Käsitööga vastuvoolu: Hein butiigi lugu

18. mai 2020

Hein butiik koondab enda alla jätkusuutliku looduslike mahevillaste kudmite tootmise. “Hein butiigi kudumite tarbija on ökolaadse mõttemaailmaga ning väga teadlik sellest, mille eest ta maksab,” ütleb ettevõtte looja Helja Jõgisman, „tegemist on elustiilibutiigiga, mis pakub ainulaadseid tooteid“.

Hein butiigi kudumid on sümbioos minevikust ja olevikust, viidates eestlaste pärandile. Vastukaaluks kiirmoekudumitele soovib disainer elustada traditsioonilist käsitsikudumist. “Kudumid on iseloomult skandinaavialikult lihtsad, mustrid minimalistlikud, värvigammad looduslikult naturaalsed. Kudumeid kaunistab põimitud buklee käsitsi kedratud mohääriga, “ kirjeldab Jõgisman detaile, mis kudumid eriliseks teevad.

Kudumite valmistamisel kasutab Hein butiik Eestimaa niitude lammaste villast valminud poolkammketruse tehnoloogial Muru villavabrikus valminud lõngasid. Mohäärlõngad pärinevad Lõuna-Aafrika ettevõttelt Adeles Mohair, need on toodetud ja värvitud loodust säästval põhimõttel. “Kõik Natural Luxury sarja kudumid valmivad “aeglase moe” printsiibil, käsitsi puuvarrastel kootuna kohalike maanaiste poolt. Ühe toote keskmine valmimisaeg on 50 tundi ja lõngakulu ligikaudu 900 meetrit,” selgitab Jõgisman, „iga kudum on ainulaadne ja selle sisse on põimitud kohalik pärimus ja lugu.”

“Hindame jätkusuutlikku, keskkonnasõbralikku elustiili ning väärtustamae Eestimaist orgaanilist toorainet,” ütleb Jõgisman

Väljakutsed, õppetunnid ja võidud

“Ärini viis mind isiklik vajadus. Mulle meeldib kanda kampsuneid ja kududa ning kuna poodidest ei leidnud sobivat, siis tuli ikka ise teha.  Paljude kudumite lõng ei ole kodumaine  ja see mulle ei sobinud – eriti olukorras, kus suur osa kodumaist lambavilla lihtsalt hävitatakse,” räägib Jõgisman kuidas tema ettevõte alguse sai. “Tihti on inimesed skeptilised  villase lõnga suhtes, aga tänapäevaste kaasaaegsete tehtoloogiate abil saab luua väga pehmet siidist lõnga,” selgitab ettevõtja. “Mul on suured eeskujud teksiilikunstnik Anu Raua ja  moedisainer Ruta Tepp Soonseina näol, kellelt on väga palju õppida nii elufilosoofias, kui ka ispiratsiooni saada nende loomingust.”

 Väikeettevõtjana kogeb Helja Jõgisman ka mitmeid väljakutseid: “Pead olema nagu Hunt Kriimsilm – loovtöötaja, trendilooja, käsitööline, turundaja, IT-spetsjalist ja see nimekiri ainult jätkub,“ selgitab naine.

Viimase aja suureks väljakutseks oli Hein butiigi jaoks kollektsiooni loomine  konkursile OmaMood 2020  ja Talunaise argipäeva pulloveri loomine, mis pälvis Eesti Käsitöö tunnustatud töö märgise.

Mida soovitab Jõgisman siis teha, kui elu veeretab teele komistuskive? “Mitte takerduda ja heita meelt ebaõnnestumiste üle, vaid liikuda edasi, püstitades uusi eesmärke,” soovitab Hein butiigi looja ka teistele liikuda edasi ja vallutada uusi kõrgusi.

Paar aastat on Hein butiik teinud katsetusi, et leida oma toodetele õigeid materjale ning mudeleid, mis ajas kestaksid. “Kuna nišitoote puhul on müügiprotsess pikem, siis on väga oluline kliendikeskne teenindus,” sõnab Jõgisman rõõmuga, et talle on tekkinud ka esimesed püsikliendid.

Tulevikuvisioon

Tallinna Loomeinkubaatori programmis osalemisest on Jõgisman saanud kahtlemata julgust, enesekindlust ja tööriistu, mis aitavad ettevõtluses edasi areneda. Kohtumised innovaatiliste inimestega on temas arendanud ka “kastist välja” mõtlemist.

Tulevikuvisiooniks nimetab Jõgisman oma liistude juurde jäämist ning vähem ja teadlikumat tootmist, mis on ühtlasi ka kvaliteetsem. “Soovin rääkida lugu ning luua muutusi inimeste ostukäitumises ja teadvuses. Keskendun rohkem süvitsi ühele sihtgrupile ning plaanin veel täiustada aksessuaaride valikut,” räägib disainer, et plaanib ka kodu sarja tooteid arendada, kasutades sajandeid vanu tehnoloogiaid.

Kriisist välja tulemine

Kriisiaeg on Jõgismani sõnul inimeste huvi Hein butiigu vastu suurendanud: “Kui võib-olla ei kajastu tulemus kohe konkreetselt müüginumbrites, on siiski tulnud uusi päringud ja uusi avastajaid. Arvan, et praegune stand by olukord on andnud võimaluse mõtiskleda ja soosib just käsitöö väärtustamist,” lisab Jõgisman.

Ettevõtja sõnul on just praegu hea aeg, et vaadata üle oma ärimudel ja lõpetada „lohisevaid“, pooleliolevaid projekte. “Ammutage uut inspiratsiooni, lugedes blogisid ning kunstnike ja loomeinimeste elulugusid. Visake pilk riiulile jäänud ideedele. Olge uue maailma kujunemise protsessis uudishimulikud.” Jõgisman loodab ühtlasi, et praegune olukord eraldab terad sõkaldest ning inimesed tarbivad vähem ja teadlikumalt, ostes kvaliteetseid tooteid, mis kestavad kauem.

Butiik ajaloolises asupaigas

Käsitöö ja disaini pood Hein butiik asub Noarootsi südames Hosby külas olevas pastoraadis, mis kirikuaruande järgi on ehitatud 1635. aastal. Samas hoones tegutseb suvekuudel turismiinfopunkt ning tutvuda saab püsinäitusega Noarootsi külade vanade taluhoonete ülesmõõdistustest. Lisaks toimuvad ajaloolises hoones erinevad töötoad, näiteks looduskosmetika ja tarbekeraamika valmistamine taimetrükiga.

“Butiik on pastoraadis avatud 20. maist 20. septembrini. Muul ajal asub stuudiopood minu kodus Pihlamarja häärberis. Lisaks minu toodetele on suvepoes müügil ka teiste piirkonna loomeettevõtjate tooteid, millest tuntumad on Krentu helkivad ripatsid, Niidik, Nuckö Rustic mööbel, puidujääkidest lõikelauad,  taimeteed joogaõpetajalt Kaili Leht https://www.siriatma.ee/energiatee, Meeli ja Elmar Looritsa Haapsalu sallid ja palju muud,” räägib Jõgisman, mida butiigist endale veel soetada saab.

Praegu on Jõgismanil päevakorras e-poe tegemine kodulehe täienduseks, tootevalikusse on lisandumas aksesuaare ja kodusisustust.

“Armastades traditsioone, nautides pehmust, tunnetades kordumatust!” – Hein butiik.