Võta ühendust

EDULOOD

7. veebr. 2014

Keelekiirendi – keel selgeks vaid 200 tunniga!

Lisaks kõikvõimalikele äri- ja tehnoloogiakiirenditele, mida tänapäeval tekib justkui seeni pärast vihma, on nüüd Eestis olemas ka täiesti uudne ja enneolematut efektiivsust tõotav Keelekiirendi-nimeline keeleõppeprogramm, millega saab tundmatu keele selgeks õppida vaid 200 tunniga. Mida see endast kujutab ja kuidas veebipõhise keeleõppelahenduse väljatöötamiseni jõuti, räägivad Keelekiirendi kaasasutaja Mait Müntel ja projektijuht Ave Habakuk. Intervjueeris Kadri Liimal.

Traditsioonilise keeleõppe puhul kulub keele omandamiseks koolitundide, harjutuste ja iseseisva töö peale kokku umbes 2000 tundi, emakeelele lähedase taseme saavutamiseks aga koguni 10 000 tundi. Keelekiirendiga iseseisvalt õppides võib aga saavutada funktsionaalse keeleoskuse juba 200 tunni möödudes, mis on tervelt kümme korda lühem aeg. Keelekiirendi asub internetis ning alustamiseks tuleb lihtsalt õpikeskkonda sisse logida. Tulevikus on programm kättesaadav ka rakenduse formaadis.

Arvutipõhise keeleõppeprogrammi idee süttis aastaid CERNis teadurina töötanud Maidu peas siis, kui ta tahtis prantsuse keelt õppima hakata. „Läksin täiesti põlema, kuna õppevahendid, mille kätte võtsin, tundusid keeleõppimise seisukohalt ebaratsionaalsed just statistilisest vaatepunktist. Mulle tundus, et neid järgides ei kasuta ma oma aega kõige paremini. Kooliajal ei olnud keeled kindlasti mu tugevaimaks küljeks, aga kuna ma oskasin arvutit kasutada, olen tugev matemaatikas ja suudan programmeerida, siis proovisin seekord endale selgeks teha, mis on keele puhul oluline; mis on statistiliselt oluline osa sellest keelest, mida ma õppida soovin. Tegin valmis keeleõppeprogrammi ning seejärel oli vaja seda loomulikult katsetada. Tulemus innustas mind,“ räägib Mait prototüübi sünnist.

Prototüüp valminud, sattus Mait juhuslikult rääkima Skype´i kaasasutaja Jaan Tallinnaga, kes tegi parasjagu enda jaoks samasugust programmi jaapani keele õppimiseks. Võrreldes omavahel töid ja tulemusi, leiti et Maidu oma on parem ning Jaan soovitas Maidul selle turule viia. Idee jäi Maidu sisse kasvama ning kui ta Ott Jalaka ja Andres Koerniga kohtus, küpseski otsus teha ettevõte. „Olgugi et ametlikult asutasime ettevõtte pisut rohkem kui aasta tagasi, oli reaalseks tõukeks Prototroni võistluse võitmine 2013. aprillis, kus me tutvustasime oma ideed ning saime esimese rahastuse,” räägib Mait.

Uudne ja ainulaadne lähenemine keeleõppele

„Tehnoloogia, mida arendame, on uudne ning meile teadaolevalt ei ole keegi veel midagi sellist keeleõppes rakendanud – see põhineb statistikal ja matemaatilisel modelleerimisel. Enamik interneti keeleõppeprogrammidest õpetavad juba koolist tuttavate metoodikate põhjal ning ei ole tihtipeale enamat kui digitaliseeritud õpikud ja töövihikud. Meie keeleõppeprogramm kasutab aga täiel määral ära seda, et sa õpid arvutiga, mis tähendab, et su vastas on suure analüüsi- ning arvutusvõimega partner, kes teeb vaat et keerulisema osa õppimisest sinu eest ära. Programm oskab igale õpilasele valida järgmiseks ülesandeks just tema jaoks kõige suurema kasuteguriga sõnade õppimise, lugemise või kuulamise ülesande, lühendades nii keeleõppele kuluvat aega. Programm on võimeline tuvastama õpilase taset ning oskab arvesse võtta, kui sa oled programmiväliselt vahepeal edasi arenenud. Keeleõppija jaoks on väga mugav ka asjaolu, et õppimine võib toimuda vabalt valitud ajal ning sobivate perioodide kaupa, sest õppematerjal on jagatud n-ö mikroülesanneteks. Sellist õpilase teadmisi ning omadusi arvesse võtvat metoodikat nimetatakse laias maailmas adaptiivseks õppeks,” kirjeldab Ave Habakuk.

