreeru SIIN.

28.04 kell 10.00–11.30 Loomeettevõtte finantside planeerimine ning võimalike laenude kaasamine.
Esineja Paavo Siimann

Registreeru SIIN.

30.04 kell 15.00–16.30 Uued ärimudelid muutuvas majanduskeskkonnas.  Esineja Jason Blumer

Registreeru SIIN.

Haloner ettevõtlusest: Takistusi tuleb palju ette – tähtis on mitte lasta oma tegutsemistahet mõjutada

2016. aastal loodud innovatiivseid, kõrgetasemelisi ja kvaliteetseid valgustuslahendusi pakkuva ettevõtte Haloner üks loojatest Sten Hoolma jagab, kuidas plaanivad nemad keerulistel aegadel toime tulla ning mida soovitavad teistele, kelle peas küpseb üks hea idee.

Kuidas sündis teie idee luua disainlahendusi ja valgustusi?

Raigo (müügi- ja projektijuht Raigo Lill) oli varem selle valdkonnaga kokku puutunud ja valguse teema köitis meid mõlemaid, kuna valguslahenduste väljatöötamisel saab ühendada artistlikkuse ja tehnilise taiplikkuse. 

Millised on olnud Haloneri nelja tegutsemisaasta jooksul suurimad väljakutsed ja õppetunnid?

Haloner on loodud küll 2016 aastal, kuid igapäevane omaalane tegevus hakkas pihta 2019 aasta jaanuaris. Nüüdseks pea pooleteise aasta jooksul, mil oleme 100% ajast Haloneri edendamisega tegelenud, on väljakutsed ilmselt samad, mis paljudel teistel alustavatel ettevõtetel. Materjalide ja seadmete soetamiseks on vaja finantsvahendeid, mille teenimiseks on vaja näida ja olla usaldusväärne partner klientidele. Paneme palju rõhku suhtlusele ja heale kliendikogemusele, et klient tahaks meiega ka tulevikus tegemist teha. Alustaval ettevõttel on väga palju asju, mis tuleb korraga ja kiiresti toimima saada. Kodulehekülje ehitamine, oma serverisüsteemi loomine, ettevõttesiseste protsesside loomine ja juurutamine, toormaterjali tarneahela toimima saamine, klientide leidmine, tootmise käivitamine jpm on ainult osa asjadest, millega tuleb tegeleda.  Vilumus tuleb ikka katsetamise, vigade tegemise ja nendest õppimise läbi. Tänaseks päevaks oleme kindlasti teinud vigu, mis on meile rahaliselt ka maksnud, aga ei midagi sellist, mis jalad alt lööks. Üldiselt katsume võimalikult palju asju läbi arutada ja targematelt nõu küsida enne kui suuremaid finantsilisi otsuseid teeme. 

Milliseid meetmeid võtate kasutusele praeguse raske aja puhul? Millised on teie soovitused väikeettevõtetele?

Praegusel koroonaviirusest tingitud raskel ajal võtame päev korraga. Kuna tegeleme valdkonnaga, mis õitseb pigem ainult heal ajal, siis paratamatult oleme olukorras, kus töötame välja varuplaani, juhuks, kui tundub, et põhitegevusvaldkonnaga ei ole võimalik ennast ära elatada. Ei tahaks tuleviku osas spekuleerida ja tänase päeva seisuga veel mingeid kardinaalselt suunamuutvaid otsuseid teha. Valgusdekoratsioonide uue hooaja alguseni on veel aega. Vaatame, mis tulevik toob ja mängime neid kaarte, mida meile kätte antakse. Soovitusi ei julge väikeettevõtetele jagada, küll aga soovime kordaminekuid ja südikust!

 Mis olid teie jaoks Talinna Loomeinkubaatoris olles kõige olulusemad elemendid?

Meie jaoks oli loomeinkubaatoris olemise juures kõige olulisemaks elemendiks töökeskkond. Sinna minnes ei olnud meil kunagi mingit niisama logelemist – asusime asjade kallale ja tegime palju tööd. Kindlasti saime ka häid suuniseid ja asju, millele tähelepanu pöörata oma tubli mentori, Kadri Karma, käest.

Mida inkubaatoris olles õppisite?

Sellele küsimusele on väga keeruline vastata. Kuna tegelesime päevast 1 alates väga intensiivselt kõikide punktis 2 toodud väljakutsetega, ei jõudnud väga suurt rõhku inkubatsiooniprogrammile endale panna – selleks lihtsalt ei olnud aega, et kohtumistel käia. Küll aga mainiks siinkohal ära, et need mõned kohtumised, millele jõudsime, olid kindlasti asjalikud ja annavad õige suuna kätte inimesele, kellel puudub varasem kokkupuude ettevõtlusega ja kõigega, mis sellega seondub. 

Kuidas te näete Eestis ettevõtluse tulevikku? Millise suuna võtate ise?

Eesti on ettevõtlusega alustamiseks ja tegelemiseks väga hea koht. Meil loodud e-teenused teevad paljud igapäevased ja igakuised toimingud kiireks ja lihtsaks. Mis puudutab Eesti ettevõtluse tulevikku, siis usume, et see on helge. Ettevõtlusega alustamine pole olnud kunagi varem lihtsam kui praegu. On olemas inkubaatorid, toetused, ligipääs kõiksugusele infole, statistikale ja inimeste kogemusele. See kõik loob eelduse selleks, et nii praegu kui ka tulevikus loodaks uusi ettevõtteid, pakutaks uusi teenuseid, võimaldataks olemasolevatel ettevõtetel kasvu või konkurentsis püsimise eesmärgil teha investeeringuid seadmetesse ja uutesse tehnoloogiatesse. Lisaks tegeletakse meil palju innovatsiooniga ja kindlasti on maailmal tulevikus veel Eestist pärit ükssarvikuid oodata.

 Jagage kolm soovitust inimesele, kellel on hea idee ning sooviks hakata tegelema ettevõtlusega.

  1. Hea idee ei ole midagi väärt ilma teostuseta. Asjaga tuleb pihta hakata!
  2. Üksi on raske. Võimalusel tuleb leida keegi, kellel on samasugune huvi asja järele ja kes aitaks ühiselt ideed teostada. Asju, millega tuleb tegeleda idee teostamiseks on väga palju, ja hea on, kui saab ülesandeid erinevate kompetentsidega inimeste vahel jagada.
  3. Takistusi tuleb palju ette – tähtis on neil mitte lasta oma moraali ja tegutsemistahet mõjutada. Kui piisavalt palju takistusi on kõrvaldatud, tekib arusaam, et need käivad nagunii asja juurde.