Võta ühendust

Blogi

20. mai 2013

Ringliikluse järelkaja ehk õpetlikud nõuanded

15. mail toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorites ärikiirkohtingute formaadis sündmus Ringliiklus.

Inspiratsiooniesinejaks oli sel korral brändinguguru Thomas Gad, kel kogemusi brändide arendamisega,kommunikatsiooniga ning reklaamiga rahvusvaheliselt tuntud ettevõtetes – nt Nokia, Scandinavian Airlines, Procter & Gamble, Compaq ja Microsoft.

Alljärgnev on kokkuvõte nii Thomas Gad’I ettekandest kui ka Ringliiklusel toimunud diskussiooniringist.

Mis on bränd? 

  • Brändi dimensioon 1.0: Bränd on lubadus. Ehk siis just brand näitab, mida ettevõte lubab. Samas on tegemist ühesuunalise, pisut isegi ülbe suhtumisega. Kliendile vaadatakse ülevalt alla: “Mul on toode ja see on nii või naa turul parim. Tarbige seda nüüd!” Ettevõtte jaoks oli oluline saada vaid raha ja tegelikult kliendi arvamus väga ei huvitanud. Alles kliendi rahulolematus tingis selle, et hakati uurima kliendi arvamust.
  • Dimensioon 2.0: Bränd on lubaduse täitmine ehk kahesuunaline dialoog kliendi ja ettevõtja vahel. Kusjuures suhe on oluline ja seda väärtustatakse. Brändi loomisel lähtuti põhimõttest:  kui midagi lubad, siis tegelikult peab seda ka täitma. Selline mõtteviis tekkis u 30-35 aastat tagasi.
  • Dimensioon 3.0: Bränd ühendab inimesi ja paljud inimesed räägivad brändist. Samas – ettevõtjal on keeruline räägitavat kontrollida ning negatiivset ümber lükata või seda positiivseks muuta. Vestlused ei ole lihtsalt ettevõtja kontrolli all.
  • Dimensioon 4.0: Bränd on eesmärk ja tähendus. Sellisel juhul on tegemist 360-kraadise suhtlusfoorumiga, mille raames toimub suhtlus nii ettevõtte kui ka paljude inimeste vahel.

Alustavate ettevõtjate viga on keskendumine vaid teenusele ja tootele. Sageli ettevõtjad keskenduvad vaid teenusele/tootele. Alustavad ettevõtjad arvavad sageli, et nad ei vaja brändingut. Vähemalt mitte ettevõtte algusfaasis. Kuid just startimisel on bränd oluline. Bränding võimaldab teenuste ja toodet esitleda huvitavamal ja eristuvamal moel. Bränding on inimeste ootuste juhtimine. Sageli on see puhas fun, kuid see peab toimuma süstemaatiliselt.

Brändi loomisel ja arendamisel tuleb arvestada erinevate huvigruppidega: klientide, töötajate, edasimüüjate, varustajate, arvamusliidrite (kelle käitumist ja väljaütlemisi ei saa sageli ettevõte kontrollida) ja konkurentidega.

Brändi loomata ja arendamata lasevad inimesed iseseisvalt fantaasial lennata ja neile ette ütlemata võib neil jääda ettevõttest ja ettevõtte poolt pakutavast teenusest/tootest vale mulje. Brändides saab inimeste arvamust aga muuta. Samas peab ettevõtjal endal olema eelnev konkreetne ettekujutus, mida brand peaks tähendama, mis väärtusi see peab kandma, kuidas peaks sellest räägitama ja millise mulje jätma.

Hea soovitus – küsi konkurentidelt tagasisidet. Konkurendid on üsna ausad, vahel ka liialt ausad, konkurente kirjeldades.

Visuaalselt märgatakse brändi rohkem kui sõnades loetakse.

Brändimisel on oluline strateegia.  Ka enne toote arendust on tarvis paika panna bränd ja arengusuund – see tulebki brändistrateegiast. Selleks peab teadma enda potentsiaalsete klientide mõttemaailmast rohkem ja nende käitumisest, elustiilist, assotsiatsioonidest, milliseid sõnu kasutada jne. Kunagi ei tohi eeldada – uuri reaalselt ja saa aru, mida nemad mõtlevad. Mitte mida sina ettevõtte juhina mõtled.

Parem toode ja teistsugune kontekst toote ümber tagavad enamasti edu. Sama tegi ka Google – algoritm oli parem ja nad lähenesid ka enda brändimisele ning kommunikatsioonile teistmoodi.

Kasulik töövahend on NPS (Net Promoter Score). Põhimõtteliselt piisab küsimusest: Kas sa soovitaksid seda brändi enda sõbrale? Kui öeldakse ei, siis saab juba edasi uurida, miks. Tavaliselt on eitava vastuse põhjuseks toode, aga võivad olla ka muud põhjused.