Praegune koolisüsteem oma range hindamismudeliga pärsib paljude õpimotivatsiooni. „Valesti tegemine on tegelikult suur väärtus. Üks meie programmi optimeerimise nõkse ongi see, et ta hoiab õpilast alati tasemel, kus ta vastab ligi 95% juhtudest õigest. Nii püsib sisemine motivatsioon alles, sest kunagi ei ole ei pettumust tekitavalt raske ega igavalt lihtne. Programmi esimeses faasis pole meil veel kõnesüntesaatorit, mis tuvastaks keele õiget hääldust, aga tulevikus on see kindlasti plaanis. Siis saab omaette rääkides ka hääldust kontrollida,” tutvustab Mait programmi eeliseid.

Koostöö maailmatasemel filoloogidega

„Meie meeskond koosneb Maidust, kes on idee autor ja üks kaasasutajatest, teisteks kaasasutajateks on Ott Jalakas ja Andres Koern. Tiimi kuuluvad veel tarkvarainsener Hannes Lepp ja tarkvaraarendaja Karl Rank. Praegu teeb meiega koostööd ka neli vabakutselist filoloogi: üks prantsuse, kaks inglise ja üks inglise-prantsuse filoloog, ning kohe liitub meiega üks tarkvaraarendaja. Teeme koostööd nii Eestist kui ka välismaalt pärit filoloogidega. Meil on näiteks Belgias Löweni ülikoolis üks prantsuse filoloogist professor ja Inglismaal üks keelestatistika professor, kellelt saame nõu küsida ning kes löövad arendusprotsessis kaasa,“ tutvustab Ave.

Praegu on testimises eesti-inglise ning eesti-prantsuse keelepaar. Inglise keele õpet on mõned eestlased ka juba enda peal katsetada saanud ning nendelt saadud tagasiside on Keelekiirendi meeskonnale julgustavalt mõjunud. Peatselt hakatakse tegelema ka inglise-prantsuse ja prantsuse-inglise keelesuunal, et oma tehnoloogiaga rahvusvahelisele turule murda.

Keelekiirendi on haridussüsteemile suureks abiks

Kas Keelekiirendist võiks kujuneda keeltekoolide konkurent? „Ideaalis võiksime koostööd teha,“ leiab Ave. „Keelekoolid saaksid Keelekiirendit kasutades kiirendada oma õpilaste arengut ning kasutada kontakttunde just suhtlemise julgustamiseks, mitte aga kirjalike harjutuste tegemiseks,“ kinnitab ka Mait. „Lisaks on selle arvutiprogrammi abil keelekoolidel võimalik komplekteerida ühtsema tasemega gruppe. Keeletestid, mille alusel praegu gruppe kokku pannakse, põhinevad paljuski juhuslikkusel. Keelekiirendiga õppimisel on iga samm sisuliselt mõõtmine ehk test, mille puhul õpilaste tase väga hästi teada,“ lisab ta. „Pakume oma õppeprogrammi tulevikus kindlasti ka koolidele. Usume, et haridussüsteemil võib meie tehnoloogiast palju kasu olla. Õpilased saavad omapäi nii palju efektiivset tööd ära teha, et koolitunde saab ära kasutada vaid väga praktilisteks tegevusteks. See omakorda tähendab, et koolilõpetajate keeletase võiks tulevikus palju kõrgem olla,” räägib Ave.

Tulevikumuusika

Sel aastal on kavas kõvasti programmi arendamise tööd teha ja mitte lasta end muudest, start-up-kultuuriga kaasnevatest kõrvaltegevustest segada. Ka rahvusvahelisel turul püütakse jalg ukse vahele saada. „Aasta pärast on meil 20 töötajat ja palju keelesuundi. Õppimise sihtkeeltena huvitavad meid kõige rohkem n-ö suured keeled: inglise, prantsuse, saksa, hispaania, jne. Tähestiku erinevuse tõttu jääb praegu prioriteetide seast välja näiteks vene keel, kuid tulevikus on plaan ette võtta ka keeled, mis kasutavad kirillitsat või hoopis hieroglüüfe,“ räägib Mait. Kirjut seltskonda keelekiirendajaid hoiab käigus töölkäimise rõõm, sest kokku on sattunud äärmiselt toredad inimesed, samuti innustab neid mõte sellest, et keeleõppeprogrammil on oma roll maailma  muutmisel ligipääsetavamaks.