3 “asja”, mis on muutnud brändingut:

  • internet ja suur-suur-suur kogus infot, mida inimesed piiranguteta kasutada saavad (seega on keerulisem silma paista – kõik suhtlevad ja inimesed uppuvad infovoolu, mis aina kasvab);
  • neuroteadus ehk teadmine, kuidas aju töötab. Ajus toimuv otsustusprotsess ajus on kaardistatud ja teada on, et kõik otsused on emotsionaalsed ja otsused tehakse visuaalse informatsiooni põhjal.
  • sotsiaalmeedia. Kuigi meil võib nt Facebook’is olla palju sõpru, siis tegelikult jälgime u 8-10 inimest, kelle teadliku või mitteteadliku soovituse põhjal meiegi enda ostuotsustused teeme. Ka ettevõtte sõltub 8-10 inimesest, kes saavad nn saadikuks ja hakkavad edasi sõna levitama teenusest/tootest. Sotsiaalmeedias ei ole oluline kasutada sõnaliselt ettevõtte nime ja brändi, küll aga saab visuaalidega potentsiaalseid kliente mõjutada. Kusjuures on oluline jälgida, mida need potentsiaalsed saadikud ja kliendid teevad, kuidas käituvad, mida soovitavad jne.

Brändi ehitamisel pööra alati tähelepanu kindlasti oma loo jutustamisele ja nö unistuste müümisele. Ürita leida vastus küsimusele, mis defineerib meie sõprust klientide ja brändi vahel. Arvesta ka väärtuste ja eesmärgi väärtuste jagamise olulisusega. Ning alati pea meeles, et ka sõbrada ootavad sinult midagi. Ehk siis – üllata enda kliente, kes on sinu sõbrad. Pööra tähelepanu ja jaga tähelepanu. Tee midagi ootamatut. See on brändi ehitamisel oluline.

Tee koos klientidega midagi. Seeläbi lood lojaalsust.

Töötajate puhul on ühised väärtused olulisemad kui tegelik töösooritus. Tuleb leida brändi väärtustega sarnaste väärtustega inimesed. Lisaks veel: Create fun and little weirdness.

B2B puhul kehtivad brändimisel samad reeglid, mis lõpptarbijagi puhul. Alati tulebki jälgida, kes on lõpptarbija ja kui olulisel määral saavad lõpptarbijad mõjutada ostuotsust (vaatamata sellele, et tegemist on B2B juhtumiga).

Õpi enda klienti tundma. Põhjalikult. Küsitle inimesi nii nende kodudes kui ka töökohtades. Uuri, millega tegelevad nad enda vabal ajal, milline on nende elustiil ja tarbimisharjumused jne. Iga kohtumine kliendiga, isegi kui ei järgne müüki, siis see on võit. Sest kui ka klient ei osta, siis saad tagasisidet, mis on väärtuslik ja võib sind ennastki üllatada.

Arutelu ja küsimused meie “jututoast”:

  • Isikubränd – nt loovinimeste puhul on kasulik brändida ka ennast kui isiksust. Nt fotograafi palgatakse sellepärast, et inimene on atraktiivne, lisaks töötab koduleht, inimene ise on andekas. Suust-suhu reklaam toimib ehk siis soovitatakse isikut. Alati tuleb aga mõelda, kuidas sellsiel juhul nö eraelu ja professionaalset elu lahus hoida (nt Facebook)?
  • Kui karismaatiline liider kaob, siis kas ettevõte suudab ilma selle juhita nö ellu jääda?
  • Uuri klientidelt, milline on nende elustiil, kuidas ta “hingab” ja “elab”. Saad palju kvalitatiivset informatsiooni – oluline on saada nn tüüptegelase kirjeldus kätte. Süstemaatiline töö ja elusse sisse minek on oluline (milline on su kliendi tööpäev, weekend, mis toimub tema elus suvel või talvel jne). Appi tulevad psühholoogiavõtted (nt psühholoogilised inimtüübid, järgi erinevaid uuringuid ja meetodeid, mida saad enda jaoks ära kasutada).
  • Aeg-ajalt tuleb klienti nö harida. Nt selgitada, miks teatud ained õppekavas on olulised (inimesed ju eelistavad, kas pehmeid või nn reaalaineid). Siis tuleb selgitada, miks üks aine toetab teist ja kuidas sellest kõigest tervikuna kasu on….
  • Loo rääkimine on oluline. Mida parem on lugu, seda lihtsam tundub, et on müüa. Lugu peaks kasvama ka kohalikust regioonist, olema seotud selle koha traditsioonidega jne. Vastasel juhul mõjub see kõik teatrina.

Mõned näpunäited pitchimiseks:

  • Tee sissejuhatuses ka nö ülevaade, mis puntkidest sa hakkad rääkima.
  • Too välja enda tugevused ja eristumine.
  • Kui sul on rohkem aega, siis uuri kuulajate kohta rohkem – a la mis valdkonnas nad tegutsevad, miks nad on või ei ole kasutanud sinu või sinu konkurentide teenust.
  • Tavaliselt me räägime nö detektiivilugu – see on meil kombeks. Tekitame alguses põnevust, “krutime” seda juurde ja alles lõpus avaldame, kes on mõrvar. Aga detektiivilooks peaks olema vastav  meeleolu. Seega avalikus esinemises peab olema vastupidi – alusta sellest, kes oli mõrvar ja siis räägi, miks ja kuidas see juhtus.
  • Esinedes konkureerid sa paljude muude faktoritega – kuulaja enda mõtted, telefonikõned jne.
  • Ürita kõike sõnastada positiivselt.

Mida Sina arvad?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

sexsut.comjavplays.com